2-11-56856/27 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-56856

Tsiviilasi

Hans Ujuki (Ujuk) hagi OÜ Regen J.L vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. juuni 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Regen J.L apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3941, 37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Regen J.L OÜ (RK 10240082),

lepinguline esindaja Grete Lüüs

Vastustaja (hageja): Hans Ujuk (IK XXX), lepinguline

esindaja Meelis Leis

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 26. juuni 2012.a otsus muutmata.

2. Välja

mõista

Regen

J.L

OÜ-lt

riigituludesse

apellatsioonkaebuse

esitamisel

tasumisele

kuulunud

riigilõiv summas 191,73 eurot (ükssada üheksakümmend

üks eurot ja 73 senti). Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva

jooksul

kohtuotsuse

jõustumisest

arvates

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606

Swedbankis

või

nr

10220034796011

SEB

Pangas,

märkides Tartu Ringkonnakohtu viitenumbri 2900072783

ja selgituseks „Tsiviilasi nr 2-11-56856“.

MENETLUSKULUDE

JAOTUS

1. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta 30 %

ulatuses Hans Ujuki kanda ja 70 % ulatuses OÜ Regen

J.L. kanda.

2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Regen J.L OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Hans Ujuk suulise töölepingu alusel alates 03.08.2011

kostja OÜ Regen J.L juures autojuhi ametikohal. Kostja töötasu ei maksnud, mistõttu ütles

hageja 20.10.2011 töölepingu üles. Hageja teostas kostja veokiga registreerimistunnusega 261

AZY kaks välissõitu: 31.08 -12.09.2011 (läbisõit 4 905 km) ja 20.09 – 05.10.2011 (5 174

km). Vastavalt poolte kokkuleppele arvestati töötasu läbitud kilometraaži järgi 0,12 senti iga

läbitud kilomeetri kohta. Kokku on hageja teenitud netotöötasu 1 209,48 eurot ((4905+5174)

× 0,12), brutotöötasu seega 1 608,18 eurot.

Hageja palus kohtul tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping alates 03.08.2011;

tuvastada, et töötasu maksmata jätmisega rikkus kostja lepingut ning mõista kostjalt välja

hageja kasuks saamata jäänud töötasu ja hüvitis kahe kuu töötasu ulatuses 1 320,25 +

1 222,96 = 2 543,21 eurot ning lugeda töölepingu lõppemise päevaks 20.10.2011.a.

Hageja arvestuste kohaselt jäi tal saamata töötasu 1 209,48 - 216,55 = 992,93 eurot, koos

riiklike maksudega 1 320,25 eurot.

Hageja väitel tegi ta tööülesannete täitmiseks hädavajalikke kulutusi kokku 333,45 euro

ulatuses: 12.09.2011 ostis diiselkütust autole 128,45 euro eest; 21.09.2011 kulutas veoki

käigukasti remondile Lätis 55 eurot; 23.09.2011 käigukasti remondiks Belgias 105 eurot; kahe

reisi telefoniarved 23 eurot; Belgia-Hollandi teeluba 2 päeva eest 16 eurot ja Leedu teeluba 6

eurot. Kostja tasus S. L. kui eraisiku konto kaudu 12.09.2011 hagejale 150 eurot, 24.09.2011

200 eurot ning J. L. andis sularahas 200 eurot, kokku 550 eurot. Kostja on hageja hinnangul

hüvitanud tööülesannete täitmisega seotud otsesed kulud ning töötasuna tasunud vaid 550 –

333,45 = 216, 55 eurot. Tasumata on seega töötasu 992,93 eurot (1 209,48 – 216,55),

brutotöötasu koos riiklike maksudega 1 320,25 eurot.

Hüvitist arvestab hageja järgmiselt: hageja väljateenitud töötasu kahe välisreisi eest on

1 608,18 (bruto), mis jagatuna 2,63 kuuga (03.08.2011 - 20.10.2011) annab hageja

keskmiseks kuutöötasuks 611,48 eurot. Hageja nõuab hüvitist kahe kuu töötasu ulatuses 2 ×

611,48 = 1 222,96 eurot. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on tööandjapoolne lepingu

oluline rikkumine TLS § 91 lg 2 p 2 ning sellest tulenev hüvitis vastavalt TLS § 100 lg 4.

Hageja palus kostjalt välja mõista ka kasutamata puhkuse rahalise hüvitise summas 194,09

eurot. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja taotles puhkuse rahalist hüvitist 2,63

töötatud kalendrikuu ehk ümardatult 3 kuu eest.

Hageja palus lisaks kostjalt välja mõista viivise töötasu, puhkuse hüvitise ning töölepingu

ülesütlemisel saadava hüvitise tasumisega viivitamise aja eest 21.10.2011 - 17.11.2011

summas 17,32 eurot, samuti jooksva viivitusintressi TsMS § 367 alusel alates 18.11.2011

arvestusega 0,62 eurot kalendripäevas alates 18.11.2011 kuni kohustuse täitmiseni. Töösuhte

lõppemise päeva seisuga so 20.10.2011 pidanuks kostja välja maksma nii töötasu kui kõik

hüvitised. TLS § 84 lg 1 järgi muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad

nõuded sissenõutavaks.

Hageja palus kostjalt täiendavalt välja mõista päevarahad välislähetuse 01.09.2011 –

12.09.2011 eest summas 314 eurot (384 - 70 = 314) arvestusega 12 päeva eest 32 eurot

päevas, millest on maha arvestatud kätte saadud päevaraha 70 eurot, ja teise välisreisi

lähetustasud 16 päeva eest kokku 512 eurot (16 x 32).

Hageja palus ühtlasi kostjalt välja mõista kahjuhüvitis RKS § 14 lg 1 alusel summas 378,28

eurot. Tööülesannete täitmise käigus juhtus 26.09.2011 Prantsusmaal hagejaga tööõnnetus

ning ta vajas haiglaravi. Eestis jäi hageja töövõimetuslehele (05.10.2011-02.11.2011).

Haigekassa keeldus töövõimetushüvitise väljamaksmisest, sest tööandja polnud hagejat

haigekassas arvele võtnud. RKS § 14 lg 1 tulenevalt pidi saamata jäänud hüvitise hagejale

tasuma kostja. Operatsioon haiglas tehti 26.09.2011, kindlustuskaitse algas aga 27.09.2011.

Haigekassa on hagejale välja arvestanud hüvitise 28 päeva eest summas 378,28 eurot.

Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagis toodud väidete tõendamiseks esitas hageja: 1) tõendi tegevuse kohta, milles kostja

seaduslik esindaja kinnitab, et hageja töötab kostja juures alates 03.08.2011 autojuhi

ametikohal (tl 4-5); 2) S. L. korraldusel väljastatud reisikindlustuspoliisi nr 401878132 (tl 7);

3) kostja veokist pärinevad sõidumeerikud, millelt nähtub läbitud kilometraaž ning kostja

veokiga läbitud teekond (tl 9-14). Hageja tugines asjaolule, et kostja seaduslikud esindajad on

hüvitanud reisi kestel tehtud kulutused ja osaliselt tasunud töötasu.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja eitas hagejaga suulise töölepingu sõlmimist. Kostja palus

hageja jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kostja rentis ajavahemikus 31.08.2011 - 05.10.2011 veoauto numbrimärgiga 261 AZY välja

oma pikaajalisele koostööpartnerile Merlain AS. Kostja on üksnes veoautode omanik ning

kõik muu, mis puudutab sõitude sisu ja autojuhi tööd, ei ole seotud Regen J. L OÜ-ga.

Hageja oli teadlik lepingulise suhte olemasolust Merlain AS-ga, sest viimane tasus hagejale

käsundi täitmise eest kokkulepitud tasu. Hageja ja kostja vahel ei saanud mitte kuidagi

tekkida töösuhet, sest teostatud sõidud toimusid ajavahemikus, mil veoauto 261 AZY oli

rendilevõtja Merlain AS valduses. Hageja ja kostja vahel puudus igasugune lepinguline suhe.

Töösuhte olemasolu eelduseks on tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja

kontrollile. Kostja ei juhtinud ega kontrollinud hageja tegevust mitte mingil määral. Juhiseid

andis ja kontrollis täitmist AS Merlain.

Hageja väitel oli ta alates 03.08.2011 kostja töötaja. Tõend, millele tugineb hageja, on välja

antud 21.09.2011 ning tõendab, et pärast 31.08.2011 - 12-09-2011 on hageja viibinud

ajavahemikus 12.09.2011 - 21.09.2011 puhkepausil. Viidatud dokument ei anna alust

järeldada, et hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe. Rahvusvahelistel autovedudel

tuleb väljastada veoauto kohta lähetusotsus tõendamaks, et sõidukijuht pole puhkepausi ajal

sõite teostanud. Dokument on koostatud Regen J. L OÜ nimel, sest veoauto kohta volituse

andmine peab toimuma autoomaniku, mitte valdaja nimel. Kuupäev 03.08.2011 tulenes vaid

hageja soovist näidata, et on puhkepausi teostanud kauem.

Tulenevalt veofirmade tavast tasaarveldatakse autojuhtide kokkulepitud sõitude tasu pärast

sõitude lõpetamist ja veoauto veofirmale tagastamist. Autojuhi soovil võib maksta ka osa

rahast ka eelnevalt. Käesoleval juhul nii toimiti, sest hageja ähvardas jätta kostja veoauto 261

AZY sõidul (20.09. - 05.10.2011) Hollandi kui ka Leedu-Läti piirile kui talle ei tasuta varem

kokkulepitud tasu. Kostja esindajad tasusid nõutava raha oma koostööpartneri Merlain AS

eest. S. L. oli ähvarduste tõttu sunnitud tegema hagejale reisikindlustuspoliisi eesmärgiga

saada Regen J.L OÜ vara heas seisukorras tagasi.

Kostja ja Merlain AS vahel oli rendisuhe, mille eest tasus Merlain AS kostjale arvete alusel

2 465,40 eurot ja 1995,96 eurot. Merlain AS tasus hagejale sõidu eest lähetuskulud

16.09.2011 summas 200 eurot, 20.09.2011 summas 200 eurot ja 31.08.2011 summas 70 eurot.

Kostja esindaja S. L. tasus 24.09.2011 hagejale teise sõidu ajavahemikus 200 eurot ning J. L.

tasus 07.10.2011 hagejale sularahas 200 eurot. Väidetavalt toimusid maksed AS Merlain

nimel. Hageja sõnumid S. ja J. L. telefonidele tõendavad kostja arvates seda, et hageja oli

teadlik sellest et on lepingulistes suhetes Merlain AS-ga. Sõnumites taotleb töötasuks 0,10

sendi asemel 0,12 senti nagu teistel Merlaini meestel. Kostja arvestuste kohaselt on hageja

saanud kätte Merlain AS-ga kokkulepitud tasu summas 1000 eurot (200 + 200 + 200 + 200+

130 +70).

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 26. juuni 2012 otsusega Hans Ujuki hagi osaliselt.

Maakohus tuvastas, et Hans Ujuk töötas AS-s Regen J. L alates 03.08. 2011 kuni 20.10.2011

suulise töölepingu alusel. Tööleping on töötaja poolt kehtivalt erakorraliselt üles öeldud TLS

§ 91 lg 2 alusel 20.10.2011.

Maakohus mõistis OÜ-lt Regen J.L Hans Ujuki kasuks välja:

1) saamata töötasu 276,59 eurot; kasutamata puhkuse hüvitise 7 kalendripäeva eest 90,44

eurot; hüvitise Hans Ujuki kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 795,72 eurot - kokku

1 162,75 eurot (bruto);

2) viivise lõpparvelt 1 162,75 eurot perioodi eest 21.10.2011 kuni 17.11.2011 summas 6,91

eurot ja viivise alates 18.11.2011 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas);

3) välislähetuse päevaraha 394 eurot;

4) ajutise töövõimetuse hüvitise 378,28 eurot, millelt kuuluvad kinnipidamisele seadusega

töötaja kanda jäetud maksud.

Kohus jättis rahuldamata H. Ujuki hagi OÜ Regen J.L vastu 2006,34 euro nõudes.

Menetluskulud jättis kohus 30% ulatuses töötaja ja 70% ulatuses OÜ Regen J.L kanda.

Maakohus leidis, et lähtudes kostja väljastatud tõendist on H. Ujuk OÜ Regen J.L töötaja

alates 03.08.2011, kes oli pärast tööleasumist saadetud puhkepausile kuni 31.08.2011.

Vaidlust ei ole selles, et esimesse sõitu läks hageja alles 01.09.2011.a. ning kuni 04.08.2011

töötas ta OÜ-s Horentica. Samas ei lugenud kohus tõendatuks, et H. Ujuk oleks Määruse (EÜ)

nr 561/2006 15.03.2006 art 10 p 1 kohaselt kostja käsutusse antud mõne muu äriühingu

töötajana. Tunnistaja E. B. kinnitusel ei ole äriühingud AS Merlain ja OÜ Road Transport

kunagi sõlminud H. Ujukiga töölepingut, seejuures oli tunnistaja vaidlusalusel perioodil

mõlema äriühingu juhatuse liige.

Kohus leidis, et hageja ja kostja suhted mahuvad TLS § 1 sätestatu alla. J. L. andis hageja

kasutusse kostjale kuuluva sõiduki. Hageja pöördus probleemide korral kostja seaduslike

esindajate poole ning viimased lahendasid neid kord edukalt, kord vähem edukalt. Tõendeid

ei ole esitatud kostja esindajate väidete kohta, nagu oleks pidanud hageja tööalaseid

probleeme lahendama AS Merlain. Asjaolud, et veoki rentija andis hagejale krediitikaardi

vedamise käigus tekkivate kulutuste katteks ja et Road Transport OÜ kasutas veokit ja haagist

tellitud veo tegemiseks, andes sellega korralduse sõiduki juhile tööülesande täitmiseks, ei

muuda hagejat Road Transport OÜ töötajaks. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas asjaolu, et

Road Transport OÜ maksis kokkuleppel Regen J.L. OÜ-ga renditasu arvelt hagejale lähetuse

päevaraha.

Töötaja ütles töölepingu kooskõlas TLS § 91 lg 2 p 2 üles. Ülesütlemine on TLS § 105 lg 2

kohaselt algusest peale kehtiv ning tööleping lõppes ülesütlemisavalduses märgitud päeval.

Arvestades TLS § 104 lg 4 sätestatut pidas kohus mõistlikuks välja mõista hüvitise kahe kuu

keskmise töötasu ulatuses. Töösuhe oli lühiajaline (ca 3 kuud, millest ligi 1 kuu puhkepausi)

ning lähtudes sellest, tuleb diferentseerida ka töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust.

Väiksemas suuruses hüvitist ei pidanud maakohus põhjendatuks. Kostja lõi hagejale mulje, et

viimane on tema töötaja, kuid jättis hageja haigekassas arvele võtmata, keeldus töötasu

väljamaksmisest ning väitis et pooltel puudub igasugune lepinguline suhe. Kostja võis ja pidi

teadma, et teatise töötaja tegevuse kohta võib rahvusvaheliste vedude puhul väljastada nii

äriühingu töötajale kui ka teise äriühingu töötajale, kes on antud kostja käsutusse (nn

renditööjõud). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks vaidlusalusel

perioodil olnud mõne teise veoettevõtja töötaja.

Töötasu suuruse osas luges kohus tõendatuks poolte kokkuleppe 10 senti/km kohta. SMS-ide

väljatrükkide alusel (tl 51), milles H. Ujuk küsis, miks talle makstakse vähem kui teistele,

leidis kohus, et pooled olid kokku leppinud tasu suuruses 10 senti/km ja oma vastuväited

tööandjale esitas hageja alles oma 29.09.2011.a sõnumis. Tunnistajale teadaolevalt pidi

autojuhi töötasu samuti olema 10 senti/km. Reiside pikkused 4905 km ja 5174 km on

tõendatud, kostja ei ole millegagi tõendanud, et hageja esitatud sõidumeerikud ei ole õiged

ning teekonna pikkus ebamõistlikult suur. Kohus leidis, et hagejal on õigus tehtud töö eest

saada tasu (4905 + 5174) × 0,10 so 1007,90 eurot brutotöötasuna.

Hageja oli lähetuses kokku 27 päeva. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 110 25.06.2009

kinnitatud Töölähetuste kulude maksmise ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise

tingimused ja korra § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22, 37 eurot päevas,

korra § 7 lg 1 p 3 järgi võib päevaraha olla kuni 32 eurot päevas. Kostja ei vaidlustanud

hageja väidet, et viimasel oli vastavalt poolte kokkuleppele õigus saada päevaraha 32 eurot

päevas – kokku seega 27 x 32 so 864 eurot.

Hageja töötas kostja juures kokku ligi 3 kuud, mille eest saamata puhkuse arvelt on hagejal

õigus töölepingu lõppemisel rahalisele hüvitisele. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse

nr 91 "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" § 2 lg 3 esimese lause ja § 4 lg 3

esimese lause kohaselt on H. Ujuki keskmine kalendripäeva tasu 12,92 eurot (1007, 90 : 78

päeva). Kostjal tuleb hagejale maksta kasutamata (3 × 2,33) 7 päeva puhkuse eest hüvitisena

(7 × 12, 92) 90,44 eurot.

Kohus leidis, et H. Ujukil on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolse kohustuse

rikkumise tõttu õigus saada hüvitist 2 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus arvestas hageja

keskmiseks kuutöötasuks 397,86 eurot (1007,90 : 57 tööpäeva × 22,5 tööpäeva kuus). Kahe

kuu keskmiseks töötasuks on seega 795,72 eurot.

Kohus leidis, et hageja nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks tuleb jätta tõendamatuse tõttu

rahuldamata. Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud, miks ta ei saanud veo teostamise ajal

tankida temale antud krediitkaardiga. Makstes väidetavalt sularahas tundmatutele saajatele

kaotas hageja võimaluse nõuda kulutuste hüvitamist ükskõik missuguselt äriühingult.

Telefoniarvete hüvitamise kohta ei ole kohtule tõendatud pooltevahelise kokkuleppe

olemasolu.

Kostja esindajatelt saadud maksed kokku summas 550 eurot luges kohus tasutuks OÜ Regen

J. L kohustuste katteks hageja ees. Pooled vastupidist tõendanud ei ole. Sellega on hageja

kätte saanud 731,31 euro suurusest brutopalgast arvestatud töötasu (maksuvaba miinimumi

arvesse võetud ei ole, nagu ei ole seda teinud ka hageja oma nõude arvutamises). Hagejal on

õigus saada tehtud töö eest tasu 1007,90 eurot, saamata on seega 276,59 eurot (1007,90 -

731,31). Kohus ei võtnud arvesse kostja väidet kellegi P. O. kaudu hagejale töötasu maksmise

kohta, kuna tõendatud ei ole töötaja sooviavalduse olemasolu sellisel viisil töötasu saamiseks.

OÜ Road Transport poolt hagejale kantud 400 eurot luges kohus tasutuks hageja päevarahade

katteks vastavalt ülekande selgituses märgitule. Samuti on hageja saanud 70 eurot 31.08.2011

päevarahade katteks. Hagejal on seega saamata 394 eurot (864 - 470) välislähetuse

päevarahade katteks.

Kohus luges põhjendatuks hageja viivisenõude ja rahuldas selle.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Regen J.L OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada täies

ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta H. Ujuki hagi rahuldamata. Menetluskulud palub

apellant jätta mõlemas kohtuastmes H. Ujuki kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) rikkus maakohus menetlusõiguse norme, s.o TsMS § 232 lg 1 ja 2 ja § 442 lg 8, jättes

analüüsimata ja tähelepanuta apellandi maakohtus esitatud asjaolud ja tõendid. Kohus lähtus

otsust tehes vaid vastustaja ütlustest;

2) jättis kohus tähelepanuta apellandi esitatud E. B. kirjalikud selgitused (tl 108-109), milles

viimane kinnitab, et tema võttis veokile juhiks hageja Hans Ujuki. B. toob välja Merlain AS ja

Regen J.L OÜ rendisuhte, samuti asjaolu, et veok 261 AZY /669 DP suunati Road Transport

OÜ hanget täitma ja 31.08.2011 võttis Road Transport OÜ rendiauto kaheks reisiks käsundit

täitma Hans Ujuki. Road Transport OÜ tasus vastavalt kokkuleppele H. Ujukile 0,10 senti/km

ja tasus ära töötasud/lähetused. Seega oli vastustaja reiside teostamisel Road Transport OÜ

töötaja. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata sellekohase olulise tõendi kirjaliku

dokumendi kujul. Samuti jättis kohus tähelepanuta vastustaja enda poolt kohtuistungil

väidetu, et apellandi esindajaga suhtles ta esmakordselt 11.08.2011;

3) kohaldas maakohus ebaõigesti TLS § 1 lg 1. Vastustaja esitatud tõendi põhjal ei ole kohtul

võimalik tuvastada poolte vahel töösuhet. Tõendi tegevuse kohta saab välja anda üksnes

äriühing, kes on transpordivahendi omanik. Euroopa Komisjoni 14.12.2009.a otsuse

2009/959/EL sissejuhatuse punktis (4) sätestatakse, et "tõendi vormi tuleks kasutada üksnes

siis, kui sõidumeeriku andmed ei näita objektiivsetel tehnilistel põhjustel, et määruse (EÜ) nr

