3-12-128/66 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-128

Haldusasi

Loksa linna kaebus regionaalministri 05.09.2011 käsk-

kirja nr 1-4/178 ja Siseministeeriumi 19.12.2011 vai-

deotsuse nr 2-10/96-2 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – Loksa linn, lepinguline esindaja v.adv Too-

mas Vaher

Vastustajad – Siseministeerium ja regionaalminister,

volitatud esindajad Jaana-Helen Luik ja Olivia Taluste

Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, volita-

tud esindajad Tiit Rebane ja Andrus Jõgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. detsembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Siseministeeriumi ja regionaalministri apellatsioonkae-

bus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. detsembri 2012 otsus ja teha asjas uus otsus.

2. Jätta Loksa linna kaebus regionaalministri 05.09.2011 käskkirja nr 1-4/178 ja Sise-

ministeeriumi 19.12.2011 vaideotsuse nr 2-10/96-2 tühistamiseks rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 4. juulil 2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-12-128

2(12)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Regionaalministri 22.10.2007 määruse nr 8 „Meetme „Kohalike avalike teenuste arenda-

mine“ tingimused ning perioodi 2007-2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava

koostamise kord“ (edaspidi ka „meetme tingimuste määrus“ või „määrus nr 8“) kohaselt koos-

tatakse kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (edaspidi ka KOIT kava) eelistus-

nimekirjana, kus on maakondade kaupa koos maksimaalse toetussumma ning minimaalse

omafinantseeringu määraga nimetatud projektid, mille osas võib kavas nimetatud abikõlblik

taotleja taotleda kavaga hõlmatud perioodil toetust. KOIT kava kinnitab Vabariigi Valitsus.

2. Loksa linn esitas 2. detsembril 2007 eeltaotluse Loksa Kultuurikeskuse projekti KOIT

kavasse lisamiseks perioodiks 2007-2010. Eeltaotlus sai Harju maakondlikult hindamiskomis-

jonilt koondhindeks 4,11 ja 30 eeltaotluste seas kolmanda koha.

3. Siseministeeriumi KOIT kava ekspertkomisjon hindas Loksa linna finantsvõimekust

koondhindega 0. Sellega vähendati Kultuurikeskuse projekti koondhinnet ja madala hinde

tõttu ei pääsenud projekt enam KOIT kava eelistusnimekirja. Vabariigi Valitsus võttis

07.08.2008 vastu korralduse nr 354, millega täiendati KOIT kava perioodi 2007-2010 eelis-

tusnimekirja. Kultuurikeskuse projekti nimekirjas ei olnud.

4. Loksa linn esitas 7. septembril 2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse

korralduse nr 354 punkti 1 tühistamiseks ja Vabariigi Valitsuse kohustamiseks taotluse uueks

läbivaatamiseks (haldusasi nr 3-08-1770). Nimetatud haldusasjas tellitud Loksa linna finants-

võimekuse hindamise ekspertiisiga tuvastati, et Kultuurikeskuse projekti omaosaluse katmine

on Loksa linna finantsvõimekuse seisukohalt täidetav. Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsu-

sega rahuldati kaebus, tunnistati Vabariigi Valitsuse korralduse nr 354 punkt 1 õigusvastaseks

ning tehti Vabariigi Valitsusele ettekirjutus Loksa linna eeltaotlus uuesti läbi vaadata (I kd, tl

74-87).

5. Siseministeeriumi KOIT kava ekspertkomisjon vaatas 17. detsembril 2010 Kultuurikes-

kuse projekti uuesti läbi ning komisjoni liikmete poolt antud hinnete keskmisena kujunes Lok-

sa linna finantsvõimekuse kriteeriumi hindeks 1,1 ja korrigeeritud koondhindeks 3,84 (I kd, tl

88-93). Kultuurikeskuse projekt asetus KOIT kava Harju maakonna projektide nimekirjas

projekti „Kuusalu Keskkooli hoone kütte-ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine“ ette. Eks-

pertkomisjon tegi ettepaneku kanda Kultuurikeskuse projekt KOIT kava eelistusnimekirja.

6. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 16 muudatus jõustus 13. veebruaril

2011. Muudatusega täiendati STS § 16 lõigetega 21-25. STS lisati taotluse rahuldamata jätmise

alusena kohaliku omavalitsuse üksuse poolt taotluse menetlemise ajal valla- ja linnaeelarve

seaduse (VLES) § 8 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimuse (s.o laenukoormuse piirmäära) rik-

kumine. Määruse nr 8 muudatus, millega muudeti määruse § 8 lõike 2 punkti 4 ja lisati

punkt 41, jõustus 6. juunil 2011. Muudatusega toodi määrusesse viide STS § 16 lõikele 21 ja

selle kaudu VLES § 8 lõike 1 punktile 1.

3-12-128

3(12)

7. Regionaalminister tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku lisada Kultuurikeskuse projekt

KOIT kava Harju maakonna projektide eelisnimekirja. Siseministeerium koostas Vabariigi

Valitsuse korralduse eelnõu, mis esitati 24.01.2011 kirjaga nr 1-6/8-4 Riigikantseleile Vaba-

riigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks. Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2011. a istun-

gil ei toetanud Vabariigi Valitsus Siseministeeriumi poolt 24.01.2011 esitatud eelnõu, põhjen-

dades seda viitega vastjõustunud STS § 16 lõikele 21 ja rahandusministri seisukohale. Vabarii-

gi Valitsuse istungil tehti protokollilise otsusega regionaalministrile ülesandeks viia Loksa

linna poolt esitatud taotluse menetlus lõpule koostöös Rahandusministeeriumi ja Riigikantse-

leiga ning vajadusel esitada küsimus uuesti Vabariigi Valitsusele (I kd, tl 95).

8. Siseministeerium esitas 10. juunil 2011 2007-2010 KOIT kava muutmise eelnõu Riigi-

kantseleile Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks (I kd, tl 98). Rahandusministee-

rium jättis 22. juunil 2011 eelnõu kooskõlastamata (I kd, tl 114), olles seisukohal, et Loksa

linn ei ole abikõlbulik taotleja, sest Loksa linn ei järgi VLES § 8 lõike 1 punktis 1 nimetatud

laenukoormuse piirangut. Siseministeerium koostas Rahandusministeeriumi vastupidistest

seisukohtadest lähtuva regionaalministri käskkirja eelnõu ja esitas Loksa linnale tutvumiseks.

Loksa linn esitas sellele vastuväited (I kd, tl 117-120).

9. Regionaalminister andis 5. septembril 2011 käskkirja nr 1-4/178 „Loksa linna perioodi

2007–2010 KOIT kava raames esitatud projekti „Loksa Kultuurikeskuse renoveerimine ja

juurdeehitus“ eeltaotluse mittevastavaks tunnistamine ja menetluse lõpetamine“. Käskkirjaga

lõpetati Loksa Kultuurikeskuse projekti perioodi 2007-2010 KOIT kavasse lisamiseks esitatud

eeltaotluse menetlus põhjendusel, et Loksa linn ei ole abikõlbulik taotleja (I kd, tl 21-30).

10. Loksa linn esitas käskkirjale vaide (I kd, tl 31), mis jäeti Siseministeeriumi 19. detsembri

2011.a vaideotsusega nr 2-10/96-2 rahuldamata.

11. Loksa linn esitas 18. jaanuaril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada

regionaalministri 05.09.2011 käskkiri nr 1-4/178 ja Siseministeeriumi 19.12.2011 vaideotsus

nr 2-10/96-2. Kaebaja taotles ka STS § 16 lg 21 p 1 ning määruse nr 8 § 8 lg 2 p-de 4 ja 41

põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.

1) Vaidlustatud regionaalministri käskkiri on vastuolus Tallinna Halduskohtu 21.10.2010

jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-1770. Nimetatud haldusasjas tunnistati Vabariigi

Valitsuse korralduse nr 354 punkt 1 õigusvastaseks ning Vabariigi Valitsust kohustati Loksa

linna vaidlusalust eeltaotlust uuesti läbi vaatama. Kohtuotsuse täitmiseks oleks tulnud küsi-

mus Loksa linna eeltaotluse kohta lahendada Vabariigi Valitsuse tasemel. Kuna Vabariigi

Valitsuse 17. veebruari 2011. a protokolliline otsus Loksa linna õigustele mõju ei oma ning

halduskohtu otsusega tuvastatud õigusvastast olukorda ei kõrvalda, ei ole Vabariigi Valitsus

kaebaja suhtes halduskohtu otsust täitnud.

2) Vabariigi Valitsusel on pädevus haldusasjas nr 3-08-1770 tehtud 21.10.2011 kohtuotsuse

täitmiseks. Asjaolu, et ka muul organil võib olla pädevus sellist otsust langetada, ei tähenda, et

Vabariigi Valitsusel vastav pädevus puuduks. Kui Vabariigi Valitsusel on pädevus eeltaotluse

menetlemine regionaalministrile suunata, siis peaks Vabariigi Valitsusel olema pädevus ka ise

eeltaotluse üle otsustada. Ebaõiged on vaideotsuses toodud väited, et Vabariigi Valitsus ei

saanud kohtuotsust täita, sest korraldus, millega kinnitatakse KOIT kava projektide nimekir-

jad, ei saa sisaldada põhjendusi KOIT kavast välja jäänud projektide kohta. Miski ei takista

korralduses vastavaid põhjendusi esitamast. Konsensuse puudumine ei saa olla argumendiks

küsimuse otsustamata jätmiseks. Vabariigi Valitsus saab otsuse vastu võtta ka sõltumata ra-

handusministri vastuseisust.

3) Eeltaotluse menetlemisel ei saa kohaldada VLES § 8 lõikes 1 sätestatud laenukoormuse

piirangu kriteeriumit. Eeltaotluse läbivaatamisele tuleb kohaldada taotluse esitamise ajal keh-

tinud õigusnorme. Kui kohus peaks leidma, et kohaldamisele kuuluvad taotluse lahendamise

3-12-128

4(12)

ajal kehtinud õigusnormid, tuleb vastavad normid tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

ning jätta kohaldamata. Kaebaja jaoks on STS § 16 lõigete 21 kuni 41 kehtestamisega ja mää-

ruse nr 8 § 8 lõike 2 punkti 4 muutmise ning punkti 41 kehtestamisega olukord oluliselt halve-

nenud. Enne nimetatud kuupäevi kehtinud regulatsiooni kohaselt vastas kohalik omavalitsus

nõuetele, kui ta omas piisavat finantsvõimekust omafinantseeringu katmiseks. Seega pidi Si-

seministeerium hindama kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ning laenukoormuse piiran-

gu rikkumine ei olnud automaatselt menetluse lõpetamise aluseks. Kaebajat koheldakse oluli-

selt halvemini võrreldes teiste taotlejatega, kelle suhtes eeltaotluse läbivaatamisel STS § 16

lõige 21 punkti 1 ning määruse nr 8 § 8 lõige 2 punkte 4 ja 41 ei kohaldatud.

4) Ebaõige on vaidlustatud käskkirjas toodud seisukoht, justkui oleks ka enne seadusemuu-

datusi saanud Loksa linna taotluse menetluse lõpetada põhjusel, et Loksa linn ei täida VLES §

8 lõike 1 punktis 1 nimetatud piirangut. Samuti ei ole VLES § 8 lõike 1 punktis 1 sätestatud

piirang asjakohane kohaliku omavalitsuse finantsvõimekuse hindamisel. Kohtuotsusega hal-

dusasjas nr 3-08-1770 on tuvastatud, et eeltaotluse esimesel hindamisel ei olnud alust arvesta-

da VLES § 8 lõikes 1 punktis 1 sätestatud laenukoormuse piirangut. VLES-s sätestatud pii-

rangute rikkumine ei saanud kaasa tuua kaebaja omafinantseerimisvõime hindamist hindega

„0“. STS ja määruse nr 8 muudatuste sätestamine ei olnud õigusliku baasi korrastamine, vaid

täiendavate ning varasemalt mitte eksisteerinud piirangute seadmine kaebajale.

5) Laenukoormuse piirmäära arvestamine viib taotlejate ebavõrdse kohtlemiseni – teiste

taotluste puhul pole seda arvestatud. Mõnekuuline ajaline erinevus Loksa linna, Pärsti valla ja

Mõniste valla taotluste läbivaatamisel ei põhjenda erinevat kohtlemist. Rahandusministeeriu-

mil ning KOIT kava rakendusasutusel Siseministeeriumil olid juba 2008. aastal olemas and-

med nii Pärsti valla kui ka Mõniste valla laenukoormuse kohta. Kaebaja ei tohi sattuda võrrel-

des teiste taotlejatega halvemasse olukorda vaid seetõttu, et tema taotlust ei menetletud õigus-

päraselt ning kaebaja oli sunnitud pöörduma kohtu poole. Kaebaja arvates on seadus- ja mää-

rusandjal võimalik finantstegevuse piiranguid täpsustada ja karmistada, kuid neid ei tohi sätes-

tada tagasiulatuvalt.

6) Piirangute kohaldamist ei saa õigustada väitega, et edaspidises menetluses tuleks Loksa

linna taotlus rahuldamata jätta. Regionaalministril puudub pädevus teha otsuseid väljaspool

talle õigusaktidega määratud menetlusetappi. Seetõttu on asjakohatud vaideotsuses esitatud

väited, et isegi kui Loksa linna Kultuurikeskuse projekt kanda KOIT kavasse, peaks EAS tu-

levikus jätma taotluse nii või teisiti rahuldamata. Puudub õiguslik alus selliseid etteruttavaid ja

spekulatiivseid otsuseid teha.

7) Vaidlustatud käskkirjas toodud väited Loksa linna finantsvõimekuse kohta on ebaõiged.

Ebaõige on regionaalministri seisukoht, et Loksa linna finantsseis ei ole piisavalt hea Kultuu-

rikeskuse projekti omafinantseeringu tagamiseks. Selline väide läheb vastuollu maakondliku

hindamiskomisjoni ja Siseministeeriumi ekspertkomisjoni hinnanguga ning haldusasjas 3-08-

1770 tehtud ekspertiisi järeldusega, samuti jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaoludega.

8) Vaidlustatud käskkirja eelnõus toodud seisukohad on vastuolus Siseministeeriumi vara-

semate seisukohtadega ning see viitab menetlusnõuete rikkumisele. Siseministeerium on ol-

nud läbivalt seisukohal, et Kultuurikeskuse projekt tuleb (vaatamata STS ja määruse nr 8

muudatustele) lisada KOIT kavasse ning küsimus tuleb lahendada Vabariigi Valitsuse tase-

mel. Regionaalministri käskkirjas asutakse vastupidisele seisukohale, mis ühtib Rahandusmi-

nisteeriumi varasemate seisukohtadega, millele Siseministeerium on seni ühemõtteliselt vastu

vaielnud.

12. Siseministeerium ja regionaalminister vaidlesid kaebusele vastu ning palusid kaebuse

rahuldamata jätta.

3-12-128

5(12)

1) Kaebaja on asunud ekslikule seisukohale, et Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 kohtuot-

sust haldusasjas nr 3-08-1770 pole nõuetekohaselt täidetud. Kõnealuses kohtuotsuses ei ole

märgitud, et Vabariigi Valitsuse otsustada on lõpliku haldusakti vastuvõtmine antud küsimu-

ses. Kohus ei nõudnud, et kaebaja projekt tuleb kanda KOIT kavasse. Kohtuotsuse resolut-

sioonis kajastub kohtu ettekirjutus saata küsimus läbi vaatamiseks Vabariigi Valitsusele. Va-

bariigi Valitsus täitis 17.02.2011 istungil Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsuse ja kujundas

seisukoha kaebaja eeltaotluse osas, andes regionaalministrile korralduse vormistada nõuete-

kohane haldusakt. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse protokollilisest otsusest kõnealuses küsimu-

ses on regionaalminister andnud välja käskkirja nr 1-4/178.

2) Kaebaja jaoks poleks tulemus teistsugune, kui küsimuse lõplik lahendamine toimunuks

Vabariigi Valitsuse poolt uue haldusakti andmisega. Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus

on haldusesisene akt, kuid protokollilisel otsusel on haldusakti tunnused, sh siduv toime valit-

susaparaadile. Paljasõnaline on väide, et kui Vabariigi Valitsus kohtuotsust ei täida, rikub see

kaebaja õigusi põhimõtteliselt.

3) STS § 16 lõige 21 seob toetuse saamise sisuliselt VLES või kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduse piirangutest kinnipidamisega. STS 13.02.2011 jõustunud muudatus-

test tingituna tuli määruse nr 8 § 9 lõiget 4 ning § 10 lõike 2 punkti 2 ja lõiget 3 koostoimes §-

ga 8 arvestada ka kaebaja eeltaotluse uuesti läbi vaatamisel. VLES § 8 lõige 1 punkt 1 kehtis

ka kaebaja eeltaotluse esimese menetluse ajal ning tol hetkel kehtinud määruse nr 8 redakt-

siooni kohaselt oli nõutud, et taotlejal oleks tagatud omafinantseerimissuutlikkus. Seaduse-

muudatus ei halvendanud oluliselt kaebaja olukorda haldusmenetluses. Kaebajal ei saanud

tekkida õigusi toetuse saamisele, sest tema eeltaotlust ei kinnitatud KOIT kavasse ka selle

esimesel menetlemisel. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et tema eeltaotlust menetletakse lõpu-

ni enne 13.02.2011 kehtinud STS sätete järgi. Antud juhul esineb aga ülekaalukas avalik huvi,

et struktuurivahendeid suunataks vaid parimatele projektidele, mille sihipärase elluviimise

osas ei oleks kahtlusi, ning konkreetne projekt omaks mõju meetme eesmärkide täitmisele ja

projekti esitanud taotleja suhtes ei oleks üleval probleeme võlakoormuse ega finantsvõimeku-

sega.

4) Kaebajal puudub alus väita, et tema jaoks oleks tingimata kaasnenud positiivne lahendus,

kui ekspertkomisjon oleks 2008. aastal eeltaotluse hindamisel kaebaja finantsvõimekuse osas

oma seisukohti paremini põhistanud. Ka tol hetkel oli üleval Rahandusministeeriumi kui asja-

omase ministeeriumi põhjendatud negatiivne arvamus, samas kui ekspertiisi teostanud eraet-

tevõte ei saa anda siduvaid tõlgendusi õigusakti osas eelnõu väljatöötaja tasemel.

5) Vaidlustatud käskkirjas esitatud andmed kaebaja finantsvõimekuse kohta tuginevad Ra-

handusministeeriumi poolt esitatud faktidele ja on õiged. Samuti pole vaidlusaluses käskkirjas

esitatud seisukohad vastuolus varasemate Siseministeeriumi seisukohtadega. Asjaolu, et hal-

dusorgani seisukohad on võrreldes eeltaotluse esimese menetluse ja 2010/2011 esimese pool-

aastaga muutunud, ei anna alust väita, et tegemist oleks menetlusveaga. Vahepeal on täpsus-

tunud materiaalõigusnormid.

13. Rahandusministeerium kaasatud haldusorganina nõustus regionaalministri 05.09.2011

käskkirjas nr 1-4/128 ja Siseministeeriumi 19.12.2011 vaideotsuses nr 2-10/96-2 esitatud sei-

sukohtadega. Täiendavalt märkis kaasatud haldusorgan, et Loksa linna võlakoormus oli 2008.

aasta lõpu seisuga 105% eelarve puhastuludest. Linn ületas sellega lubatud 60% võlakoormu-

se piirmäära. 2011. aasta lõpu seisuga on eelarve tulude ja põhivara müügi tulude vähenemise

tõttu võlakoormus võrreldes 2010. aastaga suurenenud. See näitab linna finantsseisu halvene-

mist. Loksa linn esitas 30.03.2012 finantsplaani, milles 2012. aasta lõpu seisuga on netovõla-

koormus eeldatavalt 118,5% ja 2015. aasta lõpuks 87%. Linnal puudub kuni 2015. aasta lõpu-

ni võimekus täita STS § 16 lõike 21 punkti 1 kriteeriumit. Linna põhitegevuse tulem on alates

3-12-128

6(12)

2009. aastast olnud pidevalt negatiivne. Loksa linn on 2012. aasta eelarves põhitegevuse tu-

lemi kavandanud 9019 eurot miinuses. Kui aasta lõpu seisuga on põhitegevuse tulem nega-

tiivne, esineb STS § 16 lg 21 p-s 1 nimetatud taotluse mitterahuldamise asjaolu. Loksa linna

likviidsete varade jääk oli 2012. aasta II poolaasta lõpu seisuga 203 287 eurot, mis on XXX

fondi toetuse jääk Loksa lasteaia ehituseks. Selle projekti omaosalust linn ei kata ning STS §

16 lõike 21 põhimõtted ei rakendu. Kuna likviidsete varade jääk on sihtotstarbeline raha, ei saa

linn seda raha deponeerida KOIT kava kultuurimaja projekti omaosaluse tagamiseks. Põhivara

müügi eelarveks on 2012. aastal kavandatud 200 000 eurot ning esimese poolaasta tulemus on

3 600 eurot. Näiteks 2011. aastal oli vara müügi täitmine 41%. Finantsandmed ei veena linna

võimekuses katta projekti omaosalust.

14. Tallinna Halduskohus rahuldas 10. detsembri 2012. a otsusega Loksa linna kaebuse ja

tühistas regionaalministri 05.09.2011 käskkirja nr 1-4/178 ning Siseministeeriumi 19.12.2011

vaideotsuse nr 2-10/96-2. Kohus mõistis Loksa linna kasuks välja kummaltki vastustajalt me-

netluskulu 1041,08 eurot.

1) Alates 01.01.2012 jõustunud HKMS muudatuste järgselt võib kohtule esitatavas kaebuses

nõuda vaideotsuse tühistamist koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult

rahuldamata, ning see ei eelda enam, et isiku õigusi oleks rikutud vaidemenetluse esemest

sõltumatult. Seetõttu on vaideotsuse vaidlustamine lubatav ning regionaalministri käskkirja nr

1-4/178 õigusvastaseks osutumise korral tuleb tühistada ka eelnimetatud vaideotsus.

2) Vabariigi Valitsuse 07.08.2008 korralduse punkti 1 õigusvastaseks tunnistamine kohtu

poolt haldusasjas 3-08-1770 ei tähendanud, et kaebaja projekt oleks tulnud kanda KOIT ka-

vasse, küll aga eeldab see küsimuse lahendamist Vabariigi Valitsuse poolt. Loksa linna pro-

jekti jättis KOIT kavast välja Vabariigi Valitsus 07.08.2008 korraldusega nr 354, mis osutus

kohtumenetluse tulemusena haldusasjas 3-08-1770 õigusvastaseks ja mis taotluse uuele läbi-

vaatamisele suunatud kohustava ettekirjutuse puhul eeldab, et Vabariigi Valitsus otsustab kü-

simuse uuesti. Õigusvastane haldusakt võeti vastu Vabariigi Valitsuse poolt, mistõttu tuleb

eeldada küsimuse korrigeerimist vähemalt samal tasandil, kus kaebaja õiguste eiramine kõi-

gepealt toimus.

3) Vastustajad on viitega Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2011 kohtumäärusele haldusasjas

3-08-1770 asunud seisukohale, et Vabariigi Valitsus täitis 17.02.2011 istungil Tallinna Hal-

duskohtu 21.10.2010 otsuse. Nimetatud seisukoht ei ole täpne. Osundatud ringkonnakohtu

lahend oli tehtud kohtulahendi täitmata jätmise või sellekohase tegevusetuse eest trahvi mää-

ramise taotluse lahendamise kontekstis, kusjuures kohtud leidsid, et Vabariigi Valitsus ei ole

olnud tegevusetu. Sellest tulenevalt jäeti Loksa linna poolt esitatud rahatrahvi määramise taot-

lus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 kohtuotsuse resolutsiooniga on aga kohus-

tatud Vabariigi Valitsust kaebaja 02.12.2007 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama ning seda

resolutsiooni ei ole muudetud.

4) Regionaalministri käskkiri nr 1-4/178 on vastuolus Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 proto-

kollilise otsusega, sest ministrit kohustati vajadusel küsimust uuesti esitama. Vajadus küsimus

uuesti Vabariigi Valitsuse istungile esitada tulenes aga Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsu-

se resolutsioonist. Lähtuvalt eeltoodust on kaebaja poolt vaidlustatud regionaalministri käskkiri

vastuolus jõustunud kohtulahendiga ning tuleb tühistada.

5) Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 kohtuotsusega lahendatud haldusasjas 3-08-1770 oli

vastustajaks Vabariigi Valitsus, mitte regionaalminister, kuid see ei õigusta kohtuotsuse jär-

gimata jätmist. VVS § 16 lg 2 kohaselt on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist

võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust. Regionaalminister ei saa la-

hendada üksinda küsimust, mis jõustunud kohtuotsuse kohaselt kuulus lahendamisele Vaba-

3-12-128

7(12)

riigi Valitsuse poolt. Seetõttu on regionaalministri käskkiri nr 1-4/178 antud pädevust ületa-

des, minnes vastuollu jõustunud kohtuotsusega.

6) Kaebaja on taotlenud STS § 16 lõike 21 punkti 1 ning määruse nr 8 § 8 lõike 2 punktide 4

ja 41 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, kuid see taotlus ei ole enam asjassepuu-

tuv.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

15. Siseministeerium ja regionaalminister esitasid 9. jaanuaril 2013 Tallinna Ringkonna-

kohtule ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu otsus täies

ulatuses ja jätta Loksa linna kaebus rahuldamata.

1) Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 kohtuotsus haldusasjas nr 3-08-1770 on täidetud. Eel-

toodut on otsesõnu tõdetud Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2011 kohtumääruse haldusasjas nr

3-08-1770 punktis 16. Halduskohus on meelevaldselt tõlgendanud ringkonnakohtu seisukohta

ja leidnud, et see oli esitatud kitsalt vaid kohtulahendi täitmata jätmise ja trahvi määramise

taotluse lahendamise kontekstis. On arusaamatu, millistele õiguslikele alustele tuginedes on

halduskohus haldusasjas nr 3-12-128 jõudnud erinevale arvamusele Tallinna Ringkonnakohtu

13.12.2011 kohtumääruses haldusasjas nr 3-08-1770 väljendatud seisukohast.

2) Vastustajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 koh-

tuotsuse haldusasjas nr 3-08-1770 resolutsiooni kohaselt oleks tulnud eeltaotlus Vabariigi Va-

litsuse istungil läbi vaadata ning siduvalt lahendada. STS ja määrus nr 8 ei näe ette Vabariigi

Valitsusele eeltaotluste hindamiseks esitamist ning Vabariigi Valitsus ei saa seda küsimust

oma korraldusega lahendada. Vabariigi Valitsus kinnitab soodustava haldusaktina KOIT kava

eelistusnimekirja, mis koosneb maakondade kaupa nimetatud projektidest. Vabariigi Valitsus

ei otsusta küsimusi, mille otsustamise pädevus on õigusaktiga delegeeritud subordinatsiooni-

suhetelt madalamale tasandile. Otsuse eeltaotluse mittevastavaks tunnistamise ja menetlemise

lõpetamise ning seeläbi projekti KOIT kavva mitte nimetamise osas teeb rakendusasutuse juht

ehk regionaalminister. Kui varasemas menetlusetapis menetlus lõpetatakse, ei näe menetlus-

kord ette, et järgmine menetlusinstants taotlust ikkagi edasi peaks arutama.

3) Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 istungi protokolli kohaselt otsustas Vabariigi Valitsus

mitte nõustuda regionaalministri ettepanekuga. Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt anti regio-

naalministrile delegatsiooninorm suunisega kaebaja eeltaotluse menetlus viia lõpule koostöös

Rahandusministeeriumi ja Riigikantseleiga ning vajadusel esitada küsimus uuesti Vabariigi

Valitsusele. Taolise vajaduse all saab käsitleda olukordi, mille võivad tingida näiteks muuda-

tused õigusaktides, õigusaktide tõlgenduste muudatused või kaebaja finantsolukorra parane-

mine.

4) Väär on halduskohtu eeldus, et Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 kohtuotsuse haldusasjas

nr 3-08-1770 taustaks oli see, et kaebaja õiguste eiramine toimus Vabariigi Valitsuse tasandil.

Tulenevalt Rahandusministeeriumi poolt kaebaja finantssuutlikkuse osas esitatud negatiivsest

seisukohas,t Siseministeerium projekti Vabariigi Valitsusele KOIT kavasse kinnitamiseks ei

esitanud ega teavitanud projekti väljajätmisest ka kaebajat. Seega toimus menetlusnormide

rikkumine Siseministeeriumi tasandil, mis tõi kaasa Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsuse

haldusasjas nr 3-08-1770.

5) Tallinna Ringkonnakohus pole haldusasjas nr 3-10-1677 teinud Vabariigi Valitsusele

ettekirjutust otsustada kaebaja projekti KOIT kava reservnimekirjast väljajätmine uuesti kor-

raldusega, sest vastavalt menetluskorrale kinnitatakse korraldusega üksnes positiivse hinnangu

saanud taotlused. Ringkonnakohus on teinud ettekirjutuse otsustada küsimus uuesti. Ka on

ringkonnakohus leidnud, et regionaalministri määrusega sätestatud menetlusreeglid kehtivad

ja mittevastavaid taotlusi Vabariigi Valitsus ei hinda. Asja tehiolud ei erine olemuslikult. See-

3-12-128

8(12)

tõttu on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2012 kohtuotsus haldusasjas nr 3-10-1677

perioodi 2009-2012 KOIT kava menetluse ja Vabariigi Valitsuse tegevuse kohta antud hin-

nang asjakohane ka perioodi 2007-2010 KOIT kava taotluste hindamisel. Käesolevas asjas

tehtud halduskohtu otsus viib ebamõistliku olukorrani, kus investeeringute kavast välja jäävad

projektid tuleb kinnitada Vabariigi Valitsuse korraldusega, mida aga ühegi struktuuritoetusest

rahastatud investeeringute kava puhul ei ole tehtud. Vabariigi Valitsuse korralduse andmise

aluseks peab olema kehtivast õigusest tulenev volitusnorm, milleks ei saa olla kohtuotsus.

6) Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et regionaalministri 05.09.2011 käskkiri nr 1-

4/178 on antud pädevust ületades. Käskkiri on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 pro-

tokollilise otsusega, kuna selles osundas Vabariigi Valitsus kollegiaalselt õigele tasandile,

regionaalministrile, kellel lasub pädevus viia lõpule projekti eeltaotluse menetlus KOIT kava

koostamisel.

16. Loksa linn palub Siseministeeriumi ja regionaalministri apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätta.

1) Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2010. a otsuse resolutsioon haldusasjas nr 3-08-1770

on üheselt mõistetav. Kaebaja eeltaotlus tuli Vabariigi Valitsuse istungil läbi vaadata ning see

siduvalt haldusaktiga lahendada. Kui otsuse eeltaotluse kohta teeb mõni muu organ kui Vaba-

riigi Valitsus, ei saa Tallinna Halduskohtu otsust haldusasjas nr 3-08-1770 lugeda täidetuks.

2) Asjakohatud on viited Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-10-1677. Ni-

metatud haldusasi puudutas Loksa linna poolt esitatud teist eeltaotlust Kultuurikeskuse projek-

ti arvamiseks perioodi 2009-2012 KOIT kavasse. Haldusasjas nr 3-10-1677 tehtud otsusega ei

muudetud mingil viisil Vabariigi Valitsuse suhtes haldusasjas nr 3-08-1770 tehtud 21. oktoob-

ri 2010. a otsuse resolutsiooni ega otsuse sisu. Mitmes 2007-2012 perioodi KOIT kavaga seo-

ses aset leidnud kohtuvaidluses on Siseministeerium korduvalt väljendanud seisukohta, et

perioodi 2007-2010 ning perioodi 2009-2012 KOIT kava menetlus erinevad teineteisest ole-

muslikult, kuna eeltaotluste menetlus viiakse läbi erinevate menetlusnormide alusel.

3) Kui Vabariigi Valitsuse arvates polnud kohtuotsuse täitmine ettenähtud viisil võimalik,

oleks ta pidanud vastuväited esitama haldusasjas nr 3-08-1770. Vastustajad ei saa pärast koh-

tuotsuse jõustumist väita, et otsus on vastuolus regionaalministri määruse või STS-s ettenäh-

tud korraga.

4) Vastustajad viitavad Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2011. a ning Tallinna Ringkonna-

kohtu 13. detsembri 2011 määrustele haldusasjas 3-08-1770, mis puudutasid Loksa linna taot-

lust määrata Vabariigi Valitsusele kohtuotsuse mittetäitmise eest trahv. Tuleb rõhutada, et

kohtumäärustega ei ole muudetud Tallinna Halduskohtu 21. oktoobri 2010. a jõustunud otsuse

resolutsiooni.

5) Ekslik on väide, nagu oleks kaebaja õiguste rikkumine aset leidnud Siseministeeriumi

tasandil (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-70-12, p 9). Eeltaotluste menetluses on menetlust

lõpetavaks haldusaktiks Vabariigi Valitsuse korraldus, millega kinnitatakse KOIT kavasse

arvatavate projektide nimekiri. Siseministeeriumi poolt koostatud KOIT kavasse arvatavate

projektide nimekiri pole antud menetluses ka mitte eelhaldusaktiks.

6) Kui Vabariigi Valitsusel on pädevus eeltaotluse menetlemine regionaalministrile suunata,

siis seda enam on Vabariigi Valitsusel pädevus ka ise eeltaotluse üle otsustada. Apellatsioon-

kaebuse kohaselt pole kunagi investeeringute kavast välja jäänud projekte kinnitatud Vabariigi

Valitsuse korraldusega. Kaebaja hinnangul ei saa vastustajad tugineda argumendile, et kohtu-

otsus on nende varasema õigusvastase praktikaga vastuolus.

17. Rahandusministeerium kaasatud haldusorganina palub Siseministeeriumi ja regionaal-

ministri apellatsioonkaebus rahuldada.

3-12-128

9(12)

1) Vaidlustatud otsuses nimetatakse vajadust lahendada küsimus Vabariigi Valitsuse tasan-

dil, kuid kordagi ei nimetata täitmise viisiks Vabariigi Valitsuse korralduse kehtestamise vaja-

dust. Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2011. a istungi 21. päevakorrapunkti kohta tehtud otsu-

se punktis 1 on Vabariigi Valitsus otsustanud mitte nõustuda regionaalministri ettepanekuga

muuta Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a korraldust nr 241. Vabariigi Valitsuse 17. veebruari

2011. a istungi 21. päevakorrapunkti punktiga 1 täitis Vabariigi Valitsus haldusasjas nr 3-08-

1770 jõustunud kohtuotsuse resolutsiooni.

2) Vabariigi Valitsuse istungite stenogrammidest tuleneb, et Vabariigi Valitsuse 17. veeb-

ruari 2011. a istungi 21. päevakorrapunkti osas kaalus Vabariigi Valitsus kaebaja KOIT kava

nimekirja lisamise küsimust ning ei pidanud seda võimalikuks, kuna kaebaja ei täida omava-

litsusüksusele seatud võlakohustuste nõudeid. Kaaluti võimalust, et kui Vabariigi Valitsus

lisaks kaebaja KOIT kava nimekirja, siis tuleks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel jätta ik-

kagi talle toetus andmata. Nimekirja lisamine oleks sisuliselt vale ning sobimatu oleks kaeba-

jale põhjendamatuid lootusi tekitada.

3) Vaidlustatud kohtuotsuses analüüsitud ainus küsimus – kas Vabariigi Valitsus täitis 2010.

a kohtuotsust – ei ole asjakohane alates Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2011. a koh-

tumääruse jõustumisest haldusasjas 3-08-1770. Nimetatud määruse punktis 12 seab ringkon-

nakohus määruse ainsaks eesmärgiks tuvastada, kas 2010. a kohtuotsus on täidetud. Kohtu-

määruse punktis 18 märgitakse, et 2010. a kohtuotsus on täidetud.

4) Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 39 märgitakse, et vaidlustatud käskkiri on vastuolus

Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2011. a otsusega, sest regionaalministril tuli esitada küsimus

vajadusel uuesti Vabariigi Valitsusele. Vaidlustatud kohtuotsus ei sisusta õigesti mõistet „va-

jadus“. "Vajadus" tähendanuks kas õigusnormide muutumist või Loksa linna finantsseisu pa-

ranemist. Kui aga meelevaldselt püüda vaidlustatud kohtuotsuse punktis 39 esitatud mõttega

kaasa minna ning eeldada, et regionaalminister pidi teema uuesti Vabariigi Valitsusele esita-

ma, siis regionaalminister esitaski vaidlusaluse teema 10. juunil 2011. a uuesti Vabariigi Va-

litsusele ning riigisekretäri 13. juuni 2011. a resolutsiooniga nr 2-10/11-01267 lõpetati eelnõu

ettevalmistamine just tulenevalt Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2011. a istungil otsustatust

– puudus vajadus esitada teema uuesti Vabariigi Valitsusele.

5) Loksa Linnavolikogu on kinnitanud eelarvestrateegia. Loksa netovõlakoormus saab ole-

ma eelarvestrateegia järgi 2012. a lõpus eeldatavasti 113%. Näitaja eeldatav väärtus on 2016.

aasta lõpus 100,9%. Netovõlakoormuse ülempiir on samal ajal 60% põhitegevuse tuludest.

Linnal puudub kuni 2016. a lõpuni võimekus täita STS § 16 lg 21 punkti 1 kriteeriumit. Regist-

reeritud tööealiste isikute arv vähenes 2012. a ja sellega kaasneb eeldatav maksumaksjate arvu vä-

henemine. Kaebaja finantsandmed ei veena linna võimekusest katta projekti omaosalust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Apellatsioonimenetluses tuleb kõigepealt vastata küsimusele, kas regionaalminister on

vaidlustatud haldusakti andmisel ületanud pädevust ja läinud vastuollu Tallinna Halduskohtu

21.10.2010 otsusega haldusasjas nr 3-08-1770. Kui sellele küsimusele tuleb erinevalt haldus-

kohtust vastata eitavalt, tuleb kaebuse lahendamiseks kontrollida, kas Loksa linna eeltaotluse

rahuldamata jätmisel võis rakendada pärast taotluse esitamist kehtima hakanud piiravaid nor-

me. Kui regionaalminister pidi eeltaotluse läbivaatamisel kohaldama 13.02.2011 jõustunud

STS § 16 lg 21 p 1 ja meetme tingimuste määruse 06.06.2011 jõustunud § 8 lg 2 p 4 ja 41 re-

daktsiooni, tuleb hinnata, kas kaebaja väide normide vastuolust põhiseadusega on põhjenda-

tud. Seejärel saab otsustada kaebuse lahendamise ja menetluskulude väljamõistmise üle.

19. Halduskohus rahuldas kaebuse põhjusel, et regionaalminister on vaidlusalust akti andes

ületanud pädevust ja läinud vastuollu Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsusega, milles tehti

eeltaotluse uuesti läbivaatamiseks ettekirjutus Vabariigi Valitsusele. Ringkonnakohus ei nõus-

3-12-128

10(12)

tu halduskohtu seisukohaga. Halduskohus on õigesti leidnud, et jõustunud kohtuotsus on

HKMS § 177 lg 1 kohaselt menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik ning kohtuotsuse koha-

selt pidi eeltaotluse uuesti läbi vaatama Vabariigi Valitsus, kuid Tallinna Ringkonnakohtu

13.12.2011 määruses eelviidatud haldusasjas asuti seisukohale, et Vabariigi Valitsus on koh-

tuotsuse 17.02.2011 istungil vastu võetud protokollilise otsusega täitnud (määruse p 16). Õige

on halduskohtu seisukoht, et viidatud määruse tegi kohus otsustamaks, kas Vabariigi Valitsust

tuleb kohtuotsuse täitmata jätmise tõttu trahvida, ning määruse resolutsioonis võeti seisukoht

vaid trahvi määramise taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuid HKMS § 56 lg 2 ja TsMS §

272 lg 2 kohaselt on teise kohtuasja kohtulahend dokumentaalseks tõendiks ning HKMS § 61

lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolu-

sid kogumis teiste tõenditega. Halduskohus ongi viidatud määrust käsitlenud ühe tõendina,

kuid tsiteerinud määruse põhjendustes võetud seisukohta puudulikult – tegelikult on ringkon-

nakohus määruses öelnud sõnaselgelt, et Vabariigi Valitsus pole viivitanud eeltaotluse läbi-

vaatamisega ning on kohtuotsuse täitnud (vt lisaks juba viidatud p-le 16 ka määruse p 18).

Eelnevast võib tuleneda ka halduskohtu ebaõige hinnang 13.12.2011 määruse tähendusele.

See määrus tõepoolest ei muutnud samas asjas tehtud kohtuotsuse resolutsiooni ega saanudki

seda teha, kuid küsimuse hindamisel, mil määral tuli asja uuel läbivaatamisel järgida sama

taotluse osas tehtud kohtuotsuse ettekirjutusi ja juhtnööre, ei saa määrust niisama kõrvale jät-

ta. Kui asjas oluline tõend kinnitab, et kohtuotsus täideti 17.02.2011 Vabariigi Valitsuse is-

tungil vastu võetud protokollilise otsusega, peab kohus eriti hoolikalt põhjendama, millistele

tõenditele ja asjaoludele tuginedes ta teistsugusele järeldusele jõuab.

20. Halduskohus on oma seisukohta regionaalministri poolt pädevuse ületamisest Vabariigi

Valitsuse pädevusse kuuluva küsimuse lahendamisel põhjendanud veel sellega, et 21.10.2010

kohtuotsuses tuvastati menetlusviga eeltaotluse esialgsel läbivaatamisel etapil, mil eeltaotlus

oli KOIT kava eelnõus esitatud Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks, mistõttu pidi küsimuse

uuesti otsustama sama tasand, kus õiguste rikkumine esialgselt toimus. Tegelikult ei esitatud

21.10.2010 kohtuotsuses vaadeldud menetluses eeltaotlust KOIT kava eelnõuga Vabariigi

Valitsusele kinnitamiseks, sest Siseministeeriumi ekspertkomisjon oli tulenevalt Rahandusmi-

nisteeriumi viitest Loksa linna nõrgale finantssuutlikkusele korrigeerinud maakondliku hin-

damiskomisjoni kriteeriumi „Projekti valmisolek elluviimiseks (sh võime tagada nõutud oma-

finantseeringut) hinnangut“ ja andnud projektile hindeks 0, mis tõi kaasa projekti eelnõust

väljajätmise ebapiisava punktisumma tõttu (tl 75, 85). Halduskohtu 21.10.2010 otsuses on

kohus vastustajale ette heitnud otsuse motiveerimata jätmist ning kaalutlusvigu omafinantsee-

rimisvõimekuse hindamisel, tegelikult aga omistanud Siseministeeriumi ja ekspertkomisjoni

vead Vabariigi Valitsusele kui lõpliku otsuse tegijale. Samas ei oma eeltoodu tähtsust hinda-

maks tõendeid küsimuses, kas halduskohtu 21.10.2010 kohtuotsus oli täidetud enne, kui re-

gionaalminister eeltaotluse menetluse lõpetas - halduskohtu 21.10.2010 otsusega oligi otsusta-

tud, et eeltaotluse peab uuesti läbi vaatama Vabariigi Valitsus, ning samas asjas tehtud määru-

ses tuvastatud, et eeltaotlus vaadati uuesti läbi 17.02.2011 valitsuse istungil. Eeltoodut kinni-

tavad ka vaidlusaluses regionaalministri määruses kirjeldatud eeltaotluse uue menetluse eel-

nevad etapid - kõigepealt hindas eeltaotlust Siseministeeriumi ekspertkomisjon, kes võttis

uued andmed Loksa linna finantsvõimekuse kohta Rahandusministeeriumilt, seejärel koostas

Siseministeerium korralduse eelnõu, millega oleks muudetud Vabariigi Valitsuse 29.05.2009

korraldust nr 241 ja arvatud Kultuurikeskuse projekt KOIT kavasse, ning esitas selle Vabariigi

Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks. Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 istungi 21. päeva-

korrapunkti kohta tehtud otsuse punktis 1 on Vabariigi Valitsus otsustanud mitte nõustuda

regionaalministri ettepanekuga muuta Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a korraldust nr 241.

Vabariigi Valitsus leidis, et jõustunud seadusemuudatuse tõttu pole KOIT kava sellisel kujul

kinnitamine õiguspärane, ja suunas eeltaotluse STS § 16 lg 21 p-des 1 ja 3 sätestatut ning ra-

handusministri seisukohta arvestava otsuse tegemiseks tagasi eelmisesse menetlusetappi. Si-

3-12-128

11(12)

seministeerium esitas 10.06.2011 veelkord Loksa linna eeltaotluse Vabariigi Valitsusele aru-

tamiseks, kuid Rahandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata, leides, et Loksa linnal ei

ole abikõlblikkuse perioodil (perioodi lõpptähtaeg 31.12.2015, mil Loksa linna netovõlakoor-

mus oleks 93%) võimalik võlakohustuse piirmäära täita ning Loksa linn pole seetõttu abikõlb-

lik taotleja. Riigisekretäri 27.06.2011 resolutsiooniga lõpetati eelneva tõttu eelnõu ettevalmis-

tamine Vabariigi Valitsuse istungile ning regionaalminister asus ise menetlust lõpetama.

21. Kuigi halduskohtu 21.10.2010 kohtuotsusega suunati Loksa linna eeltaotlus uueks läbi-

vaatamiseks Vabariigi Valitsusele, pole kohtuotsusega Siseministeeriumi jäetud ilma pädevu-

sest vaadata eeltaotlusi läbi mahus, mis on ette nähtud meetme määruses. Siseministeeriumi

õigus teha KOIT kavas muudatusi võrreldes maakondlike eelistusnimekirjadega tuleneb käes-

oleval juhul meetme tingimuste määruse § 11 lg 18 p-st 1. Seega oli regionaalminister pädev

võtma vastu otsust kaebaja eeltaotluse menetluse lõpetamiseks. Samas on KOIT kava kinnita-

ja STS § 19 lg 2 ja meetme määruse § 9 lg 2 kohaselt Vabariigi Valitsus. Kui seadusest tule-

neb pädevus haldusakti andmiseks, on see ühtlasi pädevus haldusakti andmisest keeldumiseks.

Seega olid ringkonnakohtu arvates nii Siseministeerium kui ka Vabariigi Valitsus pädevad

otsustama kaebaja eeltaotluse KOIT kavast väljajätmise üle - küll erinevatel menetlusetappi-

del - Siseministeerium enne KOIT kava eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist ning Vabariigi

Valitsus KOIT kava kinnitamisel projekte sellest välja jättes. Kuna regionaalminister järgis

antud juhul Vabariigi Valitsuse konsensuslikku otsust mitte kanda Kultuurikeskuse projekti

KOIT kavva, pole õige kohtuotsuses võetud seisukoht, et regionaalministri otsus on vastuolus

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega.

22. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas 02.12.2007 esitatud eeltaotluse lahendamisel sai

käesoleval juhul kohaldada 13.02.2011 jõustunud STS § 16 lg 21 p 1 ja meetme tingimuste

määruse 06.06.2011 jõustunud § 8 lg 2 p 4 ja 41 redaktsiooni. Kõigepealt sõltub vastus sellele

küsimusele hinnangust, kas viidatud normide näol on tegemist menetlusnormide või mate-

riaalõigusnormidega. Menetlusnormide osas nõuab HMS § 5 lg 5 menetluse alguses kehtinud

normide kohaldamist, materiaalõiguse puhul tuleb aga HMS § 54 alusel kohaldada haldusakti

andmise hetkel kehtivaid õigusnorme. STS lisati seadusemuudatusega taotluse rahuldamata

jätmise alusena kohaliku omavalitsuse üksuse poolt taotluse menetlemise ajal valla- ja linna-

eelarve seaduse (VLES) § 8 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimuse (s.o laenukoormuse piir-

määra) rikkumine. Meetme tingimuste määruse § 8 lg 2 näeb ette üldnõuded taotlejale ning

alates 06.06.2011 toodi määruse § 8 lg 2 p-desse 4 ja 41 sisse viide STS § 16 lõikele 21 ja selle

kaudu VLES § 8 lõike 1 punktile 1. Kuna vaidlusaluste sätete näol on tegemist tingimustega,

mis sätestavad struktuuritoetuse andmise kriteeriumid, tuleb vaidlusalused normid liigitada

materiaalõigusnormideks. Kuna STS ega meetme tingimuste määrus ei sisaldanud ülemineku-

sätteid, tuli kaebaja taotluse hindamisel kohaldada kehtivat õigust.

23. Kaebaja on palunud eelnimetatud sätted tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ning

jätta kohaldamata. Kaebaja leiab, et tal on õigus menetluse lõpule viimisele avalduse esitamise

ajal kehtinud seaduse alusel. Seadusemuudatus, mis halvendab kaebaja olukorda haldusmenet-

luses, on vastuolus põhiseaduses sätestatud õiguskindluse, õiguspärase ootuse (põhiseaduse §

10) ja võrdse kohtlemise põhimõttega (§ 12) ning tuleb kohaldamata jätta. Kui enne seaduse-

muudatust pidi eeltaotluse menetlemisel hindama taotleja finantsvõimekust ning laenukoor-

muse piirangu rikkumine ei olnud automaatselt menetluse lõpetamise aluseks, siis seaduse-

muudatuse järel tekkis uus alus kaebaja eeltaotluse menetluse lõpetamiseks. Laenukoormuse

piirmäära pole eeltaotluste läbivaatamisel varasema praktika kohaselt rakendatud ning selle

rakendamine kaebaja suhtes viib ebavõrdse kohtlemiseni.

24. Struktuurivahendite andmist perioodil 2007-2013 reguleeritakse mitmete EL määrustega

(nr 1083/2006; 1084/2006; 1080/2006; 1081/2006;1073/1999; 1828/2006). Riigikohus on

otsuse nr 3-3-1-85-07 p-des 38-39 rõhutanud, et halduskohtud peavad EL õigusega seotud, st

3-12-128

12(12)

EL õigusest tuleneva, seda täpsustava või rakendava Eesti õiguse kohaldamisel ja tõlgendami-

sel esmalt kontrollima seda, kas Eesti õigus on EL õigusega vastavuses. Seejuures on soovitav

vaadelda EL õigust laiemalt kui ainult asjassepuutuv EL õigusakt, osaliselt EL õiguse alusel

antud Eesti õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve võib aset leida eeskätt vaid Eesti õiguse nen-

des osades, mis ei tulene Euroopa Liidu õigusest. Nõukogu määrus EÜ nr 1083/2006 art 56 lg

4 näeb ette, et kulude abikõlblikkuse eeskirjad määratakse üldjuhul riigi tasandil. Seega on

ringkonnakohtu hinnangul võimalik teostada kontrolli taotlejale kehtestatud täiendavate nõue-

te põhiseaduspärasuse üle.

25. Samas on Riigikohus korduvalt (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-17-08, p 25; nr 3-4-1-13-09, p

18; määrus nr 3-3-1-43-10, p-d 22 ja 33) rõhutanud, et põhiseaduse § 9 lg 2 ei hõlma valda ja

linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja kohaliku omavalitsuse üksus ei saa oma suhetes

riigiga tugineda põhiõiguste kataloogile. Kuna nii kaebaja poolt viidatud õiguskindluse print-

siip kui ka võrdsuspõhiõigus on loetletud põhiseaduse II peatükis, mis sätestab isikute subjek-

tiivsed õigused ning määratleb kohaliku omavalitsuse põhiõiguste adressaadina, pole kaebaja

väiteid nende põhiõiguste rikkumisest võimalik hinnata. Kohaliku omavalitsuse põhiseadusli-

ke õiguste garantiid on loetletud põhiseaduse §-des 154 ja 157-159. Seega oleks kaebaja pida-

nud näitama, millist kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikku garantiid rikub struktuuritoetuse

andmise korra muutmine toetuse saamiseks esitatud avalduse menetlemise ajal.

26. Vaidlust ei ole selles, et Loksa linn ei vasta STS § 16 lg 21 p-s 1 sätestatud tingimustele

ning otsuse vastuvõtmise ajal olemas olnud andmete alusel pole võimeline 2015. aasta lõpuks

(meetme abikõlblikkuse perioodi lõpp) viima netovõlakoormust piirmääraga vastavusse ja

kõrvaldama STS § 16 lg 21 p-s 1 nimetatud asjaolusid. Kuna regionaalministri käskkirja and-

mise ajaks oli materiaalõigus muutunud, polnud vaja arvesse võtta kohtuotsuses 3-08-1770

antud suuniseid osas, mis puudutasid netovõlakoormuse piirmäära arvestamist toetuse taotleja

finantsvõimekuse hindamisel. Käskkirja andmisel ei saanud enam lähtuda ka Siseministee-

riumi ekspertkomisjoni 17.12.2010 hinnangust, sest taotleja eeltaotluse edasise menetluse ja

KOIT kavasse lülitamise välistas mittevastamine seadusesse lisatud objektiivsele finantssuut-

likkuse mõõtmise kategooriale (meetme tingimuste määruse § 10 lg 3).

27. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et regionaalministri ja Siseministeeriumi

apellatsioonkaebused on põhjendatud. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ning asi otsustada

uuesti. Loksa linna kaebus regionaalministri käskkirja tühistamise nõudes tuleb jätta rahulda-

mata ning kuna vaideotsust vaidlustati samadel alustel mis käskkirjagi, jääb rahuldamata ka

kaebus vaideotsuse tühistamiseks.

28. HKMS § 109 lg 4 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahen-

dit või teeb lahendi uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud hal-

duskohtus 1469,42 euro suuruse menetluskulu hüvitamist, millest riigilõiv moodustab 31,94

eurot ning õigusabikulu 1437,48 eurot (I kd, tl 241-248). Apellatsioonimenetluses taotles kae-

baja 2148,96 eurot advokaadi õigusabi eest. Menetluskulude kandmine on tõendatud arvete ja

pangakonto väljavõtetega. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda. Vastustajad pole menetluskulude hüvitamiseks taotlust esitanud ning nende või-

malikud menetluskulud jäävad HKMS §109 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lilianne Aasma

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise