3-12-1179/14 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1179 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.07.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 25.07.2012. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses kaebajale vangivalvuri poolt füüsilise valu tekitamisega. Vangivalvur A.B. tekitas kaebajale läbiotsimise käigus korduvalt füüsilist valu ning alandas teda, lüües tahtlikult vastu kaebaja genitaale. Kaebaja on esitanud vastava taotluse ka vanglale, kuid vangla poolt saadud 29.09.2010. a vastus nr 3-30/202 ja 27.10.2012. a vastus nr 3-30/202 olid eestikeelsed ning kaebajal ei olnud võimalik nendest aru saada. Lisaks palub kaebaja enda riigilõivust vabastamist.

2. Tartu Halduskohtu 25.07.2012. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata jätnud või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangla on õiguspäraselt jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, andes eelnevalt tähtaja selliste puuduste kõrvaldamiseks, mille kõrvaldamata jätmisel ei ole võimalik kahjunõuet lahendada. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Seega on kaebajal läbimata nõuetekohane kohustuslik kohtueelne menetlus ning tema kaebus tuleb tagastada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 25.07.2012. a määrus tühistada. Kohus on kaebusesse suhtunud pealiskaudselt. Kohus venitab tahtlikult käesolevas asjas faktide läbivaatamist, mis on tõestatud vangla valvekaameratega. Vangla moonutab seadusi ja kohus vaikib sellest. HKMS § 10, 11, 12 ja 16 kohaselt pole kohus kinni pidanud menetlusnormide täitmisest. Seaduse ees on kõik võrdsed ja protsessis peavad mõlemad pooled esitama kohtule kõik faktid ja põhjendused, et kohus saaks teha motiveeritud ja põhjendatud otsuse. Kohus ei põhjendanud sisuliselt, miks ta tegi sellise määruse. Kohus venitab tahtlikult ja kuritegelikult asja läbivaatamist ja võtab kaebajalt ära juurdepääsu õiglasele kohtumenetlusele. Lisaks valetab vangla administratsioon kohtule, et vanglaametnikku A.B. ei saanud kaebajat lüüa, kuna ta polnud sel päeval tööl. Kaebaja palub algatada tema laimamise eest karistusseadustiku §-de 317-320 järgi kriminaalmenetlust.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata. HKMS § 120 lg 2 kohaselt võtab kohus kaebuse menetlusse, kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebuse sisuline läbivaatamine toimub pärast kaebuse osas toimunud eelmenetlust kas kohtuistungil või seaduses sätestatud juhtudel kirjaklikus menetluses, lihtmenetluses või lepitusmenetluses. Kuna kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise tõttu ei olnud kohtul õigust kaebust menetlusse võtta, siis kaebuse sisuline läbivaatamine toimub pärast eelmenetlust. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide halduskohtule kaebuse sisuliselt läbi vaatamata jätmise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 25.07.2012. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas vastustaja on jätnud õigustatult kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse oma 29.09.2010. a kirjaga nr 3-30/202 (tl 7) jätnud käiguta ja andnud kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Selle põhjuseks oli asjaolu, et vangla arvates ei tulene kaebaja taotlusest, millised valvuri toimingud olid kaebaja arvates õigusvastased, milline oli nende toimingute tagajärjel tekkinud kahjulik tagajärg ja miks kaebaja leiab, et talle on tekitatud mittevaralist kahju. Ringkonnakohus taolise vangla seisukohaga ei nõustu. Kaebaja Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest (tl 8) nähtub ringkonnakohtu arvates, millised valvuri toimingud on kaebaja suhtes väidetavalt õigusvastased ja samuti ka see, et kaebaja loeb selliseid toiminguid inimväärikust alandavateks. Samuti nähtub ka see, et kaebaja just seoses oma inimväärikuse alandamisega soovib saada mittevaralist kahju 1000 eurot. Seega ei saanud need olla puudusteks, mille kõrvaldamist oli vanglal kaebajalt õigus nõuda. Samas leiab ringkonnakohus, et kokkuvõtlikult oli vanglal siiski õigus anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimelt ei nähtunud kaebaja kahju hüvitamise taotlusest, mis kuupäeval toiminud väidetavate õigusvastaste toimingutega on tema arust talle tekitatud mittevaralist kahju. Kuna kaebaja on sama valvuri tegevusega seoses esitanud halduskohtule kaebuse ka haldusasjas nr 3-12-990, siis on sündmuse toimumise aeg oluline selleks, et tuvastada, kas tegemist on uue kaebusega või mitte, kuna see on aluseks kaebuse lubatavuse hindamisel. Kaebaja on puuduste kõrvaldamise kirja kätte saanud 30.09.2010 (tl 7). Sellele on märgitud, et inspektor-kontaktisik S. Naha on selle kaebajale edastanud ja tõlkinud ka vene keelde, kuid kaebaja keeldus poole jutu pealt seda kuulamast. Seega ei ole kaebajal võimalik väita, et tal puudus võimalus aru saada kirja sisust. Antud kirjaga anti kaebajale aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 12.10.2010. Kuna kaebaja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud, siis oli vangla õigustatud kahjunõude läbi vaatamata jätma. Seoses sellega oli kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja halduskohtul oli õigus kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ka muud määruskaebuses märgitud asjaolud ei ole määruskaebuse rahuldamise aluseks.

Madis Ernits Maili Lokk Agu Timmi