3-12-1308/34 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1308

Haldusasi

Neste Eesti AS kaebus Tallinna Ettevõtlusameti

23.05.2012 korralduse nr 5-1.5/389 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Neste Eesti AS

Vastustaja – Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Neste Eesti AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Neste Eesti AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. ok-

toobri 2012. a otsus haldusasjas nr 3-12-1308 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 1. juulil 2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib tei-

ne menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vas-

tukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkae-

buse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-12-1308

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ettevõtlusameti 23.05.2012 korraldusega nr 5-1.5/389 kohustati Neste Eesti

AS-i viitega maksukorralduse seaduse §-le 46, § 90 lg-le 1, § 91 lg-le 2, § 136 lg-tele 1-3,

kohalike maksude seaduse (KoMS) § 10 lg 5 p-le 1 ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009

määruse nr 44 „Reklaamimaks XXX“ (edaspidi „reklaamimaksumäärus“) § 8 lg-le 4 ning §

10 lg-le 1 kõrvaldama puudused tema 2012. a. reklaamimaksu maksudeklaratsioonides ning

esitama maksudeklaratsioonide parandused, millega deklareerida XXX tee XX tankla

läheduses asuv reklaam 5 tööpäeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Korraldust

põhjendati järgmiselt.

Reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 1 p 3 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 1 kohaselt on

reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse

osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes

huvides suunamise eesmärgil. Reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 3 kohaselt on maksuobjekt

reklaam, mida eksponeeritakse Tallinna linna haldusterritooriumil füüsilise või juriidilise isiku

poolt.

Neste Eesti AS eksponeerib oma XXX tee XX asuva tankla lähedal haljasalal XXX tee linna

siseneval sõidusuunal sõiduteele suunatult valgustulpa, millel on teave „NESTE“, „A24“ ja

erinevad kütuste liigid ja hinnad. Valgustulba püstitamise eesmärgiks tuleb pidada tankla

klientide arvu ja kütuse müügi suurendamist ehk tegemist on reklaamiga. Valgustulbast

tanklani jõudmiseks peab linna suunduv isik esmalt sellest mööduma ja pöörama paremale,

läbides kokku 300-400 m. Valgustulp ei paikne tankla sissesõidutee vahetus läheduses.

Ainuüksi asjaolu, et sissepääs tanklasse on XXX teelt ja valgustulp asub XXX teel, muudab

vahemaa märkimisväärseks ja üheselt tajutavaks. Seega ei asu valgustulp Neste Eesti AS

majandus- või kutsetegevuse kohas või selle sissepääsu juures.

2. Neste Eesti AS kaebuses palutakse Tallinna Ettevõtlusameti 23.05.2012 korraldus nr 5-

1.5/389 tühistada. Kaebuse esitaja leidis, et XXX tee XX kaubandusteabe tulp ei ole reklaam.

RekS § 2 lg 2 kohaselt ei käsitata reklaamina: „1) majandus- ja kutsetegevuse kohas, kus

müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle

müügitingimuste kohta, ning käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teavet; 2) majandus- või

kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku

nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja

majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures; 3) väljaspool ehitist asuva majandus- või

kutsetegevuse koha tähistust käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teabega“. Kaubandustege-

vuse seaduse (KaubTS) § 10 lg 2 järgi võib kaubanduslik teave paikneda müügikoha juures

või enne tegevuskoha sissepääsu või ehitisel, kus tegevuskoht asub, või kõikides nimetatud

kohtades samaaegselt; sama paragrahvi lg 3 järgi peab teave kauplemisaja kohta olema välja

pandud uksel või vaateaknal enne tegevuskoha sissepääsu või müügikoha juures.

Neste tankla paikneb XXX tee ja XXX tee nurgal, kuid tankla ja tee vahel on kõrghaljastus,

mistõttu pole tankla XXX teel XXX suunal liikuvale sõidukijuhile nähtav enne, kui alles

tanklaga kohakuti jõudes, mis on ilmselgelt liiga hilja liiklusvoolus kiirusega 70 km/h ümber-

reastumiseks. Sõidukijuht, kellele kaubanduslik teave on suunatud, ei saa seda tajuda, sest

põhitähelepanu on suunatud ohutule liiklemisele.

Vastustaja on soovitanud varasemates menetlustes kujundada kaebaja kaubandusteabe tulbad

ümber liiklusmärkideks, mida ei maksustata, kui need vastavad seadusega liiklusmärkidele

kehtestatud nõuetele. Ent liiklusmärgile pole võimalik lisada ettevõtjat identifitseerivat RekS

§ 2 lg 2 või KaubTS § 10 lg 2 kohast teavet. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

3-12-1308

3(11)

22.02.2011 määrusega nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded

fooridele“ kehtestatud teeninduskohamärk 721 „Tankla“ on ainult tingmärk.

XXX linna poolt kohaldatav reklaamimaksu objekti määratlus on ettevõtlusvabaduse ja ärilise

sõnavabaduse ebavajalik ja mõõdupäratu ning seega materiaalselt põhiseadusevastane.

Ettevõtlusvabaduse ning väljendusvabaduse kitsendamine saab toimuda vaid seaduses

ettenähtud juhtudel ja korras. Ükski õigusakt ei sisalda mõiste „majandus- või kutsetegevuse

koht“ legaaldefinitsiooni ega määratle kaubandusliku teabe avaldamise kohta ettevõtja

omandis või majandustegevuse registris tegevuskohaks märgitud kinnistu piiridega, nagu seda

soovib teha vastustaja. Samuti ei keela seadus kaubanduslikku teavet paigutada haljasalale.

RekS-st ega mõnest muust seadusest ei tulene, et kohalikul omavalitsusel oleks õigus

määratleda ala, mida loetakse majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures olevaks või

enne sissepääsu paiknevaks RekS § 2 lg 2 p-de 1-3 või KaubTS § 10 lg-te 2 ja 3 mõttes.

Tulenevalt põhiseaduse § 154 lg-st 1 peab kohalik omavalitsus kohaliku elu küsimuste

otsustamisel ja korraldamisel seaduse volitusnormi rakendamisel lähtuma selle ulatusest ja

sisust. Seega saavad reklaamimaksu tasumise alused tuleneda RekS-st ja KaubTS-st.

Tegevuskoha tähistamise kohustuse eesmärk on klientide teavitamine kaupleja tegevuskohast.

Vastustaja on varasemas kohtumenetluses (haldusasi nr 3-09-1702) asunud seisukohale, et

majandus- või kutsetegevuse koha määratlemisel on oluline hinnata, kas kaupa või teenust

osutatakse seal vahetult. Kui see nii pole, s.t. kui tarbijal pole võimalik eksponeeritavat kaupa

osta, siis on tegemist reklaamiga, isegi kui teave vastab RekS § 2 lg 2 p-de 1-3 tunnustele.

Kõnealuses tanklas on võimalik valgustulbal märgitud kaupa osta.

PS § 13 lg 2 järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. Sellest sättest tuleneb ka

õigusselguse põhimõte. Õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et

üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja

oma käitumist reguleerida. Eeltoodust lähtudes peab reklaamimaksu rakendamiseks olema

sarnaselt teiste maksudega täpselt ja üheselt reguleeritud ka maksu objekt. Tänaseks on

kujunenud olukord, kus ettevõtja teave osutub reklaamiks XXX linna suva järgi. Ükski

õigusakt ei sisusta reklaamimaksu objekti „väljaspool ehitist asuva majandus- või

kutsetegevuse koha tähistus käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teabega“. Maksukohustuse

täpne ja ammendav ulatus ei tulene kohaselt avaldatud ja kättesaadavatest õigusaktidest.

3. XXX linn palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Vaidlusaluse teabe puhul on tegemist reklaamiga.

Tallinna Ringkonnakohus on 12.12.2005 otsuses nr 2-3/382/05 ja reas hilisemates otsustes (3-

11-463, p 12; 3-09-1702, p 9; 3-11-1062, p 9; 3-11-386; 3-11-377, p 12; 3-11-361, p 10)

sedastanud, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta,

milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse

kauba ostmiseks, kusjuures kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime,

kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt pole üldjuhul käsitatav

reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele, ehkki

kauplemiskohas väljapandud ärinimi või kaubamärk võib iseenesest aidata kaasa ka selle

üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas; kui aga sellise mõju saavutamine on ilmselgelt teabe

peamine eesmärk, on tegu reklaamiga. Praegusega samasisulises vaidluses haldusasjas nr 3-

11-463 leidis ringkonnakohus 19.01.2012 tehtud otsuses, et valgustulba lakoonilisele ja

neutraalsele sisule vaatamata tuleb selle konkreetsesse kohta püstitamise peamiseks

eesmärgiks pidada tankla klientide arvu suurendamist ehk tegemist on oma iseloomult

reklaamiga, mitte pelgalt Neste Eesti AS majandustegevuse koha tähistusega. Kohus

põhjendas, et faktiliselt samasuguse tulba (suurus, valgustatud, kajastatud informatsioon)

3-12-1308

4(11)

püstitamise eesmärgi käsitlemise erinevalt haldusasjast nr 2-3/382/05 tingis esmajoones tulba

asukoht, mis on ilmselgelt valitud sooviga saavutada ka selliste inimeste tähelepanu, kes sel-

lekohase üleskutseta (viide tankimise võimalusele ja kütuse hindadele) kaebaja poolt pakutava

kauba ostmisest huvitatud ei oleks.

Ehkki valgustulp toimib kahtlemata kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohast teavitava

tähisena, pole neile isikutele, kes on juba otsustanud XXX tanklast kütust osta ning otsivad

vaid tanklale juurdepääsu, iseenesest vajalik kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha

tähistamine tanklast umbes 90 m eemale haljasalale paigutatud ja XXX teele suunatud

suuremõõtmelise ja valgustatud postiga. Piisaks näiteks asjakohastest suunavatest

liikluskorraldusvahenditest (nt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr

12 § 17 lg 1 p 3 kohased juhatusmärgid 63 „Suunaviidad“ koos vajaliku lisateabega või § 19

lg 1 p 11 kohased teeninduskohamärgid 721 „Tankla“ vajaduse korral koos asjakohase

lisateabe või lisateatetahvliga).

2) Vaidlusalusele reklaamile ei kohaldu RekS § 2 lg 2 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 2

nimetatud erandid, kuna valgustulp ei asu kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohas või

selle sissepääsu juures.

RekS § 2 lg 2 p-des 1 ja 3 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p-des 1 ja 3 nimetatud erand

kohaldub juhul, kui teave asub majandus- või kutsetegevuse kohas. Määruse § 1 lg 1 p 6

kohaselt on majandus- või kutsetegevuse koht niisugune koht, kus vahetult pakutakse ja

müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Kaebaja majandus- või

kutsetegevuse koht on tankla, kuid valgustulp asub sellest 90 m eemal, tankla ja valgustulba

vahele jääb haljasala ja kõrghaljastus. 90 m tanklast eemal asuv teave ei saa samaaegselt

asuda tanklas, s.o. kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohas.

RekS § 2 lg 2 p 2 ja reklaamimaksumääruse § 2 lg 1 p 2 nimetatud erand kohaldub juhul, kui

teave asub majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Määratlemata mõistet

„majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ on kohtud mitmel korral sisustanud ja

jõudnud sarnasele järeldusele. Haldusasjas 3-11-463 märkis Tallinna Ringkonnakohus, et

„Eesti keele seletava sõnaraamatu“ järgi on „sissepääs“ sissepääsemist võimaldav koht või

käik, sissekäik ning „juures“ tähendab „kellegi, millegi vahetus läheduses, täiesti lähedal“

olevat, kuid laiemalt ka „kusagil läheduses“ olevat; kriteerium „vahetus läheduses“ on sõna

„vahe“ kohta antud selgitusi arvestades sisustatav kui selgelt tajutava vahe ehk vahemaa

puudumine hinnatavate objektide vahel. Sissesõidutee kaebaja majandus- või kutsetegevuse

kohta asub XXX teel, valgustulp aga XXX teel, XXX tee ja XXX tee ristmikust kaugemal kui

60 m. Tallinna Ringkonnakohus leidis 31.01.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-361, et teave,

mis paikneb üle 20 m sissesõiduteest eemal, pole sissepääsu juures asuv.

Isegi kui valgustulp asuks kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures, ei

kohalduks sellele RekS § 2 lg 2 p 2 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p 2 sätestatud erand,

mille kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime,

liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega

ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha

sissepääsu juures. Valgustulbal on eksponeeritud lisaks kaubamärkidele ka pakutavate

kaupade (kütuse liikide) nimetused ja hinnad. Kuna selline teave nagu kauba nimetus ja hind

ei ole RekS § 2 lg 2 p-s 2 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p-s 2 nimetatud, tuleks selle

eksponeerimist majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures käsitleda reklaamina.

4. Tallinna Halduskohtu 23.10.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

3-12-1308

5(11)

1) Reklaami määratleb RekS § 2 lg 1 p 3 ja sama paragrahvi lg 2 loetleb erandid, mil mingit

teavet reklaamina ei käsitata. Alusetu on kaebaja väide, et ettevõtja teave osutub reklaamiks

Tallinna linna suva järgi. KoMS § 2 lg-st 1, § 4 lg 1 p-st 2, § 5 p-st 5 ja §-st 10 tulenevalt on

reklaamimaks

kohalik

maks,

mis

kehtestatakse

valla-

või

linnavolikogu

poolt

maksumäärusega,

kus

peab

olema

määratud

ka

maksuobjekt;

reklaamimaksuga

maksustamisele kuuluvate kuulutuste ja reklaami ning nende paigutuskohtade loetelu, samuti

reklaamimaksu soodustuste ja vabastuste andmise tingimused ja korra kehtestab volikogu.

Seega on Tallinna linnal õigus ja kohustus määratleda maksu objekti.

2) Vaidlus puudub selles, et kõnealune valgustulp paikneb XXX tee äärsel haljasalal ning

tulbal on kiri „NESTE A24“ ja erinevate kütuseliikide nimetused ja hinnad. Vaidlus käib selle

üle, kas tulbal avaldatud teave on käsitatav reklaamina või mitte.

3) Kohus nõustub vastustajaga, et ehkki valgustulp toimib kahtlemata ka kaebaja tegevusko-

hast teavitava tähisena, pole XXX tee linna siseneva sõidusuuna äärde sõiduteele suunatud

valgustulba püstitamise peamiseks eesmärgiks kaebaja majandustegevuse koha (tankla)

tähistamine, vaid selle klientide arvu suurendamine. Mis tähendab, et tegemist on reklaamiga.

Suuremõõtmelise ja valgustatud tulba asukoht – tanklast umbes 90 m ja tanklasse

sissesõiduteest 300-400 m kaugusel – on ilmselgelt valitud sooviga saavutada ka selliste

inimeste tähelepanu, kes sellekohase üleskutseta (viide tankimise võimalusele ja kütuse

hindadele) kaebaja poolt pakutava kauba ostmisest huvitatud poleks. Üksnes tanklasse

sissepääsu

näitamiseks

oleks

piisanud

ka

asjakohastest

suunavatest

liiklus-

korraldusvahenditest, näiteks suunaviidast või teeninduskohamärgist 721 „Tankla“ koos

asjakohase lisateabe või lisateatetahvliga. Selleks, et sõidukijuhtidele jääks pärast otsitava

majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust näiteks liikluskorraldusvahendite abil

teadasaamist piisavalt aega vajalike manöövrite tegemiseks, tuleks vastavad liiklusmärgid

paigaldada mõistlikule kaugusele ja vajaduse korral varustada informatsiooniga objekti

kauguse kohta.

4) Asjakohatu on kaebaja väide, et niisugustele liikluskorraldusvahenditele pole võimalik

paigutada ettevõtjat identifitseerivat RekS § 2 lg 2 või KaubTS § 10 lg 2 kohast teavet.

Viidatud sätetes märgitud teavet ei loe seadus reklaamiks üksnes siis, kui see paikneb

majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, ehitisel, kus

niisugune koht asub ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures (RekS § 2 lg 2)

või müügi- või tegevuskohas ja enne tegevuskoha sissepääsu (KaubTS § 10 lg 1 p 2, lg 2). Ka

vedelkütuse seaduse (VKS) § 4 lg-s 1 loetletud teabe (kütuse nimetus ja hind; müüja ärinimi,

registrikood, registreeringu number, asukoha aadress ja kontakttelefoni number; kütuse

kasutamise otstarbest tulenev muu oluline teave) nähtavale kohale väljapanek on nõutav

üksnes tanklas. Kaebaja majandustegevuse kohaks on tankla asukohaga XXX tee XX. Seega

oleks kõnealuse teabe eksponeerimine kaebaja tanklast 90 m kaugusel ja tanklasse

sissesõiduteest 300-400 m kaugusel igal juhul reklaam, olenemata sellest kas see teave

paikneks valgustulbal, liikluskorraldusvahendil või mingil muul objektil. Nii kaugel tanklast

olevat teavet ei saa kuidagi käsitada paiknevana kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohas

või selle sissepääsu juures.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Neste Eesti AS apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse.

3-12-1308

6(11)

1) Otsus sisaldab olematuid viiteid ja kontrollimatuid fakte. Halduskohtu otsuse kaebaja sei-

sukohti käsitlevas osas esitatakse kaebaja väitena, et vastustaja poolt kohaldatav reklaami-

maksu objekti määratlus on ebavajalik. Kaebaja ei ole sellist väidet esitanud, vaid leiab vastu-

pidi, et reklaamimaksu objekt on seni üheselt defineerimata õigusmõiste. Seega on otsus vas-

tuolus HKMS §-ga 164. Otsuses märgib kohus, et tulba asukoht on tanklast umbes 90 m ja

tanklasse sissesõiduteest 300-400 m kaugusel. On arusaamatu, millist tanklat kohus käsitleb.

Selleks ei saa olla käesoleva vaidluse objektiks olev tulp, mille kaugus tanklast Maa-Ameti

geoportaali andmetel on 44 m. Ka vastustaja ei ole sellistele vahemaadele viidanud.

2) Leides, et suuremõõtmelise ja valgustatud tulba püstitamise põhieesmärgiks on reklaam,

asus kohus ettevõtjate kaubandusliku teabe vormi kujundama selliselt, et see peab olema väike

ja valgustamata. Sellega rikkus kohus põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Sõi-

dukiiruse 70 km/h juures on oluline, et kaubanduslik teave oleks erilise keskendumiseta näh-

tav tänavalt või teelt ning ka pimedal ajal.

3) Tulenevalt põhiseaduse §-st 113 ning § 157 lg-st 2, peavad ka reklaamimaksuõigussuhte

elemendid olema kindlaks määratud seaduses (vt ka Riigikohtu 26.11.2007 otsus nr 3-4-1-18-

07). RekS § 2 lg 2 p 2 lubab õigusmõistet „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juu-

res“ maksuhalduril ja kohtul sisustada igal üksikjuhtumil selle asjaoludest lähtuvalt eraldi,

mistõttu on see säte vastuolus põhiseadusega.

4) Kuna kohtud on erinevates vaidlustes maksuobjekti määratlemisel ja tähistuse kvalifitsee-

rimisel reklaamiks seadnud väga erinevaid kriteeriume, esineb vastuolu ka õigusselguse põ-

himõttega. Apellant viitab Tallinna Halduskohtu 15.07.2011 otsusele haldusasja numbrit näi-

tamata, Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale haldusasjas nr 3-11-377, Tallinna Halduskohtu

28.06.2011 otsusele nr 3-11-1062, Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2010 otsusele haldusasjas

nr 3-09-1702 (kus viidatakse Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsuses nr 2-3/382/05

avaldatud seisukohale, et reklaamiga ei ole tegemist, kui avaldatakse neutraalse sisu ja esitus-

viisiga lakoonilisi fakte ning sõnumis ei sisaldu väärtushinnanguid pakkumise kohta) ja mär-

gib, et neil juhtumeil on tähistuse kaugus majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust jää-

nud vahemikku 12-102 m ning kohus ja maksuhaldur on leidnud, et tegemist ei ole olnud sis-

sepääsu juures oleva teabega. Vaidlusalusel valgustulbal olev teave on neutraalse sisu ja esi-

tusviisiga ning ei sisalda väärtushinnanguid. XXX linn on avaldanud, et linnaeelarve tulude

pool suureneb peamiselt tänu reklaamimaksu prognoositust paremale laekumisele. Ettevõtjale

ei ole teada, millises mahus või milline kohalik omavalitsus võib hakata varempaigaldatud

kaubandusteabe tulpasid avalikustama.

6. XXX linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Kuna reklaamimaksumäärus on kehtestatud KoMS-s (§ 2 lg 2) sisalduva volitusnormi

alusel ning on KoMS-ga ja RekS-ga kooskõlas ja ei muuda KoMS-ga sätestatud

maksuõigussuhte ulatust, siis on tegemist intra legem määrusega ehk seadust täpsustava

määrusega, mis on kooskõlas põhiseadusega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2012

otsuse haldusasjas nr 3-11-463 p 11). Reklaamimaksumääruses sisalduvad kõik maksumääru-

se kohustuslikud elemendid, milleks on MKS § 4 lg 3 kohaselt maksu nimetus (määruse peal-

kiri, § 1 lg 1 p 2), maksu objekt (määruse § 2), maksumäär (määruse § 5), maksumaksja (mää-

ruse § 1 lg 1 p 4), maksu saaja või laekumise koht (määruse § 7 lg 3), maksu tasumise täht-

päev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood (määruse § 7), maksu-

summa arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused (määruse § 6),

võimalikud maksusoodustused (määruse § 4).

2) Määruses sisalduv mõiste „majandus- või kutsetegevuse koht“ on kooskõlas RekS ja kauban-

dustegevuse seaduses sätestatuga. Apellant on ekslikul seisukohal, et maksuobjekt on „majan-

3-12-1308

7(11)

dus- või kutsetegevuse koha sissepääs“. Maksuobjekt on määruse kohaselt reklaam. Reklaami

mõiste sisustamisel on juhindutud RekS regulatsioonist, samuti sätestab määrus identselt

RekS § 2 lg-ga 2, millist teavet ei käsitata reklaamina.

3) Apellandi seisukoht taandub sellele, et õigusaktides ei ole defineeritud, millist teavet tuleb

pidada majandus- või kutsetegevuse kohas või selle sissepääsu juures asuvaks, mistõttu ei ole

selge, milline teave on reklaam ja milline mitte. Mõiste „majandus- või kutsetegevuse koht“

sisustamisel on asjakohane juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) ja KaubTS-st.

TsÜS § 16 kohaselt on isiku majandus- või kutsetegevuse koht tema püsiv ja kestev

tegevuskoht. Tegevuskoha mõiste tuleneb KaubTS § 14 lg-st 1, mille kohaselt on tegevuskoht

hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja

müügikoht, mille juurde võib kuuluda tootmis-, hoiu- või muu koht. Müügikoht on sama

seaduse § 2 p 6 järgi koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab

teenust. Seega on majandus- või kutsetegevuse koht selline koht, kus vahetult pakutakse ja

müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust, ning selline koht võib olla nii

püsiv, kestev kui ka ajutine. Ka reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 6 kohaselt käsitatakse

majandus- või kutsetegevuse kohana kohta, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või

vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Eeltoodud põhjendustel on reklaamimaksumääruse

§ 1 lg 1 p 6 kooskõlas asjaomaste õigusaktidega. Määruse § 1 lg 1 p-s 6 nimetatud vahetu

pakkumine ja müük tähendab, et tarbijal peab olema võimalik pakutava kaubaga kohapeal

tutvuda ning soovi korral seda ka omandada. Vahetu teenuse pakkumine ja osutamine

tähendab, et teenust pakutakse ja osutatakse kohapeal.

4) Vaidlusalune valgustulp ei asu apellandi majandus- või kutsetegevuse kohas või selle

sissepääsu juures ning sellel eksponeeritud teave on reklaam. Apellant on majandustegevuse

registris registreeritud jaekaubanduse valdkonnas (kütuse müük, registreering nr XXX).

Väljaspool automaattanklat asuv koht, kus apellant vahetult kaupu ei müü ja teenuseid ei

paku, ei ole apellandi majandus- või kutsetegevuse koht, st koht, kus teostatakse vahetult

kauba või teenuse pakkumist/müüki. Apellandi majandus- või kutsetegevuse koht on üksnes

tanklas. Apellandi poolt eksitavalt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsuse nr 2-

3/382/05 p-des 10-12 asuti seisukohale, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või

tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja

piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks, kusjuures kauplemiskoha neutraalne

tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt ei

ole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks

kauba ostmisele, ehkki kauplemiskohas väljapandud ärinimi või kaubamärk võib iseenesest

aidata kaasa ka selle üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas. Kui aga sellise mõju saavutamine

on ilmselgelt teabe peamine eesmärk, on tegu reklaamiga. Seda seisukohta on ringkonnakohus

hiljem korranud otsustes nr 3-11-463 (p 12), 3-09-1702 (p 9), nr 3-11-1062 (p 9), nr 3-11-386

ja nr 3-11-361 (p 10). Seega tuleb teabe kvalifitseerimisel reklaamiks hinnata muuhulgas ka

teabe eksponeerimise eesmärki. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kohaldatav on käesoleva

vaidlusega sisuliselt identses vaidluses (Neste Eesti AS kaebus Tallinna Ettevõtlusameti

21.01.2011 korralduse nr 5-1.5/60 ja 15.02.2011 korralduse nr 5-1.8/244 tühistamiseks) Tal-

linna Ringkonnakohtu 19.01.2013 otsuses haldusasjas nr 3-11-463 võetud seisukoht valgus-

tulba püstitamise eesmärgi osas. Ehkki valgustulp toimib kahtlemata apellandi majandus- või

kutsetegevuse kohast teavitava tähisena, ei ole neile isikutele, kes on juba otsustanud auto-

maattanklast kütust osta ning otsivad vaid tanklale juurdepääsu, iseenesest vajalik apellandi

majandus- või kutsetegevuse koha tähistamine tanklast hinnanguliselt 90 m eemale, XXX tee-

le suunatud ja haljasalale paigutatud suuremõõtmelise ja valgustatud postiga, vaid piisaks näi-

teks asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest.

3-12-1308

8(11)

5) Vastustaja kordab seisukohti RekS § 2 lg 2 p-des 1-3 ning reklaamimaksumääruse § 1 lg 2

p-des 1-3 sätestatud erandite mittekohaldatavusest ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele

järgmist. Tallinna Halduskohtu 15.07.2011 otsus haldusasjas 3-11-463 tühistati Tallinna

Ringkonnakohtu 19.01.2012 otsusega ning Tallinna Halduskohtu 28.06.2011 otsus haldusas-

jas 3-11-1062 Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2011 otsusega. Viited tühistatud otsustele pole

asjakohased. Kaks ülejäänud osundatud kohtuotsust (haldusasjas 3-11-377 ja haldusasjas 3-

09-1702) toetavad vastustaja ning apelleeritud kohtuotsuse seisukohti. Vastupidiselt apellandi-

le leiab vastustaja, et määratlemata mõistet „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juu-

res“ on kohtud mitmel korral sisustanud ja jõudnud sisuliselt samale järeldusele (Tallinna

Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-11-463 ja 3-11-377). Käesoleval juhul asub sisse-

sõidutee apellandi majandus- või kutsetegevuse kohta XXX teel. Valgustulp asub XXX teel ja

selle kaugus XXX tee ja XXX tee ristmikust on Maa-ameti geoportaali andmetel üle 60 m.

Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2012 otsuses haldusasjas 3-11-361 leidnud, et teave, mis

paikneb üle 20 m eemal sissesõiduteest, ei ole sissepääsu juures asuv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kooskõlas KoMS § 4 lg 1 p-ga 2 sätestab reklaamimaksu objekti reklaamimaksumääruse

§ 2, mille lg 1 p 1 kohaselt on maksuobjekt „reklaam, mida eksponeeritakse avalikus kohas,

milleks on üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territooriumi,

ehitis või selle osa ja mis asub ehitise siseruumidest või väljaspool ehitise siseruume avalikku-

sele suunatult.“ Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel valgustulbal olevat teavet eksponee-

ritakse reklaamimaksumääruse § 2 lg 1 p-s 1 määratletud kohas. Pooled vaidlevad selle üle,

kas selle teabe eksponeerimine vastab maksuobjekti tingimusele, et tegemist on reklaamiga.

8. Reklaami mõiste määratleb reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 1, mille kohaselt on rek-

laam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osu-

tamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvi-

des suunamise eesmärgil. Määratlus kattub RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud reklaami määratlusega.

Seega tuleb asja lahendamisel esmalt hinnata, kas teave vastab reklaami mõistele reklaami-

maksumääruse § 1 lg 1 p 1 kohaselt.

Käsitledes varasemas vaidluses Neste Eesti AS valgustulpa, millel olid eksponeeritud kauba-

märgid „NESTE“ ja „A24“ ning kütuseliikide hinnad ja nimetused, asus Tallinna Ringkonna-

kohus 19.01.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-463 (p 12) järgmisele seisukohale. Reklaam on

üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu,

kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks, kusjuu-

res kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja

kaubamärgiga ehk ärisilt ei ole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava

intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele, ehkki kauplemiskohas väljapandud ärinimi või

kaubamärk võib iseenesest aidata kaasa ka selle üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas. Kui

aga sellise mõju saavutamine on ilmselgelt sildi peamine eesmärk, on tegu reklaamiga.

9. Käesolevas asjas vaidlustatud korralduses on reklaami asukohta kirjeldatud järgmiselt.

Valgustulp asub aadressil XXX tee XX asuvast tanklast eemal linna siseneval sõidusuunal.

Valgustulbast tanklani jõudmiseks peab linna suunduv isik esmalt mööduma valgustulbast ja

pöörama paremale, läbides kokku hinnanguliselt 300-400 m. Sissepääs tanklasse on XXX

teelt ja valgustulp asub XXX teel. Vastuses kaebusele (tl 43-44, p 11) märgib vastustaja, et

ehkki valgustulp toimib kahtlemata kaebaja majandus- ja kutsetegevuse kohast teavitava tähi-

sena, ei ole neile isikutele, kes on juba otsustanud XXX tanklast kütust osta ning otsivad vaid

tanklale juurdepääsu, iseenesest vajalik kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha tähistamine

3-12-1308

9(11)

tanklast hinnanguliselt 90 m eemale, XXX teele suunatud ja haljasalale paigutatud suure-

mõõtmelise ja valgustatud postiga, vaid piisaks asjakohastest suunavatest liikluskorraldusva-

henditest.

10. Need andmed on aluseks võtnud ka halduskohus. Ebaõige on apellandi väide, nagu poleks

vastustaja sellistele vahemaadele viidanud.

Mõõtkavaga väljavõtte põhjal Maa-ameti kaardiserverist (tl 23) ja tuginedes ka tankla ja val-

gustulba fotodele (tl 21 ja 22), jääb valguspost tankla varikatusest, mille all paiknevad

tankurid, ca 90 m kaugusele, ca 45 m on vahemaa valgusposti ja tankla katastriüksuse piiri

vahel. Liialdatud on vastustaja hinnang, nagu peaks valgustulbast tanklani jõudmiseks läbima

300-400 m. Samas nõustub ringkonnakohus vastustaja hinnanguga, et klientide jaoks, kes on

juba otsustanud tanklast kütust osta ning otsivad vaid tanklale juurdepääsu, pole vajalik selline

suuremõõtmeline ja valgustatud post, vaid piisaks asjakohastest suunavatest liikluskorraldus-

vahenditest.

11. Haldusasjas nr 3-11-463 viitas kaebaja analoogiliselt käesoleva haldusasjaga sellele, et

valguspostist mööda viival teel on lubatud sõidukiiruseks kuni 70 km/h, mistõttu on vajalik

tagada sõidukijuhtide tähelepanu võimalikult vähene hajumine. Selle viite kohta leidis ring-

konnakohus, et see pole tõsiseltvõetav, sest vastasel juhul ei saaks ka kõnealusel teel paikne-

vad liikluskorraldusvahendid kuidagi täita oma eesmärki, kuivõrd nende märkamine nõuab

vaidlusaluse valgustulbaga võrreldes märksa suuremat pingutust. Tegelikkuses peaks sellele

küsimusele lähenema hoopis vastupidi ning tiheda liiklusega ja tavapärasest suurema piirkii-

ruse korral tuleks liiklusohutuse seisukohalt eriti silmas pidada, et teega külgnevat ala ja sõi-

duteede vahelist haljasala ei koormataks sõidukijuhtide tähelepanu ülemääraselt koondavate

kujutiste või teabega. Selleks, et sõidukijuhtidele jääks pärast otsitava majandus- või kutsete-

gevuse koha sissepääsust näiteks liikluskorraldusvahendite abil teadasaamist piisavalt aega

vajalike manöövrite tegemiseks, tuleks vastavad liiklusmärgid paigaldada mõistlikule kaugu-

sele ja vajaduse korral varustada informatsiooniga objekti kauguse kohta (19.01.2012 otsus

haldusasjas nr 3-11-463, p 13). Samale seisukohale jääb ringkonnakohus ka käesolevas asjas.

12. Eeltoodud põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et valgustulbal eksponeeritud teabe

näol on tegemist reklaamiga reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 1 (ja RekS § 2 lg 1 p 3) mõttes.

Järgnevalt on oluline hinnata, kas selle suhtes kohaldub mõni reklaamimaksumääruses toodud

eranditest, mil teave vaatamata vastavusele määruse § 1 lg 1 p-s 1 toodud määratlusele rek-

laamina käsitletav pole.

13. Reklaamina ei käsitleta reklaamimaksumääruse kohaselt: 1) majandus- või kutsetegevuse

kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (tarbijakaitseseaduse § 4

lg-s 2 nimetatud teave) (§ 1 lg 2 p 1); 2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle

nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega

ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja

majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures (§ 1 lg 2 p 2); 3) väljaspool ehitist asuva

majandus- või kutsetegevuse koha tähistust „käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud

teabega“ (§ 1 lg 2 p 3). Vaidluse asjaolusid arvestades ei tule kõne alla ülejäänud

reklaamimaksumääruse § 1 lg-s 2 loetletud juhud. Eelviidatud sätted vastavad sisult RekS § 2

lg 2 p-des 1-3 toodud eranditele reklaami mõistest.

14. Reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 6 kohaselt on majandus- või kutsetegevuse koht koht,

kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Menet-

lusosaliste vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et kõnealune valgustulp ei asu Neste Eesti AS

majandus- või kutsetegevuse kohas. Seega ei ole reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p-d 1 ja 3

(ega RekS § 2 lg 2 p-d 1 ja 3) käesoleva vaidluse puhul asjakohased, kuivõrd need määratle-

3-12-1308

10(11)

vad tingimused, millal ei käsitata reklaamina isiku majandus- või kutsetegevuse kohas ekspo-

neeritavat teavet (sh nimetatud koha tähistust). Neste Eesti AS majandustegevuse kohaks on

XXX tee XX asuv tankla, kuid valgustulp asub sellest hinnanguliselt 90 m eemal.

15. Reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p 2 (ja RekS § 2 lg 2 p 2) annab ettevõtjale võimaluse

oma majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures tähistada oma majandus- või kutse-

tegevuse kohta, tuues välja selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku ni-

me, kaubamärgi ja domeeninime.

16. Haldusasjas nr 3-11-463 on ringkonnakohus reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p-s 2 nime-

tatud määratlemata õigusmõistet „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ sisus-

tanud eesti keele seletava sõnaraamatu abil, mis seletab sõna „juures“ kui „kellegi, millegi va-

hetus läheduses, täiesti lähedal“, kuid laiemalt ka „kusagil läheduses“; kriteerium „vahetus lä-

heduses“ on sõna „vahe“ kohta antud selgitusi arvestades sisustatav kui selgelt tajutava vahe

ehk vahemaa puudumine hinnatavate objektide vahel. Vaidlusalusest valguspostist tuleb XXX

teel asuva tankla sissesõidutee alguseni sõita ca 140 m. Seetõttu ei pea ringkonnakohus val-

gusposti tankla sissesõidutee juures asuvaks. Kuna vaidlusalune post ei asu Neste Eesti AS

majandustegevuse koha sissepääsu juures, siis puudub vajadus võtta täiendavalt seisukoht sel-

le osas, kas ka valgustulbal eksponeeritava teabe sisu (kaupade liigid ja hinnad) välistaks

RekS § 2 lg 2 p 2 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p 2 kohaldamise.

17. Vaidlusaluse valgustulba reklaamimaksu objektina käsitlemist ei välista ka KaubTS § 10,

kuivõrd selles nimetatud kaubanduslikku teavet tuleb anda müügi- või tegevuskohas (millega

antud juhul tegemist ei ole), välja arvatud tegevuskoha tähistus (kaupleja ärinimi, kaubamärk,

domeeninimi, tegevuskoha liik, tegevuskoha nimi), mis võib paikneda muu hulgas enne tege-

vuskoha sissepääsu (KaubTS § 10 lg 1 p 2 ja lg 2). Viimatinimetatu vastab sisuliselt reklaa-

mimaksumääruse § 1 lg 2 p-s 2 (ja RekS § 2 lg 2 p-s 2) sätestatud eranditele ning kuna ring-

konnakohus nimetatud normide kohaldatavuse eelnevalt juba välistas, siis laieneb see seisu-

koht ka KaubTS § 10 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 sätestatule. VKS § 4 lg-s 1 loetletud teabe nähtavale

kohale väljapanek on samuti nõutav üksnes tanklas, mistõttu saab ka üksnes selles ulatuses ol-

la piiratud vastava informatsiooni eksponeerimise suhtes reklaamimaksu kohaldamine. Käes-

oleval juhul on muu hulgas kütuse nimetus (VKS § 4 lg 1 p 1) ja kütuse hind (VKS § 4 lg 1 p

2) valguspostil välja pandud tanklast oluliselt eemal ning sellisel juhul nimetatud teabe suhtes

erandi tegemist ette nähtud ei ole.

18. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et vaidlusalusele teabele ei kohaldu rek-

laamimaksumääruses sätestatud erandid, mil reklaami mõistele vastavat teavet reklaamina ei

käsitleta, ning see teave on reklaamimaksu objektiks reklaamimaksumääruse § 2 lg 1 p 1 alu-

sel.

19. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga väitega, et tulenevalt põhiseaduse §-st 113 ning §

157 lg-st 2, peavad ka reklaamimaksuõigussuhte elemendid olema kindlaks määratud seadu-

ses. Põhiseaduse § 113, mille kohaselt riiklikud maksud „sätestab seadus“ ja mida on Riigiko-

hus apellandi viidatud 26.11.2007 otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-18-07

sarnaselt varasema praktikaga tõlgendanud selliselt, et maksuõigussuhte elemendid peavad

olema kindlaks määratud seaduses, reguleerib riiklikke makse. Kohalike maksude kehtesta-

mist reguleerib põhiseaduse § 157 lg 2, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus „sea-

duse alusel kehtestada ja koguda makse“. Seega on kohaliku maksu kehtestamine kohaliku

omavalitsuse pädevuses, põhiseaduse § 157 lg 2 allutab selle seadusereservatsioonile. Maksu

kehtestamisel kohaliku omavalitsuse õigusaktiga ei saa maksuõigussuhte elemendid olla kind-

laks määratud seaduses. Reklaamimaks on kohalik maks (KoMS § 2 lg 1, § 5 p 5).

3-12-1308

11(11)

20. Määratlemata õigusmõistete kasutamine seondub vajadusega võtta arvesse üksikjuhtumi

asjaolusid ning ei ole iseenesest vastuolus õigusselguse põhimõttega. Kohtu arvates ei ole

maksuobjekti määratlemisel kasutatud mõiste „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu

juures“ sedavõrd lai, et muudaks maksustamise suvaliseks. Apellandi viidatud Tallinna Ring-

konnakohtu praktika selle mõiste sisustamisel ei ole vastuoluline.

21. Halduskohtu otsuse kaebaja seisukohti käsitlevas osas kaebajale väite, et vastustaja poolt

kohaldatav reklaamimaksu objekti määratlus on ebavajalik, omistamine põhineb kaebaja

28.09.2012 täiendavates seisukohtades (tl 52) öeldul: „XXX linna poolt kohaldatav reklaami-

maksu objekti määratlus on ettevõtlusvabaduse ja ärilise sõnavabaduse ebavajalik ja mõõdu-

päratu ning seega materiaalselt põhiseadusevastane piirang“. Seega ei ole kohus kaebajale

omistanud olematut väidet. Kui aga võtta õigeks, et apellant ei väidagi XXX linna poolt ko-

haldatava reklaamimaksu objekti määratluse ebavajalikkust, jääb arusaamatuks, kuidas mõju-

tas temale sellise väite omistamine asja lahendamise tulemust. HKMS § 180 lg 1 kohaselt on

apellatsiooni korras edasikaebamise aluseks üksnes halduskohtu poolt kohtumenetluse normi

oluline rikkumine. Kaebaja eelviidatud, 28.09.2012 täiendavates seisukohtades (tl 52) esitatud

väite kohta leiab ringkonnakohus, et kaebaja pole hinnangut reklaamimaksuobjekti ebavaja-

likkuse ja mõõdupäratuse kohta kuidagi põhjendanud, mistõttu ringkonnakohtul pole seda

väidet võimalik sisuliselt hinnata.

22. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

apelleeritud otsus muutmata.

23. Apellatsioonkaebuses taotletakse vastustajalt apellandi kasuks menetluskulude välja-

mõistmist, kuid apellatsiooniastmes pole esitatud muid kuludokumente kui maksekorralduse

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 15 eurot tasumise kohta. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust

apellandi kasuks, jäävad tema menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda.

Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman