2-08-12127/46 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-12127

Tsiviilasi

KÜ Puškini 10 hagi OÜ Filmarinar vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6030,64 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. mai 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Filmarinar apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ Filmarinar (RK: 10294341), seaduslik

esindaja Aleksandr Ufimtsev

Vastustaja (hageja): KÜ Puškini 10 (RK: 80038614),

seaduslik esindaja Andrei Blinov

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. mai 2012.a otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada KÜ Puškini 10

hagi OÜ Filmarinar vastu osaliselt. Mõista OÜ-lt

Filmarinar välja KÜ Puškini 10 kasuks 4440,26 € (neli

tuhat nelisada nelikümmend eurot ja kakskümmend kuus

senti) majandamiskulude ja sihtmaksete võlgnevuse

katteks perioodi eest 01.03.2007 kuni 01.03.2011, sh

2195,98

eurot

põhivõlgnevusena

ja

2244,28

eurot

viivisena.

3. Rahuldada OÜ Filmarinar apellatsioonkaebus osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud 73 % ulatuses OÜ Filmarinar kanda ja 27

% ulatuses KÜ Puškini 10 kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. KÜ Puškini 10 (hageja) esitas kohtusse hagi OÜ Filmarinar (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja omandis mitteeluruum elamus Puškini 10.

Elamut majandab hageja. Kostjal on hageja ees majandamiskulude võlgnevus perioodil

1. märts 2007 kuni 1. aprill 2008, millest põhivõlg moodustab 12 611,10 kr ja viivised 15 856

kr. Hageja vähendas viivist kuni põhinõude suuruseni. Hiljem suurendas hageja korduvalt

nõuet. Hageja esitas 5. veebruaril 2010 nõude suurendamise avalduse, mille kohaselt kostja

võlgnevus hagejale 1. veebruari 2010 seisuga moodustab kokku 69 029,30 kr, sealhulgas

viivis 27 026,70 kr. 30. märtsil 2011 nõude suurendamise avalduse kohaselt on kostja

võlgnevus hagejale 1. märtsi 2011 seisuga 6030,64 eurot, sealhulgas viivis 1727,32 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja esitas oma väidete kinnitamiseks kohtule Viru Maakohtu 25. septembri 2007

kohtuotsuse, kohtutäituri õiendi, majandamiskulude arvestuse tabeli, arved, lepingu nr 4 ning

27. jaanuari 2007, 25. jaanuari 2008 ja 24. märtsi 2009 üldkoosoleku protokollide väljavõtted.

2. Kostja vaidles hagile vastu leides, et hagi on põhjendamata ja see tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata. Hageja ei ole esitanud nõuet tõendavaid dokumente. Hageja esitatud

dokumendid ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kohtuistungil võttis kostja omaks, et

vaidlusalusel perioodil ei ole ta korteriühistule midagi maksnud, s.o kõik arved on maksmata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 8. mai 2012 otsusega hagi täielikult ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kokku 6030,64 eurot.

Kohus tuvastas, et kostja OÜ Filminar on AS Filminar üldõigusjärglane ja kostja omandis on

mitteeluruum elumajas asukohaga Puškini 10 Narva, mida majandab hageja. Kostja

mitteeluruumi pindala on 82,2 m2. Perioodil 1. märtsist 2007 kuni 1. märtsini 2011 ei ole

kostja hagejale majandamiskulude eest tasunud. Poolte vahel on 1. jaanuaril 1999 sõlmitud

leping nr 4, mille kohaselt kostja kohustub maksma hagejale majanduskulude eest, s.o elamu

teenindamise tasu arvestatuna mitteeluruumi pindalast 79,8 m2, soojusenergia tasu ja prügi

väljaveo tasu, arvelduskuule järgneva kuu 15-ks kuupäevaks. Maksetähtaja ületamise eest on

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras 0,2% iga maksmisega viivitatud päeva eest.

Lepingus märgitud tariife võib muuta KÜ Puškini 10 üldkoosoleku otsusega. Leping on

tähtajatu, pooled lepingut lõpetanud ei ole ja leping on kehtiv. Hageja ja kostja vahel

1. jaanuaril 1999 sõlmitud lepingu nr 4 p 6 kohaselt võib lepingus kokku lepitud tariife muuta

hageja kui korteriühistu üldkoosoleku otsusega.

Hageja esitatud majandamiskulude arvestuse tabelist selgub, et perioodil märtsist 2007 kuni

aprillini 2008 on hageja arvestanud kostja osas majanduskulusid kokku 12 611,10 kr. Kostjale

esitatud arvetelt selgub, et hageja on arvestanud kostjale maja teenindamise eest tasu lähtuvalt

kostja mitteeluruumi pindalast 82,2 m2 tariifiga 3,0 kr ruutmeetri kohta kuni veebruarini 2008

ja märtsis 2008 tariifiga 4,50 kr ruutmeetri kohta. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et

mitteeluruumi pindala on 82,2 m2. Hageja 27. jaanuari 2007 üldkoosoleku protokolli

väljavõttest selgub, et üldkoosolekul võeti vastu otsus jätta 2007. aasta tariifiks

mitteeluruumide osas 3,00 kr ruutmeetri kohta; 25. jaanuari 2008 üldkoosoleku protokolli

väljavõttest selgub, et üldkoosolekul võeti vastu otsus suurendada kõigi omanike osas

teenustariifi 50% võrra (s.o kostja osas 3,00 kr-lt 4,50 kr-ni) alates 1. märtsist 2008. Lisaks on

hageja arvestanud kostjale tasu kütte eest pindalalt 82,2 m2 ning tasu prügiveo ja interneti

kasutamise eest. Kokku on perioodi märts 2007 kuni märts 2008 eest arvestatud tasu

12 611,10 kr, mis vastab majandamiskulude arvestuse tabelis märgitud summale.

Majandamiskulude arvestuse tabelist selgub, et perioodil märtsist 2007 kuni jaanuarini 2010

on hageja arvestanud kostja osas majanduskulusid kokku 42 002,70 kr. Kostjale esitatud

arvetelt selgub, et hageja on arvestanud kostjale maja teenindamise eest tasu lähtuvalt kostja

mitteeluruumi pindalast 82,2 m2 tariifiga 4,50 kr ruutmeetri kohta. Alates maist 2009 on

arvestatud sihtmaksu pindalalt 82,2 m2 tariifiga 10 kr ruutmeetrilt. Hageja 24. märtsi 2009

üldkoosoleku protokolli väljavõttest selgub, et üldkoosolekul võeti vastu otsus määrata katuse

parandamiseks sihtotstarbeline maks alates 1. maist 2009 määras 250 kr ruutmeetrilt kaheks

aastaks. Lisaks on hageja arvestanud kostjale tasu kütte eest pindalalt 82,2 m2 ning tasu

prügiveo eest. Kokku on perioodi märts 2007 kuni jaanuar 2010 eest arvestatud tasu

42 002,70 kr. Majandamiskulude arvestuse tabelist nähtub, et perioodil veebruarist 2010 kuni

veebruarini 2011 on hageja arvestanud kostja osas majanduskulusid kokku 18 217,10 kr ja

454,58 eurot, kokku 1618,86 eurot. Kostjale esitatud arvetelt selgub, et hageja on arvestanud

kostjale maja teenindamise eest tasu lähtuvalt kostja mitteeluruumi pindalast 82,2 m2 tariifiga

4,50 kr ruutmeetri kohta, sihtmaksu pindalalt 82,2 m2 tariifiga 10 kr ruutmeetrilt kuni

detsembrini 2010. Kokku on perioodi veebruar 2010 kuni veebruar 2011 eest arvestatud tasu

18 217,10 krooni ja 454,58 eurot, mis vastab majandamiskulude arvestuse tabelis märgitud

summale.

Kohus järeldas, et hageja on põhjendatult arvestanud kostjale majanduskulusid maja

teenindamise, kütte, prügiveo, interneti ja katuse remondi sihtmaksete eest perioodil 1. märts

2007 kuni 1. märts 2011 kokku 2684,46 eurot (42 002,70 kr) + 1618,86 eurot (18 217,10 kr ja

454,58 eurot) = 4303,32 eurot. Arvestuste aluseks olevad tariifid ja sihtmaksed vastavad

hageja üldkoosolekute otsustele. Kostja põhinõude arvestuse osas konkreetseid vastuväiteid ei

esitanud. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et kõik hageja poolt esitatud arved on tasumata.

Kohus ei tuvastanud, et hageja poolt esitatud dokumendid ei vastaks seaduses sätestatud

nõuetele. Sihtmaksu on arvestatud vähem kui seda otsustati hageja 24. märtsi 2009

üldkoosolekul vastu võetud otsusega, kuid et hageja nõue sihtmaksu osas ei ületa

üldkoosoleku otsusega määratud summat, ei mõjuta see kostja kohustust tasuda sihtmakset.

Lähtuvalt KÜS § 7 lg 4 võib korteriühistu majandamiskulude maksmisega viivitamisel

juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga

viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates. Hageja ja kostja vahel 1. jaanuaril 1999 sõlmitud lepingu nr 4 p-i 5

kohaselt arvestatakse maksetähtaegade ületamise eest alates 16-st kuupäevast viivist 0,2% iga

maksetähtaja ületanud päeva eest. Hageja tõenditest selgub, et hageja on arvestanud viivist

määras 0,2% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivist on arvestatud osaliselt,

kuni 31. maini 2009. Kostja viivise arvestuse osas konkreetset vastuväidet või omapoolset

arvestust ei esitanud. Kohus leidis, et pooled on kokku leppinud seaduses sätestatust erinevas

viivisemääras, ning seega tuleb poolte võlasuhtes kohaldada kokku lepitud viivisemäära 0,2%

päevas. Samuti tuleb kohaldada kokkulepet viivise arvestamise alguskuupäeva osas.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONI-

MENETLUSES

4. OÜ Filmarinar esitas Viru Maakohtu 8. mai 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja maakohtule uueks arutamiseks tagasi saatmist.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) pööras apellant kohtuistungil mitmel korral tähelepanu sellele, et hageja esitatud hagi

kinnitavad dokumendid ei vasta seadustega kehtestatud nõuetele. Kostja on kõlbmatu, kuna

leping on sõlmitud volitusi mitteomava isikuga. Äriregistri B-kaardil pole isikut kunagi

registreeritud. See on palgaline töötaja;

2) oli ruum kuni 2003. aastani Narva Linnavara ameti omandis, pärast sai see OÜ Filmarinar

omandiks. Kommunaalteenuste leping tulnuks VÕS-i nõuetele vastamiseks asendada kinnistu

mõttelise osa teenindamise lepinguga. Korteriühistu ei nõustunud uue lepingu sõlmimisega.

2006. a märtsikuus esitas apellant kirjaliku päringu, kuid see jäi vastuseta. Seadus võimaldab

sellises olukorras mitte osaleda vastaspoole edaspidises ebaseaduslikus tegevuses;

3) seab KÜS piirid KÜ poolt määratava rahatrahvi ja viivise suurusele, kuid lepingus ei ole

sellest kinni peetud. Lepingus märgitud viivist arvestusega 0,2 % päevas, st 72 % aastas ei

luba endale isegi krediidiasutused;

4) ei ole kohtule tõendina esitatud mingeid dokumente või etteteatamisi. Maksete tähtaja

viivituse arved on koostatud esmase raamatupidamise dokumentatsiooni seadusandluse

nõuete eiramisega. Põhivõlgnevuse summat ei ole võimalik kindlaks määrata, kuna ka arved

on koostatud raamatupidamise seadust eirates. Võimatu on kindlaks teha osutatud teenust,

selle kogust, ühiku maksumust või tariifi, aga ka üldsummat. Eelistungil nõudis kohus

hagejalt kogu vajaliku dokumentatsiooni esitamist: korteriüüri arvutus, tariifid ja teenuste

maksumus iga aruandeperioodi kohta, majandustegevuse aruanne, mille alusel need koostati

ja koosolekute protokollid, millega need kinnitati. Apellant (kostja) pidi nendega tutvuma ja

andma kohtule vastuse. Dokumente aga ei esitatud, millele apellant pööras kirjalikult kohtu

tähelepanu. Kuid kohtuistungil, mis oli nelja aasta jooksul ainuke, pidas kohus seda

väheoluliseks ja otsuses on märgitud, et apellant pole andnud vastust dokumentatsiooni kohta;

5) ei garanteeri kolm protokollide väljavõtet protokollide reaalset olemasolu ning need on

tehtud ühe ja sama isiku poolt, nagu ka kõik teised asjas esitatud dokumendid KÜ Puškini 10

nimel;

6) on prügi väljaveo teenustasu suurem kui 100 % KÜ Puškini 10 liikmete tasust. Veetasu on

alates maist 2009 arvetes suurem kui 150 % AS-ga Narva Vesi kokkulepitud tasust. See aga

tähendab KÜ poolt lisatasuna sellise tulu saamist, mida ei deklareerita ning millistelt

maksusid riigile ei tasuta. Arvestades, et hoone esimesel korrusel asuvad juriidiliste isikute

ruumid, kelle suhtes on esimehe ettepanekul üldkoosolekul kehtestatud kõrgendatud hinnakiri

(seejuures dokumente tutvumiseks pole esitatud ja neid ei olnud võimalik edasi kaevata),

võivad summad olla märkimisväärsed;

7) moodustab sihtmakse alates 2009.a maist kuni 2010.a detsembrini 16 463 kr (1052 eurot),

mis moodustab 300 % igakuulisest korteriüürist. See on arvatud põhivõlgnevuse hulka

tingimuste ja garantiide kooskõlastusteta, arvestuse ja dokumentide esitamiseta. Millisel moel

kulutatud, millele konkreetselt ja milleks, pole võimalik hinnata;

8) ei arutatud kohtus kostja omandile kõnealuste aastate jooksul hageja poolt tekitatud kahju.

5. KÜ Puškini 10 apellatsioonkaebusele ei vastanud.

6. Ringkonnakohus palus oma 12.04.2013.a määruses esitada pooltel kohtule asja õige ja

õiglase lahendamise huvides täiendavad selgitused ja seisukohad. Ringkonnakohus juhtis KÜ

Puškini 10 tähelepanu vajadusele tõendada korteriühistu majandamiskulude, sh konkreetsete

teenuste eest tasumisele kuuluvate summade suurust, samuti seda, et võlgnevuse puhul tuleks

lähtuda KÜS §-s 7 sätestatud viivise määrast. Kumbki pooltest ringkonnakohtule ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada.

Asjas on TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus leiab, et KÜ Puškini 10 hagi OÜ Filmarinar

vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes perioodi 01.03.2007.a kuni 01.03.2011.a eest

kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4440,26 eurot,

millest 2195,98 eurot moodustab põhivõlgnevus ja 2244,28 eurot viivis. OÜ Filmarinar

apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

8. Hageja KÜ Puškini 10 on esitanud nõude majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks

ajavahemiku eest 01.03.2007 – 01.03.2011.a. Tõenditena esitas hageja väljavõtted

korteriühistu üldkoosolekute protokollidest ning kostjale koostatud ning edastatud arved,

mille saamist kostja ei ole vaidlustanud. Kostja vaidles vastu majandamiskulude summalisele

suurusele.

Ringkonnakohus käsitleb esmalt küsimust, missugusel õiguslikul alusel on kostja võlgnevuse

olemasolu korral kohustatud hageja nõuded täitma.

9. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et kostja – OÜ Filmarinar – on hageja kui korteriühistu

liige. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või

mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomaniku kohustus

tasuda majandamiskulud tuleneb KÜS § 151 lg-st 1. Majandamiskuludeks loetakse

korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja

elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu

majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise

tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu

põhikirjas ei sätestata teisiti.

Korteriühistu ja tema liikme vahelise õigussuhte näol on seega tegemist seadusjärgse

võlasuhtega, s.o liikme kohustus tasuda ühistule majandamiskulusid ei ole oma olemuselt

lepinguline kohustus.

10. Ringkonnakohtu arvates ei välista eelöeldu siiski liikme poolt tasumisele kuuluvate

majandamiskulude suuruse fikseerimist poolte poolt allkirjastatud kahepoolses dokumendis,

mis võib olla pealkirjastatud lepinguna. Niisuguse lepingu olemasolu ei muuda iseenesest

korteriühistu ja tema liikme vahelist õigussuhet lepinguliseks suhteks, kuid võib omada

selgitavat tähendust ning olla muuhulgas käsitatav kompromissilepinguna VÕS § 578

tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt võivad pooled leppida kokku õiguslikult vaieldava või

ebaselge õigussuhte muutmises vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

Käesoleval juhul on hageja tuginenud KÜ Puškini 10 ja AS Filmarinar vahel 01.01.1999.a

sõlmitud lepingule nr 4 „teenuse osutamine“ (tõlge t lk 90), kusjuures vaidlust ei ole selles, et

lepingu sõlminud AS Filmarinar on kostja OÜ Filmarinar õiguseellane. Äriregistri

teabesüsteemi andmetel on AS Filmarinar ümberkujundamisotsusega 12.11.2000. a.

kujundatud ümber OÜ-ks Filmarinar. Maakohtu menetluses ei ole kostja (apellant) OÜ

Filmarinar vaidlustanud 01.01.1999.a lepingu kehtivust. Samuti ei ole äriühingu

ümberkujundamine iseenesest äriühingu lepinguliste kohustuste või võlasuhete lõppemise

aluseks. OÜ Filmarinar ei ole tuginenud niisugustele asjaoludele, mis võimaldaksid asuda

seisukohale, et ta on KÜ-ga Puškini 10 sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud. Asjakohased ei

ole apellandi väited selle kohta, et ta omandas vaidlusaluse ruumi 2003. aastal ja sellega

seoses tulnuks varasem nn kommunaalteenuste leping asendada kinnist mõttelise osa

teenindamise lepinguga. Kostja (apellant) ei esitanud maakohtu menetluses väidet ega

tõendeid selle kohta, et ta pöördus 2006. aastal korteriühistu poole päringuga või

ettepanekuga sõlmida uus leping. Seetõttu ei kuulu apellandi sellekohased väited TsMS § 652

alusel ringkonnakohtu poolt arvestamisele.

11. Ringkonnakohtu arvates on asjakohatu ka apellatsioonkaebuses esitatud väide selle kohta,

nagu oleks hagi esitatud ebaõige isiku vastu seoses sellega, et leping oli sõlmitud volitusi

mitteomava isikuga – lepingule on alla kirjutanud äriühingu palgaline töötaja ja mitte juhatuse

liige. Asja materjalidest nähtuvalt on 01.01.1999.a lepingule AS Filmarinar esindajana alla

kirjutanud direktor Sergei Zagura. Seadusest ei tulene, nagu võiksid juriidiliste isikute nimel

kehtivaid lepinguid sõlmida üksnes juriidilise isiku seaduslikud esindajad. Ka lepingu

sõlmimise ajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt oli võimalik äriühingu

esindamine tehinguga antud volituse alusel, kusjuures esindamise õigus võis olla antud

äriühinguga töösuhtes olevale isikule.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja (apellandi) seaduslik esindaja maakohtu

18.04.2012.a istungil avaldanud, et tema ei ole lepingule alla kirjutanud. See avaldus ei ole

aga käsitatav sellena, et kostja oleks tuginenud 01.01.1999.a lepingu kehtetusele sel alusel, et

lepingu sõlminuks kostja nimel esindusõigust mitteomav isik. Kui kostja soovis tugineda

lepingu kehtetusele, tulnuks tal seda juba maakohtu menetluses selgelt väljendada ja ühtlasi

tõendada selle aluseks olevaid asjaolusid – s.o Sergei Zagura’l esindusõiguse puudumist

01.01.1999.a lepingu sõlmimise ajal.

Seega lähtus maakohus asja lahendamisel õigesti 01.01.1999.a lepingu kehtivusest.

12. Apellant vaidles vastu ka temalt väljamõistetud majandamiskulude arvestusele perioodil

1. märts 2007 kuni 1. märts 2011.a.

Vastavalt Riigikohtu praktikale (tsiv asi nr 3-2-1-53-10) peab hageja kui korteriühistu KÜS

§ 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis

ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu

otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus.

13. Käesoleval juhul on majandamiskulude suurus nn teenindustasu osas kindlaks määratud

esmalt 01.01.1999.a lepinguga ning sellele järgnevalt KÜ Puškini 10 otsustega. Kuigi lepingu

p-de 1 ja 2 kohaselt oli majandamiskuluks („teenindamise eest“) algselt määratud 2,73

EEK/m2 kohta, siis on hageja põhjendatult tuginenud korteriühistu 27.01.2007.a üldkoosoleku

otsusele, mille kohaselt otsustati jätta 2007.a majandamiskulu e teenustasu tariifiks

mitteeluruumide puhul 3,00 kr/ m2 kohta ning 25.01.2008.a üldkoosoleku otsusega suurenes

teenustasu tariif alates 01.03.2008.a 50 % võrra, s.o kostja puhul 4,50 kroonini m2 kohta.

Teiseks on korteriühistu 24.03.2009.a üldkoosoleku otsuse alusel tõendatud nn sihtmakse

suurus maja katuse remondiks, s.o 250 kr/ m2 kohta kaheks aastaks.

14. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsioonkaebuses esitatud väiteid selle kohta,

nagu ei tõendaks korteriühistu poolt esitatud üldkoosolekute protokollide väljavõtted

üldkoosolekute tegelikku toimumist ega koosolekutel tegelikult vastuvõetud otsuseid.

Apellant (kostja) ei ole esitanud omalt poolt mistahes tõendeid selle kohta, nagu ei oleks

koosolekuid tegelikkuses toimunud või ei oleks seal tehtud väljavõtetes märgitud otsustusi,

või oleks koosolekute kokkukutsumisel rikutud oluliselt seaduse nõudeid, või esineks

mistahes muu alus jätta üldkoosolekute otsused käesolevas asjas tähelepanuta. Väljavõtete

ebaõigsusele ei viita iseenesest asjaolu, et väljavõtted on koostanud ja/või allkirjastanud

korteriühistu juhatuse liige.

Seega ajavahemiku eest 01.03.2007 – 28.02.2008 tuli kostjal hagejale tasuda nn teenustasu

(majandamiskulu) katteks igakuiselt 3 kr/m2 kohta arvestatuna 82,2 ruutmeetrile, s.o 246,6

krooni kuus; kokku perioodi eest 2959,20 krooni.

Alates 01.03.2008 kuni 01.03.2011.a kuulus igakuiselt tasumisele 4,5 krooni/m2 kohta

arvestatuna 82,2 ruutmeetrile, s.o 369,9 krooni kuus. Ajavahemik 01.03.2008.a kuni

01.03.2011.a hõlmab 36 kuud, seega kokku moodustab teenustasu sellel perioodil 13 316,40

krooni.

Kokku tuleb kostja poolt võlgnetavaks majandamiskuluks ehk nn teenustasuks kogu

haginõude perioodi eest seega lugeda 2959,20 + 13 316,40 = 16 275,60 krooni.

15. Katuse remondiks mõeldud sihtmaksed kehtestati 24.03.2009.a üldkoosoleku otsusega,

mille kohaselt sihtmaksete suuruseks määrati 250 kr/ m2 kohta kaheks aastaks, alates maist

2009. Asja materjalidest nähtuvalt aga on hageja arvestanud kostjale nn sihtmakseid 10

krooni m2 kohta, s.o igakuiselt 10 × 82,2 = 822 krooni. Seega on katuseremondiks mõeldud

sihtmakseid põhjendatud arvestada 22 kuu eest (mai 2009 kuni 01.03.2011), kokku

moodustab nn sihtmaksete võlgnevus seega 18 084 krooni.

16. Eelnimetatud nn teenustasule ja sihtmaksetele lisaks nõudis hageja kostjalt tasu ka kütte,

prügiveo ja interneti kasutamise eest. Tegemist on teenustega, mida korteriühistu oma

liikmetele kas vahetult osutab või ostab kolmandatelt isikutelt. Seega on nende teenuste puhul

vajalik korteriühistu poolt katmisele kuuluva osa suurust eraldi tõendada, esitades nt

raamatupidamisdokumendid, millest nähtuks, kui palju oli korteriühistu kohustatud

teenuseosutajale tasuma. Korteriühistu liikmele ei teki kohustusi ainuüksi sellest, et

korteriühistu esitab oma liikmele arveid majandamiskulude tasumiseks.

17. Kolleegium leiab, et soojusenergia (kütte), prügiveo ja interneti kasutamise tasu suurused

ja sellest tulenev kostja (apellandi) võlgnevus hageja (vastustaja) ees ei ole asja materjalide

põhjal piisavalt tõendatud. Maakohtu otsus on selles osas põhjendamata ega vasta TsMS §

436 lg-s 1 sätestatule.

Pooltevahelises 01.01.1999.a lepingus on küll märgitud soojusenergia tasu ja prügiveo tasu

suurused, mille kostja õiguseellane kohustus hagejale igakuiselt tasuma. Lepingu p 3 järgi

pidi AS Filmarinar tasuma korteriühistule soojusenergia eest igakuiselt 8,14 kr/m2 kohta

(arvestatuna 79,8 ruutmeetrile). Lepingu p 4 järgi pidi AS Filmarinar tasuma korteriühistule

igakuiselt 100 krooni. Internetiteenuse kasutamise eest tasu ega tariifi 01.01.1999.a lepingus

ei sätestatud.

Hageja poolt kostjale koostatud arvetel on kütte ja prügiveo tasud erinevad 01.01.1999.a

lepingus märgitust. Hageja ei ole oma nõude arvestuses kütte ja prügiveo osas lepingus

märgitud tariifidele ka tuginenud.

18. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 ei ole korteriühistu poolt

liikmele koostatud arved majandamiskulude suuruse osas piisavaks tõendiks, mille alusel

saaks lugeda liikmel kohustuse tekkinuks. Kuna kostja vaidles menetluses summadele vastu,

tuli ühistul tõendada kütte-, prügiveo jm osutatud teenuste eest tasumisele kuuluva summa

suurust muude tõenditega, nt raamatupidamisdokumentidega selle kohta, kui palju on ühistu

vastavate teenuste eest teenuseosutajale tasunud ning kuidas jagunesid kulud ühistu kõigi

liikmete vahel.

Maakohus on tõendamiskoormise jaotust pooltele 17.03.2011.a eelistungi protokollist

nähtuvalt selgitanud ning muuhulgas teinud pooltele ka ettepaneku leida endale õigusalaste

teadmistega esindajad. Hageja ei ole sellegipoolest esitanud kohtule muid tõendeid peale

hageja enda koostatud arvete, võlgnevuste tabeli ning korteriühistu üldkoosolekute

protokollide väljavõtete. Vastavalt eelmärgitule ei tõenda need dokumendid, kui palju tuli

kostjal tasuda korteriühistu vahendusel temale osutatud teenuste, sh soojusenergia, prügiveo

ja internetikasutuse eest. Ringkonnakohus juhtis vastustaja (hageja) tähelepanu vajadusele

nõude kujunemist täiendavalt tõendada oma 12.04.2013.a kohtumääruses, kuid vastustaja

jättis sellele reageerimata.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja nõue tuleb jätta tõendamatuse tõttu

rahuldamata osas, milles hageja taotles kostjalt kütte (soojusenergia), prügiveo ja interneti

kasututasu võlgnevuste väljamõistmist.

19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ka viivise määra puudutavas

osas.

Alates 27.03.1999.a on viivise määr majandamiskulude maksmisega viivitamisel sätestatud

korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-s 4. Nimetatud sätte kohaselt võib korteriühistu juhatus

majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07

protsenti

maksmata

jäänud

summalt

päevas

iga

viivitatud

kalendripäeva

eest

majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Asja

materjalidest nähtuvalt selgitas maakohus pooltele viivise seadusjärgse määraga seonduvat ka

18.04.2012.a kohtuistungil, kuid asus otsuse tegemisel siiski seisukohale, et pooltevahelise

lepinguga oli lubatav kalduda kõrvale seaduses sätestatud viivisemäärast.

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ning leiab, et seadus ei näe ette võimalust

sätestada poolte kokkuleppel kõrgemat viivise määra. Seaduses on sätestatud korteriomanikult

nõutava viivise maksimaalne määr ning lubatav ei ole sellest kõrvalekaldumine

korteriomaniku kahjuks. Kuna hageja on nõude esitanud arvestusega alates 01.03.2007.a, siis

kohaldub KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud viivisemäär hageja nõudele kogu ulatuses.

20. Eelpool leidis ringkonnakohus, et hageja nõue kosja vastu majandamiskulude võlgnevuse

nõudes perioodi eest 01.03.2007.a kuni 01.03.2011.a on tõendatud summas 16 275,60 +

18 084 = 34 359,60 krooni ehk 2195,98 eurot.

Nimetatult summalt arvestatuna on viivise summa iga aasta kohta 561,07 eurot, seega hageja

nõude arvestuse aluseks olnud 4 aasta kohta kuulub kostjalt hageja kasuks viivisena

väljamõistmisele 4 × 561,07 = 2244,28 eurot.

21. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse ega materiaalõiguse

norme sellega, et kohus ei võtnud seisukohta hageja poolt kostjale väidetavalt tekitatud kahju

nõuete osas. TsMS § 438 lg 1 kohaselt tuleb kohtul tsiviilasja lahendamisel otsustada, kas

rahuldamisele kuuluvad hageja poolt esitatud nõuded. TsMS § 373 alusel oli kostjal võimalik

esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga, kui ta

soovis tasaarvestada põhihagis hageja poolt esitatud nõudeid või esines kostja arvates

vastuhagi ja põhihagi vahel muu vastastikune seos, mille ühine läbivaatamine võimaldanuks

asja õigemat ja kiiremat lahendamist. Kostja ei ole esitanud käesolevas menetluses vastuhagi.

Kostja poolt maakohtule 17.04.2012.a esitatud dokumendid ei ole käsitatavad vastuhagina,

kuivõrd need ei vasta elementaarsel määral TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele hagiavalduse

sisule. Samuti on maakohus kostja esitatud dokumente käsitlenud 18.04.2012.a kohtuistungil

ning leidnud, et dokumendid tuleb kostjale tagastada TsMS §-de 330 ja 331 alusel, kuna need

on kohtule esitatud hilinemisega ja põhistamata, miks kostja ei saanud neid varem esitada.

Kostja OÜ Filmarinar ei esitanud maakohtu sellekohasele tegevusele vastuväidet ega

avaldanud kohtuistungil, et soovib esitada vastuhagi. Seega ei pidanud maakohus andma

hinnangut kostja poolt 17.04.2012.a esitatud dokumentidele või neis esitatud väidetele.

22. TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud

menetluskulude jaotust. TsMS § 163 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega.

Maakohtu menetluses taotles hageja kostjalt 6030,64 euro väljamõistmist. Kuna

ringkonnakohus rahuldab hagi summas 4440,26 eurot, siis tuleb maakohtus ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 73 % ulatuses kostja (apellandi) kanda ja 27 %

ulatuses hageja (vastustaja) kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/