Legislator Case Law & Legislation
2-12-33820/19 AI generated

2-12-33820/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-12-33820/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

SB(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata Määrata SB(pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 363 euro ulatuses

Legislator headnote

AI generated

2-12-33820/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: SB(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata Määrata SB(pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 363 euro ulatuses

Keywords

AI generated
bank charges funding of occupational pension schemes net wage vocational training allowance thirteenth-month salary unpaid work
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-33820

Tsiviilasi

SB(pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised

Võlgnik: SB(pankrotis, isikukood XXX ,XXX)

Pankrotihaldur: Kristo Teder (Advokaadibüroo Kraavi &

Partnerid OÜ e-post kristo.teder@kraaviab.ee).

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada SB(pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist.

2. SB(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata

alljärgnevalt:

Nr Võlausaldaja

Nõue

Järk

1 421,28

II

1 142,77

II

446,73

II

669,47

II

1 371,64

II

2 318,88

II

489,85

II

3. Vabastada pankrotihaldur Kristo Teder SB(pankrotis) pankrotihalduri

kohustustest.

4. Jätta SB(pankrotis) pankrotimenetluse kulud võlgniku SBkanda.

5. Määrata SB(pankrotis) pankrotihaldur Kristo Tederi töötasuks 363 eurot

(sealhulgas käibemaks 60,50 eurot).

6. Määrata SB(pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 363 euro ulatuses

tagastamatut menetlusabi.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta riigi vahenditest halduri tasu 363 eurot koos

käibemaksuga Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

8. Algatada SB(isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

9. Avaldada teade SB(isikukood XXX) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS

§ 171 lg-le 1.

Asjaolud

Harju Maakohus kuulutas 07.11.2012 määrusega välja SB pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Kristo Tederi.

Pankrotihaldur esitas 10.05.2013 kohtule taotluse lõpetada SB(pankrotis) pankrotimenetlus

raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist koos menetlusabi taotlusega. 03.06.2013 esitas

pankrotihaldur täpsustuse 10.05.2013 esitatud taotlusele tasu saamise ja menetlusabi taotluse

osas.

Pankrotihalduri aruanne

1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta

Võlgnikul on igakuine sissetulek summas 320 eurot (neto summas), milleks on töötasu

(tööleping OÜ-ga K , võlgnik töötab XXX). Nimetatud summa osas ei ole võimalik võlgniku

sissetulekule Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras sissenõuet pöörata.

Samuti muu vara, mida oleks võimalik pankrotimenetluses realiseerida või mille arvelt oleks

võimalik katta pankrotimenetluse kulusid või rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgnikul

puudub.

2. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta

Väljamaksed pankrotivarast PankrS § 146 mõistes puuduvad.

3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta

Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub.

6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara.

7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole

raha saanud

Nr Võlausaldaja

Nõue

Järk

1 421,28

II

1 142,77

II

446,73

II

669,47

II

1 371,64

II

2 318,88

II

489,85

II

8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta,

mida haldur kavatseb veel esitada

Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse.

9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused

Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas

42,48 eurot (koos käibemaksuga) on kinnitatud 07.11.2012 kohtumäärusega ja need on välja

makstud riigi vahenditest. Muud halduri tehtud vajalikud kulutused on haldur kandnud

omavahenditest.

10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused

Võlgnik on teatanud, et 2009 aastal koondati ta töölt ja aasta aega ei õnnestunud võlgnikul

tööd leida. Tööd õnnestus leida miinimumpalgaga. Kulusid suurendas ka 2010 aastal

sündinud poeg. Pankrotihaldur on nõustunud võlgniku poolt esitatud selgitusega

maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas. Võlgnikul on olnud raskusi muutunud oludega toime

tulekus ja sellest tulenevalt on tekkinud erinevad võlad. Maksejõuetuse põhjuseks on seega

muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

11. Muud asjas tähtsust omavad asjaolud

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamine menetluse algatamiseks.

Pankrotimenetluses ei ole võlausaldajad omalt poolt nimetanud usaldusisiku kandidaati ning

juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse, siis esineb alus võlgnikule endale usaldusisiku

kohustuste panemiseks.

Halduri tasu ja menetlusabi taotlus

Pankrotihaldur Kristo Teder taotleb tasu määramist lähtudes halduri ülesannete täitmiseks

kulunud tööajast 5,5 töötunni eest 302,50 eurot (arvestusega 1 tund on 55 eurot), millele

lisandub käibemaks 60,50 eurot, kokku 363,00 eurot.

Haldur on kohtule esitanud taotluse menetlusabi summas 363 eurot andmiseks.

Kohtu põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse

raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest

viivitamata kohtule teatama, lg 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt

aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui

kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus

menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud

summa.

Pankrotihaldur

Kristo

Teder

on

10.05.2013

kohtule

teatanud,

et

SB(pankrotis)

pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on

teinud

16.05.2013

ettepaneku

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

SB(pankrotis)

pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot 10 päeva jooksul alates

ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul SB(pankrotis)

pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid

ja hinnanud neid kogumis, leiab, et SB(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise

tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul vara ei ole.

Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on

tuvastanud, et SB(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on töö kaotamine ja

sissetulekute oluline vähenemine.

Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus SB(pankrotis) pankrotimenetluses

rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Kristo Teder tuleb vabastada SB(pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt

lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva

seadude § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt

vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib

esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks

tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste

hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 5,5 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 55 eurot ja

palub

määrata

tasu

suuruseks

eurot

(sealhulgas

käibemaks

60,50

eurot).

Pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused jätab pankrotihaldur enda kanda. Kohus leiab,

et halduri nõutud tasu 363 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga

ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus SB(pankrotis) halduri

tasuks 363 eurot (sealhulgas käibemaks 60,50 eurot).

PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus

pankrotimenetluse kulud võlgniku SB(pankrotis) kanda.

Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja SB(pankrotis) pankrot

on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule halduri

taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi halduri tasu summas

363 euro, hüvitamiseks.

SB on esitanud koos pankrotiavaldusega taotluse ka enda kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest

vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud

kohustusi.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse

§ 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses

või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus

kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud

asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib

kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa

põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise

täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Asja materjalidest nähtuvalt ükski võlausaldaja 03.04.2013 toimunud võlausaldajate

koosolekust osa ei võtnud, mistõttu saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi

pankrotimenetluse jätkamiseks ja ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu.

Võlgnik on teinud ettepaneku, et soovib ise täita usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur

toetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlausaldajad ei ole esitanud

vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes. Võlgnik omab

töökohta. Haldur on arvamusel, et SB kohustamine usaldusisiku kohustuste täitmiseks on

võimalik.

Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik SB (pankrotis)

kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et kuivõrd usaldusisiku määramine tooks

kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja

menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda

otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele

teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest

erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib

kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik