2-11-63169/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2013.a. Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-63169

Tsiviilasi

J L avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

Menetluse liik

Hagita menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: J L (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Urmas Veinberg (AB

Legest, asukoht: Soosepa põik 4, Viimsi vald, 74020

Harjumaa, e-post: urmas.veinberg@legest.ee)

Puudutatud isik: ET (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

ET lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alar Eiche

(Eiche

&

Partnerid

Advokaadibüroo;

asukoht:

Roosikrantsi

10a,

10119

Tallinn;

e-post:

alar.eiche@eiche.ee)

Puudutatud isik: Rae Vallavalitsus (asukoht: Aruküla tee

9, Jüri, 75301 Harjumaa; e-post: info@rae.ee )

Puudutatud isik: M (asukoht: XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

04. juuni 2013

1. Rahuldada J L avaldus osaliselt.

2. Jätta rahuldamata J L taotlus määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (V

teelt) XXX kinnistule (registriosa nr XXX) üle XXX alevikus asuva XXX kinnistu

(registriosa nr XXX).

3. Määrata tähtajatu piiranguteta ja tasuta juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt

(V teelt) XXX kinnistule (registriosa nr XXX) üle Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maantee teekaitsevööndi (maakatastritunnus XXX) vastavalt kohtumäärusele

lisatud skeemile.

4. Jätta rahuldamata J L taotlus juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks

kinnistusraamatusse.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta J L kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud

J L (edaspidi avaldaja) on registriosa nr XXX XXX alevis asuva XXX kinnistu (katastritunnus

XXX) omanik. ET(edaspidi puudutatud isik) on registriosa nr XXX XXX alevis asuva kinnistu

(katastritunnus XXX) omanik. Avaldaja kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavale teele

üle puudutatud isiku kinnistu. Läbipääs avaldaja kinnistule läbi puudutatud isiku kinnistu on

toimunud aastakümneid ning alternatiiv sellele sisuliselt puudub. Ainuke teoreetiline võimalus

oleks ehitada tee ümber puudutatud isiku kinnistu, kuid selline tee läheks üle teekaitsevööndi

(Tartu maantee), see tee on kitsas ning sellel teel oleks mitmed järsud pöörded, mis teeks

küsitavaks suurte veoautode (lume lükkamiseks, prügiveoks, päästeteenistuse autod) ligipääsu.

Lisaks kõigele on selle tee alla jääv maa äärmiselt märg ja pehme ning tee ehitamine oleks

seotud avaldaja jaoks suurte kuludega. Kuna juurdepääs on asunud samas kohas aastakümneid,

siis ei too selle määramine puudutatud isikule kulusid juurde ega koorma teda rohkem, seega

on mõistlik jätta juurdepääs samasse kohta kus see on olnud.

Puudutatud isik on viimasel ajal öelnud avaldajale, et soovib tee sulgeda väravatega. Seetõttu

pöördus avaldaja advokaadi poole abi saamiseks, kes saatis puudutatud isikule kirja sooviga

seada teeservituut puudutatud isiku kinnistule. Puudutatud isik saatis avaldaja esindajale

13.12.2011 e-kirja, milles teatas, et ei soovi servituudi seadmist. Kirja kohaselt on puudutatud

isik pakkunud avaldajale kergliiklustee rajamist, kuid selline tee oleks pikk, kitsas ning

järskude pööretega, mis muudaks prügiveo ja lumekoristuse autode ligipääsu keeruliseks, kui

mitte võimatuks. Samuti oleks takistatud päästeautode ligipääs avaldaja kinnistule.

Kergliiklustee on mõeldud liiklemiseks jalakäijatele ning jalgratastele ning sellisel teel ei tohi

liigelda autodega, mistõttu ei saa puudutatud isiku pakkumist tõsiselt võtta.

Puudutatud isik on asunud omavoliliselt ehitama teed ümber oma kinnistu vedades sinna paar

koormat savist pinnast, kuid avaldajale teadaolevalt keelati selline omavoliline tegevus Maa-

ameti poolt. Isegi kui puudutatud isik tegevus oleks olnud seadusega kooskõlas, siis ei saaks

avaldaja aktsepteerida selliselt ehitatud teed.

Avaldaja palub määrata registriosa nr XXX XXX alevis asuva XXX kinnistule (katastritunnus

XXX) tähtajatu tasuta juurdepääs üle registriosa nr XXX XXX alevis asuva kinnistu

(katastritunnus XXX), kanda vastav märge kinnistusraamatusse ja jätta kõik menetluskulud

puudutatud isiku ET kanda.

Puudutatud isiku ET seisukoht

Puudutatud isik ET vaidleb avaldusele täies ulatuses vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

ET on XXXvallas asuva XXX kinnistu (registriosa nr XXX) omanik. Rae Vallavalitsuse

19.12.1996 korraldusega nr XXX „Maa ostueesõigusega erastamine“ määrati kindlaks

tingimused, millega sai ET XXX maad erastada. Korraldusega nr 107 ei seatud mingeid

kitsendusi maakasutuseks. ET ja Eesti riigi vahel sõlmitud maa ostu-müügilepingu aluseks on

Harju maavanema 25.06.1997 korraldus nr 1440 „Maa ostueesõigusega erastamine“, milles

puuduvad mistahes kitsendused maakasutuseks. 25.07.1997 ET ja Eesti riigi vahel sõlmitud

maa ostu-müügilepingu punktis 1.3.1 kinnitab müüja esindaja, et Eesti Vabariik on

lepinguobjektiks oleva maaüksuse omanik ja temal on riigi esindajana õigus käesoleva lepingu

objektiks olevat maad müüa; et lepinguobjekt ei kuulu omandireformi käigus tagastamisele ja

selle suhtes pole vaidlusi ning et lepinguobjekti suhtes ei ole ühelgi kolmandal isikul valdus-,

kasutus-, ega käsutusõigust ega seaduslikku alust selliste õiguste taotlemiseks. XXX kinnistu

kanti kinnistusraamatusse 16.09.1997.

Asjaolu, et 2003. aastal XXX kinnistu omanikuks saanud J L kasutab XXX kinnistut enda

kinnistule juurdepääsuteena ja pikka aega ka parkimisalana, ei tekita temale mingeid õigusi.

Hetkeolukord takistab ET kinnistu terviklikku kasutamist ning piirab omandi vaba valdamist,

kasutamist ja käsutamist Põhiseaduse § 32 tähenduses.

Täiesti valeks tuleb lugeda avaldaja väidet, nagu oleks ET teda millegagi ähvardanud. ET on

käitunud mõistlikult ja lugupidavalt oma naabri vastu ning teavitanud teda järjekindlalt soovist

sulgeda XXX kinnistu kaheks jagav tee, mis takistab selle vaba kasutamist. Samuti soovib ET

turvalisuse huvides ümbritseda kinnistu aiaga. Seejuures on ET korduvalt pakkunud võimalust

oma kuludega ehitada uus ligipääsutee XXX kinnistu kõrvalt, millest avaldaja on

kategooriliselt keeldunud.

2011. aasta oktoobris palus J L XXX võtta XXX läbiva ca 60 m² teealune

munitsipaalomandisse, millele Rae Vallavalitsus vastas, et tegemist on eramaaga ning seda ei

saa munitsipaliseerida. Rae Vallavalitsus on korduvalt avaldanud, et juurdepääsutee küsimus

XXX kinnistule mujalt, kui üle XXX kinnistu on jäänud lahendamata J L enda

tegevuse/tegevusetuse tõttu, kuna reaalselt on võimalik tee rajada Veski tee kinnistu ja Tartu

mnt vahelisse teekaitsevööndisse, milleks on vaja näidata vaid head tahet avalduse esitamise

näol Maanteeametile. Seejuures on ET pakkunud heanaaberlike suhete huvides seni võimalust

juurdepääs omal kulul välja ehitada.

Juurdepääs XXX kinnistule on võimalik väljaspool XXX kinnistut. Maanteeamet on

13.02.2012 kirjaga nr 15-2/12-00100/037 (120061) esitanud XXX juurdepääsu rajamise

tehnilised tingimused, mille kohaselt on võimalik rajada juurdepääsutee XXX kinnistuga

külgnevale Tartu maantee teealale. Samad tingimused olid esitatud juba 2009. aastal, kuid

XXX kinnistu omanik on seda asjaolu sihikindla järjekindlusega eiranud. Maanteeamet on

leidnud, et tuleb täita järgmised tehnilised tingimused: 1.XXX krundi (1005 elamumaa)

juurdepääs mööda olemasolevat tunnelisse viivat jalgteed projekteerida jalakäijate ja sõidukite

ühiskasutusega teena EVS 843:2003 „Linnatänavad“ kohaselt vähemalt kvartalisisese tänava

mõõtmetes. 2. Juurdepääsutee maakasutus ei tohi ulatuda lähemale Tallinn – Tartu maanteele

kui Veski tee 2 (katastritunnus 65301:001:0980) krundi piir. 3. Riigimaanteelt nr 11333 Veski

tee mahasõidust kuni kinnistuni arvestada pöörderaadiuste ja teekatendi arvutamisel

suuregabariidilise masinatega. 4.Arvestada nähtavuskolmnurkadega jalakäijate tunneli suudme

juures. 5.

Juurdepääsutee projekt kooskõlastada Maanteeametiga. 6. Juurdepääsutee

seadustamiseks maantee teemaale tuleb omanikul taotleda maa omanikult Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumilt riigimaa koormamist isikliku kasutusõigusega. 7. Enne tööde

algust tuleb taotleda Maanteeameti põhja regioonist teemaal töötamise luba.

Sarnasel seisukohal on puudutatud isikule teadaolevalt seni olnud ka Rae Vallavalitsus, kes on

sellest avaldajat informeerinud. Seejuures avaldaja väide, et tegemist on märja ja

kasutamiskõlbmatu maaga, ei vasta tegelikkusele, kuna maa kõrgused senise tee ja uue

võimaliku tee asukoha suhtes on sarnased.

Puudutatud isiku Rae valla seisukoht

Kolmanda isiku Rae valla seisukoha kohaselt kuni käesoleva hetkeni on avaldaja mitmeid

aastaid saanud juurdepääsuteena kasutada naaberkinnistul Veski tee 6, mis paikneb avalikult

kasutatava tee ja XXX vahel, asuvat teed. Nimetatud juurdepääsutee poolitab XXX kinnistu

kaheks selliselt, et see takistab XXX kinnistu omanikul kinnistu kasutamist vastavalt oma

äranägemisele ja kitsendab seega kinnistu omaniku Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §

32 lõikest 2 tulenevat kinnistu omaniku õigust enda omandit vabalt vallata ja kasutada. PS § 32

lõike 2 teise lause kohaselt sätestab kitsendused seadus. Antud juhul ei ole seni avaldaja

kasutuses olnud juurdepääsutee ainus võimalus XXX kinnistult avalikult kasutatavale teele

pääsemiseks. Alternatiivne võimalus XXX kinnistult juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele

on rajada juurdepääsutee XXX kinnistuga külgnevale Tartu mnt maa-alale. Sellisel juhul tuleb

tee rajada Tartu mnt teekaitsevööndisse, mis tulenevalt teeseaduse § 13 lõikest 2 on 50 meetrit

äärmise sõiduraja teljest. Tartu mnt maa-alale juurdepääsutee rajamiseks on vajalik

Maanteeameti luba, mis tuleb taotleda rajatava tee tulevasel kasutajal.

Kuivõrd juurdepääsutee on vajalik avaldajale tema kinnistule pääsemiseks ning teed hakkavad

kasutama üksnes XXX elanikud ja nende külalised, siis antud juhul saab Tartu mnt maa-alale

juurdepääsutee rajamiseks Maanteeametile taotluse esitada vaid avaldaja.

Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et ET on avaldajale teinud ettepaneku juurdepääsutee

rajamiseks Tartu mnt maa-alale tema enda kuludega. Rae vallale teadaolevalt on valminud ET’i

tütrepoja AH poolt tellitud vastav juurdepääsutee projekt ja ka Maanteeamet on andnud

põhimõttelise nõusoleku Tartu mnt maa-alale juurdepääsutee rajamise loa andmiseks.

Rae vald on seisukohal, et XXX kinnistule juurdepääsutee ainuvõimalik asukoht ei ole läbi

XXX kinnistu. XXX kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele on võimalik XXX

kinnistut koormamata ja kinnistu omaniku omandiõigust kitsendamata.

Puudutatud isiku Maanteeameti seisukoht

Maanteeameti seisukoha kohaselt 31.10.2011 tegi Maanteeamet AH (XXX kinnistu esindajana)

ettekirjutuse, milles kohustas lõpetama ilma teeomaniku loata alustatud ehitustegevus ning

taastama ehitustegevusele eelnev olukord. 13.02.2012 väljastas Maanteeamet AH’le taaskord

Assaku alevikus XXX juurdepääsu rajamise tehnilised tingimused.

Maanteeamet nõustub avaldaja sooviga tagada avaldaja kinnistule (registriosa nr XXX Rae

vallas, Assaku alevis aadressil XXX, katastritunnusega XXX) juurdepääs üle registriosa nr

XXX Rae vallas, Assaku alevis aadressil XXX kinnistu, katastritunnusega XXX. Samuti on

Maanteeamet nõus XXX kinnistule uue juurdepääsu rajamisega juhul, kui on täidetud

Maanteeameti poolt juurdepääsu rajamiseks esitatud tingimused. Täiendava mahasõidu

rajamist

riigimaanteelt

nr

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

ei

pea

Maanteeamet

liiklusohutuslikel- ja majanduslikel kaalutlustel võimalikuks.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 13¹ alusel menetleb kohus antud asja hagita

asjana.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kogumis kõiki tõendeid,

leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et juurdepääsu määramine XXX

kinnistule avaldaja poolt esitatud viisil tuleb jätta rahuldamata ja juurdepääs tuleb määrata

XXX kinnistule üle Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee teekaitseala.

Kohus tuvastab, et avaldaja J L on XXX alevis asuva XXX kinnistu (registriosa nr XXX)

omanik ja puudutatud isik ET on XXX alevis XXX kinnistu (registriosa nr XXX) omanik (tlk

7-8). Avaldaja on pöördunud kohtusse avaldusega avalikult teelt juurdepääsu nõudes. Avaldaja

palub määrata XXX alevis asuva XXX kinnistule tähtajatu tasuta juurdepääsu üle XXX alevis

asuva XXX kinnistu ja kanda vastav märge kinnistusraamatusse.

Juurdepääsunõude aluseks on AÕS § 156 lg 1. Vastavalt AÕS § 156 lg 1 omanikul, kelle

kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt

osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja

tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle

kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja

omaniku huve. Nimetatud sätte kohaselt on juurdepääsuta kinnisasja omanikul üldjuhul õigus

nõuda juurdepääsu nii jalgsi kui autoga, sõltumata sellest, milleks kinnisasja kasutatakse.

Juurdepääsu määramisel arvestab kohus juurdepääsu võimalikkust, võimalikke juurdepääsu

kulusid, tavasid, kinnisasjade kasutusotstarvet ja muid asjaolusid. Seega avalikule teele

juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu taotleja

kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik

võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes

kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva

kitsendusega (Riigikohtu 27. septembri 2005.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-185-05, p 16 ja 26.

oktoobri 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25). Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-

1-85-05 on Riigikohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohus peab sellistes olukordades

langetama sisuliselt diskretsiooniotsuse, st. ta peab põhjalikult kaaluma mõlema poole huvisid

ning veenduma, et ühe poole huvid kaaluvad üles teise poole huvid.

Seega tuleb esmalt tuvastada, kas avaldaja kinnisasjal puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavale teele. Avalikult kasutatav tee on vastavalt teeseaduse § 4 lg 1 riigimaantee, riigi

talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikku teed võib kasutada igaüks tee seaduses ja teistes

õigusaktide ja sätestatud piiranguteta.

Vaidlust ei ole, et avaldajale kuuluvalt XXX kinnistult puudub juurdepääs avalikult

kasutatavale teel. Nimetatud asjaolu on kohtu poolt tuvastatud ka katastriüksuste plaaniga (tlk

9). Asja materjalidest nähtuvalt avaldaja soovib saada juurdepääsu lähimale avalikule teele,

milleks on Rae valla kohalik tee nr 6530107 nimetusega Veski tee, mis saab alguse riigi

kõrvalmaanteelt nr 11333 nimetusega Veski tee ja lõpeb riigimaantee nr 2 nimetusega Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa tee aluse jalakäijate tunneliga. Seega tuleb kohtul käesolevas asjas

hinnata, kas avaldajal on õigus nõuda juurdepääsu Veski teele AÕS § 156 lg 1 alusel avaldaja

poolt soovitud kohas st. üle puudutatud isik ET kuuluva XXX kinnistu.

Kohus on vaatlusel tuvastanud, et XXX kinnistule juurdepääsuks praegu kasutatav tee kulgeb

üle XXX kinnistu. Nimetatud tee asub kinnistu keskel jagab sellega kinnistu pooleks (tlk 165-

166). Kohus on vaatlusel tuvastanud, et selleks, et pääseda XXX kinnistule ilma XXX kinnistut

läbimata on võimalik rajada juurdepääsu tee XXX kinnistuga külgnevale Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee teemaale, kust pääseks Veski teelt avaldajale kuuluvale XXX kinnistule (tlk

168). Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee teemale rajatava juurdepääsuteelt XXX kinnistul

asuvate hoonete juurde pääsemiseks tuleks omakorda rajada tee üle XXX kinnistu ning

nimetatud tee võiks asuda paralleelselt XXX kinnistul asuva kuusehekiga (tlk 167-168).

Kohus leiab, et tõendatud on, et juurdepääs XXX kinnistule on võimalik väljaspool XXX

kinnistut. Riigikohus on 17.05.2010.a määruses nr 3-2-1-42-10 selgitanud, et AÕS § 156 lg 1

järgi ei eelda juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee

teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks.

Maanteeameti 13.02.2012 kirjaga nr 15-2/12-00100/037 (120061) on esitatud XXX

juurdepääsu rajamise tehnilised tingimused, mille kohaselt on võimalik rajada juurdepääsutee

XXX kinnistuga külgnevale Tartu maantee teealale. Maanteeamet on leidnud, et tuleb täita

järgmised tehnilised tingimused: 1.XXX krundi (1005 elamumaa) juurdepääs mööda

olemasolevat tunnelisse viivat jalgteed projekteerida jalakäijate ja sõidukite ühiskasutusega

teena EVS 843:2003 „Linnatänavad“ kohaselt vähemalt kvartalisisese tänava mõõtmetes, 2.

Juurdepääsutee maakasutus ei tohi ulatuda lähemale Tallinn – Tartu maanteele kui

Veski tee 2 (katastritunnus 65301:001:0980) krundi piir, 3. Riigimaanteelt nr 11333 Veski tee

mahasõidust

kuni

kinnistuni

arvestada

pöörderaadiuste

ja

teekatendi

arvutamisel

suuregabariidilise masinatega, Arvestada nähtavuskolmnurkadega jalakäijate tunneli suudme

juures,5.

Juurdepääsutee

projekt

kooskõlastada

Maanteeametiga,

6. Juurdepääsutee

seadustamiseks maantee teemaale tuleb omanikul taotleda maa omanikult Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumilt riigimaa koormamist isikliku kasutusõigusega, 7. Enne tööde

algust tuleb taotleda Maanteeameti põhja regioonist teemaal töötamise luba (tlk 47). Vastavalt

puudutatud isiku Maanteeameti poolt 30.04.2013 kohtule esitatud seisukohale on Maanteeamet

nõus XXX kinnistule uue juurdepääsu rajamisega juhul kui on täidetud Maanteeameti poolt

juurdepääsu rajamiseks esitatud tingimused. Kohtule esitatud seisukohale on Maanteeamet

lisanud 2009 koostatud plaani juurdepääsutee täpse asukoha kohta ja 12.02.2012 väljastatud

tingimused (tlk 150-152).

Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et puudutatud isik ET on avaldajale teinud ettepaneku

juurdepääsu rajamiseks Tartu maantee teekaitsealale tema enda kuludega (tlk 11). Kohtule on

esitatud Rae valla, J L ja XXX kinnistu omaniku volitatud esindaja AH e-kirjavahetus 2011.

aasta lõpust. 24.10.2011 saadetud e-kirjas kaebas avaldaja Rae vallale, et XXX omanik alustas

killustiku vedamist XXX kinnistuga piirnevasse teekaitsevööndisse uue tee rajamiseks ning

palus võtta osa XXX kinnistust munitsipaalomandisse. 07.11.2011 e-kirjas on valla esindaja

vastanud, et nõusoleku XXX kinnistu kasutamiseks saab anda vaid kinnistu omanik ja vald ei

taotle seda maad munitsipaalomandisse. 07.11.2011 informeeris XXX kinnistu omanik Rae

valda, et tahab häid tavasid järgida ja on XXX kinnistu omanikule pakkunud uut ligipääsu

XXX kinnistule üle teekaitsetsooni oma kulu ja kirjadega, kuid selle tegevuse seadustamiseks

on vaja valla abi, kuna J L keeldub andmast tee seadustamiseks vajalikku kooskõlastust.

15.11.2011 edastas vald J L eelnimetatud (AH) kirja, selgitades, et valla poole on pöördunud

nii Maanteeamet kui XXX kinnistu omanik ning et XXX kinnistu omanik, kui tulevane tee

kasutaja, peab esitama Maanteeametile taotluse. Vald esitas selles kirjas J L järgmise

küsimuse: „Kas olete nõus esitama taotluse Maanteeametile rajatava juurdepääsutee

kooskõlastamiseks?“ 15.11.2011 vastas J L „Ma ei ole nõus esitama nõusolekut rajatava

juurdepääsutee kooskõlastamiseks.“ (tlk 67-69).

Järelikult taandub kogu juurdepääsuteed puudutav küsimus asjaolule, et avaldajal on XXX

kinnistu kaudu mugavam ja odavam oma XXX kinnistule pääseda. XXX kinnistut läbimata on

võimalik XXX kinnistule pääseda üle Tallinn- Tartu-Võru- Luhamaa maantee teekaitseala,

kuid selleks on vajalik rajada sinna uus juurdepääsutee. See asjaolu ei saa aga olla avalduse

rahuldamise põhjuseks, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu

määramisel arvestada ka koormava kinnisasja omaniku huve. Kahtlust ei ole selles, et senise

olukorra säilimine oleks avaldaja jaoks kõige soodsam, sest puuduks vajadus teha täiendavaid

kulutusi.

Hinnates tõendeid kogumis ja arvestades eeltoodud põhjendusi leiab kohus, et avaldaja huvi

juurdepääsu määramiseks oma kinnisasjale üle puudutatud isik ET kuuluva XXX kinnistu ei

kaalu üles puudutatud isik ET huvi mitte piirata viimase omandiõigust XXX kinnistule, sest

kohtule esitatud tõenditest (kaardimaterjal, vaatluse protokoll) nähtub, et avaldajal on võimalik

XXX kinnistule pääseda rajades juurdepääsutee XXX kinnistuga külgnevale Tallinn-Tartu-

Luhamaa maantee teekaitsetsooni. Maanteeameti 13.02.2012 kirjaga nr 15-2/12-00100/037

(120061) on esitatud XXX juurdepääsu rajamise tehnilised tingimused, mille kohaselt on

võimalik rajada juurdepääsutee XXX kinnistuga külgnevale Tartu maantee teealale. Vastavalt

R OÜ 31.05.2013 hinnapakkumisele Assaku alevikus XXX juurdepääsutee projekteerimine ja

kooskõlastamine (Maanteeamet, vald) maksab 1740 eurot (tlk 179). VK OÜ 28.05.2013

hinnapakkumisele nr 412 XXX killustikualuse ehitus ja tihendamine koos materjalidega ja

freespuru hankimine ja rullimine maksab 1792,80 eurot. Seega maksaks juurdepääsu tee

rajamine XXX kinnistule Maanteeameti poolt kooskõlastatud maale 3532,8 eurot. 28.05.2013

on puudutatud isiku ET pereliige teinud ettepaneku kaasa aidata juurdepääsutee rajamisele ja

finantseerida tee rajamise kulutusi kuni 4500 euro. Ka 04. juunil 2013 toimunud kohtuistungil

on puudutatud isiku ET esindaja kinnitanud, et ta on valmis panustama juurdepääsutee ehitusse

ühekordselt kuni 4500 eurot tingimusel, et avaldajad loobuvad viivitamatult kohtumenetlusest

ja tagavad 87 aastasele ET kodurahu (tlk 194).

Kohus leiab, et ebaõige on avaldaja väide, et uue tee rajamine Tartu mnt teekaitsevööndisse

toob kaasa kolme 9 kraadise pöörde tekkimise ja et tee lõpus poleks võimalik teha

ümberpööramist. Maanteeameti 16.02.2012 kirjaga nr 15-2/12-00100/037 väljastatud tehnilised

tingimused XXX kinnistule juurdepääsu rajamiseks, millel lisatud plaanil on näha, et kõik

pöörded on ümarad, st. ühtegi 90 kraadist pööret ei tuleks. Ümberpööramise koht jääks XXX

kinnistule, kus ka praegu sõidukite ümberpööramine toimub (tlk 48).

OÜ G.E. P 28.06.2012 töö nr 12-G113 XXX maaüksuse osaline topo-geodeediline plaan

lükkab ümber avaldaja väite, et XXX kinnistu ja riigimaanteevaheline ala ei sobi avaldaja

kinnistule juurdepääsuteeks soise pinnase jms. asjaolude tõttu. Nimetatud tõendist nähtub, et

osundatud juurdepääsutee on juba kaetud killustikuga ning kõrgusmärkide järgi on

juurdepääsutee kõrgemal kui enamus avaldajale kuuluvast XXX kinnistust (tlk 84-85).

28.05.2013 toimunud paikvaatlusel oli võimalik näha, et kavandatav juurdepääsutee on kaetud

ET pereliikme poolt kohale toodud ja paigaldatud killustikuga (tlk 168).

Juurdepääs määramine XXX kinnistule üle XXX kinnistu takistab XXX kinnistu terviklikku

kasutamist ja piirab omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist Põhiseaduse § 32

tähenduses. XXX kinnistu omaniku omandiõiguse piiramist ei kaalu üles avaldaja mure, et Rae

vald ei hakka Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee teekaitsetsooni rajatavat juurdepääsuteed talvel

lumest puhktaks lükkama ja teed hooldama. Veski tee näol on tegemist Rae valla kohaliku

teega ning Rae valla kohalike teede hooldamine ja lumest puhastamine on Rae valla

kohustuseks. Rae valla esindaja on 04. juunil 2013 toimunud istungil kinnitanud, et kui

esitatakse Rae vallale taotlus XXX kinnistule rajatava juurdepääsutee talvel lumest

puhastamieks, siis Rae vald hakkab seda ka tõenäoliselt tegema. Seega on uue juurdepääsutee

hooldamine ja selle talve lumest lükkamine võimalik lahendada kokkuleppel Rae vallaga.

Juurdepääsu tee nõudja ei ole üldjuhul õigust nõuda juurdepääsu kindlast kohast ja seda, et

juurdepääsutee oleks kõige lühem tee avaliku teeni. Riigikohtu otsuse 3-2-1-33-04 p 18

kohaselt on AÕS § 156 eesmärk võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult

teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava

kinnisasja omaniku huve. Seega saab juurdepääsuõiguse maksma panna selle naaberkinnisasja

omaniku suhtes, kellele juurdepääs on kõige vähem koormavam. Arvestada tuleb ka uue

juurdepääsu loomisega tekkivaid kulusid.

Kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta üle puudutatud isiku kinnisasja tuleb arvestada, ei ole

see ainumäärav (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 16). Juurdepääsu määramisel

tuleb arvestada väljakujunenud tava, kuid käesolevas asjas tava ei kaalu üles puudutatud isik

ET vastuargumente. AÕS § 68 lg-st 1 tulenevalt on iga kinnisasja puhul esmatähtsad selle

kinnisasja omaniku huvid ja seejuures tuleb juurdepääsu määramisel arvestada esmajärjekorras

koormava kinnisasja omaniku huvisid. Olukorras, kus avaldajal on võimalik rajada juurdepääs

oma kinnistule Veski teelt Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee teekaitsetsooni, ei ole avaldaja

kohtu hinnangul põhjendanud, milline on tema ülekaalukas huvi juurdepääsu vastu avalikule

teele üle puudutatud isikule kuuluva XXX kinnistu ning mis kaaluks üles puudutatud isiku

õigused oma kinnistu valdamisel ja käsutamisel ja mis õigustaks puudutatud isiku ET kuuluva

XXX kinnistu koormamist avaldaja poolt soovitud viisil.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata avaldaja nõude juurdepääsu määramiseks XXX

kinnistule avaldaja poolt soovitud viisil üle XXX kinnistu.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et avaldajale kuuluval XXX kinnistult puudub juurdepääs

avalikule teele ning avaldajal on võimalik rajada juurdepääs Veski teele üle Tallinna- Tartu-

Võru- Luhamaa maantee teekaitseala. Samuti on Maanteeamet nõus XXX kinnistule uue

juurdepääsu rajamisega juhul, kui on täidetud Maanteeameti poolt juurdepääsu rajamiseks

esitatud tingimused. Sama seisukohta toetab Rae vald. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajale

määrata tasuta ja piiranguteta juurdepääsuõigus üle Tallinna- Tartu- Võru- Luhamaa maantee

teekaitseala (maakatastritunnus XXX) vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile. Sellisel viisil

on tagatud XXX kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele XXX kinnistut koormamata

ja kinnistu omaniku omandiõigus kitsendamata. Selliselt määratud juurdepääsutee oleks kõigi

huve arvestades kõige vähem koormav tee, sest tegemist on teekaitsealale rajatava teega, kus

igasugune majandustegevus on seadusest tulenevalt keelatud. Kohus leiab, et Tallinn-Tartu-

Võru- Luhamaa maantee teekaitsealale juurdepääsutee rajamine ei ole ka avaldaja jaoks

rahaliselt liigselt koormav, sest puudutatud isik ET on lubanud hüvitada uue tee rajamisega

tekkivatest kulutustest kuni 4500 eurot. Juhul kui kohus määraks avaldajale kuuluvale XXX

kinnistule juurdepääsu üle XXX kinnistu, siis tuleks avaldajal hakata tasuma XXX kinnistu

omanikule iga-aastaselt juurdepääsutasu. Arvestades, et XXX kinnistul asuv juurdepääsutee

asuks kinnistu keskel ja jagab sellega kinnistu pooleks, millega on oluliselt piiratud XXX

kinnistu omaniku privaatsus ja kinnistu kasutamine, siis tuleks avaldaja poolt XXX kinnistu

omanikule tasutava juurdepääsutasu suuruseks mitusada eurot aastas.

Kohus märgib, et kui ilmnevad õiguslikud takistused tee rajamisel läbi Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee teekaitseala või muutuvad oluliselt muud asjaolud, mida kohus on käesoleva

määruse tegemisel arvesse võtnud, on kohtul võimalik määrust TsMS § 480 lg 1 alusel ka

muuta või tühistada.

Avaldaja on taotlenud juurdepääsu kohta märke tegemist kinnistusraamatusse. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04 selgitanud, et kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse

juurdepääsu kujul kinnisasjale saab muuta kolmandate isikutele kehtivaks kinnistusraamatusse

vastava märkusega vastavalt AÕS §-dele 64 lg 1 ja p 4 ja 141 lg 3. Tallinna- Tartu- Võru-

Luhamaa maantee teekaitseala on kantud maakatastrisse registritunnusega XXX, kuid tegemist

on reformimata riigimaaga ja seda ei ole kantud kinnistusraamatusse. Sellega seoses ei ole

võimalik kanda kohtu poolt määratud juurdepääsu asukoha kohta märkust kinnistusraamatusse.

Külla

on

aga

Veski

te

kinnistul

võimalik

sõlmida

Majandus-ja

kommunikatsiooniministeeriumiga isikliku kasutusõiguse leping antud riigimaa koormamiseks

XXX kinnistu huvides. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse

juurdepääsu kohta märkus kandmiseks kinnistusraamatusse.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS

§ 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta J L kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik