2-10-41796/48 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuli 2013.a Tallinnas, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-10-41796

Tsiviilasi

XXXhagi OÜ XXX(likvideerimisel) vastu hüpoteegi

osaliseks kustutamiseks

Tsiviilasja hind

11734,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht xxx)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev (AB

Leonid Olovjanišnikov; asukoht: Tartu mnt 51-12, 10115

Tallinn; e-post: ilja@olab.ee )

Kostja: OÜ XXX(likvideerimisel) (registrikood XXX,

asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja: advokaadi vanemabi

Aarne Akerberg (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid;

asukoht: Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn; e-post:

aarne@advokaat.ee )

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

12.06.2013 toimunud kohtuistungil

1. Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud XXX kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

21.05.2008 sõlmiti kostja ja OÜ XXX vahel laenuleping, mille kohaselt andis kostja

laenusaajale ehk OÜ-le XXX laenu summas 191 734,95 eurot ja 27.05.2008 sõlmisid kostja ja

laenusaaja laenulepingu, millega kostja andis laenusaajale laenu summas 172 561,45 eurot.

21.05.2008 oli hageja, AS Sampo Pank ja kostja vahel sõlmitud hüpoteekide loovutamise

leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille kohaselt kanti Harju Maakohtu

Kinnistusosakonna registriosa nr XXX (hagejale kuuluvale kinnistule XXX) neljandasse jakku

kande nr 1 ja 2 hüpoteekide (summadega 1 000 000 krooni ja 2 775 000 krooni) pidajaks kostja

ning seati esimesele järjekohale hüpoteek kostja kasuks kogusummas 3 625 000 krooni s.o 231

679,73 eurot. Vastavalt lepingu p-le 2.4. on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded XXX OÜ vastu,

mis tulenevad OÜ XXX ja XXX OÜ vahel 21.05.2008 sõlmitud laenulepingust ja selle

võimalikest lisadest ning kõik nõuded, mis tulenevad OÜ XXX ja XXX OÜ vahel sõlmitud ja

tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja

muudatustest. 19.12.2008 esitas kostja kohtutäitur Urmas Tärnole täitmisavalduse, milles

taotles 3 625 000 kroonise nõude täitmise pööramist hageja vastu. 06.01.2009 toimetas

kohtutäitur Urmas Tärno hagejale täitmisteate, milles oli nõude suuruseks märgitud 3 625 000

krooni. 15.01.2009 tasus OÜ XXX kostjale 1 680 000 krooni s.o 107 371,57 eurot ja hilisemalt

täiendavalt 182 989,97 krooni s.o 11 695,19 eurot (kokku 1 862 989,97 krooni s.o 119 066,76

eurot) 21.05.2008 laenulepingu täitmiseks.

Tsiviilasja menetluse käigus täpsustas 24.01.2013 hageja, et on peale täitemenetluse alustamist

tasunud kostjale vabatahtlikult 15.01.2009 1 680 000 krooni s.o 107 371,57 eurot ja perioodil

04.02.2009 kuni 17.02.2009 veel 155 990 krooni s.o 9969,58 eurot (kokku 1 835 990 krooni

s.o 117 341,15 eurot).

Hageja palub 24.01.2013 esitatud nõude täpsustuses osaliselt kustutada hüpoteegi summas

1 835 990 krooni s.o 117 341,15 eurot ja jätta hüpoteek summas 1 814 010 krooni s.o

115 940,80 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja leiab, et esitatud nõue on alusetu ning põhjendamata. Kostja hagi õigeks ei võta ning

vaidleb täies ulatuses hageja nõuetele vastu. Vaidlusaluse hüpoteegiga on tagatud kõik kostja

nõuded OÜ XXX vastu, mis tulenevad kostja ja OÜ XXX vahel 21.05.2008 sõlmitud

laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning kõik kostja nõuded OÜ XXX vastu kostja ja

OÜ XXX vahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest

lisadest. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kaks laenulepingut ja seatud 3 hüpoteeki. Kostja ei

nõustu, et hageja vastutus peab moodustama 1 762 010,03 krooni. Laenusaaja võlgnevus on

suurem, kui hüpoteegisumma – kostja andis OÜ-le XXX laenu kokku 364 296,40 eurot (5 700

000 krooni). Laenulepingust tulenevaid makseid on teinud OÜ XXX (mitte hageja). Kostja

leiab, et antud juhul on hüpoteegi (osaline) kustutamine välistatud seetõttu, et täitemenetluse

käigus on kinnistu koormatud kinnisasja käsutamise keelumärkega kostja ja kohtutäitur Urmas

Tärno kasuks. Nõude lõplik suurus pole selge, täitemenetlusekulud pole selged ja kinnistu on

koormatud käsutamise keelumärkega. Seega ei saa kohus juba sel põhjusel hagi rahuldada.

Harju Maakohus kuulutas 20.02.2012 välja OÜ XXX pankroti. 28.05.2012 nõuete kaitsmise

koosolekul tunnustati kostja nõuet summas 356 248,57 eurot II rahuldamisjärgus. Hageja

kinnistule seatud hüpoteek tagab nimetatud nõudeid, mistõttu puudub alus hüpoteegi

kustutamiseks. Hageja (kes ka ise esitas nõude OÜ XXX pankrotimenetluses) ei vaielnud

nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõudele vastu. Tsiviilasjas nr 2-09-3554 on jõustunud

kohtuotsusega tuvastatud, et hüpoteegiga tagatud nõue ei ole lõppenud tasaarvestusega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus jätab TsMS § 238 lg

1 p 1 ja lg 5 alusel arvestamata tõendiga tl 89-94.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) 21.05.2008 sõlmiti kostja ja OÜ XXX vahel laenuleping, mille kohaselt andis kostja

laenusaajale ehk OÜ-le XXX laenu summas 191 734.95 eurot, laenu tagasimakse

lõpptähtaeg oli 20.11.2009 (tl 12-17);

2) 27.05.2008 sõlmisid kostja ja laenusaaja laenulepingu, millega kostja andis laenusaajale

laenu summas 172 561,45 eurot, laenu tagasimakse lõpptähtaeg oli 26.11.2009 (tl 18-

23);

3) 21.05.2008 oli hageja, AS Sampo Pank ja kostja vahel sõlmitud hüpoteekide

loovutamise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille kohaselt kanti

Harju Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr XXX (hagejale kuuluvale kinnistule

XXX) neljandasse jakku kande nr 1 ja 2 hüpoteekide (summadega 1 000 000 krooni ja

2 775 000 krooni) pidajaks kostja ning seati esimesele järjekohale hüpoteek kostja

kasuks kogusummas 3 625 000 krooni s.o 231 679,73 eurot (tl 24-27; tl 28-29; tl 95-

101; tl 107-108);

4) vastavalt lepingu p-le 2.4. on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded XXX OÜ vastu, mis

tulenevad OÜ XXXja XXX OÜ vahel 21.05.2008 sõlmitud laenulepingust ja selle

võimalikest lisadest ning kõik nõuded, mis tulenevad OÜ XXX ja XXX OÜ vahel

sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest

lisadest ja muudatustest (tl 26);

5) 19.12.2008 esitas kostja kohtutäitur Urmas Tärnole täitmisavalduse, milles taotles 3 625

000 kroonise nõude täitmise pööramist hageja vastu. 06.01.2009 toimetas kohtutäitur

Urmas Tärno hagejale täitmisteate, milles oli nõude suuruseks märgitud koos

täitekuludega 3 935 413,75 krooni (tl 30);

6) 15.01.2009 tasus OÜ XXX kostjale 1 680 000 krooni s.o 107 371,57 eurot (tl 31);

7) Harju Maakohus kuulutas 20.02.2012 välja OÜ XXX pankroti;

8) OÜ XXX 28.05.2012 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati kostja nõuet summas 356

248,57 eurot II rahuldamisjärgus. Kostja 19.04.2012 nõudeavaldus ja OÜ XXX

28.05.2012 nõuete kaitsmise koosoleku protokoll tõendavad, et kostjal on OÜ XXX

vastu 21.05.2008 ja 27.05.2008 laenulepingutest tulenevaid nõudeid kokku summas 356

248,57 eurot (tl 278-284);

9) tsiviilasjas nr 2-09-3554 on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hüpoteegiga tagatud

nõue ei ole lõppenud tasaarvestusega (tl 258-277).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas hageja võib tuginedes AÕS § 349 lg-le 2 nõuda

rahuldatud nõude s.o 1 835 990 krooni s.o 117 341,15 euro ulatuses hüpoteegi kustutamist.

Hüpoteeki kui asjaõigust seob tagatavate nõuetega võlaõiguslik tagatiskokkulepe. Alates

1. juulist 2003 peab see kokkulepe olema AÕS § 346 lg 2 järgi notariaalselt tõestatud. Seega

saab hüpoteegi puhul eristada kolme kokkulepet: asjaõiguslikku kokkulepet hüpoteegi

seadmiseks, tehingut, millest tuleneb võlg (nt laenuleping), ja tagatiskokkulepet, mis seob

hüpoteegi tagatava nõudega. Hüpoteek annab AÕS § 325 lg 1 järgi hüpoteegipidajale õiguse

rahuldada panditud kinnisasja arvel hüpoteegiga tagatud nõue. Ka võib hüpoteegipidaja nõuda

AÕS § 352 lg 1 järgi hüpoteegi alusel sundtäitmist üksnes juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet

ei täideta (vt hüpoteegi realiseerimise kohta ka Riigikohtu 24. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-06, p-d 13-16). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on OÜ XXX jätnud õigeaegselt

tasumata 21.05.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevad laenumaksed. 19.12.2008 esitas kostja

kohtutäitur Urmas Tärnole täitmisavalduse, milles taotles 3 625 000 kroonise nõude täitmise

pööramist hageja vastu. 06.01.2009 toimetas kohtutäitur Urmas Tärno hagejale täitmisteate,

milles oli nõude suuruseks märgitud koos täitekuludega 3 935 413,75 krooni (tl 30). Hageja

tasus kostjale 15.01.2009 s.o peale täitemenetluse alustamist 1 680 000 krooni s.o 107 371,57

eurot (tl 31). Käesoleva vaidluse lahendamise ajaks on sissenõutavaks muutunud nii

21.05.2008 kui ka 27.05.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevad võlgnevused.

AÕS § 349 lg 2 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud

kinnisasja omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses hüpoteegi kustutamist. Viidatud sätte järgi,

kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne

omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse

kandmist

või

hüpoteegi

kustutamist.

Hüpoteegi

osaline

kustutamine

seisneb

kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma vähendamises või uue väiksema summaga

hüpoteegi sissekandmises. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-81-12 leidnud, et AÕS § 349 lg 2

kohaldamisel tuleb arvestada tagatud nõude vähenemise ulatust. Otsustamaks selle üle, millise

summa ulatuses tuleks hüpoteek nõude osalisel rahuldamisel kustutada, on vaja tuvastada,

milline oli hüpoteegiga tagatud nõude esialgne suurus ning millise summa võrra on see nõue

vähenenud. Eeltoodu tõendamise kohustus on hagejal. TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal

tõendada hüpoteegi kustutamise (s.h osalise kustutamise) aluseks olevate asjaolude esinemist.

Hageja on kohutule tõendina esitanud maksekorralduse koopia, millest nähtavalt on OÜ XXX

tasunud kostjale 15.01.2009 1 680 000 krooni s.o 107 371,57 eurot (tl 31), lisaks on hageja

selgitanud, et tasus kostjale hiljem täiendavalt 182 989,97 krooni s.o 11 695,19 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid 182 989,97 krooni

s.o 11 695,19 euro tasumise kohta, samas on kostja esitanud võlgnevuse arvestuse aluseks

oleva andmed (tl 134-135), millest nähtuvalt on OÜ XXX võlgnevus seisuga 11.11.2011

21.05.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevalt põhiosas 72 668,19 eurot, mis vastab hageja

poolt avaldatud tasutud summale.

AÕS § 351 lg 3 alusel, mis kehtis enne 05.04.2011, hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik,

kes ei ole võlgnik, võib esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib

esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei

vaidle. Seega on kohtu hinnangul hagejal AÕS § 349 lg 2 ja AÕS § 351 lg 3 alusel õigus

esitada oma nõue ning tugineda vastuväitele, et tagatud nõue on osaliselt täidetud vaatamata

sellele, et võlgnikuks on OÜ XXX. Samas nähtub kohtule tsiviilasja materjalidest, et lisaks

21.05.2008 kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingule (millega kostja andis laenusaajale

laenu summas 191 734,95 eurot, tl 12-17), sõlmisid 27.05.2008 kostja ja OÜ XXX veel teise

laenulepingu (millega kostja andis laenusaajale laenu summas 172 561,45 eurot, tl 18-23).

21.05.2008 seati hagejale kuuluvale kinnistule XXX neljandasse jakku kande nr 1 ja 2

hüpoteekide (summadega 1 000 000 krooni ja 2 775 000 krooni) pidajaks kostja ning seati

esimesele järjekohale hüpoteek kostja kasuks kogusummas 3 625 000 krooni s.o 231 679,73

eurot (tl 24-27; tl 28-29; tl 107-108). Vastavalt lepingu p-le 2.4. on hüpoteegiga tagatud kõik

nõuded XXX OÜ vastu, mis tulenevad OÜ XXXja XXX OÜ vahel 21.05.2008 sõlmitud

laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning kõik nõuded, mis tulenevad OÜ XXX ja XXX

OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende

võimalikest lisadest ja muudatustest (tl 26). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kokkuleppe

sõlmimisel täidetud AÕS § 346 lg-st 2 tulenev nõue. Lisaks nähtub kohtule, et nii 21.05.2008

kui ka 27.05.2008 sõlmitud laenulepingutes on selgelt sätestatud poolte kokkulepe seada laenu

tagatiseks laenuandja kasuks hüpoteek vaidlusalusele kinnistule (tl 12, tl 18). Kohus asub

seisukohale, et tulevaste nõuete tagamine on antud juhul lubatav, kuna nõue oli piisavalt

määratletud ja tagatise andjale ettenähtav, sellel oli mõistlik seos tehinguga, millest tuleneva

nõude seadmiseks tagatis algselt anti, s.t sõlmitud kokkulepet saab antud juhul lugeda

majanduslikult

mõistlikuks.

Tegemist

oli

eelkõige

ettevõtjate

vahel

sõlmitud

tagatiskokkuleppega, millega tagati k.a nädalase ajavahega järgnev laen (21.05.2008 ja

27.05.2008). Arvestada tuleb m.h asjaolu, et hageja oli hüpoteegi- ja laenulepingute sõlmimisel

XXX OÜ juhatuse liige, seega tegemist ei ole tarbijaga. Kohus asub seisukohale, et hageja

vastutab kostja ees mõlemast laenulepingust tulenevate nõuete korral hüpoteegi suuruse piires

(3 650 000 krooni).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kuulutas Harju Maakohus 20.02.2012 välja OÜ XXX

pankroti. OÜ XXX 28.05.2012 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 21.05.2008 ja

27.05.2008 laenulepingutest tulenevaid nõudeid summas 356 248,57 eurot II rahuldamisjärgus

(tl 278-284). Seega on kostja nõue antud juhul suurem (356 248,57 eurot), kui hagejale

kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegi suurus (3 650 000 krooni s.o 231 679,73 eurot). Kohus

juhib m.h hageja tähelepanu pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p –le 6, mille järgi lõpetatakse

pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine üksnes võlgniku vastu suunatud

nõuetelt. PankrS § 42 järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi

nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu arvates ei mõjuta

nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes nõuete sissenõutavust

pantija suhtes ning tema puhul ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise

arvestamise keeld. Need sätted peavad silmas pankrotimenetluse eripära ega kahjusta

kolmandast isikust pantijat rohkem kui kahjustaks olukord, mil põhivõlgnik ei oleks pankrotis,

kuid tema hüpoteekidega tagatud võlg on tagastamata. Lisaks märgib kohus, et AÕS § 346 lg 1

kohaselt on hüpoteegiga tagatud ka võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse

kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud

kindlustusmaksed.

13.05.2009 XXXpoolt OÜ-le XXX loovutatud nõude osas on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-

09-3554 tuvastanud, et hüpoteegiga tagatud nõue ei ole lõppenud tasaarvestusega 1 762 010,03

krooni ulatuses (tl 258-277). Seega puudub käesoleval ajal nimetatu osas poolte vahel vaidlus

ning tasaarvestuse toimumise käsitlemiseks puudub vajadus. TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

arvestamata tõendiga tl 32-33 põhjusel, et tõendatav asjaolu ei ole vaidlusalune.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja asunud seisukohale, et antud juhul on hüpoteegi

(osaline) kustutamine välistatud, kuna täitemenetluse käigus on kinnistu koormatud kinnisasja

käsutamise keelumärkega kostja ja kohtutäitur Urmas Tärno kasuks. Kostja arvamuse kohaselt

on hüpoteegi seadmise/kustutamise/ülekandmise puhul tegemist kinnisasja käsutamisega, mis

on AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelatud. Kohus selgitab kostjale, et kuigi AÕS § 63 lg 2 kohaselt

keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult

või osaliselt on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 kohaselt on kande tegemine,

muutmine või kustutamine võimalik selle isiku nõusolekul, kelle kinnistusregistriossa kantud

õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus selgitab hagejale, et olenemata asjaolust, mille kohaselt võlgnik kustutas osaliselt

võlgnevuse summas 1 835 990 krooni, on kostja nõue võlgniku vastu käesoleval ajal suurem

(356 248,57 eurot), kui kinnistule seatud hüpoteegi suurus (3 650 000 krooni s.o 231 679,73

eurot). Hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded XXX OÜ vastu, mis tulenevad OÜ XXXja

XXX OÜ vahel 21.05.2008 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning kõik

nõuded, mis tulenevad OÜ XXX ja XXX OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest

võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest 3 650 000 krooni

s.o 231 679,73 euro ulatuses, seega ei ole hageja õigustatud nõudma hüpoteegi osalist

kustutamist. Kohus asub seisukohale, et hageja 24.01.2013 esitatud täpsustav nõue osaliseks

hüpoteegi kustutamiseks summas 1 835 990 krooni s.o 117 341,15 eurot tuleb jätta

rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg 3 kohaselt määratakse nõude tagamise ja

selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral hagihind nõude suurusega. Kui

pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest. Hüpoteegi enda

nimele kandmiseks või kustutamiseks vajaliku puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse

tuvastamise hagi esitamisel on hagi hind 1/10 hüpoteegisummast. Hageja esitas 24.01.2013

täpsustava nõude hüpoteegi osaliseks kustutamiseks summas 835 990 krooni s.o 117 341,15

eurot seega on hagi hinnaks 11 734,11 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud

jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik