3-13-1237/25 · Tartu Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Mati Kartau ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

11.07.2013, Tartu

Haldusasja number

3-13-1237

Haldusasi

OÜ Kaares Kinnisvara kaebus Eesti Haigekassa

07.05.2013. a ettekirjutuse nr 2-45/952-5 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.06.2013. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Kaares Kinnisvara määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Kaares Kinnisvara

Vastustaja Eesti Haigekassa

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Kaares Kinnisvara määruskaebus ja tühistada Tartu

Halduskohtu 11.06.2013. a määrus.

2. Teha asjas uus määrus, millega peatada Eesti Haigekassa 07.05.2013. a

ettekirjutuse nr 2-45/952-5 täitmine kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse

jõustumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa 07.05.2013. a ettekirjutusega nr 2-45/952-5 kohustati OÜ-d Kaares

Kinnisvara tasuma haigekassale 422 494,79 eurot, kuna kohtumenetluses kriminaalasjas

nr 1-11-1409 tuvastati, et Eesti Haigekassa maksis alusetult OÜ Kaares Kinnisvara kaudu

Janika Kaaresele esitatud töövõimetuslehtede alusel 6 610 607 krooni ehk 422 494,79 eurot

perioodil 2005–2010. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 62 lg 4 sätestab, et kui ajutise

töövõimetuse hüvitise maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku

tööandja poolt või RaKS § 61 lg-s 1 nimetatud keelu rikkumise korral, võib haigekassa teha

ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku

tööandjalt.

2. OÜ Kaares Kinnisvara esitas 06.06.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud

ettekirjutuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas OÜ Kaares Kinnisvara esialgse õiguskaitse

taotluse, milles palus ettekirjutuse täitmise peatada. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt

võib ettekirjutuse täitmise peatamata jätmine tuua kaasa situatsiooni, kus vastustaja alustab

kaebaja suhtes täitemenetlust. Ettekirjutuse sundtäitmine paneb kaebaja raskesse

majanduslikku olukorda, millel võivad olla pöördumatud tagajärjed, so kaebaja

majandustegevuse seiskumine ja seejärel pankrot. Kuna kaebaja põhitegevusala on kinnisvara

haldus ja üürileandmine, siis võib sundtäitmise käigus juhtuda, et nõue pööratakse kaebajale

kuuluva kinnisvara vastu. Kui täitemenetluse käigus kaebaja kinnisvara võõrandatakse, ei ole

kaebajal võimalik enam oma majandustegevust jätkata. Täitemenetluse alustamine toob

kaebaja jaoks kaasa täiendavad kulud. Lisaks võib juhtuda, et kohtumenetluse käigus

tuvastatakse vaidlusaluse ettekirjutuse õigusvastasus, kuid sel juhul ei ole enam võimalik

läbiviidud täitemenetluse käigus võõrandatud vara taastada, mistõttu on esialgse õiguskaitse

kohaldamine vajalik. Vaidlusaluse ettekirjutuse peatamata jätmiseks puudub oluline avalik

huvi, sest juhul, kui kohtumenetluses selgub, et vaidlusalune ettekirjutus on õiguspärane,

lükkub ettekirjutuse täitmine peatamise tõttu vaid edasi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei

kahjusta täitemenetluse läbiviimist, sest täitemenetluse läbiviimine lükkuks vaid edasi ja seda

oleks võimalik läbi viia ka hiljem, eriti arvestades asjaolu, et kaebajale kuuluvale kinnisvarale

on seatud käsutamise keelumärked vastustaja kasuks.

3. Tartu Halduskohtu 11.06.2013. a määrusega jäeti OÜ Kaares Kinnisvara esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole esialgse õiguskaitse taotlus

põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole kinnitust leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmine kahjustaks pöördumatult kaebaja õigusi või osutuks kohtuotsuse täitmine hilisemalt

selle jõustumisel võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib ka see, et

kaebaja võib lõppkokkuvõttes vältida oma kohustuste täitmist. Avalikes huvides on vaja

tagada, et vaidlustatud haldusakti täitmise võimaluse ei langeks üldse ära ning et haldusakti

täitmine ei muutuks hilisemalt oluliselt keerukamaks. Kaebuse rahuldamise korral on aga

kaebajal õigus kohtumenetluse käigus alusetult kinnipeetud summade tagastamisele. Kuna

kokkuleppemenetluses arestiti kaebajale kuuluvad kinnistud vastustaja nõude katteks, pidi

kaebajale juba 10.05.2011 olema selge, et haigekassa nõude täitmata jätmisel toimub

kaebajale kuuluvate kinnistute müük, vastavalt oleks pidanud sellega arvestama ka

majandustegevuses. Kui kaebaja oleks kinnistute müüki soovinud vältida, oleks selleks olnud

piisavalt aega – rahuldada haigekassa nõue või anda nõusolek kinnistute võõrandamiseks,

vältides sellega asjatut kohtuskäimist. Maakohtu otsuse tegemisest on möödas üle kahe aasta,

haigekassa nõue on aga suuremas osas rahuldamata, mistõttu on õiguskaitse kohaldamine

põhjendamatu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Kaares Kinnisvara esitas 26.06.2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu

11.06.2013. a määruse tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse

põhjendused:

a) Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63334 tuvastati, et

Tartu Maakohtu 10.05.2011. a otsusega ei pandud kaebajale kohustust taluda oma kinnistute

sundmüüki Peeter Kaarese kontrollikohustuse täitmiseks. Järelikult ei ole kaebaja

kriminaalasjas nr 1-11-1409 kokkuleppemenetluses nõustunud oma kinnistute sundmüügiga.

Seega ei ole halduskohtu väide, et kaebaja pidi juba kokkuleppemenetluses arvestama oma

kinnistute võõrandamisega P. Kaarese kontrollkohustuse täitmiseks absoluutselt õige.

Tulenevalt Tartu Maakohtu 10.05.2011. a otsusest pidi kaebaja kokkuleppemenetluses

arvestama oma kinnistute koormamisega keelumärgetega P. Kaarese kontrollkohustuse

tagamiseks, mitte kinnistute võõrandamisega. Seega võib esialgse õiguskaitse

mittekohaldamise tagajärjel sundtäitmine sattuda vastuollu nimetatud Tartu Maakohtu

otsusega. Vastuolu seisneb selles, et P. Kaarese, so kaebaja suhtes kolmanda isiku

kontrollkohustuse täitmise tagamise asemel täidetakse kinnistute arvelt kaebaja enda

kohustust, millest tulenevalt P. Kaarese kontrollkohustuse täitmist ei taga enam midagi.

b) Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata ja vaidlusaluse ettekirjutuse täitmiseks kaebaja

kinnistud sundvõõrandatakse ning hiljem kohtuotsusega ettekirjutus tühistatakse, on

sundtäitmine toimunud õigusvastase haldusakti alusel. Kaebajal puuduks võimalus

täitemenetluses võõrandatud kinnistute tagasisaamiseks, kuna enampakkumisel kinnistud

ostnud isik on asja heauskne omandaja. Kinnistute võõrandamine lõpetaks kaebaja

majandustegevuse, milleks on kinnisvara haldus ja üürileandmine.

c) Kaebajal ei ole võimalik oma kohustuste täitmist vältida, sest Tartu Maakohtu

10.05.2011. a otsusega on kaebajale kuuluvatele kinnistutele vastustaja kasuks seatud

keelumärked. Järelikult ei ole kaebajal oma kinnistutega võimalik tehinguid sooritada, et

kohustuste täitmist vältida. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too vastustajale kaasa

negatiivseid tagajärgi, sest kaebaja vara säilimine on tagatud ka juhul, kui ettekirjutus

tunnistatakse seaduslikuks, mistõttu on ettekirjutuse täitmine kinnistute arvel võimalik ja

garanteeritud, sest keelumärgete kustutamise üle on kontroll ainult vastustajal.

d) Vaidlusaluse ettekirjutuse peatamata jätmiseks puudub oluline avalik huvi, sest juhul, kui

kohtumenetluses selgub, et vaidlusalune ettekirjutus on õiguspärane, lükkub ettekirjutuse

täitmine peatamise tõttu vaid edasi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta

täitemenetluse läbiviimist, sest täitemenetluse läbiviimine lükkuks vaid edasi ja seda oleks

võimalik läbi viia ka hiljem, eriti arvestades asjaolu, et kaebajale kuuluvale kinnisvarale on

seatud käsutamise keelumärked vastustaja kasuks.

5. Eesti Haigekassa vastuses leitakse, et OÜ Kaares Kinnisvara määruskaebuses tuleb jätta

rahuldamata ning et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust. Vastuse põhjendused:

a) Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaebaja jaoks kaasa pöördumatuid

tagajärgi. Vastustaja hinnangul ei lähe kaebaja suhtes võimalikult kohaldatav täitemenetlus ja

vara võimalik sundmüük selle raames vastuollu Tartu Maakohtu 10.05.2011. a kohtuotsusega.

Vastustaja eesmärk ei ole hoida tagatist P. Kaarese kontrollkohustuse täitmise tagamiseks,

vaid saada tagasi kuriteoga tekitatud kahju. Siinkohal vastustaja vastuolu nimetatud otsusega

ei näe. Kaebajale pidi juba kinnistutele aresti seadmise nõusoleku andmisel olema selge, et

haigekassa nõude täitmata jätmisel toimub lõppkokkuvõttes kaebajale kuuluvate kinnistute

müük. Kui peaks ilmnema, et vastustaja ettekirjutus kuulub tühistamisele, on kaebajal

võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Vastustaja seisukohalt sellise kahju hüvitamise

nõude rahuldamisel vara hulk ei vähene, vaid toimub vähem likviidse vara vahetumine

likviidsema vara vastu.

b) Vastustaja hinnangul on esitatud kaebus perspektiivitu. Kuigi halduskohus ei ole

11.06.2013. a määruses kaebuse perspektiivituse küsimust käsitanud, siis annab esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine tunnistust sellest, et halduskohus ei ole kaebuse

eduväljavaateid suureks pidanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et OÜ Kaares Kinnisvara määruskaebus tuleb rahuldada ja

esialgse õiguskaitse korras peata Eesti Haigekassa 07.05.2013. a ettekirjutuse nr 2-45/952-5

täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas.

7. HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt kohaldatakse esialgset

õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning

haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2004. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-76-04, p 6).

Lisaks tuleb HKMS § 249 lg 3 järgi esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada ka

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

8. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul esialgset õiguskaitset kohaldada eelkõige

seetõttu, et halduskohtule esitatud kaebust ei saa käesoleva hetke seisuga lugeda ilmselgelt

perspektiivituks.

Nimelt on kaebuse põhjendustes muuhulgas sedastatud, et Eesti Haigekassa nõue on kaebaja

arvates olulises osas aegunud, kuna haigekassa 07.05.2013. a ettekirjutusega on RaKS § 62

lg 4 alusel nõutud kaebajalt välja alusetu rikastumise teel saadud summa. Arvestades seda, et

ravikindlustuse seadus ei sätesta alusetu rikastumise nõude aegumistähtaega, tuleb kaebaja

arvates vastava küsimuse lahendamiseks pöörduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 151 lg 1 poole, mis sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on

kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust

rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse

hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik

rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Käesoleva asja materjalides viitab kaebaja ka sellele, et Eesti Haigekassa võis olla kaebaja

vastu alusetu rikastumise nõude esitamise võimalusest ja vajadusest teadlik juba 2008. a, mil

alustati kriminaalmenetlust uurimaks, kas J. Kaaresele on alusetult makstud välja

töövõimetushüvitist. Lisaks on J. Kaarese enda suhtes juba tehtud 26.11.2010 ettekirjutus

RaKS § 62 lg 3 alusel ja see ettekirjutus on tehtud enne Tartu Maakohtu 10.05.2011. a otsust

kriminaalasjas nr 1-11-1409. Viimatimainitud ettekirjutus on vaidlustatud

halduskohtumenetluses haldusasja nr 3-11-1007 raames.

Seega viitavad mitmed asjaolud sellele, et Eesti Haigekassa nõue võib teatud ulatuses olla

aegunud. Ühtlasi ei oleks potentsiaalselt aegunud nõude alusel mõistlik täita haigekassa

07.05.2013. a ettekirjutust. Juhul, kui halduskohtumenetluse lõpptulemina saab kinnitust

kahtlus nõude osalise aegumise osas, tuleb võtta meetmeid taastamaks olukorda, kui

ettekirjutust ei oleks täitma asutud. Samas võivad selleks ajahetkeks olla kaebaja õigused

pöördumatult kahjustatud.

Halduskohus ega ka vastustaja ei ole sellele kaebaja poolt välja toodud aspektile vaidlusaluses

määruses ega vastustes tähelepanu pööranud. Küsimusele, kas TsÜS § 151 lg 1 on antud

ettekirjutuse puhul kohaldatav ja kui on, siis kas ettekirjutus on tervikuna või osaliselt kehtiv,

tuleb vastus seega leida põhiasja menetlemise käigus, kuid arvestades sellise vastuväite

esinemist, peab ringkonnakohus mõistlikuks ja otstarbekaks asjas esialgse õiguskaitse

kohaldamist.

9. Esialgse õiguskaitse kohaldamine käesolevas asjas ei riku ringkonnakohtu hinnangul ka

avalikke huve, kuna kaebajale kuuluvatele kinnistutele on seatud keelumärked kinnisasja

käsutamise keelamiseks vastustaja kasuks (vt tl 32–37). Seetõttu puudub kaebajal endal õigus

talle kuuluvaid kinnistuid käsutada, so võõrandada või nendega muid tehinguid sooritada ning

nende arvel on vastustajal võimalik ka pärast vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasuse ja

kehtivuse kohtuliku kontrolli lõppemist vajalikud summad kätte saada.

Madis Ernits

Mati Kartau

Maili Lokk