2-11-22968/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-11-22968 Tsiviilasi Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Sergei Ivanovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 16. mai 2013 otsus Kaebuse esitaja taotlus Sergei Ivanovi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Keelduda Sergei Ivanovi apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 16. mai 2013 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-22968 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD

1. Era Liising Inkassotenused AS esitas kohtusse hagi Sergei Ivanovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohus rahuldas 16. mai 2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis S. Ivanovilt välja Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks 286,68 eurot.

2. S. Ivanov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. mai 2013 otsuse tühistamist ja asja saatmist Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et tuleb keelduda S. Ivanovi apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

16. mai 2013 otsuse peale menetlusse võtmisest. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Lihtmenetlus ei ole hagimenetluse eriliik, vaid väikese hagihinnaga varaliste nõuetega hagide menetlemisel ei pea kohus järgima kõiki menetlusnorme, st seadus tähistab lihtmenetlusena kõiki menetlusi, mille esemeks on TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses nimetatud nõuded. Asja lihtmenetluses läbivaatamise kohta ei ole TsMS § 405 lg 3 esimese lause kohaselt vajalik teha eraldi määrust. Samuti ei pea kohus pooltele eraldi teatama, et asja menetletakse lihtmenetluse korras. Küll peab kohus juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, st pooled peavad aru saama, mis osas kohus lihtmenetluse tõttu üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldub.

4. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Nii sätestab TsMS § 637 lg 21, et lihtmenetluses tehtud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Lisaks sellele kehtestab TsMS § 442 lg 10 edasikaebamise erikorra. Maakohus võib TsMS § 442 lg 10 esimese lause järgi lihtmenetluses tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus sama lõike teise lause järgi eelkõige juhul, kui ringkonnakohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea sama lõike kolmanda lause järgi otsuses põhjendama. Antud asjas ei ole maakohus andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või on selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis oluliselt mõjutada lahendit ja tuua kaasa ebaõige kohtulahendi.

5. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme maakohtust erinevalt ning samuti hindab tõendeid erinevalt maakohtust, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel koos lisadega ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

6. S. Ivanov esitas kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, siis tuleb jätta apellandi menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson