2-10-26433/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-26433

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu põlvnemise tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

25 000 krooni (1 597,79) eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; viibimiskoht

XXX)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta XXX hagi XXX vastu põlvnemise tuvastamise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

XXX esitas 02.06.2010 kohtule hagiavalduse põlvnemise tuvastamise ja sünniaktis ebaõige

kande tuvastamise nõudes. Hageja palub tuvastada XXXsündinud XXXpõlvnemine XXX ja

tuvastada, et XXXsünniaktis tehtud kanne isa kohta on ebaõige. XXXsünniaktis puudub kanne

isa XXXkohta ning XXXsünniakti on kanne tehtud XXXütluste järgi. Hagiavalduse kohaselt

põlvneb XXXhagejast, kuna lapse tõenäolisel eostamisajal olid hagejal ja kostjal intiimsuhted.

Alates sünnihetkest on igal lapsel õigus oma vanematele ning antud avaldusega on tegemist

lapse XXXõiguste kaitsega

23.07.2010 täpsustas hageja oma nõuet, kuna nõue ei ole sünniaktis oleva isa kande ebaõigeks

tunnistamine vaid avaldaja palub kanda XXXsünnitunnistusele isana XXX. Hageja ei ole

seadnud eesmärgiks suhelda lapsega lapse emaga kooselamise eesmärgil. Tegemist on lapse

õiguslikku seisundisse puutuva kohtuasjaga, mille hulka kuulub peale põlvnemise omaksvõtu

samuti isaduse omaksvõtt ja isaduse tuvastamine. Hageja on seisukohal, et lapse õigused ei ole

sellega tagatud, et temal on olemas ema. Lapsel on olemas ka isa, kes hoolib lapsest ning soovib

temaga suhelda, osa võtta tema kasvatamises ja ülalpidamises. Hageja sõnul on paljasõnaline

kostja väide, et isa seadusliku staatuse saamisega soovib avaldaja leida võimalust mõjutada

XXX lapse kaudu. Igal lapsel on õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt.

Kostja seisukoht

Kostja kinnitab oma vastuses kohtule, et tal olid tõepoolest intiimsuhted XXX. Sellest tulenevalt

ei ole välistatud, et laps põlvneb hagejast. Kui kostja jäi rasedaks ja teavitas sellest hagejat,

lõpetas hageja kostjaga suhted. Sellega hageja näitas, et ta ei ole lapsest huvitatud, ei soovi luua

peresuhet ning ei soovi osaleda lapse kasvatamises ja ülalpidamises. XXXsündis XXX, kuid

XXXei reageerinud sündmusele. Hiljem XXX taastas suhted kostjaga ning poolte suhted kestsid

juuni 2007 – september 2007 ja august 2008 – oktoober 2009. Selle aja jooksul ei kandnud

hageja lapse ülalpidamiskohustust. Üksikud korrad on toonud hageja lapsele riideid, maiustusi,

pisikesi mänguasju. Aprillis 2010 avaldas hageja soovi taastada kostjaga suhteid. Kostja ei

soovinud enam hageja suhelda ja selle peale hakkas hageja kostjat tüütama ja mõnitama. Hageja

muutus agressiivseks, karjus ja ähvardas lahutada ema lapsest. Lapse ei soovi hagejaga suhelda

ja kardab teda. Kostja leiab, et isa seadusliku staatuse saamisega soovib hageja leida võimalust

mõjutada teda lapse kaudu. XXXon ohtlik, vägivaldne, pika vihaga ja kättemaksuhimuline

inimene. Kostja on seisukohal, et lapse põlvnemise tuvastamisele võib järgneda isaduse

omaksvõtt. Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Kostja kardab, et XXX võib ta

tappa ja vormistada isaduse omaksvõtu ilma ema nõusolekuta.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid

kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Käesolev

hagiavaldus

esitati

kohtule

02.06.2010.

Enne

1. juulit

2010

kehtinud

perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja

lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema,

lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse

põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast

tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Tulenevalt PKS § 42 lg 2 põlvnemise isast

tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lg 1 kohaselt igasugustes lapsi puudutavates

ettevõtmistes

riiklike

või

erasotsiaalhoolekandeasutuste,

kohtute,

täidesaatvate

või

seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Samuti tulenevalt

lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada

esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja

tervisele, vaid ka arengule ja heaolule.

Kohus on tsiviilasja materjalidest lähtuvalt seisukohal, et põlvnemise tuvastamine ei ole

alaealise XXX huvides ja võib kahjustada alaealise heaolu ja arengut.

Pika kohtumenetluse ajal ei ole hageja kordagi ilmutanud huvi lapse vastu ega kandnud lapse

ülalpidamiskohustust. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks

alates lapse sünnist täitnud oma seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust. Kostja sõnul

laps kardab hagejat ja on hirmul ning kohtul ei ole alust kostja väites kahelda. Hageja kannab

Harju Maakohtu 24.09.2012 kohtuotsuse alusel käesoleval ajal karistust. Harju Maakohtu

24.09.2012 kohtuotsusega mõisteti XXX mh süüdi KarS § 120 järgi esitatud süüdistuses – XXX

tapmisega ja tervisekahjustusega ähvardamises 29.06.2010. Seega on hageja ähvardanud lapse

ema tapmisega ning lapse huvides ei ole põlvnemise tuvastamine isikust, kes on ähvardanud ta

ema ära tappa ja keda laps seetõttu kardab. Harju Maakohtu 24.09.2012 kohtuotsusest nähtuvalt

on kostja koos lapsega hageja ähvardamise tõttu Eestist lahkunud.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel

poolte enda kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Hageja tasus 31.08.2010 käesolevas tsiviilasjas ekspertiisitasu 2 700 krooni. Tulenevalt

asjaolust, et DNA ekspertiisi ei teostatud, on hagejal õigus esitada kohtule avaldus

ekspertiisitasu tagastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik