2-12-5793/45 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-5793

Tsiviilasi

OÜ Ehital Liising hagi Merike Nermanni, Heldur

Nermanni ja AS Haabersti Maja vastu asja valduse

väljanõudmiseks, 2400 euro kahjuhüvitise ja tulevikus

tekkiva kahju hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4086,26 eurot + 6486,26 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. oktoobri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Ehital Liising ja Merike Nermanni apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) – OÜ Ehital Liising (rk: 10343540),

esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kelli Ristal

Apellant (kostja I) – Merike Nermann (ik: XXX)

Vastustaja (kostja II) – Heldur Nermann (ik: XXX)

Kostja III – AS Haabersti Maja (rk: 10009284)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. oktoobri 2012 otsus osas,

millega jäeti rahuldamata OÜ Ehital Liising hagi Heldur

Nermanni vastu XXX kinnistu ja sellel hoonestusõiguse

alusel asuva eramu väljanõudmiseks Heldur Nermanni

valdusest OÜ Ehital Liising valdusesse.

2. Teha selles osas uus otsus, millega nõuda XXX kinnistu

ja sellel hoonestusõiguse alusel asuv eramu välja Heldur

Nermanni valdusest OÜ Ehital Liising valdusesse.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1. Rahuldada OÜ Ehital Liising hagi Merike Nermanni

vastu täielikult ja Heldur Nermanni vastu osaliselt.

3.2. Välja nõuda XXX alevikus XXX kinnistu (reg nr

XXX) ja sellel hoonestusõiguse alusel asuv eramu

(hoonestusõiguse reg nr XXX) välja Merike Nermanni ja

Heldur Nermanni valdusest OÜ Ehital Liising valdusesse.

3.3. Välja mõista Merike Nermannilt OÜ Ehital Liising

kasuks kahjuhüvitis ajavahemiku 01.05.2011-31.01.2012

eest 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) eurot.

3.4. Välja mõista Merike Nermannilt OÜ Ehital Liising

kasuks kahjuhüvitis alates 01.02.2012 kuni XXX kinnistu

ja sellel asuva eramu valduse hagejale üleandmiseni

juuni-augusti eest igakuiselt 550 (viissada viiskümmend)

eurot kuus ja ülejäänud kuude eest igakuiselt 100

(ükssada) eurot kuus.

3.5. Jätta OÜ Ehital Liising hagi Heldur Nermanni vastu

kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata ning hagi

AS Haabersti Maja vastu rahuldamata.

3.6. Jätta menetluskulud seoses hageja nõuetega Merike

Nermanni vastu Merike Nermanni kanda; seoses hageja

nõuetega Heldur Nermanni vastu poolte endi kanda ning

seoses hageja nõuetega AS Haabresti Maja vastu OÜ

Ehital Liising kanda.“

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus seoses Merike

Nermanni

apellatsioonkaebusega

Merike

Nermanni

kanda ning menetluskulud seoses OÜ Ehital Liising

apellatsioonkaebusega OÜ Ehital Liising kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Ehital Liising palus 01.02.2012 esitatud hagis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 161,

asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1; § 80 lg 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 312 lg 1; § 323

lg 1; 334 lg 1 ja § 335 alusel nõuda XXX asuv kinnisasi ja sellel paiknev eramu välja Merike

Nermanni (kostja I), Heldur Nermanni (kostja II) ja AS Haabersti Maja (kostja III)

valdusest hageja valdusesse ning mõista kostjatelt I ja II solidaarselt välja hageja kasuks

kahjuhüvitis 2400 eurot ning tulevikus tekkiva kahju hüvitis.

Hagiavalduse kohaselt tunnistati hageja 02.11.2010 Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi

koostatud vara kordusenampakkumise akti alusel võlgnike (kostjate I, II ja III) suhtes

algatatud täitemenetluse käigus avalikul enampakkumisel müüdud XXX vallas XXX asuva

kinnisasja (registriosa number XXX) ning hoonestusõiguse (registriosa number XXX) osas

enampakkumise võitjaks. 25.11.2010 kanti hageja kinnistusraamatusse ülaltoodud kinnisasja

ja hoonestusõiguse omanikuna.

Pärast enampakkumist ilmnes, et XXX eramu suhtes on väidetavalt 03.01.2008 sõlmitud

üürileping, mille alusel andis kostja III eramu üürile kostjale I kuni 05.07.2014. Kuigi hageja

oli veendunud, et tegemist on näiliku ja fiktiivse lepinguga, esitas hageja 27.12.2010 vaidluste

vältimiseks kooskõlas TMS §-ga 161 ja VÕS § 323 lg-ga 1 kostjale I üürilepingu erakorralise

ülesütlemise avalduse. Kuivõrd kostja I tähitud kirja korduvalt vastu ei võtnud, jäeti

ülesütlemisavaldus 01.02.2011 kell 14.15 tema postkasti XXX. Seega lõppes üürileping 3-

kuulist etteteatamistähtaega arvestades 01.05.2011.

Kuna kostja I sai üürilepingu alusel õiguse kasutada kogu kinnistut, on sõlmitud leping

kinnisasja üürileping. Seetõttu ei kohaldu elu- või äriruumi kohta käiv erand, et üürilepingu

võib üles öelda üksnes juhul, kui omandaja vajab üüritud ruumi tungivalt ise. Alternatiivselt,

kui tegemist on eluruumi üürilepinguga, siis oli hagejal selle ülesütlemiseks VÕS § 323 lg 1

järgi tungiv omavajadus. Hageja soovib lõpetada ehitustööd, seadustada eramu ja korraldada

eramule kasutusloa väljastamise. Hageja ei saa kasutusloa saamiseks vajalikke toiminguid

teostada, kui tal puudub eramu otsene valdus. Kuna eramule ei ole väljastatud kasutusluba,

siis tulenevalt ehitusseaduse (EhS) § 32 lg-st 2 on eramu kasutamine õigusvastane. Hagejal on

õigus keelata oma omandis oleva eramu kasutamine enne kasutusloa saamist.

Hageja nõuab VÕS § 335 alusel kahjuhüvitisena üüri, mis on samasuguses asukohas oleva

samasuguse asja puhul tavaline, perioodi 2011 mai kuni 2012 jaanuar eest 2400 eurot,

sh suveperioodi (juuni, juuli, august 2011) eest (3 x 600) 1800 eurot, muu perioodi (mai,

september, oktoober, november, detsember 2011 ja jaanuar 2012) eest (6 x 100) 600 eurot.

Lisaks juba tekkinud kahju hüvitisele nõuab hageja tulevikus tekkiva kahju hüvitist kuni

valduse üleandmiseni. Kuna üürilepingu sõlmimine on tehing perekonna vajaduste

rahuldamiseks, on kostjad I ja II kui abikaasad kahjuhüvitise maksmise nõude osas

perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg-st 1 tulenevalt solidaarvõlgnikud.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjate vastuväidete kohaselt oli hageja kinnistu ostmisel

üürilepingust teadlik. Kostjad esitasid 14.12.2009 kohtutäitur K. Põltsile teate selle kohta, et

kinnistu on koormatud üürilepinguga kostja I kasuks. Üürileping on VÕS § 8 lg 2 järgi

täitmiseks kohustuslik. Kostja I ei ole üürilepingut rikkunud. Elamu valdus anti üle

lõpetamata ehitisena, lõpetamata üldehitustöödega teisel ja kolmandal korrusel, millistest

töödest on kostja I vastavalt üürilepingule osa lõpetanud oma kuludega. Kostja I sai

üürilepingu alusel õiguse paigaldada õuealale ilutiigi, õuetuled, kavandada muru- ja iluaeda,

istutada istikuid ja teostada kokkuleppel selliseid töid, millised on kinnistu ja eramu

väärtustamiseks vajalikud ja kasulikud. Üürilepingu p 3.1 kohaselt on üürnik kohustatud

tasuma üüri peale hoonele kasutusloa vormistamist. Hageja on esitanud kahjuhüvitise nõude,

mille tähtaeg ei ole saabunud ning millel puudub üürilepingu sätteid silmas pidades alus.

Hageja esitas ülesütlemisavalduse üürilepingu ülesütlemiseks seadusega ettenähtud tähtaega

ületades. Kostja I sai ülesütlemisavalduse kätte kohtutäitur Andrei Kreki poolt

täitetoimingutest teatamisel 23.07.2011. Kostja I ei tunnista üürilepingu ülesütlemist ja on

esitanud Harju Maakohtusse sellekohase hagi (tsiviilasi nr 2-11-48193). Kostjatelt II ja III

valduse väljanõudmiseks ja kahju hüvitamise nõudmiseks puuduvad õiguslikud alused, kuna

kinnistu on üürilepingu alusel kostja I valduses. Hageja esitatud ekspertarvamus ei vasta EVS

875 standardile ja üüritulu määramisel on võetud aluseks objektid, millele on vormistatud

kasutusload, mitte pooleliolevad ehitised. Seega ei ole ekspertarvamus usaldusväärne.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 5. oktoobri 2012 otsusega hagi M. Nermanni vastu osaliselt ning

nõudis kinnistu XXX, (registriosa number XXX) ja sellel paikneva eramu (hoonestusõiguse

registriosa number XXX) välja M. Nermanni valdusest OÜ Ehital Liising valdusesse ning

mõistis välja M. Nermannilt OÜ Ehital Liising kasuks kahjuhüvitise ajavahemiku 1. maist

2011 kuni 31. jaanuarini 2012 eest 2250 eurot ja kahjuhüvitise alates 1. veebruarist 2012

kuni kinnistu XXX, XXX ja sellel paikneva eramu valduse hagejale üleandmiseni juuni kuni

augusti kuude eest 550 eurot kuus ja ülejäänud kuude eest 100 eurot kuus. H. Nermanni ja AS

Haabersti Maja vastu jättis maakohus hagi rahuldamata.

Maakohus jättis hageja menetluskulud M. Nermanni kanda ning H. Nermanni ja AS Haabersti

Maja menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagiavaldus põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele

osaliselt vaid kostja I vastu.

Kostjad väitsid, et hageja analoogset kinnistu valduse väljanõudmise ja kahju hüvitamise

nõuet menetletakse Harju Maakohtus. Kohtute Infosüsteemist saadud informatsiooni järgi

esitas M. Nermann Harju Maakohtule hagi OÜ Ehital Liising vastu üürilepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse märke tegemiseks (tsiviilasi nr 2-11-48193).

Selles tsiviilasjas esitas OÜ Ehital Liising 01.02.2012 vastuhagi M. Nermanni, H. Nermanni

ja AS Haabersti Maja vastu asja valduse väljanõudmiseks ning kahjuhüvitise

väljamõistmiseks, mille Harju Maakohus jättis 07.02.2012 määrusega menetlusse võtmata

põhjusel, et H. Nermann ja AS Haabersti Maja ei ole tsiviilasjas pooled. Vastuhagi kohta

avati uus tsiviilasi (nr 2-12-5793), mille raames 15.02.2012 tehtud kohtumäärusega keelduti

vastuhagi menetlusse võtmast ja edastati vastuhagi erandliku kohtualluvuse järgi Viru

Maakohtule. Viru Maakohus võttis hagi 27.03.2012 menetlusse. Eeltooduga on tuvastatud, et

kohtute menetluses ei ole hagejal teisi nõudeid kostjate vastu.

Valduse üleandmise nõue

Pooltel ei ole vaidlust enampakkumise toimumise ning kinnistu ja hoonestusõiguse

omandiõiguse hagejale ülemineku üle. Kohus ei nõustunud kostjate väitega kostjate poolt

14.12.2009 täiturile üürilepingu olemasolust teatamise kohta, sest kostjad ei tõendanud e-kirja

saatmist ega selle täituri poolt kättesaamist. 01.10.2010 enampakkumise teates ei ole täitur

avaldanud, et kinnistu või hoonestusõiguse suhtes on sõlmitud üürileping kehtivusega kuni

05.07.2014. Vara arestimise ja enampakkumise aktidest ei nähtu, et enampakkumisel

müüdava vara suhtes oleks sõlmitud üürileping. Sellega on tuvastatud, et kostjad ei teatanud

täitemenetluse käigus oma õigustest müüdavale varale. Kuna kostja I ei ole ka vastavalt VÕS

§-le 324 kandnud kinnistusraamatusse märget üürilepingu kohta, siis kinnisasja ja

hoonestusõiguse omandamisel ei olnud hageja teadlik väidetava üürilepingu olemasolust.

03.01.2008 üürilepingu p 1 kohaselt andis kostja III kostjale I kasutada hoonestusõiguse

alusel XXX rajatava eramu, üldpinnaga 177,6 m2. Eramu anti üürile lõpetamata ehitisena.

01.12.2009 teatas kostja III AS DnB Nord Bank Eesti filiaalile ja kohtutäitur K. Põltsile,

et kostja I esitas 27.11.2009 kostjale III avalduse, milles taganeb AÕS § 2441 lg 1 alusel

05.07.2004 XXX kinnistule seatud hoonestusõigusest põhjusel, et hoonestaja ei ole rajanud

lepingu esemele elamut hiljemalt 31.12.2008.

VÕS § 272 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

Kostjad ei ole tõendanud üürilepingu sõlmimise ega üüritud asja kostja I poolt edasi

kasutamise vajadust. Kuna üürileping on tasuline leping ja kostja I ei ole üüritud asja eest üüri

tasunud, siis ei vasta 03.01.2008 leping üürilepingu tingimustele, sest leping on oma

olemuselt tasuta kasutamise leping.

Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 30 krooni/m2 alates eramu ehitustööde

lõpetamisest ja eramule kasutusloa vormistamisest. Eramule ei ole kasutusluba väljastatud.

Kui eeldada, et üürileping on kehtiv, siis lepingust tulenevalt tekiks hagejal üldse lepingu

täitmise kohustus ehk kasutusloata eluruumi kasutamise talumiskohustus. Kuna EhS § 32 lg 1

järgi on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või

selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud

kasutamise otstarbele ning 2. lõike alusel ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja

arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja

elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks, siis hüpoteetiliselt tekiks üürile andmise

kohustus alles pärast kasutusloa saamist.

VÕS § 323 lg 1 järgi üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele

üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu (VÕS § 291) võib uus

üürileandja

üürilepingu

kolme

kuu

jooksul

sama

seaduse

§-s

sätestatud

ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi

üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi

tungivalt ise. VÕS § 324 lg-s 2 sätestatud ülesütlemist välistavat alust käesoleval juhul ei

esine. Hageja ütles üürilepingu üles 27.12.2010 ülesütlemisavaldusega. Üürilepingu

ülesütlemine tähendab seda, et hageja on tunnistanud üürilepingu olemasolu. Tähtsust ei oma

asjaolu, kas hageja teadis lepingu olemasolust või mitte. Tähtsus on vaid sellel, kas hageja

vajab tungivalt omandatud asja. Hagiavalduse kohaselt vajab hageja eramut tungivalt ise, sest

soovib oma vara kaitsta ja tagada, et eramut ei kasutataks enne sellele kasutusloa väljastamist.

Vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust hageja väidetel üürilepingu näilikkuse ja tühisuse kohta,

kuna hageja ei ole kostjate vahel sõlmitud tehingu tühisusele tuginenud. Hageja on

üürilepingu üles öelnud TMS § 161 ning VÕS § 312 lg 1 ja § 323 lg 1 alusel, mis tähendab, et

hageja on tunnistanud kostja I ja kostja III vahel tehtud tehingu, s.o üürilepingu olemasolu.

Hagejal puuduvad lepingulised suhted kostjatega II ja III. Kostjad on kinnitanud, et kinnistu

on kostja I valduses. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku

aluseta tema asja valdab. Sama seaduse § 83 lg 1 järgi valdaja võib asja väljaandmisest

keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et

hageja on üürilepingu kehtivalt üles öelnud, sest ülesütlemist ei ole tühistatud ega kehtetuks

tunnistatud. Harju Maakohtu menetluses olevas hagis ei ole tehingu kehtetuks tunnistamise

nõuet esitatud, kostja I nõudeks on seal üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine, milles

tehtav kohtulahend, isegi kui hagi rahuldatakse, ei välista üüritud asja valduse omanikule

üleandmist. Eeltoodu alusel rahuldas kohus hagi valduse üleandmiseks kohustamiseks kostja I

vastu, sest ei ole tuvastatud, et kaaskostjad valdavad asja ja keelduvad valduse üleandmisest.

Kahjuhüvitise nõue

Hageja esitatud tõendite kohaselt toimetas hageja 01.02.2011 kohtutäitur Raigo Pärsi

vahendusel kostjale I üürilepingu ülesütlemise avalduse, mis jäeti kostja postkasti aadressil

XXX (I kd tl 111–114). Kostja I väidab, et ta sai ülesütlemisavalduse kätte 23.07.2011

kohtutäitur A. Kreki esitatud materjalidega. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest

ei

tulene

teisiti.

Seega

ülesütlemisavalduse

hilinemisega

kättesaamise

tõendamiskoormis on kostjal I. Kostja I ei ole tõendanud, et ta sai ülesütlemisavalduse kätte

hilinemisega. Kohtutäitur A. Kreki 12.08.2011 täitemenetluste lõpetamise otsuse kohaselt

esitas sissenõudja täiturile kirjaliku arvamuse, millele lisas võlgnikule edastatud 27.12.2010

ülesütlemisavalduse ärakirja. Täituri otsus ei kinnita kostja I poolt ülesütlemisavalduse

kättesaamist 23.07.2011. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kindlale isikule

(tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi 2. lõike esimese lause järgi on

tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kostjad

ei ole vaidlustanud hageja väidet, et üürilepingust teatamisel teatas kostja I hagejale, et XXX

on kostja I elukoht. Seega ei olnud hagejal põhjust ülesütlemisavalduse saatmiseks muule

aadressile. Et eramu on kasutamiseks kõlbmatu ja kostja I tegelikult seal ei elanud, ei ole

kostjad väitnud. Samuti ei ole kostja I toonud ühtegi põhjendust, miks hageja tahteavaldus ei

ole temani jõudnud. Kohus nõustus hagejaga, et ülesütlemisavaldus jõudis kostjani

01.02.2011 ja kostjal I oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kostja I üüritud asja ei vabastanud ega andnud 01.05.2011 asja valdust hagejale üle. VÕS

§ 335 alusel on põhjendatud kostjalt I hageja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmine. Hageja

esitatud OÜ Uus Maa atesteeritud hindaja Tõnu Kuhi 22.11.2011 arvamuse kohaselt on

XXX elamu üüri turuväärtus 2011 novembri turusituatsioonis suveperioodil 550–600 eurot

kuus, muul perioodil 100 eurot kuus. Kohus ei nõustunud kostjate vastuväitega, et

ekspertarvamust ei saa pidada usaldusväärseks. Kostjad ei esitanud ühtegi tõendit ega väidet

selle kohta, milline on üüri turuväärtus nende arvates. Muude tõendite esitamata jätmise tõttu

saab hindaja arvamust TsMS § 229 lg 1 alusel pidada lubatavaks dokumentaalseks tõendiks.

Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kahju üüri turuväärtuse minimaalmääras,

2250 eurot, s.o 2011 juuni kuni augusti eest igakuiselt 550 eurot ning 2011 mai, september –

detsember ja 2012 jaanuari eest igakuiselt 100 eurot. Edasi kuni asja valduse üleandmiseni

kuulub väljamõistmisele kahju suvekuude (juuni–august) eest 550 eurot kuus, ülejäänud

kuude eest 100 eurot kuus.

Kostja II ei ole üürilepingu pool, ta ei valda hageja asja ega ole takistanud valduse

üleandmist. Hageja on olnud veendunud, et üürileping on näilik ja fiktiivne ning tegelikkuses

pooled ei soovinud eramu üürilepingut sõlmida. Asjas ei ole tõendatud, et üürileping sõlmiti

ühise majapidamise korraldamise või perekonna vajaduste kaitseks. Seetõttu ei ole võimalik

tulenevalt VÕS § 65 lg-test 1, 2 ja PKS 18 lg-st 1 kahju hüvitamise hagi solidaarselt mõlema

kostja vastu rahuldada ning hagi tuleb selles osas rahuldada vaid kostja I vastu.

Hageja muutus kinnisasja omandamisega üürileandjaks. Kuna hagejal ei ole menetluses nõuet

kostja III vastu, siis kostja III on kaasatud menetlusse põhjendamatult.

Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldatakse kostja I vastu ja kohus jätab hageja menetluskulud kostja I kanda. Hagi

kostjate II ja III vastu jääb rahuldamata ning nende menetluskulud jäävad hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Ehital Liising esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu

5. oktoobri 2012 otsuse tühistamist osaliselt, resolutsiooni p-de 5 ja 7 osas, millega jäeti

rahuldamata OÜ Ehital Liising hagi H. Nermanni vastu nõudes vabastada valdus XXX

alevikus XXX asuva kinnisasja ja sellel paikneva eramu suhtes ning jäeti H. Nermanni

menetluskulud OÜ Ehital Liising kanda, ning selles osas uue otsuse tegemist, millega

nõutakse XXX kinnisasi ja sellel paiknev eramu välja H. Nermanni valdusest OÜ

Ehital Liising valdusesse ning jäetakse OÜ Ehital Liising menetluskulud H. Nermanni kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kostjad I ja II abikaasad. Vaadates vaidluse faktilisi asjaolusid, on ilmne, et nad

proovivad kasutada kõiki vahendeid, et takistada vaidlusaluse vara valduse üleandmist

hagejale. VÕS § 289 järgi on eluruumi üürnikul õigus üürileandja nõusolekuta majutada

üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei

ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul. Ka Riigikohus on

leidnud (3-2-11-34-10), et üürnike perekonnaliikmete õigus vallata eluruumi tuleneb üürniku

õigusest valdusele. Juhul, kui esitatakse hagi eluruumi vabastamiseks üürniku ja tema

perekonnaliikmete vastu, on nad kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 järgi;

2) on valduse vabastamise nõude esitamine üürniku perekonnaliikmete vastu õiguslikult

põhjendatud ja praktiliselt vajalik, et tagada kohtuotsuse täidetavus. TsMS § 442 lg 5 sätestab,

et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selge ja täidetav. Riigikohus on korduvalt rõhutanud,

et otsuse resolutsioon peab olema üheselt mõistetav. Vastupidisel juhul ei pruugi kohtuvaidlus

täita oma eesmärki. Kui kohus jätab asja valduse väljamõistmata üürniku perekonnaliikmetelt,

siis esineb reaalne oht, et kohtuvaidlus oli asjata, sest üürniku perekonnaliikmetel ei tekkinud

kohustust asja valdust üle anda ning omanik otsest valdust asjale ikkagi ei saa. Nimelt kehtib

täitemenetluses formaliseerituse printsiip ning kohtutäituril tuleb täitedokumendi täitmisel

lähtuda vaid selle tekstist (3-2-1-52-07). Samuti on Riigikohus märkinud (3-2-1-132-07), et

formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit;

3) on kohtud analoogsetes asjades rahuldanud asja valduse vabastamise ja valduse üleandmise

nõude nii üürniku kui tema perekonnaliikmete vastu (2-06-3671 ja 2-07-19439). Kui kostja I

koos oma perekonnaliikmetega kinnistu ja eramu valdust kohtuotsuse jõustumisel

vabatahtlikult üle ei anna, siis kohtuotsuse sundkorras täitmisel saab kohtutäitur selle täita

üksnes kostja I suhtes ning tema perekonnaliikmetelt valduse vabastamist kohtutäitur nõuda ei

saa. Praktikas on analoogsetes asjades võlgnikud sellist olukorda tihti ära kasutanud.

5. M. Nermann esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. oktoobri 2012

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada XXX kinnistu ja sellel

paikneva eramu väljanõudmine M. Nermanni valdusest OÜ Ehital Liising valdusesse ning

M. Nermannilt OÜ Ehital Liising kasuks kahjuhüvitise väljamõistmine õigusvastaseks.

Menetluskulud palub M. Nermann jätta OÜ Ehital Liising kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) asus Viru Maakohus lahendama hagiavaldust, milles OÜ Ehital Liising nõudis XXX

kinnistu ja sellel paikneva eramu väljanõudmist M. Nermanni valdusest, kuigi M. Nermann

on 09.10.2011 esitanud Harju Maakohtusse hagi OÜ Ehital Liising vastu üürilepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kinnisturaamatusse märke tegemiseks (tsiviilasi

nr 2-11-48193), millises asjas ei ole kohtuotsus jõustunud;

2) peab üürileandja tulenevalt TsÜS §-st 5; § 67 lg-st 1 ning VÕS §-st 8; § 138 lg-test 1, 2 ja

§ 6 lg-st 1 toimima üürnikule üürilepingut üles öeldes heas usus;

3) esitati kostjale I üürilepingu ülesütlemise avaldus VÕS § 323 lg 1 alusel tähtaega ületades.

Kostja I sai selle kätte 23.07.2011, mida tõendab ka kohtutäitur A. Kreki 12.08.2011

täitemenetluste lõpetamise otsus;

4) ei anna kinnisasja võõrandamine iseenesest alust üürilepingut VÕS § 323 lg 1 alusel

lõpetada. Uuel omanikul peab olema üürilepingu lõpetamiseks tungiv omavajadus. Riigikohus

on leidnud, et üürilepingu ülesütlemise avalduse esitamisel VÕS § 323 lg 1 alusel tuleb

arvestada uue üürileandja ja tema perekonna tungivat omavajadust üüritud ruumide järele

ning tähtsust ei oma tema muud huvid. Omavajaduse põhjendatust kohus ei käsitlenud;

5) ei ole kostja I väitnud, et ta tema valduses olevaid üüriruume kasutab, vaid et ruumid on

üürilepingu alusel antud tema valdusesse (mitte kasutusse, kuna puudub kasutusluba).

Kostja I kohustus vastavalt üürilepingule lõpetama ehitustööd ning pärast nende lõpetamist ja

ehitisele kasutusloa vormistamist (omaniku kohustus) alustaks üüri tasumist. Arvestades

01.08.2008 kehtivat üürilepingut, tulenesid üürniku kohustused ehituse lõpetamisest, mitte

üüri tasumisest. Seega puudus hagejal kostja I vastu võlanõude esitamise alus;

6) ei ole T. Kuhi ekspertarvamus usaldusväärne, kuna üürimäära ei saa hinnata ehitiste

üürimäärade turuväärtuste alusel, sest lõpetamata ehitisel puudub kasutusluba ja seda ei tohi

EhS § 32 lg 1 alusel kasutada;

7) rahuldas kohus hagi kostja I vastu osaliselt, kuid menetluskulud jättis täies ulatuses kostja I

kanda;

8) on kohtuotsus sisuliselt põhjendamatu materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu ning ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele.

6. OÜ Ehital Liising vaidleb M. Nermanni apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata ja menetluskulude M. Nermanni kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on ekslik seisukoht, et kinnisasja uus omanik saab tuginedes VÕS § 323 lg-le 1 üürilepingu

lõpetada üksnes siis, kui tal on selleks tungiv omavajadus. Kuigi hageja oli veendunud, et

03.01.2008 väidetavalt sõlmitud üürileping on fiktiivne (st leping ei ole sõlmitud lepingus

toodud kuupäeval, vaid on vormistatud hiljem ja selle ainukeseks eesmärgiks on kuritahtlikult

luua formaalne õiguslik alus ehitise kasutamiseks), esitas hageja vaidluste vältimiseks

üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, tuginedes TMS §-le 161 ning VÕS § 312

lg-le 1 ja § 323 lg-le 1. Eeltoodust tulenevalt on 03.01.2008 väidetavalt sõlmitud üürileping

tühine või siis kehtivalt üles öeldud, kuivõrd tegemist on kinnisasja, mitte eluruumi

üürilepinguga. Üürilepingu järgi andis kostja III kostjale I kasutada hoonestusõiguse alusel

rajatava eramu, üldpinnaga 177,6 m2. Eramu anti üle lõpetamata ehitisena, millele ei ole

väljastatud kasutusluba. Lisaks sai kostja I üürilepingu alusel õiguse kasutada kogu ehitatava

maja ümber asuvat maad. Kuna kostja I sai õiguse kasutada kogu kinnistut, ei olnud sõlmitud

mitte eluruumi üürileping, vaid kinnisasja üürileping. Seetõttu ei kohaldu elu- või äriruumi

kohta käiv erand, et üürilepingu võib üles öelda üksnes juhul, kui omandaja vajab üüritud

ruumi tungivalt ise. Alternatiivselt, kui tegemist oli eluruumi üürilepinguga, siis oli hagejal

selle ülesütlemiseks tungiv omavajadus. Hagejal on vaja elamu otsest valdust, kuna elamus on

vaja lõpetada ehitustööd, et tagada elamule kasutusluba;

2) kanti hageja kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna 25.11.2010. Ülesütlemisavalduse

esitas hageja 27.12.2010. Kuna kostja I tähitud kirja korduvalt vastu ei võtnud, siis jäeti

ülesütlemisavaldus 01.02.2011 kell 14.15 kostja I postkasti XXX. Tulenevalt TsÜS § 69 lg 1

esimese lause, § 69 lg 2 teise lause ja § 70 sätetest ning Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-

2-1-156-05 (p 10) omab tähtsust asjaolu, millal jõudis hageja edastatud ülesütlemisavaldus

kostja I elukohta ja millal oli kostjal I mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuna XXX eramu

on kostja I sõnade kohaselt tema elukoht, siis oli kostjal I mõistlik võimalus

ülesütlemisavaldusega tutvuda, kuna see jäeti 01.02.2011 tema elukoha postkasti. Ka Harju

Maakohtu kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-11-48193 teatas M. Nermann, et viibib aadressil

XXX valdava osa aastast ja Tallinnas olev elukoht on ajutine. Seega tuleb lugeda, et kostja I

sai hiljemalt 01.02.2011 üürilepingu ülesütlemisavalduse kätte, mistõttu on hageja üürilepingu

ülesütlemisest teatanud TMS §-s 161 ja VÕS §-s 323 sätestatud tingimustel ja tähtaega

järgides;

3) tõendas hageja üürinõude suurust atesteeritud hindaja arvamusega, mis TsMS § 299 lg 1

järgi on käsitatav asjakohase tõendina. Kostja I ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa ekspertarvamuses toodud hinnang üüri turuväärtuse

kohta oleks ekslik. Kohus jättis õigesti kostja I paljasõnalise väite arvestamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

OÜ Ehital Liising (hageja) on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata

hagi H. Nermanni vastu nõuda XXX alevikus XXX asuv kinnistu (registriosa nr

XXX) ja sellel paiknev eramu (hoonestusõiguse registriosa nr XXX) välja H.

Nermanni valdusest hageja valdusesse ning jäeti H. Nermanni menetluskulud hageja kanda.

M. Nermann (kostja I) on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hagi tema

vastu (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 2, 3, 4 ja 6).

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

nimetatud osas.

Eelmärgitust nähtuvalt ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega jäeti rahuldamata

hageja nõue H. Nermannilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks ning osas, millega jäeti

rahuldamata hagi AS Haabresti Maja vastu.

8. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Ehital Liising apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt,

s.o osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi H. Nermanni vastu kinnistu ja seal asuva

eramu väljanõudmiseks H. Nermanni valdusest hageja valdusesse.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Ehital Liising

hagi H. Nermanni vastu kinnistu ja seal asuva eramu väljanõudmiseks H. Nermanni valdusest

hageja valdusesse.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab OÜ Ehital Liising hagi

H. Nermanni vastu osaliselt ning nõuab XXX kinnistu ja sellel asuva eramu välja H.

Nermanni valdusest OÜ Ehital Liising valdusesse.

VÕS §-s 289 sätestatud kohaselt on eluruumi üürnikul õigus majutada üüritud eluruumi

abikaasat, kui üürilepingus ei ole sätestatud teisiti.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et H. Nermann on M. Nermanni abikaasa ning üürilepingust ei

nähtu üürnikule keeldu majutada üüritud eluruumi oma abikaasat. Seega on üürilepingu

kehtivuse ajal H. Nermannil õigus vallata vaidlusalust eluruumi.

Põhjendatud on hageja seisukoht, et valduse vabastamise nõude esitamine ka üürniku

abikaasa vastu on vajalik seetõttu, et tagada kohtuotsuse täitmine. Tähendust omab seejuures

asjaolu, et kohtuotsuse sundtäitmise korral lähtub täitur kohtuotsuse resolutsioonist ning

välistada tuleb võimalus, et üürniku abikaasa H. Nermann võib keelduda kinnistu ja eramu

valduse vabastamisest. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et H. Nermann

ei ole vastuväidetes hagile tuginenud sellele, et ta ei valda kinnistut ja seal asuvat eramut. Kui

H. Nermann kinnistut ja seal asuvat eramut ei valda, ei ole hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamine tema suhtes põhjendamatult koormav.

Maakohus on eelmärgitud asjaolud jätnud tähelepanuta ning seetõttu põhjendamatult hageja

valduse väljanõudmise nõude H. Nermanni suhtes ebaõigesti rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustu OÜ Ehital Liising apellatsioonkaebusega osas, millega taotletakse

jätta hageja menetluskulud H. Nermani kanda. Apellant on jätnud tähelepanuta asjaolu, et

kahjuhüvitise nõue H. Nermanni vastu jäeti maakohtu poolt rahuldamata ja selles osas ei ole

maakohtu otsust vaidlustatud. Üksnes valduse väljanõudmise nõude rahuldamine

H. Nermanni vastu ei anna alust jätta hageja menetluskuludest mingit osa H. Nermanni vastu.

Seoses H. Nermanni vastu esitatud hagi osalise rahuldamisega tuleb menetluskulud seoses

hagiga H. Nermanni vastu jätta poolte endi kanda.

9. Ringkonnakohus leiab, et M. Nermanni apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust.

Maakohtu vaidlustatud otsus, millega nõuti XXX kinnistu ja seal asuv eramu M.

Nermanni valdusest välja hageja valdusesse, mõisteti M. Nermannilt välja kahjuhüvitis XXX

kinnistu ja seal asuva eramu kasutamise eest kuni valduse üleandmiseni ning jäeti hageja

menetluskulud seoses nõuetega M. Nermanni vastu M. Nermanni kanda, on seaduslik ja

põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei

korda neid kõiki käesolevas otsuses.

Maakohtu otsuse põhjendavast osast nähtuvalt rahuldati kõik hageja nõuded M. Nermanni

vastu ning tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 1 ja lugeda, et hagi M. Nermanni

vastu rahuldati täielikult.

10. Vastuseks M. Nermanni apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest

ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

10.1. Õige ei ole apellandi väide, et ta sai hageja üürilepingu ülesütlemise avalduse kätte

23.07.2011.

Vastavalt VÕS § 323 lg 1 esimesele lausele üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu (käesoleva

seaduse § 291) võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 312

sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada.

Eelmärgitud säte annab üürilepingu ülesütlemise täiendava aluse ning kinnisasja omandaja

võib kolme kuu jooksul alates omanikuks saamisest üürilepingu üürnikuga üles öelda.

Asja materjalidest nähtuvalt kanti hageja XXX kinnistu ja sellele seatud hoonestusõiguse

omanikuna kinnistusraamatusse 25.11.2010.

TsÜS § 69 lg 2 teise lause kohaselt eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks,

kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega

tutvuda.

Maakohus on nimetatud sätte alusel asunud põhjendatud seisukohale, et hageja 27.12.2010

ülesütlemisavaldus jõudis M. Nermanni elukohta 01.02.2011 (s.o VÕS § 323 lg-s 1 sätestatud

tähtaja jooksul) ning M. Nermannil oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. M. Nermann on

12.06.2012 (I kd, t.l 61-62) ja 24.09.2012 menetlusdokumendis (I kd, t.l 120-122) kinnitanud,

et XXX kinnistu on tema valduses ning kohtutäitur R. Pärsi vahendusel on üürilepingu

ülesütlemise avaldus jäetud XXX postkasti 01.02.2011. M. Nermann ei ole tõendanud, et tal

puudus mõistlik võimalus ülesütlemisavaldusega tutvuda. Apellandi viidatud kohtutäitur A.

Kreki 12.08.2011 täitemenetluse lõpetamise otsus ei lükka ümber maakohtu seisukohta, et

üürilepingu ülesütlemise avaldus jõudis M. Nermanni postkasti 01.02.2011 ega tõenda ka

apellandi väidet, et ta sai ülesütlemisavalduse kätte 23.07.2011.

Apellandi väide, et hageja ei käitunud üürilepingut üles öeldes heas usus, on paljasõnaline.

Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu ka ühtegi VÕS

§-s 327 märgitud alust, mis kinnitaks ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega.

10.2. Ekslik on M. Nermanni seisukoht, et hageja kinnisasja uue omanikuna saab VÕS § 323

lg 1 järgi üles öelda üksnes siis, kui tal on selleks tungib omavajadus.

Vastavalt VÕS § 272 lg-le 2 kinnisasja üürimise kohta sätestatut kohaldatakse ka elu- ja

äriruumide üürimisele, kui seadusest ei tulene teisti.

Kinnisasjaks on TsÜS § 50 lg 1 kohaselt piiritletud maatükk ning kinnisasja oluliseks osaks

on muu hulgas kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitised (TsÜS § 54 lg 1). Kinnisasja üürimise

kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui üürilepingu esemeks olev ehitis on rajatud

hoonestusõiguse alusel.

Kuigi vaidlusalune üürileping on pealkirjastatud eramu üürilepinguna, on lepingu sisust

tulenevalt tegemist kinnisasja üürilepinguga. Nii nähtub üürilepingu p-st 4.1.1 (I kd, t.l 98-

99), et üürnikul on õigus ehitada täielikult välja krundi piirdeaed, paigaldada väliskivi garaaži

ja terrassi esisele maa-alale, paigaldada krundile ilutiigi ja õuetuled, planeerida krunti 300

tonni mulla juurdeveoga, kavandada muru- ja iluaeda, istutada istikuid ja teostada

kokkuleppel selliseid töid, millised on kinnistu ja eramu väärtustamiseks vajalikud ja

kasulikud.

Kuna üürilepingu alusel anti M. Nermannile üürile kinnisasi, ei kohaldu antud vaidluses VÕS

§ 323 lg 1 teine lause, mille kohaselt elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel

üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.

10.3. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse temalt VÕS § 335 alusel kahjuhüvitise

väljamõistmise põhjusel, et T. Kuhi ekspertarvamus ei ole usaldusväärne.

Ringkonnakohus leiab, et apellandi selline väide on paljasõnaline.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuivõrd M. Nermann ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kummutaks T. Kuhi

ekspertarvamuses (I kd, t.l 14-21) esitatud XXX eramu üüri turuväärtuse andmeid, siis on

maakohus põhjendatult nendest lähtunud. Seejuures ei ole tähendust asjaolul, kas eramul oli

kasutusluba või mitte.

Kuna apellant ei ole tõendanud, et tal ei olnud alates 01.02.2011 võimalik tutvuda üürilepingu

ülesütlemisavaldusega, siis on põhjendamatu tema väide, et VÕS § 335 alusel esitatud

kahjuhüvitusnõude täitmise tähtaeg polnud veel saabunud.

10.4. Iseenesest õige on apellandi see väide, et maakohtu otsuse tegemise ajal oli Harju

Maakohtu menetluses apellandi hagi OÜ Ehital Liising vastu üürilepingu ülesütlemise

(17.08.2011 ülesütlemisavaldus) tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-11-48193).

Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on pooltevaheline üürileping hageja 27.12.2010

ülesütlemisavalduse alusel lõppenud ning seetõttu puudub vajadus hinnata 17.08.2011

ülesütlemisavalduse seaduslikkust.

Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et KIS-i andmetel jättis Harju Maakohus

29.10.2012 otsusega M. Nermanni hagi tsiviilasjas nr 2-11-48193 rahuldamata ning Tallinna

Ringkonnakohtu 07.06.2013 määrusega lõpetati tsiviilasja nr 2-11-48193 menetlus

kompromissi kinnitamise tõttu, kusjuures kompromissi tingimustest nähtuvalt loobus

M.Nermann esitatud hagist.

11. Ringkonnakohus jättis M. Nermanni apellatsioonkaebuse rahuldamata ning sellest

tulenevalt jäävad menetluskulud seoses M. Nermanni apellatsioonkaebuse menetlemisega

M. Nermanni kanda.

Seoses OÜ Ehital Liising apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud

seoses OÜ Ehital Liising apellatsioonkaebuse menetlemisega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja