2-12-27769/46 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( O S A O T S U S )

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. juuni 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-27769

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu kinnisasja valduse üleandmise,

väljatõstmise ja tahteavalduse tegemiseks kohustamise

nõudes / XXXvastuhagi hüvitise 29 500 eurot nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin

Kahn, e-post katrin.kahn@lextal.ee

Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Ilya Zuev,

e-post ilya.zuev@sadekov.ee

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 3. juunil 2013, millel osalesid hageja

XXX, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin

Kahn, kostja XXXja kostja esindaja riigi õigusabi korras

advokaat Ilya Zuev

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja XXX(isikukood XXX) loobumine nõudest, millega kohustada

kostjat XXX(isikukood XXX) andma nõusoleku Rahvastikuregistris elukoha

andmete muutmiseks selliselt, et kostja XXX elukoht ei ole XXX (registriosa

nr XXX) ja lõpetada selle nõude osas menetlus.

2. Hagi rahuldada.

3. Nõuda kostja XXX ebaseaduslikust valdusest välja kinnistu ja sellel asuv elamu

asukohaga XXX (registriosa nr XXX) hageja XXX valdusesse.

4. Kohustada kostjat XXX andma kinnistu ja sellel asuva elamu asukohaga XXX

(registriosa nr XXX) valdus üle hagejale XXX.

5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et otsuse resolutsiooni

punkti 4 vabatahtliku täitmise tähtaeg on kaks kuud alates kohtuotsuse

jõustumisest.

6. Kinnistu ja sellel asuva elamu asukohaga XXX (registriosa nr XXX)

2-12-27769

2 (6)

vabatahtlikust vabastamisest keeldumisel pärast otsuse resolutsiooni punktis 5

märgitud tähtaja möödumist tõsta kostja XXX välja kinnistult ja sellel asuvast

elamust.

7. Jätta kõik hagiga seotud menetluskulud kostja kanda, välja arvatud hagi

esitamisel tasutud riigilõivu täismäära ja soodusmäära vahe, mis jääb hageja

kanda.

8. Jätkata menetlust vastuhagi nõudes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(edaspidi „hageja”) esitas 16. juulil 2012 e-kirja teel kohtule hagiavalduse

XXX(edaspidi „kostja”) vastu kinnisasja valduse üleandmise, väljatõstmise ja tahteavalduse

tegemiseks kohustamise nõudes.

2. Kohus võttis hagiavalduse 8. augusti 2012. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas

27. augustil 2012

vastuse

hagile,

milles

vaidles

hagile

vastu.

Hageja

esitas

10. septembril 2012 arvamuse kostja vastuse kohta ja 5. oktoobril 2012 täiendava tõendi.

3. Kostja esitas 2. novembril 2012 vastuhagi, mida täpsustas 14. novembril 2012. Kohus

võttis

vastuhagi

23. novembri

2012. aasta

määrusega

menetlusse.

Hageja

esitas

7. detsembril 2012 vastuse vastuhagile ja taotluse osaotsuse tegemiseks hagiavalduse osas.

Hageja täpsustatud nõue asub 7. detsembri 2012 menetlusdokumendis.

4. Kohus kuulas pooled ära 5. novembri 2012 korraldaval istungil ja 3. juuni 2013

kohtuistungil.

2-12-27769

3 (6)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

5. Hageja nõudis esialgse hagiga kostjalt kinnisasja valduse üleandmist, kostja väljatõstmist ja

tahteavalduse tegemiseks kohustamist. Tahteavalduse tegemise nõudest loobus hageja

5. novembri 2012 korraldaval istungil. Hagi alusena märgib hageja järgmist:

− hageja ainuomandisse kuulub kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX, edaspidi

„kinnistu”). Kinnistu ei kuulu hageja ja kostja ühisvara hulka ega kaasomandisse;

− kinnistu on hageja ja kostja valduses. Poolte vabaabielu suhe lõppes 2010. aastal.

Seejärel on hageja palunud kostjal kinnistult lahkuda, aga kostja keeldub kinnistu ja

sellel asuva elamu valduse vabatahtlikust üleandmisest. Hagejal ei ole kostja tegevuse

tõttu võimalik oma kinnistut kasutada ning hageja elukorraldus on häiritud. Hagejal

puudub võimalus realiseerida oma seadusest tulenevat õigust kinnistut vallata,

kasutada ja käsutada;

− hageja esitas 11. novembril 2011 kostjale kirjaliku valduse üleandmise nõude ning

ütles üles kõik võimalikud kasutuslepingud sh tasuta üürilepingu. Kostjal puudub

õiguslik alus kinnistu kasutamiseks ja valdamiseks;

− hageja ja kostja vahel ei ole kunagi sõlmitud suuliselt ega kirjalikult mistahes lepingut,

sh ühise tegutsemise lepingut, mis võiks kaasa tuua hageja ja kostja vahelise

kaasomandi või ühisomandi tekkimist kinnistule;

− alates kinnistu omandamisest erastamisega 1997. aastal on kõik kinnistuga seotud

kulud kandnud ainuisikuliselt hageja. Elamu erastamise õigus oli vaid X kooli

töötajatel, kelleks kostja ei ole olnud.

6. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− pooled omandasid kinnistu ja muud varalised õigused poolte kaheksateist aastat

kestnud vabaabielu käigus. Poolte suhted lõppesid 2011. aastal, mis annab põhjuse

ühise tegutsemise käigus tekkinud vara jagamiseks kaasomandi jagamise sätete alusel;

− poolte vaheline ühise tegutsemise leping on suunatud ühisele majapidamisele sh

vaidlusaluse kinnistu ühise omandamisele poolte kaasomandisse;

− pooled sõlmisid ühise tegutsemise lepingu suuliselt 1993. aastal, kui detsembris algas

nende kooselu. Pooled ei leppinud kokku, kui suur osa varast, sh kinnistust kummalegi

kuulub. Seetõttu tuleb lugeda, et kinnistu kuulub pooltele võrdsetes osades;

− aastatel 1996–1997 omandasid pooled kinnistu, milleks hageja kulutas 15 600 EVP

ühikut ja kostja 3 010 EVP ühikut. Kostja võõrandas 1999. aastal talle kuulunud

korteri ja tehingust saadud rahalised vahendid kulutasid pooled remonttöödeks

kinnistul. Kostja on peremehena aastate jooksul renoveerinud poolte ühist kodu;

− ühise tegutsemise lepingut kinnitab ka asjaolu, et kostja tütar käendas hageja ja panga

vahelist laenulepingut, mis oli võetud kinnistu renoveerimiseks.

8. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Esiteks lahendab kohus hageja ühest nõudest loobumise taotluse. Hageja on

5. novembri 2012 korraldaval kohtuistungil loobunud oma neljandast nõudest kostja vastu

(I kd tlk 62 pöördel), milleks on kohustada kostjat andma nõusolekut Rahvastikuregistrist

2-12-27769

4 (6)

elukoha andmete muutmiseks selliselt, et kostja elukoht ei ole XXX (16. juuni 2012

hagiavalduse resolutsiooni p 4, I kd tlk 3). Kohus võtab hageja nõudest loobumise vastu ja

lõpetab menetluse selle nõude osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel.

10. Järgmiseks lahendab kohus hageja ülejäänud nõuded. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas

esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagiga seotud menetluskulud jätab

kohus kostja kanda. Vastuhagi osas menetlus jätkub.

11. Hageja nõuete õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on

omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja nõude

lahendamisel tuleb esiteks tuvastada, kas hageja on vaidlusaluse kinnisasja omanik, teiseks,

kas kostja valdab hageja kinnisasja ja kolmandaks kas kostja võimalik valdus on õiguspärane.

12. Hageja väidab, et ta on kinnistu ainuomanik. Hageja on esitanud kinnistusraamatu

väljavõtte (I kd tlk 6), mille kohaselt on kinnistusraamatusse teise jakku kinnistu

ainuomanikuna kantud hageja. Samuti esitas hageja 9. detsembril 1997. aastal sõlmitud ostu-

müügilepingu (I kd tlk 7-8), mille kohaselt omandas hageja kinnistu X Vallalt. Hageja on

lisaks tõendanud, et ta võttis kinnistu renoveerimiseks laenu ja on seda ainuisikuliselt tagasi

maksnud (I kd tlk 54). AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust

eeldatakse.

13. Kostja leiab, et ta on saanud vaidlusaluse kinnistu kaasomanikuks 1993. aastal sõlmitud

suulise ühise tegutsemise lepingu alusel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse

ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis

on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu

tegemise ajal kehtinud seadust, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Enne 1. juulit 2002

kehtinud Eesti ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 438 lg 1 sätestab, et ühise tegutsemise lepingu

järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. TsK

§ 440 lg-te 1 ja 2 kohaselt tasuvad lepinguosalised §-s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks

osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti,

eeldatakse, et kõigi osaliste osad on võrdsed. Lepinguosaliste rahalised või muud varalised

osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on nende

kaasomandiks.

14. Kostja vastuväitest tulenevalt kontrollib kohus, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud

ühise tegutsemise leping kinnistu omandamiseks kaasomandisse. Kostja väidab, et poolte

faktiline kooselu sai alguse 1993. aasta detsembris (vastuhagi lk 2 esimene lõik, I kd tlk 153)

ja siis sõlmiti ka ühise tegutsemise leping. Kohus kahtleb, kas pooled sõlmisid juba

1993. aastal lepingu konkreetse kinnistu omandamiseks, kui hageja sõlmis ostulepingu alles

1997. aastal. Siiski ei muuda see oluliselt õiguslikku hinnangut kostja vastuväitele. Alates

1. detsembrist 1993 kehtiva AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse

omandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

§ 13 lg 6 kehtestas samasuguse vorminõude ehitise kui vallasasja kohta. Seega pidi olema

notariaalselt tõestatud ka ühise tegutsemise leping nii ehitise kui kinnistu omandamiseks (vt nt

Riigikohtu 9. detsembri 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-09, p 17). Kostja ei ole

väitnud, et ta oleks hagejaga sõlminud ühise tegutsemise lepingu ehitise või kinnistu

omandamiseks notariaalselt tõestatud vormis, vaid väidab, et leping on sõlmitud suuliselt.

Seega, kui pooled olid sõlminud suulise ühise tegutsemise lepingu ehitise või kinnistu

omandamiseks, oli see TSK §50 lg 2 (kui ühise tegutsemise leping oleks sõlmitud enne

1. septembrit 1994)

või

alates

1. septembrist 1994

kuni

30. juunini 2002

kehtinud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 93 lg 3 (kui ühise tegutsemise leping oleks sõlmitud alates

1. septembrist 1994) järgi seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine (vt selle

kohta ka Riigikohtu 28. jaanuari 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-10, p 17 teine lõik).

2-12-27769

5 (6)

Kuna vormikohast lepingut sõlmitud ei ole, ei saa kohus lähtuda sellest, et poolte ühiseks

eesmärgiks oli kinnisasja kaasomandisse soetamine. Kinnistu ostmise eel võis selline

kokkulepe pooltel olla, kuid kui poolte eesmärk oli kaasomandi loomine, siis tuli kinnistu ka

omandada poolte kaasomandisse (Riigikohtu 20. detsembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-142-05, p 14 esimene lõik). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja ja hageja vahel ei

ole ühise tegutsemise lepingut, mis oleks suunatud kinnistu ühisele omandamisele ja seega ei

ole kostja saanud kinnistu kaasomanikuks.

15. AÕS § 68 lg 3 sätestab, et omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kostja ei ole

tuginenud muudele alustele omandi tekkimise osas. Tulenevalt TsMS § 5 lg-st 1 ei kontrolli

kohus muid omandi tekkimise aluseid.

16. Järgmiseks kontrollib kohus, kas kostja on kinnistu valdaja. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on

valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valduse puhul on kaks olulist kriteeriumit: tahe

asja vallata ja asjaolu, et isik saab teostada tegelikku võimu asja üle. Hagi asjaoludest nähtub,

et kostja elab koos hagejaga vaidlusaluses kinnistus ning ei ole vaatamata hageja nõudmistele

lahkunud, mis näitab kostja tahet asja vallata ja tegelikku võimalust teostada oma võimu asja

üle. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Tulenevalt TsMS § 231 lg-test 2 ja 4 ei vaja

poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega on kinnistu

valdajaks lisaks hagejale ka kostja.

17. Kolmandaks kontrollib kohus, kas kostja valdus on õiguspärane. AÕS § 34 lg-te 1 ja 2

kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul

alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Hageja on

kostjale esitanud avalduse valduse üleandmise nõudes, millega ühtlasi ütles üles kõik kostjaga

sõlmitud võimalikud kasutuslepingud, sh tasuta üürilepingu (I kd tlk 11-13). Kostja ei ole

nimetatud dokumendile vastu vaielnud. Kostja ei ole kohtule esile toonud asjaolusid ega

esitanud tõendeid kostja õiguse kohta kinnistut jätkuvalt vallata. Kostja tugineb selles osas

vaid asjaolule, et ta on saanud kaasomanikuks ühise tegutsemise lepingu alusel. Kohus

tuvastas eespool p-s 15, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kehtiv ühise tegutsemise leping, mis

oleks suunatud kinnistu omandamisele. Eeltoodust tuleneb, et kostja valdus ei ole õiguspärane.

Kuna senisega on tuvastatud kõik AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eeldused, siis tuleb hagi

rahuldada.

18. Kohus

jätab

hageja

16. juunil 2012

koos

hagiavaldusega

esitatud

tõendi

(kultuurimälestiste riikliku registri väljavõte, I kd tlk 9-10) TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel

arvestamata, kuna see ei oma asja lahendamisel tõenduslikku tähendust. Kohus märgib

tõendite osas veel järgmist. Pooled avaldasid 3. juuni 2013 kohtuistungil, et põhihagi

lahendamisel ei ole vaja uurida vastuhagiga seoses esitatud lisasid. TsMS § 232 lg 1 kohaselt

arvestab kohus tõendite hindamisel muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

19. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on

taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et kostjal tuleb kinnistu vabastada

hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval ja selle tähtaja möödumisel tõstetakse

kostja kinnistult välja. Kostja taotles kinnistu vabastamiseks kahe kuu pikkuse tähtaja

määramist alates otsuse jõustumisest. Kaaludes poolte huve leidis kohus, et kostja taotletud

kahe kuu pikkune tähtaeg on mõistlik. Kohus võtab siinjuures arvesse, et kinnistu on poolte

väidete kohaselt olnud kostja elukohaks pikka aega ja kostjale tuleb anda mõistlik aeg oma

elu ümberkorraldamiseks. Poolelt ei saa eeldada, et ta kohtuvaidluse jooksul teeb juba kõik

2-12-27769

6 (6)

ettevalmistused

oma

elukorralduse

muutmiseks

vastavalt

eeldatavasti

jõustuvale

kohtuotsusele. Kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul kinnistu valdust hagejale üle ei anna,

siis tuleb kostja kinnistult välja tõsta.

20. Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes

hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul

üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, siis võib kohus TsMS § 450 lg-te 1

ja 2 aluse teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist.

Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kui kohus rahuldab osaotsusega hagi,

millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus

otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või

vastuväite lahendamisel (reservatsioon). TsMS § 450 lg-s 2 on sätestatud kohtu kaalutlusõigus

otsustada reservatsiooni kasutamist (vt selle kohta Riigikohtu 16. juuni 2010. aasta otsus

tsiviilasjas 3-2-1-59-10 p 10 teine lõik). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole reservatsioon

vajalik, sest vastuhagi nõue on suunatud rahalise hüvitise saamisele ning selle lahendamine ei

mõjuta hageja nõuet vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse ja valduse osas. Vastuhagi

lahendamisel ei näe kohus võimalust muuta ega tühistada põhihagis otsustatut.

21. Tsiviilasja hind on hageja nõude osas TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 3 alusel 3 500 eurot.

22. Kuna kohus ei tee osaotsust tasaarvestuse reservatsiooniga, siis otsustab kohus lahendatud

nõude osas menetluskulude jaotuse. Hagi rahuldamise tõttu jäävad haginõude osas

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastuhagiga seotud menetluskulude

jaotuse otsustab kohus vastuhagi lahendamisel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik