2-12-42585/40 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-12-42585

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2013, Tallinn

Kohtukoosseis Ande Tänav, Ele Liiv, Tiit Kollom Kohtuasi

A S i kaebus Tallinna kohtutäitur U T 27.09.2012 otsuse peale täiteasjades nr-d 052/2008/10570, 052/2009/853, 052/2009/2507 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18. aprilli 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A S i määruskaebus Menetlusosalised Avaldaja: A S (isikukood XXXXXXXXXX), Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur U T Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18. aprilli 2013 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 22.10.2012 esitas A S kaebuse Tallinna kohtutäitur U T 27.09.2012 otsuse peale täiteasjades nr-d 052/2008/10570, 052/2009/853, 052/2009/2507.

2. Avaldaja palus kohtutäiturile esitatud avalduses sisse nõuda kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses, kuna kohtutäitur ei ole täitemenetlustes täitnud põhinõudeid tähtaja jooksul. Kohtutäitur leidis 27.09.2012 otsuses, et täitekulude osas tuleb jätkata menetlust, kuivõrd seadus ei näe ette võimalust vähendada kohtutäituri tasu poole võrra.

3. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt tegi kohtutäitur U T 27.09.2011 otsuse täiteasjades nr 052/2008/10570, 052/2009/853 ja 052/2009/2507 selle kohta, et ta jätkab nimetatud täiteasjades menetlust täitekulude, sh kohtutäituri põhitasude (vastavalt 115,04 eurot, 115,04 eurot ja 66,72 eurot) sissenõudmiseks. Eelnimetatud täiteasjades kohaldati avaldaja avalduse alusel põhinõuete osas aegumist. Avaldaja leiab, et kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri tasusid täies ulatuses, vaid pooles ulatuses. Seadus nägi ette, et täiteasjades esinevad täitekulud nõutakse võlgnikult sisse täitekulu otsuse alusel sõltumata täitemenetluse lõpetamisest. Kui taotletakse menetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab võlgnik menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust ning täitekulud.

4. Alternatiivselt palub avaldaja arvestada kehtivat KTS § 32 lg-t 5, mis sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kuna kohtutäitur ei ole täitemenetlustes sisse nõudnud ühtegi eurot, ei ole tal üldse õigust põhitasu saada.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

5. Maakohus keeldus 21.02.2013 määrusega A S i kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

6. Avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda selle perspektiivituse tõttu. Käesoleval juhul puudub alus kohtutäituri 27.09.2012 otsuse tühistamiseks. Tulenevalt Riigikohtu 02.11.2011 lahendist nr 3-2-1-79-11 on kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded on karistusseadustiku (KarS) § 82 järgi aegunud. 31.01.2008 lahendis nr 3-2-1-134-07 leidis Riigikohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ja jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud.

7. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ja lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik ja lg 2 kohaselt täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Seega on kohtutäituril õigus nõuda ametitoimingute eest tasu ja seotud kulude hüvitamist. KTS ja TMS ei näe ette võimalust tasu vähendamiseks poole võrra, kui kohtutäitur ei ole täitemenetlusega sissenõutavaid põhinõudeid sisse nõudnud tähtaja jooksul.

Määruskaebus

8. Avaldaja palub maakohtu 18.04.2013 määruse tühistada.

9. Kohus ei kohaldanud õigesti menetlusega materiaalõiguse norme. Kohus peab eelkõige arvestama õigusriigi põhimõtteid, et loeb ainult seadus ja mitte mingi muu eelistus. Kohus peab arvestama, et kaebuse esitaja võib seadust valesti tunda ja tõlgendada. Sellest lähtudes peab kohus selgeks tegema kaebuse eesmärgi, mis on aluseks kogu menetlusele.

10. Kaebuse eesmärgiks oli algusest peale vähendada kulutusi, tuginedes seadusele, milline reguleerib otseselt kohtutäituri võimupiire. Kuigi avaldaja esmane viide oli vähendada poole võrra kohtutäituri kasuks sissenõutavat summat, mis viitab selgele kaebuse esitaja eesmärgile, siis sellist võimalust enam ei ole, kuid tuleb arvestada, et selle kohta on selgelt väljendatud regulatsioon KTS § 32 lg-s 5, mille kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

11. Kaebuse sisuks on vaidlus selle üle, kas kohtutäituril on õigus saada (sisse nõuda) põhitasu nõutaval määral. Siinjuures tuleb selgeks teha, kui palju on kohtutäitur põhivõlga reaalselt sisse nõudnud, millest tal oleks õigus saada kohtutäituri tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Kohtutäitur ei ole põhivõlast midagi sisse nõudnud ja sellest ei teki ka mingit võrdeliselt sissenõutavat summat. Eeltoodust järeldub, et kohtutäituri põhitasusid ei tuleks poolitada, mis oleks kokkulepe, vaid tühistada täielikult, kuna nende sissenõudmine on seadusega vastuolus.

Edasine menetluse käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

13. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.

14. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale perspektiivituse tõttu põhjendatult menetlusse võtmata. Avaldaja leidis ebaõigesti, et kui kohtutäitur ei nõudnud võlgnikult sisse väärteoasjades määratud rahatrahve ja täitemenetlused lõpetati nõuete aegumise tõttu, on kohtutäituril õigus nõuda kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses. Maakohus märkis õigesti, et KTS ja TMS ei näe ette võimalust kohtutäituri tasu sellisel juhul vähendada. Selle seisukohaga nõustus määruskaebuses ka avaldaja.

15. Täitemenetluste alustamise ajal kehtinud KTS § 21 järgi (kehtiv KTS § 28 lg 1) on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Võlgnikul lasub kohustus maksta kohtutäituri põhitasu nii varem kehtinud TMS § 38 lg 1 ja KTS § 221 järgi kui ka kehtiva TMS § 38 lg 1 ja KTS § 30 järgi. Arvestades täitekulude (TMS § 37) nõude sisu ja eesmärki (võlgnik hüvitab täitemenetluse kulud) ning kohtutäituri ametiteenuse tasulisuse põhimõtet, on täituril õigus nõuda võlgnikult põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. Täitemenetluste alustamise ajal kehtinud KTS § 23 lg 1 järgi muutus põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.

16. Kohtutäiturile 03.09.2012 esitatud kaebuses ei tuginenud avaldaja asjaolule, et kohtutäituril ei ole kehtiva KTS § 32 lg 5 järgi üldse õigust põhitasu saada. Kohtule esitatud kaebuses ei saa avaldaja esitada taotlusi ja esile tuua asjaolusid, milliseid ta kohtutäiturile esitatud kaebuses ei avaldanud ja milliste kohta ei ole kohtutäitur teinud TMS § 217 lg 5 järgi otsust. TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kaevata. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse väited selle kohta, et kohtutäituril ei ole õigust täitemenetluste põhitasusid saada ja nende sissenõudmine on seadusega vastuolus.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ande Tänav