2-10-3575/100 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-3575

Tsiviilasi

Vladimir

Slavetski

hagi

KÜ

Kangelaste

vastu

25. oktoobri

2009.a

üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. jaanuari 2013.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Slavetski määruskaebus

KÜ Kangelaste prospekt 19 vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): Vladimir Slavetski (IK

XXX, elukoht: XXX)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Andrei

Abakumov,

Tuleviku 6, Narva; email: aleana@hot.ee

Kostja (vastustaja): Korteriühistu Kangelaste pr 19 (RK

80021192, asukoht: Kangelaste 19-16, 20607 Narva)

Kostja lepinguline esindaja: Willem Ignatjev (reg. kood

11822194); email: willem.ignatjev@gamil.com

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 17. jaanuari 2013 määrus osaliselt KÜ Kangelaste pr 19

esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise ulatuse osas

(kohtumääruse resolutsiooni p-d 2 ja 2.1). Teha tühistatud osas uus määrus, millega

lugeda V. Slavetski poolt KÜ-le Kangelaste pr 19 hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

suuruseks 719,55 eurot.

Lugeda kohtumääruse p-d 2 ja 2.1 tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„2.

Rahuldada

Korteriühistu

Kangelaste

prospekt

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata Vladimir Slavetski poolt hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude suuruseks 719,55 eurot.

2.1. Välja mõista Vladimir Slavetski’lt 719,55 € (seitsesada üheksateist eurot ja

viiskümmend viis senti) Korteriühistu Kangelaste prospekt 19 kasuks menetluskulude

katteks.“

Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada Vladimir Slavetski määruskaebus osaliselt.

3. Jätta läbi vaatamata KÜ Kangelaste prospekt 19 vastumääruskaebus Viru Maakohtu

17. jaanuari 2013 määruse peale.

Menetluskulude jaotus

Määruskaebuse

menetlemisel

tekkinud

kulud

jätta

menetlusosaliste endi kanda.

Vastumääruskaebuse

menetlemise

kulud

jätta

KÜ

Kangelaste prospekt 19 kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Vladimir Slavetski (hageja) esitas kohtusse hagi KÜ Kangelaste prospekt 19 (kostja) vastu

korteriühistu 25. oktoobri 2009 üldkoosoleku otsuse osaliseks tühistamiseks. Viru Maakohus

rahuldas 14. detsembri 2010 otsusega hagi ja tühistas korteriühistu 25. oktoobri 2009

üldkoosoleku otsuse p-i 2 osas. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Tartu

Ringkonnakohus rahuldas 10. oktoobri 2011 otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ja tegi

uue otsuse, millega jättis V. Slavetski hagi KÜ 25. oktoobri 2009 üldkoosoleku otsuse osaliseks

tühistamiseks rahuldamata. Menetluskulud maakohtus jättis ringkonnakohus KÜ Kangelaste pr

19 kanda ja menetluskulud ringkonnakohtus jäid V. Slavetski kanda. Kohtuotsus jõustus

10. novembril 2011.

2. KÜ Kangelaste pr 19 esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, paludes hagejalt

kostja kasuks välja mõista apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud kokku summas

1399,65 eurot. Avalduse kohaselt koosnevad menetluskulud kostja esindaja kuludest ja tasutud

riigilõivust. Kostja märgib, et vastavalt KÜ Kangelaste 19 ja tema lepingulise esindaja FIE

Willem Ignatjevi vahel sõlmitud õigusabi lepingule leppisid pooled kokku õigusabiteenuse

hinnas 100 eurot iga töötunni eest.

Kulude nimekirja järgi on esindajale tasutud järgmiste toimingute eest:

1) apellatsioonkaebuse ettevalmistamine - 223,69 eurot;

2) apellatsioonkaebuse koostamine - 173,56 eurot;

3) apellandi nõustamine, seisukohtade kooskõlastamine - 147 eurot

4) apellandiga kohtuvaidluse taktika väljatöötamine ja nõustamine enne ringkonnakohtu

istungit - 287,60 eurot;

5) kohtukõne ja seisukohtade koostamine esitamiseks ringkonnakohtule kohtuistungil -150

eurot;

6) apellandi esindamine kohtuistungil - 99,96 eurot.

Esinduskulud kokku seega 1080,10 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu 319,55 eurot. Õigusabikulusid tõendab

kostja arvetega.

3. V. Slavetski esitas samuti avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja avalduse

kohaselt koosnevad tema menetluskulud maakohtus õigusabikuludest summas 719,01 eurot

(ilma käibemaksuta). V. Slavetski kinnitab, et

kõik

menetluskulud

kanti seoses

kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Õigusabikulud kandis hageja järgmiselt:

1) kliendi konsulteerimine - 79,89 eurot;

2) kohtupraktika analüüs ja hagiavalduse koostamine - 239,67 eurot;

3) kostja vastuse analüüs ja hageja seisukoha koostamine - 159,78 eurot;

4) ettevalmistus kohtuistungiks maakohtus - 159,78 eurot;

5) osalemine kohtuistungil maakohtus - 79,89 eurot.

4. KÜ Kangelaste pr 19 vaidles V. Slavetski avaldusele vastu. Kostja leidis, et V. Slavetski

avaldus menetluskulude nõudes tuleb jätta rahuldamata. Maakohus vabastas hageja riigilõivu

tasumisest maksejõuetuse tõttu. Hagejat esindanud A. Abakumov kinnitab avalduses, et

V. Slavetski on tasunud õigusabi eest, seega ilmneb, et hageja on esitanud oma maksejõuetuse

kohta valeandmeid. Tegelikult ei ole hageja maksejõetu ning on suuteline kulusid kandma.

5. V. Slavetski vaidles kostja menetluskulude avaldusele vastu. Hageja leidis, et õigusabi kulude

summa on põhjendamatult suur, põhjendatud oleks 317 euro osas (100 + 150 + 67 = 317).

Hageja leidis, et kostja esitatud 21. detsembri 2010 Sergei Belov FIE Sebel arve nr 1-10

summas 223,69 eurot (3500 kr) alusel ei saa midagi välja mõista. Toimiku materjalide hulgas ei

ole kinnitust selle kohta, et apellandi esindaja Irina Belova on arve esitanud Sergei Belov FIE

Sebel töötaja ning viidatud arves ei ole kajastatud toimingute tegemisele kulutatud aega ning

töötunni maksumust.

Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus OÜ poolt esitatud arve nr B-283 osas tuleb avaldus jätta

rahuldamata. Asja materjalides ei ole volikirja ega muud kinnitust advokaadibüroo osalemise

kohta käesolevas tsiviilasjas, mistõttu jääb hagejale arusaamatuks, millise eesmärgiga ja millises

küsimuses saadi konsultatsiooni.

Apellatsioonkaebuse esitamisel on KÜ Kangelaste pr 19 esindajana märgitud I. Belova, seetõttu

jääb selgusetuks, millist seost omab FIE Willem Ignatjev apellatsioonkaebuse koostamisega.

3. oktoobri 2011 arves nr 11-10-1 ja 3. novembri 2011 arves nr 11-11-2 on kliendi nõustamise

üldajaks märgitud enam kui 4 tundi, mis on ebamõistlik arvestades asja keerukust ja mahtu.

Mõistlikuks nõustamise ajaks on 1 tund so 100 eurot. KÜ Kangelaste pr 19 esindaja kajastab

arvel ühistu esindamist ringkonnakohtu istungil 0,996 tundi. 20. septembri 2011 kohtuistungi

kestis protokolli järgi 40 minutit ehk 0,67 tundi. Seega võiks kohtuistungil esindamise eest välja

mõista ainult 67 eurot.

V. Slavetski ei nõustunud kostja väitega, nagu oleks ta maakohtu määrusega täielikult

vabastatud menetluskulude kandmisest tsiviilasjas nr 2-10-3575. V. Slavetski on taotlenud

riigilõivu tasumisest vabastamist üksnes hagi esitamisel.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus rahuldas 17. jaanuari 2013 määrusega V. Slavetski avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis KÜ-lt Kangelaste pr 19 välja menetluskulud

V. Slavetski kasuks summas 399,45 eurot. Kohus rahuldas osaliselt ka KÜ Kangelaste pr 19

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis V. Slavetskilt välja menetluskulud KÜ

Kangelaste pr kasuks summas 824,15 eurot.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

arvestada ka kohtuvaidluse asjaolude, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Käesolevas asjas

ei

viita

ükski

asjaolu

nõude

keskmisest

keerukamale

olemusele

(tegemist

on

tsiviilkohtumenetluses tavapärase juriidilise isiku organi otsuse tühistamise nõudega), poolte

esitatud menetlusdokumendid ei olnud mahukad ega õiguslikult keerukad, toimus üks

kohtuistung.

7. Kohtunikuabi käsitles esmalt kostja KÜ Kangelaste pr 19 menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust. Kohtunikuabi märkis, et vaidlust ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel kostja poolt

tasutud riigilõivu hüvitamise osas. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele 319,55

eurot.

Tsiviilasja toimikust nähtub, et 3. septembril 2010 on kostja andnud välja volikirja Irina

Belovale kostja esindamiseks tsiviilasjas nr 2-10-3575, kes esindas kostjat maakohtu

menetluses. Kostja esindaja selgitas, et seoses I. Belova suure töökoormusega pöördus kostja

seaduslik esindaja teise juristi ehk S. Belovi poole. Kostja on õigusabikulusid tõendanud arvega

nr. 1-10, mille kohaselt on KÜ Kangelaste pr 19 tasunud Sergei Belov FIE Sebelile 3500 kr

(223,69 eurot) apellatsioonkaebuse ettevalmistamise eest. Kuid asja materjalide kohaselt ei ole

I. Belova ega S. Belov apellatsioonimenetluses kostja eest ega nimel teinud ühtegi

menetlustoimingut. Apellatsioonkaebuse ning menetlusabi taotluse on allkirjastanud kostja

juhatuse liige Natalja Heinsaar. Teateid riigilõivu ositi tasumise kohta on ringkonnakohtuga

vahetanud samuti kostja juhatuse liige N. Heinsaar. TsMS § 175 lg 1 räägib sõnaselgelt poole

esindamisest kohtumenetluses, s.o teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisest.

Seega on TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et

esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud

menetluses.

Kuna

aga

I. Belova

ega

S. Belov

kostja

lepingulise

esindajana

apellatsioonimenetluses osalenud pole, käsitleb kohtunikuabi nimetatud teenust analoogia alusel

sarnaselt nõustamisega. TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu. Seega

jätab kohtunikuabi kostja poolt Sergei Belov FIE Sebelile tasutud 3500 kr (223,69 eurot)

menetluskuluna (lepingulise esindaja kuluna) arvestamata.

Kostja tõendas õigusabikulusid Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus OÜ poolt 27. detsembril 2010

väljastatud arvega nr B-283. Arvel on märgitud õigusabitoiminguks konsultatsioon ja tasumisele

kuulus summa 19,17 eurot. Kohtunikuabi käsitles konsultatsiooni samuti nõustamisena, kuna

tegemist ei ole teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisega. Nõustaja kulud

hüvitamisele ei kuulu.

Tsiviilasja toimikust nähtub, et 5. septembril 2011 on kostja andnud volikirja W. Ignatjevile.

Seega kuuluvad W. Ignatjevile kui kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele

alates 5. septembrist 2011. Kõik eelnevalt W. Ignatjevi poolt teostatud toimingud tuleb lugeda

nõustamiseks, kuna tegemist ei ole teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisega.

Seetõttu jättis kohtunikuabi arvestamata W. Ignatjevi poolt 3. oktoobril 2011 väljastatud arve

nr 11-10-1 summas 300 eurot.

W. Ignatjev’i poolt 3. novembril 2011 väljastatud arvel nr. 11-11-2 pidas kohtunikuabi

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks:

1) kohtuvaidluse taktika väljatöötamine, nõustamine enne kohtuistungit 2,876 tundi. Tartu

Ringkonnakohus vaatas asja läbi kohtuistungil. Seetõttu kulus kostja esindajal ilmselgelt

aega istungiks ettevalmistamiseks olukorras, kus W. Ignatjev ei olnud kostja esindaja

maakohtus;

2) kohtukõne ja seisukohtade kooskõlastamine 1,5 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtub, et

Tartu Ringkonnakohtus 20. septembril 2011 toiminud kohtuistungil esitas kostja esindaja

kohtule kirjalikud kohtukõne teesid ja kohus liitis need toimikule;

3) apellandi esindamine ringkonnakohtus 0,996 tundi. Kohtuistungi protokolli kohaselt

kestis istung 40 minutit ehk 0,67 tundi.

4) Ajakulu apellandi nõustamisele ja seisukohtade kooskõlastamisele 0,188 tundi loeb

kohtunikuabi kaetuks sellest järgneva ajakuluga.

Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses kokku 5,046

tundi. Kokkuleppeline tunnitasu oli 100 eurot ja rahaliselt seega 504,60 eurot.

8. Kohtunikuabi leidis, et hageja V. Slavetski taotletud õigusabikulud on ülepaisutatud ning ei

vasta tegelikult vajalikule töömahule. Kohtule esitatud hagiavaldus on koostatud kahel lehel,

millest sisulist teksti on 1,5 lehekülge. Hagiavalduses on viide ainult ühele ringkonnakohtu

lahendile, seetõttu kohtupraktika analüüsile ning hagiavalduse koostamisele arvestatud kolm

tundi on ilmselgelt palju. Kohtunikuabi luges põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse

koostamisel 1,5 tundi. Kliendi konsulteerimise eest 79,89 euro nõue ei ole põhjendatud, kuna

tegemist ei ole teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisega. See tuleb lugeda

nõustamistoiminguks, mille kulusid ei hüvitata. Kostja üheleheküljelise vastuse analüüsimiseks

ja sellele üheleheküljelise seisukoha koostamiseks on mõistlik ning põhjendatud ajakulu 1 tund.

Kohtuistungiks ettevalmistamisele on kohtunikuabi hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5

tundi arvestades asjaoluga, et hagejapoolne viimane menetlustoiming tehti peaaegu viis kuud

enne istungit. Istungil esindamise ajakulu üks tund on põhjendatud, kuna istungi protokolli

kohaselt kestis kohtuistung 1 tund ja 5 minutit ning istungil osales hageja lepinguline esindaja.

Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses viis tundi.

Tunnitasuks on märgitud kõikide toimingute puhul 79,89 eurot, seega rahaliselt 399,45 eurot.

Kohtunikuabi ei pidanud põhjendatuks kostja viidet, et hagejale ei tuleks menetluskulusid

hüvitada, kuna ta sai maakohtus menetlusabi. Maakohus vabastas 30. märtsi 2010 määrusega

V. Slavetski riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, mitte menetluskulude kandmisest. Riigilõivu

tasumisest vabastamine hagiavalduse esitamisel ei välista isiku õigust omada kohtumenetluses

lepingulist esindajat.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. V. Slavetski esitas Viru Maakohtu 17. jaanuari 2013 määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse esitaja palub kohtumääruse osaliselt tühistada ja teha uue lahendi

menetluskulude vastastikuseks rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks, millega:

1) lugeda

KÜ

Kangelaste

vajalikeks

ja

põhjendatud

menetluskuludeks

ringkonnakohtus 536,55 eurot ja mõista see summa V. Slavetskilt välja;

2) lugeda V. Slavetski menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud suuruseks maakohtus

639,12 eurot ja mõista see summa KÜ-lt Kangelaste 19 V. Slavetski kasuks välja.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei vaidlusta määruskaebuse esitaja Viru Maakohtu 17. jaanuari 2013 määrust temalt KÜ

Kangelaste 19 poolt tasutud riigilõivu summas 319,55 eurot väljamõistmise osas. Samas

vaidlustab määruskaebuse esitaja vastustaja (kostja) õigusabikulude kindlaksmääramise ja

väljamõistmise summas 287,60 eurot. Summa 287,60 eurot on KÜ 3. novembri 2011 arves nr

11-11-2 esitatud kohtuvaidluse taktika väljatöötamise ja nõustamise eest, kuid KÜ Kangelaste

19 esindaja kohtukõne koostamise eest on juba mõistetud välja 150 eurot. Nõustamine enne

kohtuistungit tuleb lugeda nõustamistoiminguks, mille kulusid ei hüvitata. Seega on KÜ

Kangelaste 19 põhjendatud ja tõendatud menetluskuludeks ringkonnakohtus summa 536,55 euro

suuruses, mis koosneb riigilõivust 319,55 euro suuruses, kohtukõne ja seisukohtade

kooskõlastamisest (kohtuistungil esitatud kohtukõne ettevalmistamine) 150 euro suuruses ning

kohtuistungil ringkonnakohtus esindamisest 67 euro suuruses;

2) ei ole põhjendatud kohtunikuabi järeldus sellest, et kolm tundi kohtupraktika analüüsiks ja

hagiavalduse koostamiseks on ilmselgelt palju. Hagiavalduses toodud viide ringkonnakohtu

lahendile, näitab, et määruskaebuse esitaja esindaja analüüsis kohtupraktikat. Lisaks abistas

esindaja määruskaebuse esitajat menetlusabi avalduse koostamisel, kuid ei ole seda eraldi

kajastanud;

3) ei ole üleliigne ajakulu kaks tundi hagiavalduse vastuse analüüsiks ning seisukoha

koostamiseks. Tegemist on ühe dokumendi analüüsiga ning teise dokumendi koostamisega ning

ajakulu üks tund kummalegi dokumendile on mõistlik;

4) ei ole kohtunikuabi põhjendanud oma seisukohta, et 1,5 tundi ei ole põhjendatud ajakulu

kohtuistungiks ettevalmistamiseks;

5) loeb määruskaebuse esitaja põhjendatuks ajakuluks menetluseks maakohtus: kohtupraktika

analüüs ja hagiavalduse koostamine - 3 tundi; kostja vastuse analüüs ja seisukoha koostamine -

2 tundi; ettevalmistamine kohtuistungiks - 2 tundi; osalemine kohtuistungil - 1 tund. Kokku

8 tundi, ühe tunni hind 79,89 eurot, kokku summas 639,12 eurot;

6) oli KÜ Kangelaste 19 esindaja W. Ignatjevile antud välja volikiri 5. septembril 2011,

ringkonnakohtu otsus aga oli tehtud 10. oktoobril 2011, s.o. KÜ Kangelaste 19 esindaja Willem

Ignatjev osales menetluses pisut kauem kui kuu jooksul ning tema ajakulu ei saa moodustada

2,17 tundi, mis on märgitud määruskaebuse esitaja poolt käesolevas kaebuses.

10. KÜ Kangelaste pr 19 vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja vastuväidete kohaselt:

1) ei ole määruskaebuses järgitud TsMS § 662 nõudeid. Määruskaebuses puuduvad faktilised ja

õiguslikud väited, millest võiks järeldada kohtu õigusrikkumisi määruse tegemisel. Samuti

puuduvad viited tõenditele ning põhistused, millega iga faktilist väidet soovitakse tõendada;

2) peab kohus TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel kohus tühistama V. Slavetskile menetlusabi andmise

ning vastupidi riigi poolt võimaldatud menetlusabi tuleb välja mõista. Kohus vabastas

V. Slavetski riigilõivu tasumisest kui maksejõuetu isik. Kuid kohtuasja arutamise lõppedes

ilmnes, et V. Slavetski ei ole maksejõuetu ning on tasunud lepingulisele esindajale

A. Abakumovile õigusabi eest märkimisväärsetes summades.

11. KÜ Kangelaste pr 19 esitas 19. märtsil 2013 vastumääruskaebuse, milles vaidlustas Viru

Maakohtu 17. jaanuari 2013 määruse osaliselt. Vastumääruskaebuse esitaja palus tühistatud osas

teha uue lahendi, millega mõista V. Slavetskilt KÜ Kangelaste pr 19 kasuks menetluskuludena

(esindajatasu + riigilõiv) välja kokku 1 399,65 eurot.

Vastumääruskaebuse esitaja leidis, et vastumääruskaebuse esitamise õigus tuleneb TsMS

§ 659 ning TsMS § 635 koosmõjust ning vastustajal on õigus esitada vastumääruskaebus 14

päeva jooksul V. Slavetski määruskaebuse kättetoimetamisest alates.

12. Viru Maakohtu kohtunikuabi võttis KÜ Kangelaste pr 19 vastumääruskaebuse menetlusse ja

edastas selle seisukoha võtmiseks V. Slavetskile. V. Slavetski ei vaielnud vastu

vastumääruskaebuse

menetlusse

võtmisele,

kuid

esitas

sisulised

vastuväited

vastumääruskaebuse seisukohtade osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt

rahuldada.

Maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada KÜ Kangelaste pr 19 esitatud menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamise ulatuse osas (kohtumääruse resolutsiooni p-d 2 ja 2.1).

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega loeb V. Slavetski poolt KÜ-le

Kangelaste pr 19 hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 719,55 eurot. Nimetatud

summa tuleb V. Slavetskilt KÜ Kangelaste pr 19 kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jätab

ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

14. Määruskaebuse esitaja V. Slavetski vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus

luges KÜ Kangelaste pr 19 põhjendatud ja vajalikuks apellatsiooniastmes kantud õigusabikuluks

504,60 eurot (töö mahuga 5,046 tundi). Määruskaebuse esitaja leiab, et vastustaja põhjendatuks

ja vajalikuks õigusabikuluks tuleks lugeda 217 eurot, mis hõlmab ringkonnakohtu istungiks

valmistumist, kohtukõne teeside koostamist ning ringkonnakohtu istungil osalemist.

Määruskaebusest nähtuvalt on V. Slavetski asunud seisukohale, et vastustaja lepingulise

esindaja poolt teostatud õigusabitoimingud, mille kohtunikuabi luges vajalikuks ja

põhjendatuks, on omavahel osaliselt kattuvad. Maakohus leidis, et vastustaja esindajal kulus

põhjendatult 2,876 tundi tsiviilasja materjalidega tutvumiseks ja ringkonnakohtu istungiks

valmistumiseks („kohtuvaidluse taktika väljatöötamine ja nõustamine enne kohtuistungit“) ning

sellele lisaks 1,5 tundi kohtukõne kirjalike teeside koostamiseks, mis esitati ringkonnakohtule.

15. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga osaliselt. Esindaja poolne tsiviilasja

materjalidega tutvumine ning esindatavaga enne kohtuistungit seisukohtade läbiarutamine

saavad olla kohtule kirjalikult esitatavate seisukohtade (nn kohtukõne teeside) koostamise

eelduseks, s.o kohtukõne teesid saavad põhineda eelnenud arutelu ja nõustamise tulemustel.

Seega on nimetatud toimingud osaliselt kattuvad. Maakohtu määrus on seega ringkonnakohtu

arvates

ebapiisavalt

põhjendatud

selles

osas,

mis

puudutab

hinnangut

kostjal

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele.

Kolleegium ei nõustu samas määruskaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt piisas vastustaja

esindajale ainuüksi 1,5 tunnist nii tsiviilasja materjalidega tutvumiseks kui ka kirjalike

kohtukõne teeside koostamiseks. Kohtunikuabi on määruse põhjendustes õigesti märkinud, et

kuna KÜ Kangelaste pr 19 esindaja W. Ignatjev asus kostjat esindama alles pärast

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamist, mistõttu ei olnud ta tsiviilasja materjalidega

ega menetluse käiguga tuttav juba maakohtus toimunud menetluse tulemusena.

16. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatud vajalikuks ja

põhjendatud õigusabi mahuks tuleb käesolevas asjas lugeda 4 tundi, millest 1,83 tundi lugeda

kulunuks tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja seisukohtade kooskõlastamisele; 1,5 tundi

kirjalike kohtukõne teeside koostamisele ja 0,67 tundi ringkonnakohtu istungil osalemisele.

Kolleegium rõhutab seejuures asjaolu, et asja materjalide kohaselt ei esitanud kostja lepinguline

esindaja ringkonnakohtule kostja (apellandi) nimel apellatsioonkaebust, vaid seda tegi kostja

seaduslik esindaja ise. Tulenevalt apellatsioonimenetluse eripärast (TsMS § 652) on reeglina

apellatsioonimenetluses

kõige

mahukamaks

õigusabitoiminguks

apellatsioonkaebuse

koostamine. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendusega, mille kohaselt tegemist ei ole

tavalisest keerukama tsiviilvaidlusega, asjas ei ole esitatud suures mahus menetlusdokumente

ning asjas toimus üks (maakohtu) istung. Arvestades vajalikku ja põhjendatud õigusabi mahtu 4

tundi on kokkulepitud suuruses tunnitasu 100 eurot puhul KÜ Kangelaste pr 19 poolt

apellatsioonimenetluses kantud vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 400 eurot. Sellele

lisandub korteriühistu poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,55

eurot. Kokku loeb ringkonnakohus KÜ Kangelaste pr 19 vajalikeks ja põhjendatud

menetluskuludeks 719,55 eurot.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Slavetski määruskaebus tuleb osaliselt

rahuldada. Ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse p 2 ja 2.1 ning teeb vastavas

osas uue määruse, millega rahuldab KÜ Kangelaste pr 19 menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt. Vladimir Slavetskilt kuulub KÜ Kangelaste pr 19 kasuks menetluskulude

katteks väljamõistmisele 719,55 eurot.

17. V. Slavetski vaidlustas maakohtu määruse ka osas, milles maakohus luges tema poolt

maakohtus kantud vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks (õigusabikuludeks) 399,45 eurot.

Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks (õigusabi mahuks)

esimese astme kohtus tuleb lugeda 5 tundi, sh hagiavalduse koostamisele 1,5 tundi, kostja

vastuse analüüsimisele ja seisukoha koostamisele 1 tund, kohtuistungiks valmistumisele 1,5

tundi ja kohtuistungil osalemisele 1 tund.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja V. Slavetski lepingulise esindaja poolt maakohtu

menetluses osutatud õigusabi vajalikkusele ja põhjendatusele andnud õiglase ja põhjendatud

hinnangu.

18. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja esindaja poolt kulutatud 3 tundi

kohtupraktika analüüsile oli ilmselgelt ülepaisutatud, kuna käesoleval juhul ei nähtu asja

materjalidest ulatuslikku tuginemist kohtupraktikale. Viitamine ühele-kahele ringkonnakohtu

või Riigikohtu lahendile ei ole niisuguseks asjaoluks, mis annaks aluse nõuda vastaspoolelt

hüvitist lepingulisel esindajal kohtupraktikaga tutvumisele kulunud aja eest. Kohtupraktika

tundmine kuulub professionaalse lepingulise esindaja igapäevase töö juurde. Kaasabi osutamine

menetlusabi taotluse koostamisel ei ole samuti niisuguseks õigusabitoiminguks, mille eest

seaduse kohaselt oleks alust nõuda hüvitist vastaspoolelt.

Ringkonnakohus nõustub ka ülejäänud osas kohtunikuabi poolt antud hinnangutega õigusabi

mahu põhjendatusele. Maakohus on vaidlustatud osas määruse tegemisel järginud

diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega

järeldustesse sekkuda. Maakohus on oma määruse põhjendustes analüüsinud nii asja keerukust

kui mahtu, samuti asjas teostatud menetlustoimingute hulka ja mahtu, ning nendega ka

arvestanud. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hageja põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks tuli lugeda 399,45 eurot, s.o 5 tunni eest à 79,89 eurot.

Seega tuleb V. Slavetski määruskaebus jätta selles osas rahuldamata ja maakohtu määrus

(resolutsiooni p-d 1 ja 1.2) muutmata.

19. Kolleegium leiab, et määruskaebusele esitatud vastuses esitatud väited V. Slavetski’le

menetlusabi andmise põhjendatuse kohta ei kuulu käesoleva määruskaebuse lahendamise

esemesse, mistõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta.

20. Ringkonnakohus on seisukohal, et KÜ Kangelaste prospekt 19 määruskaebus Viru

Maakohtu 17. jaanuari 2013 määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel,

kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus

jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on

ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

määrusega läbi vaatamata.

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud.

Ebaõige

on

KÜ

Kangelaste

prospekt

seisukoht,

mille

kohaselt

tuleneb

nn

vastumääruskaebuse esitamise õigus TsMS § 659 ja TsMS § 635 koosmõjust. TsMS § 659

kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele

apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei

tulene teisiti. TsMS § 635 lg 1 kohaselt on vastuapellatsioonkaebus apellatsioonkaebus, mille

üks pool esitab vastuseks vastaspoole apellatsioonkaebusele sellega ühiseks läbivaatamiseks.

Kolleegiumi arvates ei ole nn vastumääruskaebuse esitamine kooskõlas määruskaebuse

olemusega. TsMS § 463 lg 1 kohaselt lahendab kohus määrusega menetlusosaliste

menetluslikud taotlused ja juhib ning korraldab menetlust; samuti võib kohus seaduses

sätestatud juhtudel asja lahendada määrusega. Määruskaebus kujutab endast menetlusosalise

kaebust kohtumääruse peale, s.o üldjuhul kaebust kohtu tegevusele menetluse juhtimisel. Seega

ei ole määruskaebuse esitamine seostatav mitte teise menetlusosalise tegevusega, vaid eelkõige

kohtu tegevusega, ning sellega eristub määruskaebus oma olemuselt apellatsioonkaebusest.

22. Seega puudus KÜ-l Kangelaste prospekt 19 alus esitada maakohtu määrusele nn

vastumääruskaebust

päeva

jooksul

alates

temale

V. Slavetski

määruskaebuse

kättetoimetamisest, vaid tal oli õigus soovi korral esitada maakohtu määrusele iseseisev

määruskaebus edasikaebetähtaja jooksul. Määruskaebuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva

menetlusosalisele

vaidlustatava

kohtumääruse

kättetoimetamisest

arvates.

Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on kohtumäärus KÜ Kangelaste prospekt 19 lepingulisele esindajale W.

Ignatjevile e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 18. jaanuaril 2013.a ning sellest ajast hakkas

kulgema ka määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg. KÜ Kangelaste prospekt 19 on

esitanud

oma

vastumääruskaebusena

pealkirjastatud

määruskaebuse

Viru

Maakohtu

17.01.2013.a määrusele menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta 19. märtsil 2013.a.

Seega on määruskaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaega ületades.

TsMS § 66 kohaselt ei ole menetlusosalisel õigust menetlustähtaja möödalaskmise korral

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda

enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või

vastuväidet TsMS § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas

menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kuna KÜ Kangelaste prospekt 19 esitas

määruskaebuse seaduses sätestatud menetlustähtaega rikkudes ega viidanud mõjuvatele

põhjustele tähtaja möödalaskmiseks, võttis maakohus ebaõigesti määruskaebuse menetlusse

ning määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

23. Asja materjalidest nähtuvalt tasus KÜ Kangelaste prospekt 19 määruskaebuse esitamisel

riigilõivu summas 25 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt kuulub riigilõiv menetlusosalisele

tagastamisele, kui tema esitatud avaldus, sh määruskaebus, jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg

6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

24. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramise

määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud. Seega jäävad

määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/