2-12-30281/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(4) 2-12-30281

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-30281 Tsiviilasi EISE hagi KMvastu varalise kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 4550 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: EISE (endine ärinimi EK Aktsiaselts; registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: August K (e-post: XXX) Kostja: KM(isikukood XXX; elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev

18. juuni 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt KM hageja EISE kasuks välja varakahju 4331,40 eurot (neli tuhat kolmsada kolmkümmend üks eurot ja 40 senti) ja kahjukäsitluse kulu 218,60 eurot (kakssada kaheksateist eurot ja 60 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja KM kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 25. juunil 2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

2(4) 2-12-30281 menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. EISE esitas 03.08.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KM 5000 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 22.08.2012 võlgnikule makseettepaneku. Seoses tähtaegse vastuväite esitamisega võlgniku poolt lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. EISE (hageja) esitas 03.10.2012 hagiavalduse KM (kostja) vastu, milles taotles liiklusõnnetusega tekitatud kahju 4331,40 euro ja kahjukäsitluse kulu 665,60 euro hüvitamist. 06.12.2012 menetlusdokumendis vähendas hageja kahjukäsitluse kulu nõuet 218,60 euroni.

3. Hagiavalduse kohaselt toimus 01.03.2012 kella 19:11 ajal Tallinnas Endla 15 juures liiklusõnnetus, mille põhjustas narkojoobes kostja (KM) sõidukiga Ford Focus registreerimismärgiga XXX(edaspidi sõiduk). Kahjujuhtumi tagajärjel said kahjustada liiklusmärgid ja valgusfoor. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve avariiteenistuse avariipolitseiniku päringu vastuse kohaselt oli kostja sõiduki juhtimise ajal narkojoobes, mistõttu algatati juhtumi osas väärtoemenetlus. Kostja süülist käitumist tõendab kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-5076. Sõiduki juhi tsiviilvastutus oli liikluskindlustuse lepinguga kindlustatud hageja poolt liikluskindlustuse tavalepinguga (poliis nr XXX), mistõttu hüvitas hageja kostja poolt tekitatud kahju summas 4331,40 eurot. Eelpool nimetatud juhtumi alusel on hageja avanud kahjutoimiku nr 1202310, mille raames on hüvitanud kannatanule tekitatud kahju summas 4331,40 eurot vastavalt kannatanu poolt esitatud kalkulatsioonile.

Kahjukäsitluse kulu sisaldab endas iga kindlustusjuhtumi käsitlemisega kaasnevaid vajalikke kulusid (toimiku koostamise kulu, paberikulu, printimise kulu, elektrikulu, andmete töölemise kulu jne). Hageja on korduvalt saatnud tagasinõude kirju kostja elukoha aadressile ja otsinud tagajärjetult võimalusi kostjaga kohtuväliselt kokkuleppele saada.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja hagi ei tunnista. 24.10.2012 esitatud kirjalikus vastuses leidis kostja, et hagiavalduses toodud nõue on tõendamata, põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kahju tekkimist ja kahju suuruse vastavust rikkumisega põhjustatule peab tõendama kahju kannatanud isik, hageja ei ole seda tõendanud. Kostja arvates ei saanud tema põhjustatud rikkumisega nii suurt kahju tekkida. Kostja ei olnud nõus ka kahjukäsitluse kulu summas 665,60 euro hüvitamisega nõudega. Kahju tekkimist ega kahju suurust ei tõenda kostja hinnangul ka hageja poolt saadetud tagasinõudekirjad.

3(4) 2-12-30281 03.01.2013 menetlusdokumendis leiab kostja, et liikluskahju suurus on selge ja poolte vahel võib kõne alla tulla liikluskahju 4331,40 euro hüvitamine, mitte aga kahjukäsitluse kulu hüvitamine 655,60 euro ulatuses.

MENETLUSE KÄIK

5. 15.05.2013 kohtumäärusega otsustas kohus vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele võimaluse esitada asja lahendamise seisukohast tähtsust omavaid täiendavaid dokumente ja avaldusi kuni 03.06.2013. Samas teatas kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 25.06.2013 kell 15.00 (tl 83-84). Hageja ega kostja ei ole täiendavaid dokumente või avaldusi pärast 15.05.2013 kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

7. Hagiavalduse esemeks on hageja poolt tagasinõue varakahju hüvitamiseks liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 2 alusel ning juhtumi käsitluse kulu nõue LKindlS § 48 lg 3 alusel. LKindlS § 7 lg 1 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kindlustusandja on kohustatud teenindama kindlustusvõtjaid, kes tema poole pöörduvad. LKindlS § 28 lg-st 3 tulenevalt võib liikluskahju varakahjuna seisneda asja kahjustamise või hävimise kahjus ning mõistlikes ja vajalikes kuludes õigusabile ja ekspertiisile. LKindlS § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. Tagasinõude esitamise eelduseks käesoleval juhul on liikluskahju (varakahju) tekkimine ning kostja poolt kahju tekitanud sõiduki juhtimine narkootilise aine mõju all. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse koos samas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.

8. Kohtumenetluse osapooltel ei ole vaidlust vähemalt järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: - 01.03.2012 kella 19:11 ajal toimus Tallinnas Endla 15 juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja hagiavalduses märgitud sõidukiga; - kostja juhtis liiklusõnnetuse toimumise ajal sõidukit narkootilise aine mõju all; - sõiduki juhi tsiviilvastutus oli liikluskindlustuse tavalepinguga kindlustatud hageja poolt (poliisi nr XXX); - hageja on hüvitanud kannatanule (Aktsiaseltsile (AS) S ; registrikood XXX) liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju 4331,40 eurot.

9. Poolte vahel on vaidlus eelnimetatud liikluskahju suuruse tõendatuses ning kahjukäsitluse kulu põhjendatuses.

10. Esmalt käsitleb kohus liikluskahju hüvitamise nõuet. Kohus leiab, et tagasinõude esitamise eeldused ülalmärgitud vaidlusväliste asjaolude põhjal LKindlS § 48 lg p 2 järgi on täidetud. Kostja ei ole tsiviilasja hilisemas menetluses vaidlustanud ka liikluskahju tagasinõude suurust (4331,40 eurot) ning on 03.01.2013 menetlusdokumendis nõustunud, et liikluskahju suurus on selge. Kohtu hinnangul on liikluskahju 4331,40 euro hüvitamise nõue ka õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt LKindlS § 47 lg-le 2 hinnatakse varakahju suurust kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Sama

4(4) 2-12-30281 paragrahvi kolmanda lõike kohaselt seatakse varakahju hüvitamisel eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Varakahju suurust kinnitavad praegusel juhul hagiavaldusele lisatud kahjutoimiku materjalide hulgas olevad liikluskorraldusvahendite taastamise kalkulatsioon (tl 35), liikluskorraldusvahendite mahakandmise akt (tl 36) ning vara ülevaatuse akt (tl 38). Hageja poolt täiendavalt esitatud maksekorraldusest (nr 100007268) (tl 68) nähtub, et kahjuhüvitis 4331,40 eurot on 05.04.2012 AS-ile S hageja poolt välja makstud.

11. Edasi käsitleb kohus kahjukäsitluse kuludega seonduvat, mille sissenõudmise õigus tuleneb ülalviidatud LKindlS § 48 lg-st 3. Kohus leiab, et kahjukäsitluse kulud hageja nõutud (vähendatud) summas 218,60 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja väitel on ta kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulusid: toimiku koostamise kulu, paberikulu, printimise kulu, elektrikulu, andmete töölemise kulu jne. Kohtu arvates on hageja taolised väited veenvad. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus muu hulgas tuvastanud kahjujuhtumi asjaolusid, tehes päringu kahju tekitaja võimaliku joobeseisundi kohta (tl 30-31). Samuti on hageja tuvastanud liikluskahju suuruse, teostanud kannatanule väljamakse (tl 34-42) ning esitanud kohtuväliselt kirjalikke tagasinõuded kostja vastu (tl 43 ja 44).

12. Ülaltoodud kaalutlustest lähtudes rahuldab kohus hagi.

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik