2-12-55729/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-55729

Tsiviilasi

SA OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja SA OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-

XXX), esindaja A Š

Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553,

asukoht

Weizenbergi

20,

Tallinn,

e-post

inkasso@julianus.ee), esindaja Silver Eensaar (e-post

jurist@julianus.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 13.05.2013 ja 13.06.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Julianus Inkasso OÜ-lt võlgnevus summas 1 278,00 (üks tuhat

kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot SA OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

Hageja (käsundisaaja) ja kostja (käsundiandja) sõlmisid 02.01.2010 käsunduslepingu, mille

kohaselt kohustus käsundisaaja osutama käsundiandjale lepingus kokkulepitud tingimustel ja

korras müügi-, turundus- ning sissenõudeteenust ning käsundiandja volitas käsundisaajat

ennast esindama eelnimetatud toimingutes. Käsunduslepingu punkt 4.1. kohaselt kohustus

käsundiandja tasuma käsundisaajale teenuse osutamise eest 639,12 eurot (10 000,- krooni)

kuus. Punkt 4.2. kohaselt kohustus käsundiandja tasuma täiendavalt lisatasu 20%

käsundisaaja töötulemusena tekkinud kuu realisatsioonilt.

06.09.2010 saatis käsundiandja käsundisaajale teate käsunduslepingu erakorralisest

ülesütlemisest, kuna käsundisaaja ei ilmunud ning ei teavitanud käsundiandjat käsundi

täitmist mõjuvatest takistustest. Vastavalt lepingu punktile 1.1. kohustub käsundisaaja

osutama käsundiandjale lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras müügi-, turundus- ja

sissenõudmisteenust. Käsundisaaja ei ole lepinguga võtnud endale kohustust ilmuda kindlatel

aegadel käsundiandja asu- või tegevuskohta, kuna käsundit on tulenevalt tööiseloomu

arvestades võimalik täita ka väljaspool käsundiandja asu- ja tegevuskohta. Käsundisaaja on

kuni teate saamiseni käsundit ja lepinguga võetud kohustusi kohaselt täitnud, seega ei ole ta

lepingu punkte ega muid sätet rikkunud, rääkimata olulisest lepingurikkumisest.

Käsundisaaja saatis käsundiandjale 09.09.2010 vastuse käsunduslepingu ülesütlemise kohta

selgitades, et ei nõustu käsunduslepingu erakorralise ülesütlemisega ning viidates lepingu

punktile 6.2. mille kohaselt lepingu ülesütlemine peaks toimuma teatades teisele poolele 2

kuud ette. Kuna käsundisaaja nimetatud teadet saanud ei ole, siis tuleb lugeda leping

kehtivaks ja pooltel sellega võetud kohustuste täitmist jätkata.

Kuivõrd müügi-, turundus- ning sissenõudeteenus on suuresti loominguline ja erialaste

teadmiste põhjal tehtav töö, siis ei saa käsundiandja anda konkreetseid ja üksikasjalikke

juhiseid. Sama põhimõte tuleneb ka lepingu p-st 3.1.1. mis sätestab, et käsundisaajal on õigus

määrata kindlaks teenuste osutamise kord ja viis ning p-st 3.2.3. mille kohaselt peab

käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks

parima kasuga.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida

kostja on rikkunud. Hageja on arvestanud viiviseid alates 16.09.2010 kuni hagi esitamise

päevani (s.o. 15.03.2013). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 427,34 eurot

ning viivised 1 427,34 eurot. 13.06.2013 toimunud kohtuistungil loobub hageja viivise

nõudest.

Kostja seisukoht

Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Hageja hagis väljendatud

seisukoha kohaselt ei ole käsundisaaja lepinguga võtnud endale kohustust ilmuda kindlatel

aegadel käsundiandja asu- või tegevuskohta, kuna käsundit on tulenevalt tööiseloomu

arvestades võimalik täita ka väljaspool käsundiandja asu- ja tegevuskohta.

Kostja selle hageja seisukohaga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Poolte vahel oli sõlmitud

käsundusleping, mille kohaselt hageja SA OÜ, mille ainus juhatuse liige ja töötaja A S

võttis endale kohustuse täita käsund isiklikult (käsunduslepingu p. 3.2.1.) järgides

käsundiandja ehk kostja poolt kindlaks määratud juhiseid teenuste osutamise korra ja viisi

kohta (käsunduslepingu p.2.1.1. ja 3.1.1) ja teavitada viivitamatult käsundiandjat asjaoludest,

mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt käsundi täitmist (käsunduslepingu p.3.2.2 ja

2.1.2.).

Poolte vahelise käsunduslepingu tõlgendamiseks on oluline selgitada poolte koostöö iseloomu

ja praktikat käsunduslepingu kehtivuse ajal kuni selle ennetähtaegse lõpetamiseni. Kostja

poolt antud juhiste kohaselt pidi hageja esindaja osutama käsunduslepingu alusel teenuseid

kostja asukohas kostja omanduses oleva ja hageja kasutusse antud töökoha kaudu. Teenuse

iseloomuks oli võlgade sissenõudeteenuste osutamine, ehk suhtlemine kostja võlgnikega ja

võlgade tasumise saavutamine ja kogu tegevuse kohta kostja spetsiaalses elektroonilises

infosüsteemis logi dokumenteerimine. Seda teenust oli sisuliselt võimalik osutada ainult

isiklikult ja kostja asukohas, kuna kostja infosüsteemi kasutamine ei olnud mujal, kui kostja

asukohas võimalik.

Poolte koostöö lõppemist iseloomustab kostja usalduse kaotus hageja vastu. Hageja hakkas

igakuiseid teenuste osutamise tulemeid (realisatsiooni) moonutama, korraldades oma töö ja

võlgnevuste tasumise graafikud võlgnike poolt selliselt, et ühe kuu realisatsioon lisandus

suures osas teisele kuule. Sellega soovis hageja saavutada olukorda, et kostja peaks tasuma

igakuise teenuste püsitasu 10 000 krooni ka praktiliselt ilma realisatsiooni ehk töötulemita,

samas kui järgneval kuul oli realisatsioon tavalise kahe kuu mahus ja kostja pidi tasuma

hagejale vastavalt lepingule olulises ja ebaõiglases määras lisatasu. Kostja avastas sellise

manipulatsiooni teenuste osutamises ja juhtis sellele, kui ebaausale ja pettusliku iseloomuga

rikkumisele hageja tähelepanu. Pärast selle asjaolu ilmnemist kadus hageja ja kostja koostöös

usalduslik suhe.

06.09.2010 käsundisaaja käsundit täitma ei ilmunud (ei isiklikult ega muu esindaja kaudu)

ning ei teavitanud ka kostjat viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada

oluliselt käsundi täitmist, nagu seda nägi ette poolte vaheline leping. Poolte usalduslik

koostöö oli saanud pettuse tõttu juba kahjustada ja kuna hageja oli lepingulisi kohustusi

rikkunud ja kaotanud kostja usalduse, edastas kostja hagejale teate käsunduslepingu

ennetähtaegse lõpetamise kohta.

Kostja seisukohalt on ilmne, et teise poole tahtliku petmisega vahele jäänud ja lepingut mitte

täitva lepingupartneriga ei saanud oodata, et poolte koostöö võiks jätkuda. Käsundusleping

lõpetati ennetähtaegselt vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja selline lepingu lõpetamise viis

oli põhjendatud ja seaduslik. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et lepingu lõpetamisel oleks

pidanud lähtuma tavatingimustel lepingu lõpetamise etteteatamisajast. Hagejal puudub

igasugune alus saada rahalist hüvitist väidetavalt tähtaega rikkunud lepingu lõpetamise eest,

kuna etteteatamistähtaega lepingu erakorralise ülesütlemise aluste esinemisel vastavalt VÕS

§-le 631 ei ole. Hageja ei osutanud pärast lepingu ennetähtaegset lõpetamist kostjale ühtegi

teenust, seega puudub hagejal igasugune alus tasu saamiseks või kulude hüvitamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt

põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja)

vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),

käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 02.01.2010 käsunduslepingu, mille

kohaselt kohustus hageja osutama kostjale käsunduslepingus kokkulepitud tingimustel müügi,

turundus- ning sissenõudeteenust. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja kohustus tasuma

käsunduslepingu p 4.1 alusel hagejale teenuse osutamise eest 639,12 eurot kuus ja lepingu p

4.2 alusel kohustus kostja tasuma täiendavalt lisatasu 20% hageja töötulemusena tekkinud kuu

realisatsioonilt. Poolte vahel on vaidlus selles, et kas kostja poolne erakorraline

käsunduslepingu ülesütlemine oli õiguspärane.

VÕS § 630 lg 1 kohaselt kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi

täitmiseni igal ajal üles öelda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käsundisaaja võib tähtajatu

käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks

oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda

arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. VÕS § 631 kohaselt

kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva

seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema

lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks

käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi

täitmiseni.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine ühtegi asjaolu, kõiki asjaolusid arvesse võttes ja

mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool

jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või

käsundi täitmiseni.

Tunnistaja ÜM andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et A Š käis nende kontoris tööl iga

päev kl 9-17. Tunnistaja nägi teda iga päev oma kontorist, mis on klaasist. Ta ühel päeval ei

tulnud ja kätte ka ei saanud. Kohus leiab, et tunnistaja ÜM ütlused ei tõenda asjaolu, et

hageja rikkus käsunduslepingut. Kohtule esitatud käsunduslepinguga on tõendamist leidnud,

et hageja ei võtnud endale nimetatud lepinguga kohustust ilmuda kindlatel aegadel

käsundiandja asu- või tegevuskohta, kuna käsunduslepinguga ei võtnud hageja endale

kohustust ilmuda kindlatel aegadel kostja asu- või tegevuskohta.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on käsundisaaja oma tegevuse

korraldamisel vaba, ta määrab ise oma töö tegemise aja, koha ja viisi (Võlaõigusseadus III.

Kommenteeritud väljaanne. Komm § 619, lk 5). Samuti on pooled käsunduslepingu p 3.1.1.

kohaselt kokku leppinud, et käsundisaajal (hagejal) on õigus määrata kindlaks teenuste

osutamise kord ja viis, arvestades käsundiandja juhiseid. Seega on põhjendamata kostja väide,

et hageja rikkus käsunduslepingut, kuna hageja ei ilmunud 06.09.2010 käsundit täitma ega

teavitanud kostjat viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt

käsundi täitmist. Seega ei olnud hagejal kohustust ilmuda täitma käsundit iga päev kindlal

kellaajal kostja asukohta ning käsundi täitmine väljaspool kostja asukohta (tööruume) ei

mõjuta käsunduslepingu tööiseloomu arvestades käsundi täitmist.

Poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu p 6.2 alusel on käsundiandjal õigus olenemata

põhjusest leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest käsundisaajale eelnevalt ette

kaks kuud. Kostja hagejale kaks kuud lepingu üles ütlemisest ette ei teatanud. Eeltoodust

tulenevalt on kostja rikkunud käsunduslepingu korralise ülesütlemise sätteid, kuna ei ole

järginud käsunduslepingu ülesütlemise 2. kuulist tähtaega. Hageja on palunud välja mõista

1 427,34 eurot. Hageja loobus viivistest menetluse käigus. Seega kuulub hagiavaldus osaliselt

rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista kahe kuu töötasu, so 1 278,00 eurot ( 639,00 eurot

x 2).

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud täielikult kostja kanda, kuna

hageja on tulnud kostjale vastu ning loobunud menetluse käigus viiviste nõudest ja pakkunud

kostjale menetluse käigus kompromissi.

Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik