2-11-996/34 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-996

Tsiviilasi

OÜ

Aixter

hagi

Iriscorp

Transport

OÜ

vastu

16 795,98 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

16 795,98 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. detsembri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Iriscorp Transport OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

28. mai 2013

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) – Iriscorp Transport OÜ (rk: 10210046),

esindaja advokaat Anna Fedurko

Vastustaja (hageja) – OÜ Aixter (rk: 11050308), esindaja

Kuldar Kirt

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Maakohtu 14. detsembri 2012 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Iriscorp

Transport OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Aixter esitas 10.01.2011 maakohtule Iriscorp Transport OÜ vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 16 795,98 eurot, viivis alates 23.12.2010 kuni

hagiavalduse esitamiseni 69,94 eurot ja viivis põhinõudelt alates 11.01.2011 kuni põhinõude

täitmiseni 8% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.12.2010 müügilepingu, mille alusel omandas

hageja kostjalt haagise Krone SDC24/SDC27, registreerimismärgiga 500 DU. Hageja sooviks

oli omandada 2005. a valmistatud puudusteta haagis, mida ei oleks pärast kasutusele võtmist

keevitatud. Lepingu sõlmimist vahendas OÜ Antrena, kes kinnitas, et haagis on heas

seisukorras ja seda ei ole keevitatud. Kuna maakleril oli tehingu sõlmimisega kiire ning

haagis oli porine ja lumine, siis piirdus haagise ülevaatus visuaalse kontrolliga. Pärast

haagisel oleva lume sulamist ja haagise porist puhastamist selgus, et raami põhitala alumisel

küljel, esimese silla kandurite taga, on keevisõmblused. Hagejat sellest enne lepingu

sõlmimist ei informeeritud, samuti ei olnud võimalik keevise olemasolu tuvastada haagise

esialgsel ülevaatusel. 08.12.2010 esitas hageja kostjale pretensiooni ning tagastas haagise

maaklerile.

13.12.2010

esitas

hageja

kostjale

teate

haagise

lepingutingimustele

mittevastavusest ja andis kostjale haagise asendamiseks aega kuni 17.12.2010. Kuna kostja ei

asendanud puudustega haagist, siis esitas hageja kostjale 20.12.2010, tuginedes

võlaõigusseaduse (VÕS) § 223 lg-le 1 ja § 116 lg-le 1, taganemisavalduse, milles nõudis

ostuhinna tagastamist hiljemalt 22.12.2010. Haagis ei vasta lepingutingimustele, mistõttu on

tegemist olulise lepingurikkumisega. Keevitatud põhitala suurendab oluliselt haagise põhitala

purunemise võimalust, mõjutab haagise kandevõimet ja muid omadusi, mistõttu on haagise

kasutamine hageja igapäevases majandustegevuses väga ohtlik.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hageja 08.12.2010

pretensiooni saanud. Müügilepingust taganemise avalduse sai kostja kätte 03.01.2011. Haagis

vastab müügilepingu tingimustele. Pooled ei ole müügilepingus kokku leppinud haagisel

keevisõmbluste puudumise nõudes. Hageja oli teadlik enne lepingu sõlmimist, et haagisel on

keevisõmblused. Hageja teostas haagise ülevaatuse enne lepingu allkirjastamist kahel korral

ja keevisõmblused on haagise visuaalsel ülevaatusel näha. Haagis on hageja valduses.

Kostja märkis kohtuistungil, et nõustub hageja väitega, et haagis pidi vastama kahele

tingimusele – haagisel pidi olema kehtiv ülevaatus ja haagisega pidi olema võimalik järgmisel

päeval tööd teha. Need tingimused olid täidetud. Kuna asi vastab VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi

lepingutingimustele, siis ei ole VÕS § 218 kohaldamise eeldused täidetud; VÕS §-s 116

sätestatud taganemise eeldused puuduvad ja hageja taganemisavaldus on tühine.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. detsembri 2012 otsusega hagi ning mõistis välja Iriscorp

Transport OÜ-lt OÜ Aixter kasuks 16 795,98 eurot, viivise 69,94 eurot ja viivise protsendina

põhinõudelt (16 795,98 eurot) alates 11. jaanuarist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kinnitas tunnistaja R. M., et müüjaga lepiti kokku, et

haagisega saab järgmisel päeval tööle minna, ja et müüja oli teadlik, et haagist soovitakse

kasutada metsaveoks. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardilt 31.03.2011 (tl 55) ja haagise

hindamisaktist 06.04.2011 (tl 56-57) nähtub, et sõidukil on fikseeritud 9 ohtlikku riket,

tegemist on konteinerveo haagisega, mis on ümber ehitatud metsaveo haagiseks, mille raam

on mitmest kohast keevitatud ja lapitud. Kohtu määratud eksperdi arvamuse (tl 128-142)

kohaselt haagise raami ja pealisehitise tehnoseisund ei vasta kehtivatele tehnonõuetele,

haagise raamil ja pealisehitisel esinevad mitmed rikked ja ümberehituse kvaliteedist tulenevad

asjaolud, mis halvendavad sõiduohutust, ning enne vastavate katsete tegemist on haagise

ekspluateerimine ohtlik.

Kostja väide selle kohta, et pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et hagejale müüakse ilma

keevisõmbluseta haagis, ei ole asjakohane. Kostjale oli lepingu sõlmimisel teada, mis

eesmärgil soovib ostja haagist omandada, seega pidi müügilepingu eseme kvaliteet vastama

tavalistele nõuetele ehk olema ilma puudusteta kvaliteedis. Kuivõrd asjas ei ole tõendatud,

millise kvaliteediga haagise ostmises-müümises pooled kokku leppisid, siis tuleb lähtuda

sellest, et haagis pidi kooskõlas VÕS § 217 lg 2 p-ga 2 vastama otstarbele ehk olema ilma

igasuguste vigadeta, st antud juhul ilma keevisõmblusteta. Haagis pidi sobima oma

kvaliteedilt metsatöödeks. Eelpool loetletud tõenditega on tõendatud, et haagis oli puudustega

ja ekspluateerimiseks ohtlik.

Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et haagise ülevaatamisel oleks hageja pidanud

märkama, et haagise põhitala on keevitatud. Ostja poolt asja ülevaatamisel rakendamisele

kuuluva tavalise hoolsuse määramisel tuleb arvestada, et ka majandustegevuses tegutsev ostja

ei pea eeldama, et talle müüakse puudustega asi ning üldjuhul rakendama asja ülevaatuse

käigus erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks. Seetõttu

on ilmseteks ehk tavapärasel ülevaatusel avastatavateks puudusteks üksnes puudused, mida

tajuks võimalike puudustena ka eriteadmisi mitteomav ostja asja välise ülevaatamise käigus.

Kohus luges usaldusväärseteks tunnistajate T. L. ja R. M. ütlused, et haagis oli ülevaatusel

lumine ja porine ning keevisõmblusi näha ei olnud, keevitus oli näha järgmisel päeval pärast

haagiselt lume sulamist. T. L. ja R. M. ütlusi kinnitas ka tunnistaja R. T., märkides, et

haagisel silmaga nähtavaid puudusi ei olnud. Tunnistaja I. L. ütlused, et hageja nägi haagise

ülevaatusel keevisõmblusi, on T. L., R. M. ja R. T. ütlustega ümber lükatud. Nii R. M. kui ka

I. L. kinnitasid, et haagise dokumendid anti ostjale üle pärast ostuhinna tasumist. Seega ei

saanud hageja ka haagise dokumentidest eelnevalt teada, et haagis oli keevitatud.

Vastavalt VÕS § 14 lg-le 2 oli kostjal kohustus teatada hagejale kõigist asjaoludest, mille

vastu hagejal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Antud juhul oli hageja

huviks enne müügilepingu sõlmimist saada teada, kas ta saab haagist koheselt kasutada ja kas

haagisel on puudusi või mitte. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja enne

müügilepingu sõlmimist hagejat puudustest ei teavitanud (VÕS § 221 lg 1 p 2).

Kostja on oma 03.01.2011 meilis (tl 44) vastanud hageja 13.12.2010 teatele ja 23.12.2010

nõudekirjale. Nähtuvalt meili sisust tuleb lugeda, et kostja sai hageja teate asja lepingule

mittevastavusest kätte 13.12.2010 ning lepingust taganemise avalduse 03.01.2011. Seega on

hageja poolt täidetud VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud ostja kohustus teatada asja

lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. VÕS § 189 lg 1 järgi on kostjal

õigus nõuda haagise tagastamist ja hagejal kohustus haagis tagastada.

Arvestades eeltoodut, oli hageja õigustatud müügilepingust taganema, lepingust taganemise

avalduse on hageja kostjale esitanud ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu

alusel üleantu, s.o hageja poolt tasutud haagise müügihind 16 795,98 eurot.

Hageja andis taganemisavalduses kostjale lepingujärgse kohustuse tagasitäitmiseks tähtaja

22.12.2010. Kuna kostja oma kohustust hageja ees ei täitnud, siis on hageja VÕS § 113 lg 1

alusel õigustatud nõudma viivist alates 23.12.2010. Kostja hageja viivise arvestusele

vastuväiteid ei esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhiosa viivis 69,94 eurot

perioodi eest 23.12.2010 kuni 10.01.2011 (hagiavalduse esitamiseni) ja täiendav viivis alates

11.01.2011 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Iriscorp Transport OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

14. detsembri 2012 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) jättis kohus tuvastamata poolte kokkuleppe haagise seisukorra kohta. Hageja ja kostja ei

pidanud seaduslike ega volitatud esindajate vahendusel omavahel lepingueelseid

läbirääkimisi. Kogu suhtlus toimus OÜ Antrena töötajate R. T. ja I. L. ning ostja esindaja R.

M. vahel. See, milles pooled kokku leppisid, nähtub kirjalikust müügilepingust. Kõikidele

nendele tingimustele haagis vastab. Kohus ei ole müügilepingut üldse käsitlenud, mistõttu

jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus hinnata haagise lepingule vastavust, jättes hindamata

müügilepingu tingimused. Kuna kohus jättis tuvastamata poolte kokkuleppe selles, millised

omadused haagisel peavad olema, on ebaõige ka kohtu järeldus, et asjas ei ole tõendatud,

millise kvaliteediga haagise ostmises-müümises pooled kokku leppisid;

2) väitis R. M., et hageja oli seadnud tehingule kaks eeltingimust: (1) kehtiv ülevaatus ja (2)

võimalus haagisega järgmisel päeval tööle asuda. Kohus tunnistaja vastavatele ütlustele

hinnangut ei andnud, rikkudes oluliselt TsMS § 238 lg-t 5, kuna otsusest ei tulene, et esines

alus tõendi arvestamata jätmiseks. OÜ Antrena ja müüja nimetatud tingimustest teadlikud ei

olnud, samas vastab haagis mõlemale nn eeltingimusele. Haagisel oli kehtiv ülevaatus ning

haagisel ei ilmnenud puudusi sõidu ajal Tallinnast Märjamaale (tunnistaja T. L. ütlused)

pärast haagise valduse üleandmist ostjale. Kuivõrd haagisel sõidu ajal puudusi ei ilmnenud, ei

ole võimalik väita, et haagisega ei saanud järgmisel päeval tööd teha. Kohus oleks isegi juhul,

kui lugeda ostja eeltingimused kokkuleppe osaks, pidanud kohaldama VÕS § 217 lg 2 p-i 1,

mis sätestab, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi;

3) kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid kokku leppinud, et müüakse ilma keevisõmblusteta

haagis. Ostja esindajad käsid haagisega enne selle omandamist kahel korral tutvumas. Ostjale

müüdi kasutatud asi sellises seisus, nagu see oli. Ostja on igapäevaselt majandus- ja

kutsetegevuses metsaveoga tegutsev isik, kelle töötajad on seega antud valdkonna

spetsialistid. Kohus hindas vääralt tunnistajate ütlusi selle kohta, et haagis oli lumine ja

keevisõmblused

ei

olnud

näha.

Haagise

ümberehitamine

konteinerhaagisest

metsaveohaagiseks on ulatuslik töö ning ümberehituse jäljed on selgelt nähtavad sõltumata

lumest haagisel. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik saab haagise ümberehitamisest aru

ilma, et ta peaks detailselt uurima keevisõmblusi. Hagejal oli võimalus soovi korral haagis

lumest puhastada. Asjaolu, et hageja teostas ülevaatuse hooletult, ei anna hagejale alust väita,

et haagisel olid varjatud puudused, millistest hageja ei olnud teadlik;

4) luges kohus põhjendamatult keevisõmblused puuduseks kvaliteedis, mis VÕS § 217 lg 2

p 2 järgi muudab haagise niisuguseks, et see ei sobi metsatööde tegemiseks. VÕS § 217 lg 2

p 2 kohaldamiseks puudus alus, kuna seda kohaldatakse lepingutingimuste osas kokkuleppe

puudumisel. Kohus asus vääralt seisukohale, et pooled ei olnud lepingutingimustes kokku

leppinud. Teisalt sisustas kohus vääralt selle, milline pidi haagis olema selleks, et hageja oleks

haagisega saanud teha metsatööd. Kohus ei tuvastanud, et haagisega oleks müügilepingu

sõlmimise järgselt olnud objektiivselt võimatu teha metsatööd. Seega jääb arusaamatuks, millele

tugineb kohtu järeldus, et haagist ei saanud kasutada otstarbeks, milleks hageja seda vajas.

Olukord, kus haagis sobis metsatööde teostamiseks vahetult enne lepingu sõlmimist, kuid

pärast selle hagejale üleandmist ja ilma puuduste ilmnemiseta sõitu ostja asukohta enam

sellega metsatöid teha ei olnud võimalik, et ole loogiline ega eluliselt usutav. Kohtuotsusest

puuduvad põhjendused selle kohta, kuidas saab ekspertiisist järeldada, et haagisega ei saanud

metsatöid teha. Kohtu järelduse kujunemine ei ole jälgitav ja kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt

põhjendatud vastavalt TsMS § 442 lg-le 8;

5) omistas kohus ekspertiisiaktile põhjendamatult suure kaalu, eksides TsMS § 232 lg 2 vastu.

Kohus eelistas ekspertiisi põhjendamatult tunnistaja T. L. ütlustele, mille kohaselt haagisel

puudusi sõidul Tallinnast Märjamaale ei ilmnenud. Ekspertiisiakt käsitleb suures mahus

küsimusi, mis ei ole vaidluse esemeks, ega anna vastust küsimusele, kas haagis vastas

otstarbele, milleks hageja seda vajas, ehk kas haagist sai kasutada metsaveoks. Ekspertiisi

asjakohatust ja laialivalguvust kinnitab seegi, et ekspertiisiaktis on puudustena välja toodud

kulunud registreerimismärki ning amortisaatori puudumist. Kumbki puudus ei ole oluline,

ammugi ei ole tegemist puudustega, mis takistaks haagisega metsatööde tegemist.

Ekspertiisiakt sisaldab ulatuslikult subjektiivseid hinnanguid, nagu „oluliselt väiksem“ jmt

ilma, et oleks toodud võrdlusandmed koos allikatega. Otsuses ei ole ekspertiisi järeldusele

sisulist hinnangut antud. Formuleering, milles kohus viitab tõendile ja seejärel sedastab, et

puudused on leidnud tõendamist, ei ole käsitletav TsMS § 442 lg 8 nõuete täitmisena.

5. OÜ Aixter vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) kohus tuvastas, millistele tingimustele pidi haagis vastama. Kohus asus seisukohale, et

kuivõrd asjas ei ole tõendatud, millise kvaliteediga haagise müümises pooled kokku leppisid,

siis tuleb lähtuda sellest, et haagis pidi kooskõlas VÕS § 217 lg 2 p-ga 2 vastama otstarbele

ehk olema ilma igasuguste vigadeta, st antud juhul ilma keevisõmblusteta. Haagis pidi sobima

oma kvaliteedilt metsatöödeks. Kohus hindas tunnistaja R. M. ütluseid õigesti. R. M.

kinnitas, et hageja sooviks oli osta keevisõmblusteta haagis. Nõustuda ei saa apellandi

väitega, et kohus jättis hindamata müügilepingu tingimused. Tunnistaja I. L. avaldas istungil,

et „müügilepingu koostasin mina. Lepingus ei ole sellist kohta, kuhu märkida haagise

puudused või ümberehitus. Kasutame müügilepingu blankette“. Kuna müügileping ei kajasta

kõiki kokkuleppeid (sh keevisõmbluste olemasolu), siis ei ole täiendav müügilepingu

tingimuste hindamine vajalik;

2) ei saa nõustuda apellandi argumentatsiooniga, et kuna haagist sai kasutada, vastas haagis

lepingu tingimustele. Hageja sooviks oli osta tehniliselt korras, töötav ja keevisõmblusteta

haagis. Haagis ei vastanud ühelegi nimetatud nõudele. Asjaolu, et müügi hetkel oli haagisel

kehtiv ülevaatus, ei tähenda, et haagis oli tehniliselt korras ja kasutamiseks ohutu. Kaks

erinevat eriala spetsialisti (sh ekspert) on asunud seisukohale, et haagis ei vasta tehnilistele

nõuetele, sellega ei ole võimalik läbida ülevaatust ja haagise kasutamine on ohtlik;

3) ei nõustu hageja apellandi etteheitega, et hageja nägi ülevaatusel keevisõmblusi. Kohus

luges usaldusväärseteks tunnistajate T. L. ja R. M. ütlused, et haagis oli ülevaatusel lumine ja

porine ning keevisõmblusi näha ei olnud, keevitus oli näha järgmisel päeval pärast haagiselt

lume sulamist. T. L. ja R. M. ütlusi kinnitas ka tunnistaja R. T., märkides, et haagisel

silmaga nähtavaid puudusi ei olnud. Kohus oli seisukohal, et tunnistaja I. L. ütlused, et hageja

nägi haagise ülevaatusel keevisõmblusi, on T. L., R. M. ja R. T. ütlustega ümber lükatud;

4) ajab kostja segamini kaks erinevat olukorda ehk võimaluse puudustega haagist kasutada ja

õiguspärase puudustega haagise kasutamise. Tõepoolest on võimalik puudustega haagist

kasutada ehk haakida see auto taha. Kas tuvastatud puudustega haagist on võimalik kasutada

ohutult, vastavalt kehtestatud tehnilistele nõuetele ning sihtotstarbeliselt ehk metsaveoks,

selles hageja kahtleb. Kahtlusi süvendavad eksperdi järeldused. Samuti jätab apellant

tähelepanuta muud tehingu tingimused, sh asjaolu, et hageja sooviks oli osta keevisõmblusteta

haagis. Kuna vaidluses on tuvastatud, et sõlmitud müügileping ei kajasta kõiki tingimusi, siis

rakendub VÕS § 217 lg 2 p 2. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on asutud

seisukohale, et näiteks kasutatud auto müümise korral erikokkuleppe puudumisel sõiduki

omaduste ja silmas peetava kasutuseesmärgi osas on lepingutingimustele mittevastavusega

tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik

ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse

ja seetõttu keelu autoga liikluses osaleda. Kuna haagisel on tuvastatud hulgaliselt puudusi,

mis takistavad tehnilise ülevaatuse läbimist, ning hageja on esitanud tõendina otsuse

tehnoülevaatuse läbimise võimatuse kohta, siis on igati põhjendatud lahtiste tingimuste osas

VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaldamine. Samuti ei tohiks unustada, et haagise põhitala on keevitatud

ning haagis on ehitatud ümber kehtivaid nõudeid ja ümberehituse loa tingimusi eirates.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuse põhjendustest ja apellandi esindaja kinnitusest ringkonnakohtu istungil

nähtub, et maakohtu otsust viivise väljamõistmise osas ei ole apellatsiooniastmes

vaidlustatud. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust viivise väljamõistmise osas.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

14. detsembri 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja

põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

8. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu

kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning

põhjendatult rahuldanud hagi.

Apellant müüjana on apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt jätkuvalt seisukohal,

et hagejale müüdud haagis vastas lepingutingimustele ning ta ei vastuta seetõttu haagise

lepingutingimustele mittevastavuse eest. Lisaks on apellant seisukohal, et pooltevahelise

vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda üksnes pooltevahelisest kirjalikust müügilepingust.

Ringkonnakohus apellandi sellise seisukohaga ei nõustu.

8.1. Ulatuses, milles lepingupooled ei ole müügilepingus müüdud asja omadustes eraldi

kokku leppinud, tuleb müüdud asja lepingutingimuste üle otsustamisel lähtuda VÕS § 217

lg-s 2 sätestatust.

VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asi ei sobi

tavaliseks või kokku lepitud kasutusviisiks.

Asja materjalidest nähtuvalt oli müüja teadlik, et ostja soovib haagist kasutada metsaveoks

ning haagisega peab olema võimalus järgmisel päeval pärast lepingu sõlmimist tööle asuda.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et nendele tingimustele müüdud haagis ei vastanud ning

puuduste tõttu oli haagise ekspluateerimine ohtlik. Maakohtu selline järeldus põhineb asjas

kogutud tõenditel, sealhulgas tunnistaja R. M. ütlustel. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart

ja haagise hindamisakt tõendavad, et ümberehitamise käigus on haagist omavoliliselt

pikendatud ning haagise raami on mitmest kohast keevitatud ja lapitud ning haagis tuleb

esitada korduvale ülevaatusele. Seega ei olnud haagisega võimalik järgmisel päeval tööle

asuda ning kehtiva ülevaatuse olemasolu, millele apellant tugineb, ei tähenda seda, et haagis

vastas kokkulepitud kasutusviisile. Eksperdi arvamusest nähtuvalt haagise raami ja

pealisehituse tehnoseisund ei vasta kehtivatele tehnonõuetele; haagise pikkus ja tühimass ei

vasta haagise registreerimistunnistusel esitatule; haagise raami ümberehituse olemus ei vasta

Q5993 kirjeldusele ega kehtivatele tehnonõuetele; haagise raamil ja pealisehitusel esinevad

mitmed ümberehituse kvaliteedist tulenevad asjaolud, mis halvendavad sõiduohutust; enne

vastavate katsete tegemist on haagise ekspluateerimine ohtlik. Eksperdi arvamus tõendab

koos eelnevalt märgitud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi ja hindamisaktiga, et

haagisega ei olnud võimalik järgmisel päeval tööle asuda. Asjaolud, et enne müügilepingu

sõlmimist kasutati haagist metsatöödel ning pärast müügilepingu sõlmimist sõidul hageja

sihtkohta Märjamaale ei ilmnenud haagisel puudusi, ei tähenda samuti seda, et haagis vastas

kokkulepitud kasutusviisile. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi on lepingutingimustele

mittevastavusega tegemist ka siis, kui haagist ei ole võimalik ohutult liikluses kasutada või

haagise puudused võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse. Apellandi

vastupidine seisukoht on põhjendamatu ja vastuolus asjas kogutud tõenditega. Samuti on

põhjendamatu apellandi väide, et maakohus on hinnanud tunnistaja R. M. ütlusi valikuliselt ja

omistanud eksperdi arvamusele põhjendamatult suure kaalu. Eksperdi arvamusest on võimalik

üheselt järeldada, et haagist ei olnud võimalik kasutada metsaveoks (ehk selleks, mida hageja

seda vajas) ning viitamine ka muudele puudustele (näiteks kulunud registreerimismärk) ei

tähenda seda, et eksperdi arvamust ei saaks kasutada hageja nõude põhjendatuse hindamisel.

Ringkonnakohus märgib, et poolte vahel puuduv vaidlus selles, et haagis oli ümber ehitatud

enne müügilepingu sõlmimist.

Apellandi väide, et VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaldamiseks puudus maakohtul alus, ei ole õige.

Samas märgib ringkonnakohus, et antud vaidluse asjaolusid arvestades oleks haagise

lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel olnud tulemus sama ka VÕS § 217 lg 2 p 1

järgi.

8.2. Apellandi vastutuse välistaks VÕS § 218 lg 4 kohaselt see, kui ostja (hageja) lepingu

sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Vastavate

asjaolude tõendamiskoormis lasub müüjal.

Maakohus on tõendeid õigesti hinnanud ja asunud põhjendatud seisukohale, et hageja ei

teadnud ega pidanudki teadma lepingu sõlmimisel haagisel esinenud puudustest

(ümberehitusele viitavad keevisõmblused). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt

tõenditele antud hinnanguga ning apellandi väide, et hageja oleks pidanud keevisõmblusi

nägema, on alusetu.

Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et apellant müüjana rikkus VÕS § 14 lg-s 2 ja VÕS

§ 221 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustusi. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et haagise

dokumendid anti ostjale üle pärast müügilepingu sõlmimist. Nimetatud tuvastatud asjaolusid

ei ole apellant apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Kuivõrd müüja rikkus eelnimetatud

informeerimiskohustust ega teavitanud ostjat haagise ümberehitamisest (keevisõmbluste

olemasolust), siis on põhjendamatu apellandi väide, et ostjad oleksid pidanud lumise ja porise

haagise ülevaatusel keevisõmblusi nägema.

8.3. Pooltel puudub vaidlus, et müüja on ostja taganemisavalduse kätte saanud. Maakohus on

põhjendatult tuvastanud, et müüja on rikkunud oluliselt müügilepingut. Samuti nähtub asja

materjalidest, et ostja on keeldunud haagise asendamisest. Seega on täidetud taganemise

eeldused.

VÕS § 189 lg 1 kohaselt on müüjal kohustus tagastada ostjale haagise müügihind.

Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti mõistnud müüjalt ostja kasuks välja haagise

müügihinna 16 795,98 eurot.

9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja