3-13-1298/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-13-1298 Määruse kuupäev 21.06.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.K.i (K.) kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt tervishoiuteenuse osutamisega Tartu Vanglas ja kaebaja 30.04.2013 esitatud pöördumisega meditsiiniosakonda ning Tartu Vangla vastutusele võtmiseks Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada A.K. kaebus haldusasjas nr 3-13- 1298.

2. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale (tõlge vene keelde) ja Tartu Vanglale.

3. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud

13.06.2013 saabus Tartu Halduskohtule A.K. kaebus Tartu Vangla vastu.

A. K. märgib kaebuses, et pöördus kaebusega vangla meditsiiniosakonda peaperearsti (Piret Kool) poole seoses sellega, et tundis hambavalu. Kaebaja väitel ei rakendanud arstid mingeid meetmeid ning ei pööranud tähelepanu kaebaja hambavalu probleemidele, jättes täitmata oma kohustused. Ka kaebaja 30.04.2013 kaebus meditsiiniosakonnale on jäetud tähelepanuta. Kaebaja märgib, et on krooniliselt haige inimene, kes põeb HIV- infektsiooni ja C hepatiiti juba üle 10 aasta ning tema tervisele mõjus selline hambavalu käes piinlemine halvasti. Kaebaja väitel oli rikutud Tartu Vangla arstide poolt kaebaja õigusi ning samuti tekitasid arstid kaebajale moraalset, psüühilist ja füüsilist kahju. Kaebaja palub kohtul rakendada meetmed Tartu Vangla suhtes ning karistada kinnipeetute, arreteeritud või vahistatud isikute ebaseadusliku kohtlemise eest.

Asjaolude täpsustamiseks tegi kohus päringu Tartu Vanglale. Vastuseks kohtu päringule teatas Tartu Vangla 18.06.2013 elektronkirjaga, et A. K. käis hambaarsti vastuvõtul 30.04.2013 kuna ta kurtis hambavalu. Samuti käis A. K. hambaarsti vastuvõtul 28.05.2013 ja 13.06.2013, siis teostati temale hambaravi ning kinnipeetul enam kaebusi ei olnud. Vangla märgib täiendavalt, et alates 10.06.2013 läks Tartu Vangla üle uuele dokumendihaldusprogrammile Delta ning sellega seoses ei ole kahjuks võimalik tuvastada A. K. poolt väidetult 30.04.2013 Piret Koolile adresseeritud kaebekirja asukohta. Samas isegi, kui A. K. 30.04.2013 P. Koolile kaebuse esitas, siis on ta 30.04.2013 hambaarstil käinud ning edasiselt hambaravi saanud.

Kohtu seisukoht

1. A. K.i kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt hambaravi võimaldamisega

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus on seisukohal, et A.K. kaebuse lahendamine seonduvalt hambaravi võimaldamisega Tartu Vanglas ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. Kaebajal on õigus pöörduda maakohtu poole. Samuti on õigus maakohtu poole pöörduda tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10 ning 21.12.2010 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe. Vangla arst tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi.

Riigikohus on märkinud, et kuigi vangla tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalikõiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lõikele 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega.

Ka kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Samuti kuulub maakohtu pädevusse tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ning tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.

Samale seisukohale on asunud ka Riigikohtu erikogu 07.04.2011 kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-4-1-11. Halduskohtul puudub õigus hinnata arsti tegevust diagnooside panekul ja ravi määramisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on A.K.i kaebuse näol tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Eeltoodu alusel tagastab kohus eeltoodud kaebuse nõude HKMS § 121 lg 1 p. 1 alusel pädevuse puudumise tõttu.

2. Kaebaja 30.04.2013 pöördumine meditsiiniosakonna poole

Kaebaja on märkinud ka , et tema on pöördunud 30.04.2013 meditsiiniosakonna poole kaebusega ning sellele ei ole reageeritud. Enne kaebuse tagastamise otsustamist on kohus kohaldanud uurimispõhimõtet ning esitanud Tartu Vanglale asjakohase päringu. Tartu Vanglalt 18.06.2013 saadud vastusest nähtub, et A. K. on 30.04.2013, see on päeval, millal ta kaebuses märgitu kohaselt pöördus kaebusega meditsiiniosakonda doktor Piret Kooli poole, käinud hambaarsti vastuvõtul. Seejärel on kaebaja viibinud hambaarsti vastuvõtul ka 28.05.2013 ja 13.06.2013, kus temale on tehtud hambaravi ning ravi tulemusena A. K. enam kaebusi ei olnud.

Kohus märgib, et kuna kaebaja 30.04.2013 pöördumine meditsiiniosakonna poole, mil kaebaja väidab, et tema pöördumisele ei vastatud, on saanud lahenduse, sest kaebaja on saanud käia arsti vastuvõtul samal kuupäeval, mistõttu ei ole jäänud kaebaja pöördumine tähelepanuta. Sellest tulenevalt saab lugeda kaebaja poolt väidetavad asjaolud nimetatud väite osas tõendatuks ning selle väite osas puudub kaebajal kaebeõigus, mis annab aluse tagastada kaebajale see nõue HKMS § 121 lg 2 p. 1 alusel.

Tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p. 1 tagastab kohus eeltoodud kaebuse nõude kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, sest tema poolt esitatud faktilised väited on tõendatud. .

3 A. K. on lisaks eeltoodule esitanud kaebuses nõude, et kohus rakendaks ranged meetmed Tartu Vangla suhtes ning karistaks kinnipeetute, arreteeritud või vahistatud isikute ebaseadusliku kohtlemise eest.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus on seisukohal, et A. K. kaebuse antud nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna halduskohtu pädevusse ei kuulu vangla ametnike vastutusele võtmine ega karistamine.

HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p 1 tagastab kohus A. K.i kaebuse eeltoodud nõude osas halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks Kohtunik