561/2006 sätteid on järgitud." Seega on tõendi vormi kasutamine vajalik ning põhjendatud

ainult siis, kui määrusest (EÜ) nr 561/2006 tulenevate nõuete täitmist ei ole võimalik

sõidumeerikutel olevate andmete abil. Käesoleval juhul ei olnud määruse (EÜ) nr 561/2006

nõuete täitmist võimalik tõendada sõidumeerikute abil seetõttu, et vastustaja ei olnud varem

juhtinud veoautot nr 216 AZY ning tema tegevus sõidumeerikutel ei kajastunud. "Tõendil

tegevuste kohta" on üksnes deklaratiivne, mitte aga õigust loov tähendus - see on mõeldud

rahvusvaheliste vedude asjaolude kontrollimiseks ja tõend ei anna alust töösuhte

tuvastamiseks. Apellant oli sunnitud kõik blanketil olevad lüngad täitma, kuid sinna märgitud

vastustaja väidetava tööleasumise aeg ei vasta tegelikkusele;

4) puuduvad lisaks eeltoodule töölepingu põhikriteeriumid: töö tegemine, tööd tegeva isiku

allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, töö eest tasu maksmine. Vastustaja ei

teostanud reise apellandile. Sidet korraldas E. B. ja juhtnööre (korraldusi) andis ja nende

täitmist kontrollis Road Transport OÜ logistik. Apellandi ja AS-i Merlain vahel oli vedude

teostamiseks suuline rendileping ning apellandil oli seejuures üksnes mehitamata veoki

rendileandja positsioon;

5) on tõendamata, et apellandi esindajad oleksid avaldanud otsest või kaudset soovi vastustaja

tööle värbamiseks - apellandi esindajate ja vastustaja vahel oli enne tööde teostamist vaid

kaks telefonikõnet ning toimunud ei ole mistahes tööalaseid läbirääkimisi. Muuhulgas ei

saanud toimuda 11.08.2011.a ja 12.08.2011.a telefonikõnesid J. L., kes oli sel ajal tööpostilt

tervislikel põhjustel eemal. Apellandi esindaja L. L. on H. Ujukile 17.10.2011.a saadetud

kirjas teatanud, et Regen J.L. OÜ ei soovi ega kavatse H. Ujuk'it tööle kutsuda ega

vormistada, samuti on apellandi töötaja K. K. selgitanud, et H. Ujuki nimeline isik pole

ettevõtte kontoris ega remondikaarhallis käinud ega töötanud;

6) ei pöördunud vastustaja probleemidega mitte ainult apellandi poole, vaid võrdselt ka

Merlain AS ja Road Transport OÜ poole. Vastustaja teadis, et esimese so 31.08.2011 -

12.09.2011 sõidu eest maksis talle Road Transport OÜ;

7) ei ole apellant kunagi ühtegi makset vastustajale teinud ega töötasus kokku leppinud.

Kohus hindas valesti asjaolusid, et S. Ja J. L. saadud maksete näol on tegemist apellandi

osalise kohustuse täitmisega vastustaja ees. Eraisikute pangakontodelt tehtud ülekanded ei ole

käsitatavad töötasudena. Apellandil ei olnud vastustaja ees kohustusi ning ülekanded pole

tehtud töötasu maksmise eesmärgil vaid varale vastustaja ähvardusel kahju tekitamise

vältimiseks;

8) teostati reisidel Road Transport OÜ kliendi (Palmako) tellitud töid ning seega tegi

vastustaja tööd Road Transport OÜ kasuks. Meelevaldne on maakohtu vastupidine järeldus;

9) puudusid apellandi ja vastustaja vahelises suhtes töölepingule omased iseloomulikud

tunnused: töötaja allutatus tööandja juhistele ja kontrollile; töötaja kaasatus organisatsiooni

või ettevõttesse, töö tegemine teise isiku (tööandja) kasuks; töö tegemine kindlaksmääratud

tööajal või tööd telliva poolega kokkulepitud kohas, töötasu regulaarne maksmine, töötamise

kestvus ja jätkuvus, töötaja kättesaadavus ja kohalolek; töötaja ja tööandja vahelise

sõltuvussuhte olemasolu.

5. Vastustaja leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning alust selle

tühistamiseks ei ole. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda.

Vastustaja leiab, et apellant on menetluses esitanud vastuolulisi, vaieldavaid ja tõendamata

väiteid mh selle kohta, missugusele äriühingule oli apellant andnud rendile endale kuuluva

veoki 261 AZY. Eksitavad ning otsitud on apellandi selgitused selle kohta, miks tegid

apellandi seaduslikud esindajad ülekandeid vastustaja pangakontole. Asjas ei ole tuvastatud,

et vastustaja oleks ähvardanud apellandile kahju tekitada. Vastustaja vande all antud

seletustega ja kõneeristuste väljavõtetega on tõendatud vastustaja ja J. L. vaheliste

telefonikõnede toimumine.

Vastustaja leiab, et maakohus ei pidanud hindama E. B. kirjalikke selgitusi, kuna viimane

andis tunnistajana ütlusi kohtuistungil. Tunnistaja E. B. kinnitusel ei ole AS Merlain ja OÜ

Road Transport kunagi sõlminud töölepingut H. Ujukiga. E. B. ei ole kunagi andnud lubadust

H. Ujukile töötasu maksta. Vastuolude korral kirjalike selgituste ja kohtuistungil tunnistajana

antud ütluste vahel tugines maakohus põhjendatult tunnistaja ütlustele kui seaduse kohaselt

lubatavas protsessivormis olevale tõendile.

Apellant ise väljastas töösuhte algusaega fikseeriva tõendi ning maakohus on otsust tehes

õigesti sellele tuginenud. Õigusnormid ei kohustanud apellanti esitamast autovedudega seotud

sotsiaalõigusnormide puhul kasutataval vormil (p 11) kinnitust töösuhte olemasolu kohta, kui

töösuhe tegelikult puudus. Liikuva tööga seotud töötaja tööaja dokumenteerimise eest

vastutab tööandja.

Asjaolu, et tööandjapoolse kohustuste rikkumise (töötasu mittenõuetekohane tasumine) tõttu

tuli tööleping üles ütelda, ning teha õnnestus vaid 2 välisreisi, ei muuda tööprotsessi

mittejärjepidevaks. S. L. vormistas vastustajale meditsiiniabi kindlustuse tööõnnetusjuhtumi

järel. Kui vastustaja poleks olnud apellandi töötaja, poleks apellandil olnud vajadust seda

teha. S. ja J. L. kui eraõigusliku juriidilise isiku omanikud ja juhatuse liikmed võisid teha

ülekandeid omal äranägemisel, muuhulgas kajastades oma isiklikelt kontodelt tehtud makseid

laenuna äriühingule vms. Tunnistaja E. B. ütlused ei anna alust järelduseks, et tunnistajal oli

vastustajaga töösuhe ja kohustus maksta töötasu.

Apellant ei ole vaidlustanud ka töötaja poolset töölepingu ülesütlemist, mistõttu on

ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud

tähtpäeval.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ja põhjendused ei anna alust

vaidlustatud otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud

menetlusõiguse

ja

materiaalõiguse

norme

ning

hinnanud

tõendeid,

mistõttu

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 26. juuni 2012 otsus TsMS §

657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks maakohus kohaldanud valesti

materiaalõigusnorme ja rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 232 lg 1 ja 2, § 442 lg 8)

jättes analüüsimata ja tähelepanuta apellandi esitatud asjaolud ja tõendid.

7. Vaidlust ei ole selles, et Hans Ujuk teostas 31.08.2011.a - 12.09.2011.a ja 20.09.2011.a -

05.10.2011.a rahvusvahelised veod apellandile kuuluva veokiga. Apellant (kostja) vaidlustas

asjaolu, et H. Ujuk oli töösuhtes apellandiga (kostjaga).

TLS § 4 lg 2 kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka

juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes

tasu eest. Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse TLS § 8 järgi, et pooled sõlmisid

töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid

teistsuguse lepingu. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-143-11, 3-2-1-124-05) on

korduvalt rõhutatud, et töövaidluste lahendamisel tuleb töötajat käsitada töösuhte nõrgema

poolena. Samuti väljendub töötaja kui nõrgema poole kaitse kohtumenetluses selles, et

töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaolu ja põhjendustega, mille

kohaselt oli hageja Hans Ujuk apellandi Regen J.L OÜ töötaja ning poolte vahel oli sõlmitud

suuline tööleping. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).

Maakohus leidis kõiki asjaolusid ja tõendeid nende kogumis hinnates, et poolte vaheline

õigussuhe vastas töösuhte tunnustele. Kohus juhindus seejuures asjaolust, et kostja lubas H.

Ujuki 31.08.2011.a tööle, andes tema kasutusse kaugsõiduveoki ning väljastades talle

rahvusvaheliste vedude puhul ettenähtud tõendi töötaja tegevuse kohta sõidu alustamise

eelselt. Samuti märkis maakohus, et ei ole tõendatud, et H. Ujuk oleks olnud veo alustamise

ajal töösuhtes mõne teise äriühinguga. Tunnistaja E. B. ütluste kohaselt ei olnud hagejalt

töösuhet ei AS-ga Merlain ega OÜ-ga Road Transport. Kohus võttis arvesse ka esitatud

tõendeid, mille kohaselt probleemide korral pöördus hageja lahenduste leidmiseks kostja

juhatuse liikmete poole. Tõendatud ei ole väited hageja pöördumisest võrdväärselt ja

samasisuliste nõudmistega ka teiste äriühingute juhtorganite poole – kohtutoimikus (I kd lk

51-53) on väljatrükid S. L. ja J. L. saadetud sõnumitest, kuid mitte pöördumistest teiste isikute

poole. Maakohus on samuti põhjendatult leidnud, et äriühingute vahelised suhted - sõiduki

rendileandmine teisele äriühingule vedude teostamiseks ning renditasu arvel OÜ Road

Transport poolt hagejale lähetuse päevaraha maksmine - ei kummuta töösuhte olemasolu H.

Ujuki ja kostja vahel. Kolleegium nõustub järeldusega, et H. Ujuk teostas vedusid töösuhte

alusel ning töösuhe tuli asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates lugeda tekkinuks H. Ujuki ja

Regen J.L OÜ vahel.

9. Apellant ei esitanud kohtumenetluses veenvaid tõendeid ega põhjendusi, mis lükkaks

ümber vastustaja (hageja) väited ja t lk 4 asuval dokumentaalsel tõendil sisalduva kinnituse,

mille kohaselt H. Ujuk oli kostja töötaja alates 03.08.2011. Ringkonnakohus leiab, et antud

juhul ei oma tähtsust, millisel otstarbel ja kellele näitamiseks tõend anti. Õige on maakohtu

seisukoht, et kostja võis ja pidi teadma, et teatise töötaja tegevuse kohta võib rahvusvaheliste

vedude puhul väljastada nii äriühingu enda töötajale kui ka teise äriühingu töötajale, kes on

antud kostja käsutusse nn renditööjõuna. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

hageja oleks vaidlusalusel perioodil olnud mõne teise veoettevõtja töötaja.

Tööläbirääkimiste nurjumist või töösuhte puudumist ei tõenda ka L. L. poolt H. Ujukile

17.10.2011.a saadetud kiri (t I kd lk 54), milles L. L. teatab, et pooltel puudub töösuhe, kuna

selleks ajaks oli kohtu poolt tuvastatu põhjal töösuhe juba tekkinud. Samuti ei tõenda töösuhte

puudumist kostja töötaja kinnitus, mille kohaselt H. Ujuki nimeline isik ei ole käinud ega

töötanud ettevõtte kontoris ega remondikaarhallis, kuivõrd töö iseloomust olenevalt ei

pidanudki töötaja tingimata viibima ega töötama kontoris või remondihallis.

10. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta vastustaja

enda poolt kohtuistungil väidetut, mille kohaselt suhtles ta Regen J.L OÜ esindajaga

esmakordselt 11.08.2011 telefoni teel. Apellant jäi väite juurde, et pole vastustajaga suhelnud

ei 11.08.2011 ega enne seda kuupäeva, kuid leidis, et 03.08.2011 ei saanud töölepingut

sõlmida isikud, kes varem polnud suhelnud.

Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus kohus on tuvastanud poolte vahel töösuhte

olemasolu, kuid vaidlus on selle suhte konkreetse algusaja üle, on põhjendatud võtta aluseks

dokumentaalselt tõendil kostja kui tööandja enese poolt märgitu.

Ringkonnakohus märgib, et kostja on ise tõendil (tl 4, 5) märkinud töösuhte alguskuupäevaks

03.08.2011. Tõendi allkirjastas Regen J.L OÜ seaduslik esindaja, seega võttis tööandja

endale ka kõik sellest tulenevad riskid. Isegi kui nõustuda, et töösuhte tegelik algus oli hiljem

kui 03.08.2011, ei oma antud juhul eeltoodud kuupäev määravat tähtsust. Hageja töötasu

suurus sõltus läbitud kilomeetritest, mitte tööpäevade arvust.

Kolleegium märgib lisaks, et kõnealune rahvusvaheliste vedude puhul väljastatav Tõend

tegevuse kohta ei olnud käesoleval juhul ainsaks tõendiks, mis võimaldas tuvastada töösuhte

olemasolu (vt eelpool). Ringkonnakohus rõhutab, et töölepingu kirjalik vormistamine on

eelkõige tööandja kohustus. Suulise töölepingu puhul puuduvad reeglina kirjalikud

kokkulepped töötasu, tööaja jm kohta, mistõttu peab ka kirjaliku töölepingu vormistamata

jätmise tagajärgede riski kandma tööandja (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-124-05 p 12).

11. Maakohus ei ole jätnud põhjendamatult tähelepanuta apellandi esitatud E. B. kirjalikke

selgitusi (tl 108-109), milles viimane kinnitab, et tema võttis nimetatud veokile juhiks Hans

Ujuki. Selgituses toob E. B. välja Merlain AS ja Regen J.L OÜ rendisuhte, samuti asjaolu, et

veok suunati täitma Road Transport OÜ hanget.

Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud asjaolud ja selgitused ei tõenda et H. Ujuk oleks olnud

nimetatud äriühingute töötaja ja mitte Regen J.L OÜ töötaja. Vaidlust ei ole iseenesest

Merlain AS ja Regen J.L OÜ vahelise rendisuhte olemasolus ega selles, et täideti Road

Transport OÜ kliendi Palmako veotellimust. Eeltoodu ei võimalda siiski lugeda tõendatuks H.

Ujuki töösuhteid nimetatud äriühingutega, arvestades muuhulgas tunnistaja E. B. poolt

kohtuistungil antud ütlusi, mille kohaselt ei ole äriühingud Merlain OÜ ja Road Transport OÜ

H. Ujukit tööle võtnud ega temaga töölepingut sõlminud. Kolleegium nõustub nii maakohtu

kui vastustaja seisukohaga selles, et E. B. poolt kohtule kirjalikult esitatud selgituste ja sama

isiku poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütluste vastuolu puhul oli TsMS § 229 alusel

põhjendatud juhinduda tunnistaja ütlustest.

12. Ringkonnakohtu arvates ei ole H. Ujukil apellandiga töösuhte olemasolu ümber lükatud

sellega, et täpseid juhiseid veo teostamiseks (marsruudi jne osas) andis töötajale Road

Transport OÜ logistik. Sõltuvalt töö iseloomust ja äriühingute vahelistest suhetest võib

töösuhe olla korraldatud ka selliselt, et vahetuid korraldusi konkreetse veo teostamisel annab

teise äriühingu töötaja. Käesoleval juhul teostas H. Ujuk kostjale kuuluva sõidukiga Road

Transport OÜ vedu, kuid see ei tee hagejast viimase töötajat. Korralduse minna kostjale

kuuluva sõidukiga täitma Road Transport OÜ vedu sai H. Ujukile anda üksnes kostja Regen

J.L OÜ. Sellest tulenevalt on asjakohatu apellandi väide, et vastustaja ei allunud mingil viisil

apellandi juhtimisele ega kontrollile. Maakohus on õigesti märkinud, et töötasunõude,

ravikindlustuse jm probleemidega pöördus H. Ujuk apellandi kui oma tööandja poole.

Eeltoodu põhjal ei nõustu kolleegium apellandi väidetega, nagu ei oleks hageja ja kostja

vaheline suhe vastanud töösuhte põhilistele olemuslikele tunnustele. Ringkonnakohus on

seisukohal, et sõltuvalt töö iseloomust ja ka tööandja suhetest teiste äriühingutega võib töötaja

ja tööandja vaheline suhtlemine olla korraldatud spetsiifilistel viisidel, muuhulgas võib töö

vahetusse korraldamisse olla kaasatud teisi isikuid. Samuti võivad töö iseloomust sõltuvalt

olla konkreetse töösuhte puhul eripärased niisugused tunnused nagu igapäevaselt kindlaks

määratud tööaeg, töötaja kaasatus tööandja organisatsiooni või ettevõttesse, töötaja

kättesaadavus ja kohalolek jne.

13. Kolleegium ei nõustu ka apellandi väidetega, mille kohaselt ei ole Regen J.L OÜ teinud

vastustajale makseid, kokku leppinud töötasus ning tal ei olnudki kohustusi hageja ees.

Vaidlust ei ole selles, et hageja sai J. L. ja S. L. kokku 550 eurot nii sularahas kui

ülekannetega. Maakohus luges õigesti raha tasutuks OÜ Regen J. L kohustuste katteks hageja

ees. Apellant ei ole esitanud veenvaid selgitusi ega tõendeid selle kohta, nagu oleks raha

tasutud muul eesmärgil või muude õigussuhete alusel. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas

kostja Regen J.L OÜ Merlain AS-le arved veomasina 261 AZY kasutamise eest ajavahemikul

31.08.2011 - 12.09.2011 ja 20.09.2011 - 05.10.211 (tl 41-42). Esitatud renditeenuse tasust on

maha arvestatud juhile (H.Ujukile) tasutud töötasu ja lähetuskulud (tl 43 ja 45) ning Regen

J.L OÜ ei nõudnud tunnistaja ütluste kohaselt mahaarvestatud summasid tagasi. See

võimaldab järeldada, et ka veoki rentinud äriühing pidas H. Ujukit Regen J.L OÜ töötajaks

ning teadis, et viimasel on vastustaja ees töösuhtest tulenevad kohustused, sh töötasu ja

lähetuskulude maksmise kohustus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et töötasu maksmine võib olla korraldatud

ka selliselt, et Road Transport OÜ maksis kokkuleppel Regen J.L. OÜ-ga hagejale töötasu või

päevaraha renditasu arvelt ning äriühingud tasaarvestasid omavahelised nõuded. Samuti luges

kohus põhjendatult töösuhte raames tasutuks S. L. ja J. L. isiklikelt pangaarvetelt teostatud

maksed. Töötaja seisukohalt ei oma tähtsust, milliselt pangaarvelt või millistest vahenditest

tasub tööandja töötasu. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tööandja

kui eraõigusliku äriühingu osanikud ja juhatuse liikmed võisid kasutada äriühingu kohustuste

täitmisel ka isiklikke vahendeid ning vormistada suhted äriühinguga hiljem laenuna vm viisil.

14. Töötasu suuruse osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et lepiti kokku tasu

suuruses 10 senti/km, mida tõendab SMS-ide väljatrükk (tl 51). Muid arvestatavaid tõendeid

töötasu suuruse kohta asjas esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus ka

maakohtu esitatud töötasu arvestusega ega pea vajalikuks sellekohaseid põhjendusi korrata.

Hageja ei ole maakohtu poolt tuvastatud töötasu suurust apellatsioonimenetluses ka

vaidlustanud.

15. Töölepingu ülesütlemine on TLS § 105 lg 2 kohaselt algusest peale kehtiv ning tööleping

lõppes ülesütlemisavalduses märgitud päeval. Töötaja ütles lepingu üles tööandjapoolse

lepingu olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2 p 2) ning tööandja ei ole ülesütlemist

vaidlustanud. Maakohus pidas TLS § 100 lg 4 alusel mõistlikuks ja põhjendatuks välja mõista

hüvitise töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, arvestades töösuhte kestust ja

tööandjapoolset rikkumist (töötasu maksmata jätmist ja haigekassas arvele võtmata jätmist).

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus TLS § 100 lg 4 kohaldamisel kohaldanud

õigusnorme ebaõigesti ega rikkunud ka diskretsioonipiire. Kuna töösuhte lõppemise päeva

seisuga, s.o 20.10.2011, pidanuks tööandja välja maksma nii töötasu kui kõik hüvitised, seda

aga ei tehtud, siis TLS § 84 lg 1 järgi muutuvad töölepingu lõppemisega sissenõutavaks kõik

töösuhtest tulenevad nõuded ning vastaspoolel tekib õigus saada viivist.

16. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb apellandilt välja mõista

apellatsioonkaebuse esitamisel tasumata riigilõiv summas 191,73 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja maakohtu menetluses riigilõivu lähetuse

päevarahade nõudelt summas 191,73 eurot. RLS § 57 lg 15 järgi tasutakse

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel

maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Seega pidi ka Regen J.L OÜ tasuma

apellatsioonkaebuselt riigilõivu.

Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellandilt ekslikult

nõudmata riigilõivu. TLS § 5 lg 1 p-st 5 ja §-st 40 ning Vabariigi Valitsuse 25.06.2009

määrusest nr 110 „Töölähetuste kulude maksmise kord ning välislähetuse päevaraha

alammäär, maksmise tingimused ja kord“ tulenevalt ei ole samastatavad töötasu ja lähetustasu

(päevaraha) nõuded. Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas

viibimise aja eest. Ka Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, et töölähetuse päevaraha

ei ole käsitatav töötasuna. Päevarahana tehtud väljamakseid tuleb käsitada palgatuluna

olukorras, kus töölähetused ei ole tõendatud.

Eeltoodust tulenevalt ei kuulu lähetuse päevaraha nõue RLS § 22 lg 1 p 1 rakendusalasse ning

nõudelt tuli tasuda riigilõiv. Seega tuleb tasumata riigilõiv Regen J.L OÜ-lt riigituludesse

välja mõista. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab

lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/