2-12-49248/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-49248

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

27. juuni 2013 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-49248

Tsiviilasi

ERTRA OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik ERTRA OÜ (RK 11983980, asukoht Õhtu 2 68205

Valga), juhatuse liige Renaldo Kütt (isikukood 37502065722,

e-post

renaldo@kodeero.ee),

esindaja

advokaat

Sulev

Tammemäe

ajutine

pankrotihaldur

Küllike

Mitt

(OÜ

Õigusbüroo

Faktootum; Õpetaja 9a 51003 Tartu, tel 742 0583, 505 3344, e-

post kyllike.mitt@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

4. juuni 2013

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada ERTRA OÜ, registrikood 11983980, asukoht Õhtu 2 Valga, juhatuse liige Renaldo

Kütt, pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata ajutise halduri Küllike Miti tasu suuruseks Ertra OÜ ajutises menetluses 946,63

eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 312,39 eurot, ning hüvitatavate kulutuste suuruseks

197,65 eurot, sh käibemaks 32,94 eurot.

3. Välja mõista solidaarselt Ertra OÜ-lt ja Renaldo Kütt’ilt (ik 37502065722) ajutise halduri

tasu 946,63 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 312,39 eurot, Küllike Mitt’ile (arvelduskonto

nr xxx AS SEB Pank) ja hüvitatavad kulutused 197,65 eurot, sh käibemaks 32,94 eurot, OÜ-le

Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096, arvelduskonto nr 221013804535 AS Swedbank).

4. Kohustada ajutist pankrotihaldurit Küllike Mitti likvideerima Ertra OÜ kui juriidilisest

isikust võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

5. Määrata Ertra OÜ raamatupidamisdokumentide hoidjaks Ertra OÜ juhatuse liige Renaldo

Kütt (isikukood 37502065722, elukoht Valga).

Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse

ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Asjaolud

Ertra OÜ esitas kohtule 21. novembril 2012 võlgniku pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt oli võlgniku tegevuseks looduslike materjalide kogumine, äriühing ostis nii

teistelt ettevõtetelt kui isikutelt marju ning seeni ja müüs need edasi teistele ettevõtetele. 2011 lõpus

- 2012 alguses tekkisid võlgnikul materiaalsed raskused, Maksu- ja Tolliamet nõudis maksuotsuse

alusel võlgnikult täiendavat käibemaksu 6804,80 euro maksmist. Võlgnik vaidlustas maksuotsuse

ning haldusasi on käesoleval hetkel Tartu Ringkonnakohtu menetluses, kuid maksusumma tuli

võlgnikul siiski tasuda. 2012 suvel sõlmis Ertra OÜ lepingu Tecline Baltic OÜ-ga ning ostis

nimetatud ettevõttelt autode diagnostikaseadmeid kokku 81 600 euro väärtuses. Võlgnikul oli

7. augustil 2012 sõlmitud leping Liitin Safety SIA-ga, kes pidi eelnimetatud seadme ostma. Paraku

hilines Tecline Baltic OÜ kauba tarnimisega ning ostja teatas, et ta pole lepingu täitmisest enam

huvitatud, selle tulemusena jäi kaup müümata ning Ertra OÜ ei olnud enam suuteline täitma oma

kohustusi tarnijate ees. Töötajaid võlgnikul ei ole. Võlgniku vara moodustavad kaubavarud

koguväärtusega 81 600 eurot; kohustusena on maksuvõlad 117 979,71 eurot.

Tartu Maakohus nimetas 11. detsembri 2012 määrusega Ertra OÜ ajutiseks pankrotihalduriks

Küllike Miti.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Ertra OÜ on maksejõuetu ja see

maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4

kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse.

Üldandmed

Ertra OÜ on asutatud 27.08.2010 füüsilise isiku Renaldo Kütt’i (ik 37502065722) poolt. Äriühing

kanti äriregistrisse 27.08.2010 registrikoodiga 11983980. Vastavalt asutamisotsusele määras asutaja

muuhulgas:

1) äriühingu asukohaks Õhtu 2 68205 Valga;

2) osakapitali suuruseks 40 000 kr (osanikule – Renaldo Kütt’ile hakkas kuuluma üks osa

nimiväärtusega 40 000 kr, mis andis talle osanike üldkoosolekul 100% kõikidest osadega määratud

häältest);

3) äriühingu juhatuse liikmeks Renaldo Kütt (ik 37502065722);

4) äriühingu põhitegevusalaks muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine (EMTAK kood

10391).

Ainuosaniku otsusega 30.12.2011 on osanik otsustanud muuta äriühingu osakapitali nimiväärtust.

Alates 30.12.2011 on osakapitali nimiväärtuseks suuruseks 2 556 €. Vastavad registrikanded on

tehtud 07.01.2012. Rohkem muudatusi ei ole äriregistriandmetes toimunud.

Majandustegevus

Ertra OÜ juhatuse liige Rendaldo Kütt’i selgituste kohaselt oli osaühingu põhiliseks tegevusalaks

looduslike materjalide (seened, marjad) kogumine. Äriühing ostis nii eraisikutelt kui ka teistelt

ettevõtetelt marju ja seeni ning müüs need edasi teistele ettevõtetele. 2011. aasta lõpus tekkisid

Ertra OÜ-l materiaalsed raskused kuna Maksu- ja Tolliamet nõudis äriühingult täiendava

käibemaksu 6 804,80 € tasumist. Ertra OÜ on vaidlustanud vastavasisulise maksuotsuse ning

haldusasi on käesoleval hetkel Tartu Ringkonnakohtu menetluses.

2012. aasta suvel sõlmis Ertra OÜ lepingu Tecline Baltic OÜ-ga ning ostis nimetatud ettevõttelt

autode diagnostikaseadmeid kokku 81 600 € eest. Samas oli Ertra OÜ-l 07.08.2012 sõlmitud

kõnealuste seadmete müügileping Läti Vabariigi äriühinguga Liitin Safety SIA-ga. Paraku hilines

Tecline Baltic OÜ kauba tarnimisega ning ostja teatas, et ta pole lepingu täitmisest enam huvitatud.

Selle tulemusena jäi kaup müümata ning Ertra OÜ ei olnud omakorda suuteline täitma oma

kohustusi tarnijate ning maksuhalduri ees. Ettevõtte majandustegevus on seiskunud ning selle

jätkamine on võimatu. Puuduvad vahendid hankijatele kauba eest ettemaksete tegemiseks, katsed

lepingute tingimusi muuta on nurjunud. Seetõttu ei suuda Ertra OÜ täita oma kohustusi ostjate ees

ning tema vastu võidakse esitada leppetrahvi nõudeid. Maksu- ja Tolliametiga ei ole õnnestunud

kokkuleppeid maksuvõla ajatamiseks saavutada. Kuigi Ertra OÜ on asutatud juba 27.08.2010 on

äriühingu majandustegevus aktiveerunud alles 2011. aasta aprillis. Ajutisele haldurile esitatud Ertra

OÜ raamatupidamise algdokumendid toetavad äriühingu juhatuse liikme seletusi selle kohta, et

äriühingu tegevus on perioodil aprill 2011 - juuli 2012 olnud seotud looduslike materjalide – seente

ja marjade kokkuostuga eraisikutelt ning nende hulgi edasimüügiga. Äriühingu raamatupidamis-

dokumentidest nähtuvalt on Ertra OÜ äritegevuses olnud suur roll tehingutel eraisikutega ning

sularahas. Eeltoodu võib põhjendada ka Maksu- ja Tolliameti kõrgendatud huvi Ertra OÜ maksude

deklareerimise ning maksude tasumise vastu.

2011 septembris viis Maksu- ja Tolliamet läbi Ertra OÜ poolt 2011 juulikuus käibemaksu

arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli. Maksu- ja Tolliameti 15.12.2011 otsusega nr 12.2-

3/3616-9 otsustati vähendada Ertra OÜ poolt maksustamisperioodil 2011 juulikuus deklareeritud

sisendkäibemaksu summas 6 804,80 € ja tagastusnõue jäeti rahuldamata. Otsuse kohaselt oli Ertra

OÜ arvestanud sisendkäibemaksu hulgas PHD Raamat OÜ (registrikood 11587451, juhatuse liige

Raivo Paala) rekvisiitidega arvete alusel käibemaksu kokku summas 6 804,80 €. Kontrollimise

käigus kogutud tõenditele kogumis tuginedes asus maksuhaldur seisukohale, et tehinguid Ertra OÜ

ja PHD Raamat OÜ vahel ei ole tegelikult toimunud. Muuhulgas tugines Maksu- ja Tolliamet

asjaolule, et: 1) PHD Raamat OÜ ei ole maksuhalduri korralduse alusel esitanud dokumentaalseid

tõendeid kauba müügi kohta ega andnud teavet kauba soetamise kohta (viidates MKS §-s 64 lg 1

sätestatud õigusele mitte esitada informatsiooni); 2) PHD Raamat OÜ ei ole esitanud 2010.

majandusaasta aruannet; 3) PHD Raamat OÜ-l puuduvad võimalused mustikate ja kukeseente

müümiseks (puuduvad töötajad, transpordivahendid); 4) erinevalt tavapärasest vormistusest ei ole

Ertra OÜ ja PHD Raamat OÜ vahel vormistatud saatelehti või kauba üleandmise-vastuvõtmise akte.

5) Ertra OÜ raamatupidamisarvestuses puudub seente ja marjade osas laoarvestus. Kontrolli käigus

selgus, et juulis 2011 oli ostetud rohkem kukeseeni kui neid edasi müüdi. Renaldo Kütti selgituste

kohaselt ostetud kaupa ei ladustatudki, vaid müüdi koheselt edasi. Kuivõrd PHD Raamat OÜ poolt

olid väljastatud 18.07.2011 kuupäeva kandvad arved ning sellele ei järgnenud viivitamatult Ertra

OÜ poolt kauba müügitehingut, võib järeldada, et faktiliselt Ertra OÜ kukeseeni PHD Raamat OÜ-

lt 2011 juulis ei ostnudki. Vormistatud on üksnes arve PHD Raamat OÜ nimel eesmärgiga taotleda

riigilt alusetult tagasi käibemaksu. 6) Ertra OÜ on tasunud väidetavalt ostetud kauba eest mitte PHD

Raamat OÜ, vaid Binglex OÜ pangakontole. Kokkuvõtte asus Maksu- ja Tolliamet oma otsuses

15.12.2011 seisukohale, et PHD Raamat OÜ ei ole kauba tegelik müüja ning PHD Raamat OÜ

nimel väljastatud arvete kajastamise eesmärgiks oli Ertra OÜ raamatupidamises ja maksuarvestuses

tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine ja tegelike müüjate (tuvastamata eraisikud) tulu

varjamine.

Ertra OÜ juhatuse liige Renaldo Kütt’i selgituste kohaselt on ta kõnealuse Maksu- ja Tolliameti

otsuse vaidlustanud, kuid käesolevaks hetkeks ei ole ajutisele haldurile kohtuasjaga seotud

materjale edastatud.

Erinevalt Ertra OÜ juhatuse liikme seisukohast ei täheldanud ajutine haldur Ertra OÜ

raamatupidamisarvestusele tuginedes mingeid erilisi raskusi Ertra OÜ majandustegevuses 2011.

aasta lõpus - 2012. aasta alguses seoses Maksu- ja Tolliameti poolt maksuotsusega 15.12.2011

sisendkäibemaksu summas 6 804,80 € tagastamata jätmisega. Ertra OÜ juhatuse liikme poolt

äriregistrile esitatud 2011. majandusaasta aruande kohaselt võis äriühingu majandustegevust 2010. -

2011. majandusaastal hinnata igati edukaks – äriühingu tegevuse tulemiks oli seisuga 31.12.2011

arvestuslik kasum kogusummas 56 322,00 €. Äriühingu varad moodustasid 65 062 €, samas kui

lühiajalised kohustused moodustasid vaid 6 341 €.

Äriühingu tegevuses on toimunud pöördumatud muutused alates 2012. aasta juulikuust. Kuigi

äriühingul oli seisuga 31.07.2012 arvestuslikult piisavalt rahalisi vahendeid (valdavalt kassas),

kasvasid 2012 augustis hüppeliselt Ertra OÜ maksuvõlad. Selle peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et

Ertra OÜ esitas juulis-augustis müügiarveid küll käibemaksuga, kuid müügilt deklareeritud

käibemaksu riigile tähtajaliselt üle ei kandnud. Lisaks nähtub Ertra OÜ raamatupidamisarvestusest,

et äriühing on 2012 augustis eemaldunud oma põhitegevusest. Ertra OÜ raamatupidamises on

dokument, millest nähtuvalt sõlmis Ertra OÜ 07.08.2012 Valga linnas lepingu Liitin Safety SIA-ga

autodiagnostika seadmete (mida Ertra OÜ-l lepingu sõlmimise hetkeks endal veel ei olnudki)

müümiseks hinnaga 91 000 €. Ertra OÜ kohustus tarnima kauba hiljemalt 01.09.2012 ning Liitin

Safety SIA kohustus maksma kauba eest 14 kalendripäeva jooksul arve esitamisest, ettemakse

summaks määrati 18 000 €. Ertra OÜ raamatupidamisdokumentidest ei nähtu et Liitin Safety SIA

oleks ka faktiliselt tasunud Ertra OÜ-le kauba eest kokkulepitud ettemakset. Ertra OÜ juhatuse

liikme Renaldo Kütt’i selgituste kohaselt soetas ta Liitin Safety SIA-le lubatud kaubad omakorda

Tecline Baltic OÜ-lt hinnaga 81 600 €. Kõnealuse kauba kohta väljastas Tecline Baltic OÜ

ettemaksuarve 1308/12-13.08.2012, mille Ertra OÜ juhatuse liige Renaldo Kütt tasus väidetavalt

tervikuna enne kauba saamist järgmiselt:

a) 13.08.2012 sularahas kassast summas 2 600,00 € (kassa väljamineku order nr 53-13.08.2012,

millel puudub Tecline Baltic OÜ esindaja allkiri);

b) 13.08.2012 sularahas kassast summas 12 000,00 € (kassa väljamineku order nr 47-13.08.2012

Sellele korrespondeerub Tecline Baltic OÜ kassa sissetuleku order 02-14.08.2012);

c) 15.08.2012 sularahas kassast summas 15 000,00 € (kassa väljamineku order nr 48-15.08.2012

sellele korrespondeerub Tecline Baltic OÜ kassa sissetuleku order 03-15.08.2012);

d) 14.08.2012 sularahas kassast summas 12 000,00 € (kassa väljamineku order nr 49-14.08.2012

Sellele korrespondeerub Tecline Baltic OÜ kassa sissetuleku order 01-13.08.2012);

e) 20.08.2012 ülekandega Ertra OÜ arvelduskontolt 40 000,00 €.

Ertra

OÜ

juhatuse

liige

Rendaldo

Kütt

on

esitanud

ajutisele

haldurile

kauba

üleandmisevastuvõtmise akti, millest nähtuvalt on Tecline Baltic OÜ andnud kaubad akti alusel üle

alles 13.09.2012. Renaldo Kütt’i selgituste kohaselt kaotas Liitin Safety SIA paraku tarne

hilinemise tõttu huvi lepingu edasise täitmise vastu ning Ertra OÜ-l jäidki 81 600 € eest soetatud

kaubad müümata. Ajutine haldur on 07.01.2013 võrrelnud Tecline Baltic OÜ poolt Ertra OÜ-le

müüdud kaupade (Ertra OÜ juhatuse liikme Renaldo Kütt’i poolt äriühingu kaubavaruna esitletud

varad) ostuhindasid Tecline Baltic OÜ kodulehel avaldatud kaupade müügihindadega ning

tuvastanud hindade märkimisväärse erinevuse. Kaupu, mida Ertra OÜ on Tecline Baltic OÜ-lt

ostnud hinnaga 81 600 € on Tecline Baltic OÜ kodulehelt võimalik igaühel soetada mitte enama kui

2 882 € eest. Lisaks on Ertra OÜ raamatupidamises dokumendid, millest nähtuvalt sõlmis Ertra OÜ

07.08.2012 Helsingis lepingu Soome Vabariigi kodaniku Timo Veikko Mikael Suokas’ega 15 000

kg kivipuravike ostmiseks hinnaga 112 500 €. Ertra OÜ kohustus tasuma kauba eest ettemaksuna

hiljemalt 01.11.2011 (ilmselt mõeldud siiski 2012. aastat) 56 250 € ning hiljemalt 15.11.2012

56 250 €. Ostja poolt tasumistingimuste või mingi muu lepingupunkti rikkumisel kohustus Ertra

OÜ tasuma leppetrahvi 56 250 €. Kõnealusele lepingule on tehtud märked, et Ertra OÜ on tasunud

Timo Veikko Mikael Suokas’ele 56 250 € järgmiselt:

1) 08.10.2012 sularahas 15 000 €;

2) 12.10.2012 sularahas 10 250 €;

3) 18.10.2012 sularahas 31 000 €.

Ertra OÜ raamatupidamisarvestuses on samadel kuupäevadel vähendatud kõnealuste maksete võrra

Ertra OÜ kassajääki ning maksete sisuks on märgitud „leppetrahv“, kuigi kauba eest tasumise

tähtaeg ei olnud veel saabunudki. Ertra OÜ raamatupidamisarvestusest ei nähtu, et Timo Veikko

Mikael Suokas’e poolt oleks mingisugustki vastusooritust (kaupade üleandmist) toimunud. Kõik

need eelpool kirjeldatud tehingud/toimingud on tehtud ajal, mil äriühingu maksuvõlad hüppeliselt

kasvasid ning Maksu- ja Tolliamet oli teinud äriühingule korralduse maksuvõlgade viivitamatuks

tasumiseks.

Ertra OÜ raamatupidamisandmeid vaadeldes võib teha järelduse, et äriühingu juhtkond on pidanud

otstarbekamaks teha hiigelsuuri sularaha makseid mistahes küsitava sisuga tehinguteks/

toiminguteks, mitte aga maksuvõlgade vähendamiseks. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise

seisuga Ertra OÜ-l muud võlausaldajad peale Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

sisuliselt puuduvad. Kõik eelpool öeldu annab alust arvata, et ülalkirjeldatud Ertra OÜ

majandushuve kahjustavad tehingud/toimingud võivad olla Ertra OÜ juhtkonna poolt tehtud

teadlikult sooviga muuta Ertra OÜ maksejõuetuks ning vältida sellega maksuvõlgade tasumist.

Maksu- ja Tolliameti 29.08.2012 korraldusega nr 12.2-3/9893-1 alustati Ertra OÜ-s üksikjuhtumi

kontrolli, mis hõlmas käibemaksu-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustuse maksete deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil juuli-september

2012. Kontrolli tulemusena koostatud aktist 03.05.2013 nr 12.2-3/9893-5 nähtuvalt on Maksu- ja

Tolliamet seisukohal, et Ertra OÜ tehingud Tecline Baltic OÜ-ga, Liitin Safety SIA-ga kui ka Timo

Veikko Mikael Suokasega ei ole usutavad ning on teeninud raha Ertra OÜ-st maksuvabalt

väljaviimise eesmärki. Ertra OÜ on esitanud Maksu- ja Tolliametile valeandmeid:

1) deklareerides maksustamisperioodidel juuli 2012 - august 2012 20% määraga maksustatavat

käivet 513 552,18 € ja sellelt arvestatud käibemaksu 102 710,44 € tegelikust suuremana (st algselt

ajutisele haldurile avaldatud käibemaksukohustus väheneb kokku 102 710,44 € võrra);

2) jättes maksustamisperioodil august 2012 ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku summas

78 830 € deklareerimata ja maksuhaldurile üle kandmata tulumaksu kokku summas 20 954,81 € (st

algselt ajutisele haldurile avaldatud tulumaksukohustus suurenes kokku 20 954,81 € võrra).

Eeltoodut arvestades vähenes kontrolli tulemusel Ertra OÜ maksukohustus kokku 81 755,63 €

võrra. Arvestades Ertra OÜ õigust esitada kontrollaktile oma arvamus või vastuväide, ei ole

käesolevaks hetkeks kontrollaktile tuginevat maksuotsust siiski veel tehtud ning e-maksuametis

andmeid Ertra OÜ maksuvõlgnevuste kohta korrigeeritud.

Vara

Tuginedes Ertra OÜ raamatupidamisandmetele, võlgniku juhatuse liikme selgitustele ning teistelt

isikutelt saadud informatsioonile on võlgnikul pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga (so

11.12.2012) teadaolevalt järgmine vara:

1. raha kassas summas 8,20 €;

2. raha arvelduskontol 221050404710 Swedbank AS-s summas 4,37 €;

3. raamatupidamisarvestuses kajastatud kaubavarud (mitmesugused diagnostika seadmed)

raamatupidamisarvestuslikus väärtuses 81 600,00 €.

OÜ Ertra juhatuse liige Renaldo Kütt on esitanud ajutisele haldurile andmed, mille kohaselt ta

soetas kõnealused diagnostikaseadmed Tecline Baltic OÜ-lt hinnaga 81 600,00 €. Ajutine haldur on

07.01.2013 võrrelnud Tecline Baltic OÜ poolt Ertra OÜ-le müüdud kaupade (Ertra OÜ juhatuse

liikme Renaldo Kütt’i poolt äriühingu kaubavaruna esitletud varad) ostuhindasid Tecline Baltic OÜ

kodulehel avaldatud samade kaupade müügihindadega ning tuvastanud hindade märkimisväärse

erinevuse. Kaupu, mida Ertra OÜ on Tecline Baltic OÜ-lt ostnud hinnaga 81 600 € on Tecline

Baltic OÜ kodulehelt võimalik igaühel soetada mitte enama kui kokku 2 882 € eest. Eeltoodut

arvestades hindab ajutine haldur olemasoleva Ertra OÜ kaubavaru väärtuseks mitte enam kui 2 882

€ (pigem võib osutuda isegi madalamaks). Ajutise halduri hinnangul on Ertra OÜ-l faktiliselt vara

mitte enam kui 2 894,57 €.

Võlad

Ertra OÜ-l on teadaolevalt vähemalt järgmised lühiajalised kohustused: pandiga tagamata nõuded

126 194,17 € (Renaldo Kütt’ile 750 €; Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu 125 440,33 €;

Swedbank AS-le 3,84 €). Juhul, kui Maksu- ja Tolliameti kontrollaktis 03.05.2013 nr 12.2-3/9893-5

kirjeldatud maksude korrigeerimised jäävad jõusse, vähenevad Ertra OÜ maksukohustused ja

teadaolevad võlad kokku 81 755,63 € võrra.

Menetluse raugemine

Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid teadaolevate lühiajaliste kohustuste täitmiseks,

olemasolevad kaubavarud on soetatud ilmselgelt põhjendamatult kõrge hinnaga, mistõttu nende

müügist laekuvatest vahenditest ei ole teadaolevaid kohustusi võimalik isegi ligilähedaselt

rahuldada. Äriühingu aktiivne majandustegevus ja töötajatega töölepingud on lõppenud.

Pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga on võlgnikul ilmselge omakapitali puudujääk ja ei ole

mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel omakapitali taset taastada ning

äriseadustikus sätestatud nõuetele vastavusse viia. Arvestades võlgnikul olemasolevaid

ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks

ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga

päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata

süvenevaks. Seoses eeltooduga ei näe ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel enam võimalusi

võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks.

Juhul, kui kohus otsustab välja kuulutada Ertra OÜ pankroti, peab ajutine haldur põhjendatuks

põhjalikumalt uurida Ertra OÜ tehinguid Liitin Safety SIA-ga ning Tecline Baltic OÜ-ga seoses

autodiagnostika seadmete soetamisega, samuti äriühingu juhatuse liikme Soome Vabariigi

kodanikule Timo Veikko Mikael Suokas’ele leppetrahvi summas 56 250 € maksmisega. Eeltoodut

arvestades ei välista ajutine haldur, et pankrotimenetluse käigus on võimalik esitada tagasivõitmise

hagisid või esitada muul alusel nõudeid juhatuse liikmete või kolmandate isikute vastu.

Asjas käesolevaks hetkeks kogutud informatsioon – maksuvõlgade tekkimisel küsitava sisuga

majandustehingutega äriühingu arveldusarvelt ja kassast rahaliste vahendite välja viimine ning

asjaolu, et käesoleva hetkel on äriühingul sisuliselt ainult üks teadaolev ülisuur võlg – so Eesti

Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) annab ajutise halduri arvates põhjust arvata, et maksuvõla

kasvatamine ja eelpool kirjeldatud tehingutega/toimingutega rahaliste vahendite äriühingust

väljaviimine ning äriühingu sisuliselt maksejõuetuks muutmine võib olla äriühingu juhtkonna

teadlik valik ning vastata ka PankrS §-s 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisvea või karistusseadustiku

§-s 384 sätestatud teo tunnustele.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest

isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse

tõttu.

Karistusseadustiku § 384 (Maksejõuetuse põhjustamine) kohaselt: 1) füüsilisest isikust võlgniku või

juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt

võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise

või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute

soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud

võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, – karistatakse rahalise karistuse

või kuni kolmeaastase vangistusega. 2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest

karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust

võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Seoses Ertra OÜ pankrotiavalduse menetlusse võtmisega ning ajutise halduri nimetamisega on juba

tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Juhul kui kohus kuulutaks välja äriühingu pankroti, tuleb

pankrotihalduril pärast pankrotimääruse tegemist täita mitmesuguseid seaduses sätestatud

kohustusi, millega kaasnevad samuti kohe paratamatult rahalised väljaminekud, nagu näiteks:

1) pankrotiseaduse §-s 34 lg 1 sätestatud kohustus teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid

pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast (otsesed väljaminekud

kaasnevad vähemalt postmarkide ja ümbrike maksumuse ulatuses);

2) pankrotimenetluse protsessitoimingute (nõuete kontroll, nõuete kaitsmise koosoleku kohta

ametliku teadaande avaldamine ja koosoleku läbiviimine, jaotusettepaneku koostamine ja sellega

tutvumise kohta ametliku teadaande avaldamine, jne);

3) pankrotiseaduse §-s 130 lg 5 sätestatud halduri kohustus näha ette vahendid isiku tegevuse

tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks.

Lisaks kaasnevad kõigi muude halduri poolt tehtavate toimingutega (sh võimalike nõuete ja kahjude

sissenõudmisega) paratamatult kulud. Ertra OÜ-l puuduvad käesoleval hetkel arvestatavad rahalised

vahendid. Olemasoleva materiaalse vara müügist ei pruugi reaalselt laekuda rahalisi vahendeid isegi

ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, rääkimata pankrotimenetluse kuludest. Ertra OÜ

pankrotimenetlusel puudub mõte juhul, kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse

suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et juhatus on oma kohustusi

süüliselt rikkunud, kohustuste rikkumisega on tekitatud kahju ning juhatus on suuteline tekitatud

kahju hüvitama. Igasuguse võimaliku kohtumenetlusega seoses tekkivate kulude katteks käesoleval

hetkel Ertra OÜ-l rahalised vahendid puuduvad. Seega on nii pankrotimenetluse kui ka selle raames

võimalike kohtumenetluste läbiviimine võimalik üksnes juhul kui võlausaldajad on nõus

finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ajutine haldur kuidagi garanteerida, et

pankrotimenetluses läbiviidava kohtumenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka

faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega võtaksid

võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende

nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Ertra OÜ suurimaks võlausaldajaks on

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), kellel võib olla siiski otstarbekam tugineda MKS § 40

lg 1 sätestatud maksukohuslase ja tema seadusliku esindaja solidaarsele vastutusele, kui ta leiab, et

seaduslik esindaja on rikkunud maksukorralduse seaduses nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest

hooletusest.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Võlgnikul vara puudub ja ei ole tuvastatud selgeid aluseid vara tagasi võitmiseks. Kohus on PankrS

§ 30 lg 1, 2 alusel teatanud 04.06.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajad

ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab,

et Ertra OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri

tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ertra OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu

juhatuse liikme Renaldo Küti.

Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse,

millega palub määrata ajutise halduri tasuks 946,63 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 312,39

eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 197,65 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks

19,75 tundi tunnitasuga 47,93 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu,

keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Küllike Mitile tuleb tasuks

ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 946,63 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 312,39

eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 197,65

eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu

haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

tuleb TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel välja mõista solidaarselt Ertra OÜ-lt ja Renaldo Kütt’ilt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik