3-13-1134/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number

3-13-1134

Määruse kuupäev

2. juuli 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

menetleda kaebaja poolt 17. aprillil 2013 esitatud vaiet ja

tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus

Resolutsioon

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas nr 3-

13-1134.

2. Määrus saata kaebajale koos tõlkega vene keelde.

3. Kaebus tagastada kaebajale peale määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse saabus 28. mail 2013 Nikolai Lilitškini venekeelne kaebus, milles N.

Lilitškin palub kohustada vanglat võtma tema 17. aprillil 2013 esitatud vaie menetlusse ja tuvastada

Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus, kuna vangla ei võtnud esitatud vaiet menetlusse.

2. Tartu Halduskohus jättis 4. juuni 2013 määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta.

Kohus selgitas, et mõistab kaebust selliselt, et kaebaja eesmärgiks on, et vangla lõpetaks

õigusvastase tegevuse ja menetleks kaebaja 17. aprillil 2013 esitatud vaiet vaidemenetluses.

Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-st 4 asus kohus seisukohale, et

vaidemenetluses tehtud toimingute või otsuste iseseisev vaidlustamine on erandlik võimalus, mis on

põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on iseseisvalt rikutud kaebaja õigusi, lahus

vaidemenetluse esemest.

Kohus osutas, et kui kaebaja leiab, et tema vaie on tagastatud või jäetud menetlusse võtmata

õigusvastaselt on tal õigus pöörduda põhinõudega otse kohtu poole. Kohtul on sel puhul kohustus

hinnata vaide tagastamise õiguspärasust ning võtta õigusvastase vaidemenetluse korral kaebus

menetlusse ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita.

Sellest tulenevalt tegi kohus kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse nõude muutmist selliselt, et

vaidlustada kohtus konkreetset vangla haldusakti või toimingut, millega seoses 17. aprilli 2013 vaie

oli vanglale esitatud.

Juhul, kui kaebaja jääb esialgselt esitatud nõude juurde, siis kohustas kohus kaebajat selgitama,

kuidas vaideotsus rikub tema subjektiivseid õigusi, eraldiseisvalt vangla haldusaktist või toimingust,

mille peale vaie esitati. Ühtlasi hoiatas kohus kaebajat, et kaebuse puuduse kõrvaldamata jätmise

korral kaebus tagastatakse.

3. 25. juunil 2013 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini avaldus puuduste kõrvaldamiseks

haldusasjas nr 3-13-1134 esitatud kaebuses.

Avalduses jääb kaebaja endiselt seisukohale, et soovib vaidlustada tema vaide menetlusse võtmata

jätmise. Kaebaja märgib, et on kohtu otsustada, kas ja kuidas kaebuse nõuet muuta.

Kohtu seisukoht

4. Kohtule esitatud kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses jäi kaebaja esitatud nõude juurde,

märkides, et kohus võib enda äranägemise järgi kaebuse nõuet muuta. Kaebaja ei esitanud nõuet

vangla konkreetse haldusakti või toimingu vaidlustamiseks, millega seoses 17. aprilli 2013 vaie oli

vanglale esitatud. Avalduses ei ole toodud põhjendusi, millest nähtuks kuidas vaidemenetluse

toimingud või nende tegemata jätmine iseseisvalt kaebaja õigusi rikub.

HKMS § 41 lg 1 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses

esitatud,

ega

ületada

nõude

piire.

Kohus

selgitab,

et

halduskohtumenetluses

kehtib

dispositsioonipõhimõte, mis väljendub selles, et kaebajal on ainuõigus määratleda asja läbivaatamise

ulatus. Seega ei saa kohus kaebuse nõuet muuta.

5. Kaebaja nõudest kohustada Tartu Vanglat kaebaja vaiet menetlema järeldab kohus, et kaebaja

peab ka ise oma õigusi rikkuvaks eelkõige 17. aprilli 2013 vaidega vaidlustatud Tartu Vangla

haldusakti või toimingut. Vaidemenetluse toimingute tegemata jätmine rikub kaebaja õigusi seetõttu,

et kaebaja vaidega taotletud eesmärk on jäänud saavutamata. Kohus jääb 4. juuni 2013 määruses

antud selgituse juurde, et sellises olukorras on kohaseks kaebaja õiguste kaitse viisiks halduskohtule

kaebuse esitamine vaide eseme nõudes.

6. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks esitada iseseisev kaebus nende Tartu Vangla

haldusaktide või toimingute peale, mille osas kaebaja kohtuliku kontrolli teostamist vajalikuks peab.

Iga kaebuse juures saab kaebaja osutada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisele või sellele, et

Tartu Vangla on jätnud kaebaja vaide seaduses sätestatud tähtaja jooksul läbi vaatamata või vaie on

õigusvastaselt tagastatud või jäetud menetlusse võtmata.

Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebaja nõue kohustada vanglat tema 17. aprillil

2013 esitatud vaiet menetlema ei ole kõnealusel juhul lubatav. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud,

kuidas vaidemenetluse toimingute tegemata jätmine kaebaja õigusi iseseisvalt rikub ning nimetatud

asjaolu ei ole ka kohtule äratuntav, siis on kaebaja jätnud kaebuse puudused kõrvaldamata. Kaebuse

nõue on jätkuvalt vastuolus HKMS § 45 lg-ga 4.

7. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 ja HKMS § 45 lg-st 4, leiab kohus, et

on põhjendatud tagastada Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas nr 3-13-1134.

8. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei

võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik