2-13-3553/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2013. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-3553

Tsiviilasi

KJ hagi AJ vastu omandiõiguse tunnustamise ja

nõusoleku asendamise või alternatiivselt kahju

hüvitamise nõuetes

Tsiviilasja hind

119 602,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KJ, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jürgen

Valter, e-post jurgen.valter@valter.ee

Kostja: AJ, isikukood XXX, elukoht XXX

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

(kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja KJ (isikukood XXX) ja kostja AJ (isikukood XXX) vaheline

13. juuni 2013 kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

KJ loobub AJ vastu esitatud hagist ja seejuures kõikidest hagiavalduses

esitatud nõuetest.

1.2.

AJ võõrandab KJ XXX kinnistu omandiõiguse (asjaõigusleping ning

kinnistamisavaldus sisalduvad kompromissi punktis 4.3 ja kohtumääruse

resolutsiooni punktis 2.1). Pooled hindavad eelnimetatud kinnistu

turuväärtuseks 105 000 eurot. Mõlemad pooled kinnitavad, et nad ei ole

sõlminud nimetatud kinnistu suhtes üürilepinguid, ega muid kinnistut

koormavaid lepinguid (v.a. tavapärased kommunikatsioonidega ja

tavapäraste teenustega liitumise ja tarbimise lepingud ning muud

koormatised, mis nähtuvad kinnistusraamatust), kusjuures AJ kinnitab, et

ta ei ole nimetatud kinnistu suhtes sõlminud selliseid lepinguid ka volikirja

alusel KJ esindajana. Kõik maksud ja maksed nimetatud kinnistuga

seoses kuni kompromissi sõlmimiseni on kandnud ja kannab AJ, s.h

maamaksu 2013. aasta eest (edaspidi kannab maksed ja maksud KJ). AJ

on nimetatud kinnistu osas sõlminud vee- ja elektritarbimise lepingud,

millised AJ kohustub lõpetama hiljemalt 15.07.2013. AJ kohustub

hiljemalt 15.07.2013 KJ üle andma ka Saku kinnistuga seotud

dokumentatsiooni, mis on AJ valduses, s.t. järgmised dokumendid: krundi

asendiplaan KM nimele nr.XXX, 18.03.1981.a. (koopia), Saku valla õiend

nr.XXX, 31.07.1996.a.(koopia), projekteerimis- ja uurimistööde leping

nr.XXX, 25.08.1999(koopia), Eesti Energia võrguühenduse fikseerimise

2-13-3553

2 (6)

kokkulepe nr.XXX - 08.12.2003 (originaal), Eesti Energia kiri nr.XXX,

31.01.2003 (originaal), Saku näidissovhoosi akt nr.XXX, 07.05.1980.a.

ehituskrundi

looduses

eraldamise

kohta

(koopia),

OÜ

Eesti

Tööstusprojekt,

töö

nr.XXX,

august

1999

(originaal),

eramu

korrektuurprojekt (koopia).

1.3.

AJ ja KJ kinnitavad, et sõiduauto Opel Meriva, ehitusaasta 2008 VIN-

koodiga (tehase tähis) XXX, riikliku registreerimise numbrimärgiga XXX

omandiõigus kuulub KJ ning AJ ei ole sellega seoses mingeid nõudmisi

ega pretensioone. AJ avaldab, et käesoleval hetkel on sõiduk ajutiselt

registrist

kustutatud

ning

AJ

annab

käesolevaga

tahteavalduse

registrikande muutmiseks, millega lubab kanda liiklusregistrisse sõiduki

ainuomanikuna KJ (kohtumääruse resolutsiooni punkt 2.2). KJ avaldab,

et nimetatud sõiduk on olnud KJ kasutuses ja valduses ning KJ on

sõiduauto olukorrast teadlik ning ei oma selles osas AJ mingeid

etteheiteid. Mõlemad pooled kinnitavad, et nad ei ole sõlminud nimetatud

sõiduki suhtes üürilepinguid, ega muid sõidukit koormavaid lepinguid,

kusjuures AJ kinnitab, et ta ei ole nimetatud sõiduki suhtes sõlminud

selliseid lepinguid ka volikirja alusel KJ esindajana.

1.4.

AJ kohustub KJ üle andma FIE KJ raamatupidamise algdokumendid

(mis on hetkel XXX korteris), sellisena nagu need on (üleandmine võib

toimuda ka esindajate vahendusel) mingeid täiendavaid kinnitusi selles

osas ei anta. Üleandmine peab toimuma hiljemalt 15.07.2013.a.

1.5.

Pooled loobuvad vastastikku kõikidest rahalistest ja muudest nõuetest

ning varalistest ja mittevaralistest õigustest teineteise vastu (millest seadus

loobuda võimaldab), s.h. aga mitte ainult nendest, mida käimasolevad

hagimenetlused ei hõlma (välja arvatud need, mida kompromissis on

selgelt nimetatud) ning pooled ei algata vastastikku mingeid uusi vaidlusi,

kooskõlas eelnevaga.

1.6.

AJ ja KJ on sõlminud kompromissi tsiviilasjas nr 2-11-31971 ja tsiviilasjas

nr 2-13-3553 eeldusel, et kõik kompromissi üksikud tingimused (s.h

kompromisslepingu punktis 3.1.6. ehk kohtumääruse resolutsiooni

punktis 1.5

nimetatud

tingimused)

on

kohtuliku

kompromissina

kinnitatavad kohtumäärustes ning mõlemad tsiviilasjad (tsiviilasi nr 2-11-

31971 ja tsiviilasi nr 2-13-3553) lõpetatakse kompromissiga kompromissis

sätestatud tingimustel.

1.7.

Pooled kinnitavad vastastikku, et kompromisslepingu sõlmimise ajahetke

seisuga ei ole kumbki pool tsiviilasjade nr 2-11-31971 ja nr 2-13-3553

esemeks olevaid nõudeid ega ka muid vastastikuseid nõudeid ega õiguseid

(s.h.

kompromissi

punktis 3.1.6

ehk

kohtumääruse

resolutsiooni

punktis 1.5 viidatuid) kellelegi loovutanud ega pantinud.

1.8.

Pooled teevad mõistliku aja jooksul heauskses koostöös kõik toimingud,

mis

on

vajalikud

vara

omandiõiguse

vormistamiseks

vastavalt

kompromissi punktis 3.1.3 ja 3.1.4 (vastavalt kohtumääruse resolutsiooni

punktid 1.2 ja 1.3) sätestatud kokkulepetele. Seejuures on pooled kokku

leppinud, et juhul, kui mingil põhjusel ei saa kohtulikult kinnitatud

kompromissi alusel kinnistusraamatus omaniku kohta kandeid teha nii,

nagu kokku lepitud ning on vaja teostada mistahes täiendavaid toiminguid

või tehinguid (s.h notariaalselt tõestatud tahteavaldusi), siis on pooled

kohustatud need toimingud ja tehingud tegema teise poole palvel

viivitamatult, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul vastava palve saamisest

2-13-3553

3 (6)

teiselt poolelt. Eeltoodu hõlmab ka poolte vastastikust kohustust teha

koostööd muude siin käsitletud tehingute ja toimingute tegemiseks, mida

pool teiselt poolelt mõistlikult nõuda saab (s.h. nt kommunikatsioonidega

liitumiste lepingute lõpetamiseks, ümber vormistamiseks jms). Juhul, kui

pool rikub siin nimetatud kohustust, siis on teisel poolel õigus nõuda

leppetrahvi summas 100 eurot päevas iga viivitatud päeva eest ning

hüvitama kahju, mis leppetrahvi ületab.

1.9.

Mõlema poole menetluskulud jäävad nende endi kanda.

1.10. Pooled teadvustavad, et kinnistusraamatus omaniku kohta kannete

tegemine eeldab riigilõivu tasumist vastavalt riigilõivuseadusele. Pooled on

kokku leppinud, et KJ tasub riigilõivu XXX kinnistu omaniku kohta

tehtavate kandemuudatuste ees. Vastava riigilõivu tasub KJ enne

kompromisskokkuleppe

kohtule

edastamist

ning

vastav

riigilõivu

maksedokument edastatakse kohtule. KJ tasub ka riigilõivu seoses

sõiduauto Opel Meriva registrimärgiga XXX tehtavate registrikannete

eest, kuid seda ei ole KJ kohustatud tegema enne kompromissi edastamist

kohtule, vaid omal äranägemisel mistahes hetkel.

2. Asendada käesoleva kohtumäärusega järgmised hageja ja kostja tahteavaldused:

2.1.

AJ (isikukood XXX) ja KJ (isikukood XXX) on käesolevaga kokku

leppinud kinnistu XXX Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju

kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri

registriosa

number

XXX

omandiõiguse võõrandamises AJ KJ ainuomandisse. Eelnevaga seoses AJ

(isikukood XXX) lubab ja KJ (isikukood XXX) avaldab soovi kustutada

Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna

Harju

kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriosa number XXX teises jaos senine kanne AJ

kohta ning ainuomanikuna sisse kanda KJ, isikukood XXX.

2.2.

AJ (isikukood XXX) annab käesolevaga tahteavalduse sõiduauto Opel

Meriva, ehitusaasta 2008 VIN- koodiga (tehase tähis) XXX, riikliku

registreerimise numbrimärgiga XXX, registrikande muutmiseks, millega

lubab kanda liiklusregistrisse sõiduki ainuomanikuna KJ (isikukood

XXX).

3. Tühistada 22. jaanuari 2013. aasta kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-3553

rakendatud

hagi

tagamise

abinõu

ja

kustutada

Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr XXX (asukohaga XXX) kantud eelmärge

KJ(isikukood XXX) kasuks kinnistu ainuomanikuna sissekandmise nõude

tagamiseks.

4. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

5. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel

kanda summa 650 eurot hageja KJ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX.

Tagastatava riigilõivu laekumise andmed on järgmised: XXX 20.01.2013, 363,

XXX, XXXXXXXXXXXXXX, JK, XXX, 1 300.00 eurot, Riigilõiv hagiavalduselt

KJ vs AJ.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7. Saata kohtumäärus selle jõustumisel:

7.1.

Harju Maakohtu kinnistusosakonnale resolutsiooni punktide 2.1 ja 3

alusel kannete tegemise otsustamiseks. Koos kohtumäärusega saata

ärakiri maksekorraldusest nr 380 (maksja JK, summa 58,80), mille hageja

esindaja saatis kohtule 13. juunil 2013 koos kompromissiga;

2-13-3553

4 (6)

7.2.

Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni punkti 5 täitmiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui

määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 22. jaanuaril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse

kostja vastu. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1 300 eurot. Kohus jättis

hagiavalduse 22. jaanuari 2013. aasta määrusega käiguta. Hageja esitas kohtule tähtaegselt

täpsustatud järgmised nõuded, mille menetlemist ta soovis:

a) kohustada kostjat andma järgneva sisuga tahteavaldus: AJ isikukoodiga XXX avaldab

soovi kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa

number XXX teises jaos senine kanne AJ isikukoodiga XXX kohta ning

ainuomanikuna sisse kanda KJ, isikukood XXX;

b) alternatiivselt – mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis kostja kohustuste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (seoses kinnistu registriosa numbriga XXX

asukohaga XXX koos selle oluliste osade ja päraldistega hagejalt võõrandamisega

kostjale) summas ükssada viis tuhat (105 000.-) eurot ning seadusjärgne viivis

kohtulahendiga väljamõistetud summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni tegeliku

tasumiseni;

c) tuvastada,

et

sõiduauto

OPEL

MERIVA

(vin

koodiga

XXX

riikliku

registreerimismärgiga XXX) koos selle oluliste osade ja päraldistega kuulub

hagejale;

d) alternatiivselt – mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis kostja kohustuste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (seoses sõiduauto OPEL MERIVA (vin

koodiga XXX riikliku registreerimismärgiga XXX) koos selle oluliste osade ja

päraldistega hagejalt võõrandamisega kostjale) summas kuus tuhat (6000.-) eurot ning

seadusjärgne viivis kohtulahendiga väljamõistetud summalt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni tegeliku tasumiseni.

2. Kohus võttis hagiavalduse 31. jaanuari 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas

15. veebruaril 2013 vastuse hagile ning hageja esitas 18. märtsil 2013 ja 11. aprillil 2013

arvamused kostja vastuse kohta.

3. Pooled esitasid 13. juunil 2013 kohtule 11. ja 13. juunil 2013 allkirjastatud kohtuliku

kompromissi, paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Sama

kompromissidokumendiga taotlevad pooled kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist

tsiviilasjas nr 2-11-31971. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga

kinnitamise tagajärgedest. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele

määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale. Pooled paluvad kompromissi kinnitada

kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.

2-13-3553

5 (6)

4. Lisaks taotlevad pooled, et kohus edastaks kohtulikult kinnitatud ja jõustunud kompromissi

kinnitava määruse koos selles sisalduvate tahteavaldustega ning poolte poolt tasutud riigilõivu

andmetega Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna ja Harju

kinnistusjaoskonna kinnistusregistripidajale vastavate kannete tegemiseks.

5. Kompromissi avalduses sisaldub riigilõivu osalise tagastamise taotlus, hageja palub talle

tagastada poole hagi esitamisel tasutud lõivu, st summa 650 eurot. Samuti palub hageja

tühistada 22. jaanuari 2013. aasta kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus

heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka

kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on hagi menetlusse võtmisel

pooltele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi.

7. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib

edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis

(p 5.5).

8. Hageja on koos kompromissiga esitanud taotluse käesolevas asjas 22. jaanuari 2013. aasta

kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Kohus rahuldab selle

taotluse TsMS § 386 lg-te 2 ja 4 alusel ning tühistab hagi tagamise alates käesoleva määruse

jõustumisest. Kuigi sama taotlus on märgitud ka kompromissi osana (p 3.1.2), siis ei kinnita

kohus seda kompromissina, vaid käsitleb hageja taotlusena, millele kostjal ei ole vastuväiteid.

9. Hageja on taotlenud poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab

selle taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Sarnaselt eelmises punktis märgituga ei kinnita

kohus riigilõivu tagastamise taotlust kompromissi osana (p 31.1.11), vaid käsitleb ka seda

hageja taotlusena, millele kostjal ei ole vastuväiteid.

10. Samuti

rahuldab

kohus

poolte

ühise

taotluse

kohtumääruse

edastamiseks

kinnistusosakonnale. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse,

asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seetõttu asendab kohus määrusega kompromissis

sisalduvad poolte tahteavaldused, mis võivad olla aluseks vararegistrites kannete tegemiseks.

Kohus selgitab, et kinnistusosakond kontrollib kande tegemiseks vajalike eelduste olemasolu

ja võib anda pooltele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui kinnistusosakonna hinnangul ei ole

esitatud avaldused, andmed või tasutud riigilõiv piisavad kannete tegemiseks. Kohus edastab

koos käesolevas asjas kompromissi kinnitava kohtumäärusega kinnistusosakonnale hageja

maksekorralduse määruse resolutsiooni p-s 2.1 taotletud kande tegemise osas.

11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

2-13-3553

6 (6)

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik