2-12-47165/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-47165

Tsiviilasi

K Ž ja J Ž hagi A Z elatise nõudes

Tsiviilasja hind

4500 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I K Ž (isikukood XXX)

Hageja II J Ž (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja I Ž (isikukood XXX; aadress

XXX; e-post XXX)

Kostja A Z (isikukood XX; aadress XXX; e-post XXX)

Kostja lepinguline esindaja Marko Woronowicz (e-post

marko@iustus.ee)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada K Ž kasuks elatis 127.82 eurolt kuni 145 eurot alates 16.11.2012 kuni

K Ž täisealiseks saamiseni. Elatis kuulub väljamõistmisele A Z .

3. Suurendada J Ž kasuks elatis 127.82 eurolt kuni pooleni Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on perioodil 16.11.2012 kuni

31.12.2012 145 eurot ja alates 01.01.2013 kuni J Ž täisealiseks saamiseni 160

eurot.

4. Elatise maksmine kuulub viivitamata täitmisele.

5. Elatis tuleb tasuda I Ž pangakontole AS-s Swedbank, arveldusarve nr

XXXXXXXXja selgituseks märkida „Laste elatis“.

6. Perioodil 16.11.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 11.06.2013 tasutud elatis

tasaarvestatakse väljamõistetud elatisega.

7. Menetlusosaliste menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonikaebuse

võib

esitada

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Hagi ese ja nõude põhjendused

K Ž ja J Ž esitasid 16.11.2012 Harju Maakohtusse hagi A Z vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse sisust lähtudes on tegemist elatise suurendamise hagiga. Hagejate seadusliku

esindaja ja kostja vahel on sõlmitud kompromiss, mis on kinnitatud 30.10.2009. Sellest ajast

alates on K Ž vajadused kasvanud 401 euroni kuus ja J Ž vajadused kuni 406 euroni kuus.

Eelnimetatud lahendi ajal sõlmisid hagejate esindaja I Ž ja A Z kompromissi kummagi hageja

kasuks elatise summas 2000 Eesti krooni ehk 127.82 eurot kuus. Lisaks kohustus A Z tasuma

elatise võlgnevust summas 500 krooni ehk 31.96 eurot kuus kummagi hageja kasuks.

Seoses hagejate vajaduste kasvamisega nõuavad K Ž ja J Ž kostjalt elatise suurendamist

summani 250 € mõlema hageja kasuks.

Kostja vastuväited

A Z esitas 19.05.2013 vastuse hagile, milles leiab, et hagejad on eksitanud kohut ja jätnud

märkimata, et soovivad elatise suurendamist ning K Ž on täiskasvanud laps, mistõttu ei saa

kohus tema suhtes hagi menetlusse võtta ning I Ž ei saa olla seaduslik esindaja. Eeltoodust

tulenevalt leiab kostja, et hagi saab rahuldada ainult J Ž osas ning summas 160 € kuus, aga K

Ž osas tuleb jätta rahuldamata.

Poolte täiendavad seisukohad

Hagejad esitasid seisukoha kostja 19.05.2013 vastusele 28.05.2013, milles K Ž palus end

võtta tsiviilasja menetlemisel kui iseseisvat hagejat.

Seoses poolte nõusolekuga lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses tegi kohus

pooltele ettepaneku 31.05.2013 esitada alates 31.05.2013 e-kirja kättesaamisest 10 päeva

jooksul täiendavad seisukohad ning tõendid.

Kostja esitas 04.06.2013 seisukoha, milles jäi 19.05.2013 esitatud vastuse väidete juurde ning

pööras tähelepanu asjaolule, et K Ž ei ole tõendanud, et ta jätkab õpinguid pärast täisealiseks

saamist.

I Ž väitis 07.06.2013 esitatud täiendavas seisukohas, et seisuga 07.06.2013 on K Ž õpingud

lõpetanud ning ülikooli õpingutele saab kandideerida alates juuli 2013.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama

alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist

põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga olid hagejad alaealised lapsed ning seetõttu oli I Ž

õigustatud alaealiste laste nimel esitama hagi kui hagejate seaduslik esindaja.

Kohus leidis 21.11.2012 kohtumäärusega, et hagi on esitatud puudustega, sest sellelt on

tasumata riigilõiv summas 175 € ning andis hagejatele 14 päeva aega riigilõivu tasumiseks.

Hagejad kõrvaldasid puuduse ja esitasid riigilõivu tasumist tõendavad kviitungi 28.11.2012,

mistõttu otsustas kohus asja menetlusse võtmise 06.12.2012.

Pooltel on vaidlus elatise summa üle ning K Ž kasuks elatise väljamõistmisega, sest hageja on

asja menetlemise ajal saanud täisealiseks.

Hagiavalduse kohaselt kulub K Ž vajadustele 401 € kuus ning J Ž vajaduste katmiseks

summas 406 €.

K Ž vajadused koosnevad eluasemekuludest 95 €, toidukulust 195 €, transpordikuludest 7 €,

sidekulud 15 €, tervishoiukuludest 14 €, hügieenitarvete kuludest 16 €, koolikohustuste

täitmise kuludest 12 €, riiete ja jalanõude kuludest 47 €.

J Ž vajadused koosnevad eluasemekuludest 95 €, toidukulust 195 €, transpordikuludest 7 €,

sidekulud 15 €, tervishoiukuludest 10 €, hügieenitarvete kuludest 15 €, koolikohustuste

täitmise kuludest 9 €, riiete ja jalanõude kuludest 40 € ja juunioripoksiklubi kulust 20 €.

Hagejad tõendasid 28.05.2013 esitatud seisukohas kommunaalkulusid, esitades selleks

XXXKÜ laekumiste nimekirja. Nimekiri on esitatud kogu 2012.aasta kommunaalkuludest.

28.05.2013 esitatud seisukohas on hagejad toonud välja asjaolud, et kulutusi on hagejad

arvestanud 12 kuu keskmisega. Kostja leidis 04.06.2012 esitatud täiendavas seisukohas, et

hagejad on valesti arvestanud ühe kuu keskmist ning on esitanud selle suuremalt kui vajalik.

Kohus arvutab kommunaalkulude keskmise järgnevalt – liidab kommunaalkulude summad

ning jagab 12-ga. See teeb kuu keskmiseks kommunaalkuluks 132,068(3) ~ 132.07 eurot

kuus. Hagejad ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et hagejad elavad koos nende seadusliku

esindajaga ehk korteris elab kokku 3 inimest. Seetõttu on ühe isiku keskmine kommunaalkulu

44.02 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et kummagi vajadus toidule on 195 € väärtuses. Kostja on seisukohal,

et see on üle pingutatud, kuid ei ole märkinud, millise summa ulatuses oleks mõistlik ühe

hageja puhul kulutused toidule. Hagiavaldusega koos esitatud pangakonto väljavõttest on

näha, et hagejate seaduslik esindaja tasub toidupoes üldjuhul kaardiga, summad on keskmiselt

16 € ulatuses. Pangakonto väljavõttest tulenevalt käivad hagejad keskmiselt 20 korda

toidupoes kuus. Kohus lähtub asjaolust, et perele ostetakse pere põhiselt toiduaineid, mitte 1

poekord 1 isiku suhtes. Seega kujuneb 1 isiku toidukuluks ~ 106.67 € (20 * 16 / 3) kuus.

Kostja on 04.06.2013 leidnud, et kulud transpordil 7 € hageja kohta on põhjendamata, sest

transport on tasuta. Hagejad on 07.06.2013 esitatud seisukohas loobunud transpordikuludest.

Pooled vaidlevad sidekulude suuruse üle. Hagiavalduse kohaselt kulub kummalgi hagejal

sidekuludele 15 €. Sidekulud on telefon, Internet jm tehnikapõhine meelelahutus. Kostja

leiab, et sidevahendikulud on põhjendamatud ning leiab, et Eesti Energia AS, Elion Ettevõtted

AS ja AS STV arved ei tõenda, et hagejad tasuvad neid arved aadressi XXX, Tallinn eest.

Kohus leiab, et kostja väide on osaliselt põhjendamata, sest eluaseme puhul on vältimatuks

kuluks elekter, mida hagejad ostavad Eesti Energia AS-lt ning seda tõendabki esitatud

elektriarve. Samuti on võimalik osta teenuseid nii Elion Ettevõtted AS-lt kui ka AS-lt STV

korraga. Kostja on ühtlasi jätnud märkimata, millises summas võiksid olla sidevahendikulud.

Oma väidete tõendamiseks ei ole kostja tõendeid esitanud. Seega, arvestades esitatud arveid,

leiab kohus, et sidevahendikulud on hagejatel tõendatud. Elektriarve on hagejatel keskmiselt

25.49 € kuus, mis on ühe isiku kohta 8.50 € kuus. Elion Ettevõtted AS-i ja AS-i STV arved on

hagejatel keskmiselt 18.66 € kuus, mis teeb ühe isiku kohta 6.22 € kuus.

Pooltel puudub vaidlus tervishoiukulude osas, mis on kuupõhiselt K Ž 14 € kuus ja J Ž 10 €

kuus.

Pooltel puudub vaidlus, et hügieenikulud on K Ž 16 € kuus ja J Ž 15 €.

Pooltel puudub vaidlus koolikohustuste kulude osas, mis K Ž on 12 € kuus ja J Ž 9 € kuus.

Pooltel puudub vaidlus riiete ja jalanõude kulude osas, mis K Ž on 47 € kuus ja J Ž on 40 €

kuus.

Pooled vaidled J Ž trennikulu osas, mis hagiavalduse kohaselt on 20 € kuus. Kostja leiab, et

see on tõendamata. Kohus nõustub kostjaga, et J Ž trennikulu summas 20 € on tõendamata.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis on alates 01.01.2013 160 €. See tähendab, et

hagejad, kelle suhtes on 2009 kompromissi korras kokku lepitud elatise suuruses 127.82 €, on

õigus tulla igal ajal arvestades Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära, elatise nõude

suurendamisega. Kuupalga alammäära tõstmine on kinnitus selle kohta, et riik on nõus

elukallidusega ja sellest tingitud vajadusega tõsta kuupalga alammäära eesmärgil tagamaks

riigis elavate alampalka saavate inimeste vajadused.

Kohus pöörab poolte tähelepanu PKSi §-le 116 lg 1, mille kohaselt on vanematel oma laste

suhtes võrdsed õigused ja kohustused. See tähendab, et vanemad peavad võrdselt kandma

lastega seotud kulutusi ning tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-118-12 tuleb laste elulaadi

kujundada vastavalt oma võimalustele. Laste elulaadi kujundamine on laste vajaduste

kujundamine vanemate poolt ning selles mängivad rolli mõlemad vanemad, hoolimata sellest,

kellega lapsed koos elavad.

Käesolev tsiviilasi on hagiline perekonnaasi, milles tuleb kohaldada tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-s 230 lõikes 1 sätestatud põhimõtet ehk kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid.

Lähtudes asja menetlemisel selgunud asjaoludest ja hinnates tõendeid kogumis leiab kohus, et

K Ž vajadused kuupõhiselt on kogusummas 254.41 €. Arvestades, et hageja ei esitanud

koolikohustust tõendavat dokumenti, kuigi hageja võttis omaks kostja väite, et hageja on

menetluse kestel saanud täisealiseks, kuulub K Ž suhtes elatis väljamõistmisel 16.11.2012

kuni 16.12.2012 ulatuses. Arvestades, et kuupalga alammäär 2012 oli summas 145 €, kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 145 €.

J Ž suhtes leiab kohus, et hageja vajalikud kulutused ühes kuus on 239.41 €. Arvestades PKS

§-s 101 lõike 1 põhimõtet, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis

miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Maie Seppo