2-12-41201/44 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-41201

Tsiviilasi

OÜ Grenzh hagi Olga Gedvili vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

764,82 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. veebruari 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Gedvili apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) – Olga Gedvil (ik: XXX)

Vastustaja (hageja) – OÜ Grenzh (rk: 12018347), esindaja

Jevgeni Šimonjuk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. veebruari 2013 otsus

osaliselt, s.o osas, millega OÜ Grenzh hagi rahuldati

täielikult ning mõisteti Olga Gedvililt OÜ Grenzh kasuks

välja võlgnevus 532,60 eurot, viivis 37,81 eurot ja viivis

protsendina põhinõudelt 532,60 eurot kuni võlgnevuse

täieliku täitmiseni.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ning lugeda kohtuotsuse

resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„2.1. Rahuldada hagi osaliselt ning mõista Olga Gedvililt

(isikukood

46301062218)

OÜ

Grenzh

(registrikood

12018347)

kasuks

välja

võlgnevus

(ükssada

seitsekümmend viis) eurot 80 senti, viivis kuni 10.10.2012

11 (üksteist) eurot 25 senti ning viivis protsendina

põhinõudelt

175,80

eurot

alates

10.10.2012

kuni

võlgnevuse täieliku täitmiseni määras 0,1% päevas.“

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 33%

Olga Gedvili kanda ja 67% OÜ Grenzh kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Grenzh esitas 12.10.2012 maakohtule Olga Gedvili vastu hagi 1855,61 euro,

sh põhivõlgnevus 1732,60 eurot ja viivis 123,01 eurot, väljamõistmiseks.

25.11.2012 hageja vähendas nõuet, paludes mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus

532,60 eurot ning viivis perioodi 01.08.2012 kuni 10.10.2012 eest 37,82 eurot ja viivis 0,1%

päevas tasumata summalt alates 11.10.2012 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Maakohus vähendas 15.02.2013 määrusega hagihinda 764,82 euroni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.04.2012 töövõtulepingu nr 12/12, mille alusel

kohustus hageja teostama ehitus- ja remonditöid Narva-Jõesuus XXX ning kostja kohustus

tasuma hagejale töövõtulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase teostamise eest 2418,40

eurot. 17.04.2012 esitas hageja kostjale arve nr 12/7 summas 2418,40 eurot. Tööde käigus

tegi kostja hagejale ülesandeks lisatööde tegemise. 17.05.2012 kooskõlastati elektrooniliselt

lisaeelarve. 01.06.2012 esitas hageja kostjale lisaeelarve alusel arve nr 12/8 summas 1056,60

eurot. 06.07.2012 esitas hageja kostjale tööde üleandmis-vastuvõtuakti koos arvega nr 12/9

summas 604,60 eurot. Kostja ei tagastanud tööde üleandmis-vastuvõtuakti ega põhjendanud

tööde vastuvõtmisest keeldumist. 23.07.2012 lõpetas hageja töövõtulepingus ja lisaeelarves

kokkulepitud tööd ning esitas kostjale tööde üleandmis-vastuvõtuakti koos arvega nr 12/10

summas 571,40 eurot. Kostja üleandmis-vastuvõtuakti ei tagastanud ega põhjendanud tööde

vastuvõtmisest keeldumist.

Kostja on tasunud hagejale 18.04.2012 sularahas 1209,20 eurot; 06.06.2012 arvele 100 eurot;

07.06.2012 arvele 200 eurot; 08.06.2012 arvele 200 eurot; 07.06.2012 sularahas 1200 eurot.

Kostjal on tasumata arvete alusel 532,60 eurot. Hageja saatis kostjale 10.09.2012 tähitud

kirjaga meeldetuletuse arvete tasumiseks, kuid kostja nõudele ei vastanud.

Töövõtulepingu p-s 5.4 lepiti kokku viivis 0,1% päevas tasumata summalt iga viivitatud

päeva eest. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 01.08.2012 (arve nr 12/10 tasumise

kuupäev). Kostja on tasumisega viivituses 10.10.2012 seisuga 71 päeva.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on kohtule esitatud täiendav

eelarve võltsing ja seda ei ole kostjaga kooskõlastatud. Kostja ei tunnista täiendava eelarvega

tehtud töödest praagiga ehitatud vaheseina demonteerimist (15 eurot) ja seina uut montaaži

(63 eurot) ning prahi äravedu (40 eurot), millise töö tegi kostja mees, A. V.. Kostja on

tasunud hagejale ehitusmaterjalide (kahe elektrikaabli vihi, kahe põranda soojustusmati ja

kahe termostaadi) maksumuse 265,80 eurot. Kostja ei ole saanud arvet nr 12/8 summas

1056,60 eurot ega tööde üleandmis-vastuvõtuakte. Kostja on tasunud hagejale 2909,20 eurot

ja võlgnevus hageja ees puudub. Kostja keeldumine tööde vastuvõtmisest oli põhjendatud.

Kostja saatis 06.08.2012 hagejale kirjaliku pretensiooni praagi kohta. Hageja ei saanudki

tööde vastuvõtuakti esitada, kuna hageja püüdis töid parandada veel oktoobris 2012. Kostja

taganes töövõtulepingust ja tasumata summat ei tasu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 15. veebruari 2013 otsusega hagi ning mõistis välja O. Gedvililt

OÜ Grenzh kasuks võlgnevuse summas 570,41 eurot, sh põhivõlgnevus 532,60 eurot ja

kõrvalnõue 37,81 eurot, ning viivise alates hagi esitamisest, 12. oktoobrist 2012, protsendina

põhinõudelt (532,60 eurot) kuni nõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg-s 1 sätestatud määras (0,1% päevas).

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 17.04.2012 töövõtulepingu nr 12/12

ehitus- ja remonditööde teostamiseks Narva-Jõesuus XXX. Tunnistaja A. V. ütlustega ning

hageja ja kostja e-kirjavahetusega on tõendatud, et 17.05.2012 lepiti kokku täiendavas

eelarves tööde teostamiseks, suuruses 1056,60 eurot. Kokkulepet lisaeelarve osas kinnitab ka

asjaolu, et 08.06.2012 seisuga oli kostja tasunud hagejale lisaks 1209,20 eurole 1700 eurot,

mistõttu luges kohus tõendatuks, et pooled leppisid 17.05.2012 kokku ka täiendavates ehitus-

ja remonditöödes, mille osas esitati kostjale 01.06.2012 arve nr 12/8 summas 1056,60 eurot,

tasumise tähtajaga 10.06.2012.

Kohus leidis, et hagejal oli õigus saada tasu töövõtulepingu p 4.2 c ja g alusel valminud ja

kostja poolt vastu võetud töö eest. Kohus tuvastas tunnistaja V. M. ütluse alusel, et kostja

võttis töö vastu VÕS § 638 alusel 2012 juuli lõpus, vaatamata tööde vastuvõtuaktide

allkirjastamata jätmisele. Arved nr 12/9 ja 12/10 muutusid sissenõutavaks tööde

vastuvõtmisest ja arves määratud tähtajast 02.08.2012.

Kostja väide töövõtulepingust taganemise kohta VÕS § 116 alusel ei ole tõendatud. Kostja ei

tõendanud, et hageja rikkus töövõtulepingut oluliselt või et kostja oleks VÕS § 114 ja § 116

lg 5 alusel andnud töövõtjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Vastav kokkulepe

puuduste kõrvaldamiseks oli sätestatud töövõtulepingu p-s 5.3. Kostja võttis uue töölise tööde

teostamiseks ning pretensiooni p-st 6 nähtub, et tööde parandamine oli tehtud ülesandeks

teisele töövõtjale. Kohus ei analüüsinud sel põhjusel kostja esitatud eksperthinnangut. Kohus

ei pidanud eeltoodud põhjendustel usutavaks ka asjaolu, et hageja parandas praaki veel

oktoobris 2012. Tunnistaja A. V. nimetatud asjaolu ei kinnitanud. Kohus leidis, et kostjal ei

olnud VÕS § 111 järgi alust tööde vastuvõtmisest keelduda.

Kohus leidis, et hageja põhinõue summas 532,60 eurot kuulub rahuldamisele. Töövõtulepingu

p 3.5 järgi tasub tellija peale lepingu allkirjastamist kulud materjalidele ja materjali

soetamisele. 17.05.2012 lisaeelarves toodud summad pidi tasuma kostja. TsMS § 230 lg-st 1

tulenevalt on kostja kohustuseks tõendada, et ta tasus hagejale nimetatud summad. Tunnistaja

A. V. andis ütlusi, et ta toimetas kohale materjalid ja andis ühel korral hageja esindajale raha

elektriliste põrandamattide ostmiseks. Samas kinnitas ta, et kviitungit raha üleandmise kohta

tal ei ole. Seega ei ole kostja tõendanud, et nimetatud summa elektriliste põrandamattide

ostmiseks (lisaeelarves täiendavad ehitusmaterjalid) on hagejale tasutud.

Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja väidet, et täiendava eelarvega tehtud töödest tuleks

maha arvata vaheseina demonteerimine ja uue montaaž ning prügivedu (kokku 118 eurot).

Nimetatud lisatööd olid kokku lepitud 17.05.2012 lisaeelarves. Samal põhjendusel ei arvanud

kohus eelarvest maha täiendavaid ehitusmaterjale summas 265,80 eurot, kuna ka need

sisalduvad kokkulepitud lisaeelarves, mis edastati 17.05.2012 kostjale e-posti vahendusel.

Kostja on viivituses 532,60 euro tasumisega alates 02.08.2012, kuna 23.07.2012 arve nr 12/10

tasumise tähtaeg oli 01.08.2012. Kohus pidas usutavaks, et kostja on arve kätte saanud, kuna

poolte suhtlemine toimus e-posti teel. Lisaks on hageja esitanud kostjale nõude tähitud kirjaga

10.09.2012. Töövõtulepingu p-s 5.4 lepiti kokku viivis 0,1% päevas tasumata summalt iga

viivitatud päeva eest. Hageja on õigustatud nõudma viivist alates 02.08.2012 kuni 11.10.2012

(532,60 x 0,1% x 70) 37,81 eurot. Rahuldamisele kuulub ka taotlus viivise väljamõistmiseks

TsMS § 367 alusel alates 11.10.2012 põhinõudelt 0,1% päevas kuni nõude täitmiseni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. O. Gedvil esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. veebruari 2013

otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellant palub mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole kohtuotsus põhjendatud, millega on oluliselt rikutud TsMS § 436 lg 1 nõuet. Kohus

jättis analüüsimata vastuolud hageja väidete ja tõendite vahel. Kostja ei saanud arveid nr 12/8,

12/9 ja 12/10 enne hagi esitamist. Kohtu põhjendus, et arved edastati e-postiga, on oletuslik.

Arve nr 12/7 sai kostja e-postiga ning see tasuti järgmisel päeval 50% ulatuses sularahas,

mistõttu vajadust koostada teisi arveid põhieelarve järgi hagejal ei olnud. Kuna kostjale arveid

ei esitatud, ei saa kostjal olla ka kohustust tasuda nende tasumisega viivitamise eest viivist;

2) eksis kohus 17.05.2012 täiendava eelarve hindamisel. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud

dokument on teine, kui see, mis esitati kostjale 17.05.2012 e-kirjaga. Kohtule esitatud

dokument on kombineeritud ehtsast saatekirjast ja eestikeelse eelarve kopeeritud tekstist.

Kohus jättis hindamata töövõtja 08.08.2012 vastuse kostja pretensioonile, millest nähtub, et

hagejal olid kostja suhtes pretensioonid summas 709,20 eurot. Vastuses ei ole viidatud

tasumata arvetele ega täiendavatele eelarvetele, mis tõendab, et täiendavat eelarvet ei loetud

kostjaga kooskõlastatuks ning täiendavaid arveid (12/8, 12/09, 12/10) ei olnud veel koostatud.

Kohus jättis hindamata kostja väite eelarve võltsimisest, rikkudes oluliselt TsMS § 442 lg 8

nõuet. Kohus tegi eksliku järelduse, et kostja poolt 1700 euro maksmine lisaks 1209,20 eurole

tõendab täiendava eelarve kooskõlastamist. Kostja maksis 1200 eurot lõpparvelduse korras

põhieelarve järgi ja 500 eurot teostatud täiendavate tööde eest nagu akna paigaldamine jne;

3) keeldus kostja õiguspäraselt tööde vastuvõtmisest VÕS § 638 lg 1 alusel ja põhjendus

sisaldub ka kostja 06.08.2012 pretensioonis. Kohus võttis aluseks hageja töölise V. M.

arvamuse ning eiras kostja kirjalikku ja põhjendatud keeldumist tööde vastuvõtmisest.

Kohtule esitatud tööde vastuvõtuakt on allkirjastamata ja kostja pole seda akti saanud;

4) viitab kohus ekslikult VÕS § 111 lg-le 3, kuna kostja tellitud ekspertiis tuvastas

13.11.2012, et hageja tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Kostja palkas teise töölise

puuduseid kõrvaldama. Kohus jättis ekspertiisile hinnangu andmata, rikkudes oluliselt TsMS

§ 232 lg-t 2 ja § 436 lg-t 2;

5) ei uurinud kohus teise töötaja kasutamise vajadust, rikkudes TsMS § 436 lg-te 3 ja 4

nõudeid, ning luges seetõttu ekslikult kostja ülesütlemise kehtetuks. Kohus jättis hinnangu

andmata hageja 08.08.2012 vastusele kostja pretensioonile, kust nähtub, et hageja keeldus

puudusi tunnistamast. Suuliselt lepiti kokku, et hageja elektrik parandab puuduse põrandate

soojustuse osas. Elektrik parandas selle defekti 2012 oktoobri alguses. Kostja kutsus meistri

2012 augusti alguses kahe viivitamatult kõrvaldamist nõudva defekti pärast – plaatide

asendamiseks klosetipoti kohal ja ava tegemiseks boileri juhtme jaoks;

6) rikkus kohus oluliselt TsMS § 232 lg-t 1, leides, et kostja ei ole tõendanud hagejale

265,80 euro maksmist. Just seetõttu, et pooled kviitungit 265,80 euro üleandmise kohta ei

koostanud, kuulas kohus tunnistajana üle isiku, kes raha üle andis. Ehitusmaterjalide

maksumus ei kuulunud eelarvetesse. A. I. kompenseeriti kahe soojustusmati, termostaadi ja

elektrikaabli maksumus, kuna A. I. ütles, et ta juba soetas need materjalid. Hageja ei saanud

koostada 265,80 euro vastuvõtmise kohta kviitungit ka seetõttu, et küttemati ja termostaadi

hinnapakkumine oli tehtud OÜ Dev Narva nimele, kellel pole seost poolte töövõtulepinguga.

Tunnistaja A. V. ütlused on ainsaks tõendiks viidatud asjaolude kohta ning tõendeid tema

ütluste ümberlükkamiseks ei ole.

5. OÜ Grenzh vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulude kostja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) luges kohus õigustatult lisaeelarve kostjaga kooskõlastatuks. Tunnistaja A. V. kinnitas, et

kostjal oli suuline leping hagejaga kõikide ehitustööde teostamiseks objektil. Tunnistaja

ütlustega ning poolte e-kirjavahetusega on tõendatud, et 17.05.2012 leppisid pooled kokku

täiendavas eelarves tööde teostamiseks summas 1056,60 eurot, mille osas esitas hageja

kostjale 01.06.2012 arve nr 12/8. Kokkulepet lisaeelarve osas kinnitab ka asjaolu, et

08.06.2012 seisuga oli kostja tasunud hagejale lisaks 1209,20 eurole (vastavalt

töövõtulepingu p-le 3.3) ka 1700 eurot;

2) ei ole 265,80 euro üleandmine kostja poolt tõendatud. TsMS § 230 lg 1 järgi on kostja

kohustuseks tõendada, et ta tasus hagejale nimetatud summa;

3) on lisatööd ja ehitusmaterjalid, mida kostja ei tunnista, kokku lepitud 17.05.2012

lisaeelarves. Lisatööd on teostatud ja ehitusmaterjalid ostetud. Vastavalt lisaeelarvele peab

nimetatud summad tasuma kostja;

4) võttis kostja töö vastu VÕS 638 alusel 23.07.2012. Hagejal on õigus saada tasu

töövõtulepingu p 4.2 c ja g alusel valminud ja kostja poolt vastuvõetud töö eest. Tunnistaja

V. M. kinnitas, et hageja lõpetas töö ja andis kostjale üle juulis 2012. Kostja on kinnitanud, et

töö lõpetamise ja üleandmise ajaks ei olnud kostja veel töövõtulepingust taganenud. Vastavalt

töövõtulepingu p-le 4.2.b kohustus kostja tööd vastu võtma viivitamatult pärast hagejalt

vastava teabe saamist. Kostja ei ole talle 23.07.2012 edastatud üleandmis-vastuvõtuakti

hagejale tagastanud ning ei ole põhjendanud tööde vastuvõtmisest keeldumist;

5) ei ole kostja poolt töövõtulepingust taganemine tõendatud. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et

lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

oluliselt rikkunud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus töövõtulepingut oluliselt või et

kostja oleks andnud hagejale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Vastav kokkulepe

puuduste kõrvaldamiseks on sätestatud töövõtulepingu p-s 5.3. Kostja loetles 06.08.2012

kirjas praagi teostatud tööde osas, kuid nõuet praagi parandamiseks ei esitanud. Kostja

selgitas kohtuistungil, et ta lootis, et hageja tuleb rääkima tekkinud kahjust. Sellest järeldub,

et kostja ei soovinud, et hageja töid parandab. Seda järeldust kinnitab ka kostja 06.08.2012

kirja p 6, kust nähtub, et tööde parandamine oli tehtud ülesandeks teisele töövõtjale;

6) palub vastustaja jätta kostja esitatud uued tõendid tähelepanuta. Kostjal oli võimalik esitada

lisatud tõendid (13.11.2012 ekspertiisi tõlge, AS EVAS B6P 11.05.2012 pakkumine, V. K. ja

V. J. seletused) maakohtule. Kostja ei ole põhjendanud tõendite esitamata jätmist. Taotletud

tõendite hindamine ringkonnakohtu poolt ei ole vajalik ja mõistlik, kuna ei taga asja kiiret ja

õiget lahendust. Seoses sellega on uute tõendite hindamine vastuolus TsMS §-s 2 ja § 238 lg-s

1 sätestatud põhimõtetega ning kostja on esitanud uued tõendid TsMS § 237 lg 1; § 238 lg 3;

§ 331 lg 1; § 633 lg 5 ja § 652 lg 3 nõuete rikkumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus, millega hagi rahuldati täielikult

ning mõisteti O. Gedvililt OÜ Grenzh kasuks välja võlgnevus 532,60 eurot ja viivis, tuleb

osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse,

millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab O. Gedvililt OÜ Grenzh kasuks välja võlgnevuse

175,80 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 11,25 eurot ja viivise

alates 12.10.2012 põhinõudelt 175,80 eurot kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% päevas.

Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.

Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.

7. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 17.04.2012 töövõtulepingu remonditööde

tegemiseks ning lepingule lisatud eelarve kohaselt moodustas tööde maksumus kokku

2418,40 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on kostja nimetatud summa

hagejale tasunud (kokku on kostja poolt tasutud 2909,20 eurot). Pooltevaheline vaidlus

seisneb eelkõige selles, millises ulatuses leppisid pooled kokku täiendavate tööde tegemises

(kas hageja märgitud 1056,60 euro või kostja märgitud 601,10 euro ulatuses) ning kas sellest

tulenevalt on hagejal kostja vastu nõue tasumata tööde eest.

Hageja tugineb oma nõudes sellele, et pooled leppisid täiendavate tööde tegemises kokku

summas 1056,60 eurot, mida tõendab kostjale 17.05.2012 saadetud täiendavate tööde eelarve

(t.l 46-48). Kostja on seisukohal, et hageja saatis talle 17.05.2012 täiendavate tööde eelarve

kokku summas 601,10 eurot (t.l 88-89) ning hageja poolt asja materjalide juurde lisatud

täiendavate tööde eelarve summas 1056,60 eurot on võltsing ning tööde maksumusel

kindlakstegemisel ei saa sellest lähtuda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lähtuda tuleb hageja esitatud täiendavate tööde

eelarvest summas 1056,60 eurot ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud,

kuna on vastuolus teiste tõenditega. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja vastuses hagile

kinnitanud, et ta saatis 06.08.2012 hagejale pretensiooni (t.l 94) ning pretensiooni p-s 3 on

kostja märkinud puudusena „seinad on tasandamata, eriti seinte ühenduskohad; tagastus 100%

nimetatud tööde eest 192 eurot.“ Nimetatud tööd ei ole märgitud kostja esitatud täiendavas

eelarves (t.l 88-89), kuid nähtub hageja esitatud täiendavas eelarves (t.l 46-48, p 11).

Järelikult on ebaõige kostja väide, et hageja nimetatud eelarvet nägi ta esmakordselt pärast

hagimaterjalide saamist maakohtus. Hageja seisukoha usaldusväärust kinnitab ka see, et

08.06.2012 seisuga oli kostja poolt hagejale tasutud kokku 2909,20 eurot. Lähtudes kostja

esitatud seisukohtadest, et täiendavate tööde maksumus oli 601,10 eurot ning ta maksis hageja

seaduslikule esindajale 265,80 eurot sularahas, puudus tal kohustus maksta hagejale kokku

rohkem kui 2753,70 eurot (2418,40+601,10-265,80). Apellant ei ole esitanud veenvaid

põhjendusi, miks ta pidi maksma hagejale kokkulepitust rohkem (kui lähtuda apellandi

viidatud täiendavate tööde summast 601,10 eurot). Apellatsioonkaebuses on apellant

märkinud, et 500 eurot maksis ta hagejale täiendavate tööde eest. Selline väide ei ole usutav,

kuna apellandi viidatud täiendavate tööde eelarve kohaselt oli tööde maksumus 286,90 eurot

(t.l 89).

8. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata

tunnistaja A. V. ütlustega.

A. V. kinnitas maakohtu istungil (t.l 138), et ta andis hageja seaduslikule esindajale sularaha

(260 euro ringis) täiendavas eelarves märgitud elektrikkabli vihtide ning kahe põrandamati ja

termostaadi, s.o materjalide, mis on märgitud täiendavate tööde eelarves summas 265,80

eurot (t.l 48), ostmiseks. Ta arvas, et kviitung vormistatakse hiljem, kuna materjale oli vaja

kiiresti. Tunnistaja on lisaks kinnitanud, et materjalide eest tasumise kohustus tulenes

töövõtulepingus kokkulepitust.

Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi kirjaliku kviitungi puudumine raha üleandmise kohta

hageja esindajale ei tähenda seda, et tunnistaja A. V. ütlused oleksid ebausaldusväärsed ning

nendega ei saaks arvestada.

TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks ka mh tunnistaja ütlus. TsMS § 238 lg 2 näeb ette, et

kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud

vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Asja

materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mis välistaks raha üleandmise

fakti tõendamise tunnistajate ütlustega. Samuti ei tulene nimetatud asjaolu seadusest.

Järelikult võis kostja tõendada raha hageja esindajale üleandmist tunnistaja ütlustega.

Tulenevalt TsMS § 232 lg-s 2 sätestatust ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Tunnistaja A. V. ütlustega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kostja on tasunud hagejale

materjalide eest 265,80 eurot ning selles ulatuses puudub hagejal kostja vastu nõue.

Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada ka seda, et hageja ei ole vastuses

apellatsioonkaebusele tuginenud tunnistaja A. V. ütluste ebausaldusväärsusele.

9. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata kostja vastuväited, et tal puudub kohustus

tasuda täiendavas eelarves märgitud tööde, s.o varem ehitatud kõvera vaheseina lammutamise

ja uue sirge vaheseina ehitamise eest, kokku summas 51 eurot (t.l 46, eelarve p-d 1 ja 2).

Pooltevahelise lepingu p 5.3 kohaselt puuduste korral teostatud töödes on tellijal õigus nõuda

nende kõrvaldamist töövõtja arvel (t.l 23). Hageja ei ole tuginenud sellele, et varem ehitatud

kõver vahesein oleks ehitatud kellegi kolmanda isiku poolt. Seetõttu on kostjal VÕS § 111

lg 1 alusel õigus selles ulatuses hagejale tasu maksmisest keelduda.

10. Hageja nõudis kostjalt lisaeelarve alusel 40 euro maksmist prügi koristamise eest (t.l 47,

eelarve p 9). Maakohus rahuldas ka selles osas hageja nõude ning kostja vastuväidetega ei

arvestanud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu nimetatud seiskoht on vastuolus esitatud tõenditega ning

seetõttu ebaõige.

Tunnistaja A. V. ütlustega (t.l 138) on tõendatud, et tema vedas prügi remonditavast korterist

välja ning toimetas korterisse ka enamuse ehitusmaterjalidest. Kuna hageja ei ole vastupidist

tõendanud, siis on hageja poolt põhjendamatu nõuda kostjalt viimase poolt tehtud töö eest

tasu. Ainuüksi prügi koristamise märkimine täiendavas eelarves ei anna hagejale nõuda selle

tema poolt tegemata töö eest tasu.

Seetõttu ei ole hageja nõue 40 euro ulatuses põhjendatud.

11. Kokku tuleb hageja nõuet vähendada 356,80 euro võrra (265,80+51+40=356,80).

Hageja arvutuste kohaselt pidi kostja talle tasuma 3441,80 eurot. Kostja on tasunud 2909,20

eurot ning hageja tasumata nõuet tuleb vähendada 356,80 euro võrra. Seega tuleb hageja nõue

rahuldada 175,80 euro ulatuses (3441,80-356,80-2909,20=175,80).

12. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja pretensiooni hagejale (t.l 94) ei saa käsitleda

töövõtulepingust taganemisena ning kostja menetluse kestel esitatud seisukoht on

põhjendamatu.

13. Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus ei andnud hinnangut apellandi esitatud

ekspertiisiaktile (t.l 99-100).

Kuivõrd maakohtu materjalide juures on venekeelne ekspertiisiakt, siis võtab ringkonnakohus

asja materjalide juurde koos apellatsioonkaebusega esitatud ekspertiisiakti eestikeelse tõlke.

Samas leiab ringkonnakohus, et ekspertiisiaktis esitatud järeldused ei anna alust hageja nõuet

vähendada ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht on põhjendamatu.

Põhimõtteliselt saaks kostja VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda tasu maksmise kohustuse

täitmisest puudustele vastavas ulatuses ja seda ka siis, kui töö on vastu võetud.

Ekspertiisiaktis on kirjeldatud tööde puudusi, kuid ei ole märgitud puudustega tööde väärtust.

Hageja on ekspertiisiaktis märgitud järeldustele vastu vaielnud muu hulgas põhjusel, et pärast

tema poolt tööde üleandmist ning enne ekspertiisiakti koostamist 13.11.2012 on korteris

teostanud töid veel teised kostja poolt tellitud töömehed ning seetõttu pole võimalik

usaldusväärselt kindlaks teha, et ekspertiisiaktis nimetatud puudused on tema põhjustatud.

Apellant ei ole hageja seda väidet ümber lükanud ning on oma seisukohtades kinnitanud, et

2012 augustis ja oktoobris teostasid korteris töid teised isikud.

Eelnevast tulenevalt puudub alus vähendada kostjalt väljamõistetavat summat (175,80 eurot).

14. Ekslik on apellandi seisukoht, et kuna tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on tema poolt

allkirjastamata, siis ei ole töid talle üle antud ning tal puudub tasu maksmise kohustus.

Vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt tasunõue muutub sissenõutavaks ka siis, kui töö loetakse

vastuvõetuks.

Nimetatud sätetest tulenevalt peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ja ta on andnud

tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks.

Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja tehtud tööd 175,80 euro ulatuses on valminud

ning kostja 06.08.2012 pretensioon tõendab, et hiljemalt nimetatud kuupäevaks oli kostjale

tagatud võimalus tööd üle vaadata. Eeltoodu alusel loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et alates

06.08.2012 olid tööd kostjale üle antud, hageja tasunõue muutus sissenõutavaks ning alates

07.08.2012 on kostja 175,80 euro maksmisega viivituses. Sellest tulenevalt tuleb muuta

maakohtu poolt kindlaksmääratud viivise arvestuse algkuupäeva.

Alates 07.08.2012 kuni hagi esitamiseni 10.10.2012 peab kostja tasuma viivist 11,25 eurot

(175,8x0,1%x64=11,25). Alates 10.10.2012 kuni võlgnevuse 175,80 eurot täieliku tasumiseni

peab kostja tasuma viivist TsMS § 367 järgi 0,1% päevas.

15. Hageja nõue 532,60 eurot rahuldati 175,80 euro, s.o 33% ulatuses. Sellest tulenevalt

jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 33% ulatuses kostja ja 67% ulatuses

hageja kanda.

Kostja palus apellatsioonkaebuses jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja

apellatsioonkaebus rahuldati 175,80 euro, s.o 33% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud

apellatsiooniastmes 33% ulatuses kostja ja 67% ulatuses hageja kanda.

16. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel rahuldamata apellandi taotluse võtta

asja materjalide juurde V. K. ja V. J. seletuse ning pakkumise nr MPAK-00328.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja