3-12-2138/16 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2013, Tartu

Haldusasja number

3-12-2138

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 08.08.2012. a käskkirja

nr 6.-2/1205-T tühistamiseks, toimingute õigusvastaseks

tunnistamiseks ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse

nr 382 kehtetuks ning põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.06.2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Romeo Kalda määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.06.2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla 08.08.2012. a käskkirjaga nr 6.-2/1205-T määrati määruskaebuse esitaja tööle

Viru Vangla finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E-7 osakonna

üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega, lähtuvalt tema tervislikust

seisundist alates 10.08.2012 kuni 09.11.2012 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud

tundidele.

2. 11.08.2012 esitas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale vaide nr 6-12/310 (tl 35-36)

08.08.2012. a käskkirja nr 6-2/1205-T kehtetuks tunnistamiseks. Vaide põhjenduste kohaselt

on käskkiri raskesti mõistetav, sest osaliste tööülesannetena on loetletud kõik koristaja

tööülesanded. Viru Vangla direktor jättis 04.09.2012. a vaideotsusega nr 6-12/310-2 (tl 33-34)

vaide rahuldamata. Vaideotsuse sai määruskaebuse esitaja kätte 06.09.2012.

3. 08.10.2012 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub

tühistada Viru Vangla 08.08.2012. a käskkiri nr 6.-2/1205-T, tuvastada Viru Vangla toimingute

õigusvastasus, tunnistada kehtetuks ning põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse

28.11.2000. a määrus nr 382 ning kohustada kehtestama tunnitasuks Euroopa Liidu

liikmesriikides vangidele makstav tunnitasu. Kaebuses esitas määruskaebuse esitaja taotluse

tema vabastamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega.

Samuti esitas määruskaebuse esitaja taotluse talle riigi õigusabi korras advokaadi

määramiseks. Määruskaebuse esitaja sõnul soovib ta talle esindaja määramist eelkõige

nõuetekohase kaebuse esitamiseks Vabariigi Valitsuse 28.11.2000. a määruse nr 382 kehtetuks

tunnistamiseks, kuna vaidlus selles osas on keerukas ning määruskaebuse esitajal endal

puuduvad oskused ja juriidiline haridus.

4. Tartu Halduskohus jättis 19.11.2012. a määrusega määruskaebuse esitaja taotlused riigi

õigusabi saamiseks ja kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata, jättis

kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale 15-päevase tähtaja määruse jõustumisest

15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.

-

Halduskohtu hinnangul puudub vajadus määruskaebuse esitajale riigi õigusabi korras

esindaja määramiseks, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse

esitaja on halduskohtule esitanud arusaadava ja põhjaliku kaebuse, milles on ära toodud nii

haldusasjas olulist tähtsust omavad asjaolud, põhjendused kui ka kaebuse õiguslikud alused.

Samuti aitab taotleja õiguste kaitsele kaasa halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip.

Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest

tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised.

-

Halduskohus leiab, et määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest

ei ole põhjendatud, kuna käesolevas asjas esitatud kaebust ei saa pidada perspektiivikaks.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna määruskaebuse esitaja tööle määramine osaliste

tööülesannetega ning tunnitasuga 0,63 € ei ole iseenesest õigusvastane. Ka pole õigusvastane

vangla tegevus, kui rakendatakse osalist tööaega ja nimetatud koristustööd määratakse tegema

13 kinnipeetavat. Kaebusest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja õigusi oleks rikutud või

esinenuks töökohustuse täitmisest keeldumise alus. Määruskaebuse esitaja pole välja toonud

ka selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid ohtu tema julgeolekule ja tervisele. Määruskaebuse

esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda Vabariigi Valitsuse 28.11.2000. a määruse nr 382

kehtetuks ning põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. 11.12.2012 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 19.11.2012. a määruse

resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale määruskaebuse (tl 46-49), milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu nimetatud määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada tema taotlused riigi

õigusabi saamiseks ja riigilõivust vabastamiseks.

-

Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtumenetluses valitsevad uurimis- ja

selgitamispõhimõte ei tähenda seda, et kohus saaks asuda menetluses ise määruskaebuse

esitaja esindajaks ning asuda kaebust põhistama. Määruskaebuse esitajal endal puudub

juriidiline haridus ja vajalikud teadmised ning kogemused käesolevas vaidluses oma õiguste

kaitsmiseks. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja on kaebuses esitanud taotluse tunnistada

Vabariigi Valitsuse 28.11.2000. a määrus nr 382 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks

ning kohustada kehtestama tunnitasuks Euroopa Liidu liikmesriikides vangidele makstav

tunnitasu, ei tähenda, et sellega oleks täielikult ja efektiivselt kõik asjakohased põhjendused

välja toodud ning et kaebajal on vajalikud teadmised ja kogemused olemas, mistõttu ta ei vaja

riigi õigusabi. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle menetlusabi mitteandmine piirab tema

põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele.

-

Määruskaebuse esitaja hinnangul on arusaamatu halduskohtu väide, et Vabariigi Valitsuse

28.11.2000. a määruse nr 382 vaidlustamine on perspektiivitu, kuna tunnitasu 0,63 eurot ei ole

iseenesest õigusvastane. Määruskaebuse esitaja leiab, et töö eest makstav tunnitasu 0,63 eurot

on ebaproportsionaalselt väike ning vastuolus rahvusvahelise õigusega, näiteks Euroopa

põhiseaduse lepinguga, Euroopa sotsiaalharta artikliga 4, mis sätestab õiguse saada õiglast

töötasu, ning Euroopa vanglareeglistiku punktiga 2.6.10, mille kohaselt peavad vangid saama

oma töö eest õiglast tasu kõigil juhtudel. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et olukorras, kus

ühele töökohale on määratud tööle 13 kinnipeetavat, on rikutud tema õigust õiguskindlusele,

õiguspärasele ootusele, võrdsele kohtlemisele, heale haldusele, vabale eneseteostusele ning

omandi puutumatusele. Nimelt saavad Viru Vanglas enamus koristajaid teha tööd määratud

territooriumil iga päev üksi ega pea jagama oma töökohta veel 12 kinnipeetavaga. Lisaks ei

ole halduskohus arvestanud määruskaebuse esitaja taotlusega tunnistada õigusvastaseks Viru

Vangla tegevusetus, mis seisnes selles, et määruskaebuse esitajale ei tagatud tema sellekohase

eelneva palve alusel 21.09.2012 väljaõpet ega võimaldatud käskkirjast tulenevalt igapäevaselt

töötada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega määruskaebuse esitajale riigi

õigusabi mitteandmise osas ega pea neid vajalikuks üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203

lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Alates 01.01.2012

kehtima hakanud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsioon ei sisalda kaebusele

esitatavate nõuete seas nõuet, et kaebaja peaks kaebuses lisaks kaebuse faktilisele

põhjendusele (HKMS § 38 lg 1 p 7) esitama ka kaebuse õigusliku põhjenduse. Kaebuses

toodud faktiliste väidete pinnalt õiguslike järelduste tegemine on halduskohtu ülesanne ning

erinev ei ole olukord ka antud juhul, kus määruskaebuse esitaja on enda sõnul esitanud

halduskohtule keeruka taotluse. Õigusakti vastavust põhiseadusele ja vajadust selle kehtetuks

tunnistamiseks saab kohus hinnata sarnaselt kaebuse nõuete rahuldamisele või

mitterahuldamisele kuulumise hindamisega, ega vaja piisavate faktiliste asjaolude olemasolu

korral selleks täiendava õigusliku argumentatsiooni äratoomist taotleja poolt. Ringkonnakohtu

hinnangul on antud haldusasjas tähtsust omavad faktilised asjaolud kaebuses selgelt välja

toodud. Seega ei saa määruskaebuse esitajale riigi õigusabi andmata jätmisega olla käesoleval

juhul rikutud tema õigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusmõistmisele.

8. Selgituseks, et Vabariigi Valitsuse 28.11.2000. a määruse nr 382 vaidlustamine on

perspektiivitu, märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist. Tartu Ringkonnakohus on

26.02.2010. a jõustunud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-09-2061 selgitanud, et nimetatud

määrus ei ole põhiseadusega vastuolus. Kinnipeetavate olukord erineb vabaduses viibivate

isikute olukorrast ja neil puuduvad kulutused igapäevaseks elutegevuseks vajalikele asjadele

kuna nad on täielikult riigi ülalpidamisel. Seega on õigustatud, et nendele töötamise eest

makstav tasu erineb vabaduses viibiva isiku saadavast tasust. Ringkonnakohus märgib

täiendavalt, et kinnipeetava töö on reeglina madala kvalifikatsiooniga töö, mis ei oma

turuväärtust ning mida maksumaksja seetõttu paratamatult subventsioneerib. Tegemist on

sisuliselt ühe ümberjaotamise viisiga. Kinnipeetavale töötamise võimaldamise eesmärk ei ole

niivõrd kinnipeetavale sissetuleku tagamine, kuivõrd tema tööharjumuse kujundamine ning

seeläbi tema taasühiskonnastamisele kaasaaitamine. Töö omamine ja selle eest tasu saamine

on pigem privileeg. Praeguses sotsiaalmajanduslikus olukorras, kus avalik sektor on endiselt

sunnitud rangelt kokku hoidma, ei saa pidada mõistlikuks ega proportsionaalseks nõuda

toetusmeetmete suurendamist. Sellest tulenevalt ei näe ringkonnakohus põhiseaduslikkuse

järelevalvel perspektiivi.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits