2-13-20415/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2013.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-20415

Tsiviilasi

TLpankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik: TL(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (OÜ Fontala, Ristiku

10, Tallinn, e-post lembit.ylper@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

29. mai 2013.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TL avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja TL(isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 31. mail 2013.a kell

14.00.

3. Nimetada TL pankrotihalduriks Lembit Ülper (OÜ Fontala, Ristiku 10, Tallinn,

telefon 6 552 302, 5013 340, e-post lembit.ylper@haldur.just.ee).

4. Määrata TL võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 21. juuni 2013.a algusega

kell 14.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Kohustada TL (isikukood XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade

nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 21. juunil 2013.a kell

14.00. Kui TL vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada

sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata TL ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi töötasuks 1110 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 366,30 eurot, kokku 1476,30 eurot.

9. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas

ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) pankrotihaldur Lembit Ülperile.

10. Välja mõista võlgnikult TL Lembit Ülperi kasuks ajutise halduri tasu

kogusummas 713 eurot.

11. Avaldada teade pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

TL esitas 03.05.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik

püsivalt maksejõuetu. TL on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

Harju Maakohtu 10.05.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas TL

ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Lembit Ülper esitas 23.05.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise

pankrotihalduri aruande kohaselt omab võlgnik vara väärtuses 34,80 eurot. Samuti puudub

võlgnikul igakuine stabiilne sissetulek. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi

25 666,68 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise

halduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused 2007.a, mil võlgnik ei suutnud enam

korralikult oma elu juhtida ega suunata. See viis abielulahutuseni, töö kaotamiseni, alkoholi

tarvitamiseni ning rehabilitatsioonikeskustes elamiseni. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud

võlgniku otsest kuritegelikku või pahatahtlikku käitumist enda maksejõuetuse tekitamisel ning

ajutine haldur ei pea võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist võlgniku süüks. Võlgnik võinuks

oma majanduslikke võimalusi enne abielu lahutamist, laenude/kohustuste võtmist

põhjalikumalt analüüsida oma majanduslikke võimalusi, samuti tulnuks ette näha

reservvõimalused juhuks, kui võetud kohustuste täitmisel tekivad makseraskused. Mis

konkreetselt on võlgniku ebaõnnestumiste ja maksejõuetuse põhjusteks, ei ole ajutise halduri

ülesannete täitmise raames selgunud. Vara tagasivõitmise võimalus olemasolevate andmete

kohaselt puudub. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et TL pankrot

tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid,

mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Juhul, kui kohus leiab, et võlgniku avaldus

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ei kuulu rahuldamisele, siis palub ajutine

haldur teha võlausaldajatele ettepanek kanda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

1100 eurot ning selle tasumata jätmise korral lõpetada TL suhtes alustatud menetlus raugemise

tõttu pankrotti välja kuulutamata.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus TL pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus

määrata ajutise halduri tasuks 1110 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 366,30 eurot, kokku

1476,30 eurot. Ajutine haldur palus välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas

397 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei

esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja TL pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Lembit Ülperi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et

ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 25 666,68

euro ulatuses ning vara 34,80 euro väärtuses, igakuine stabiilne sissetulek võlgnikul puudub.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud

vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada

asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise.

Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus PankrS §

171 lg 11 alusel TL pankroti välja. Võlgnik on PankrS § 173 lg-st 1 tulenevalt kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste

kohta.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik TL on kohustatud kooskõlas PankrS §-ga

86 vannet andma. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja

pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige

oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on

kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara,

sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta

teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara

või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib

kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel TL trahvida,

kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 18,5 tundi ning ajutise halduri töötasu suuruseks on 1110 eurot. Töötasu

arvestamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 60 eurot. Kuna võlgnikul

pankrotimenetluse kulude eest tasumiseks vara ei ole, siis taotleb haldur, et kulude hüvitamine

määratakse PankrS § 23 lg 4 alusel riigi vahenditest summas 397 eurot. Kohus leiab, et ajutise

halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö

mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste

suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse,

tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Seaduse kohaselt ei

ole pankroti väljakuulutamisel võimalik ajutise halduri tasu ja kulutusi hüvitada riigi

vahenditest suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud sotsiaalmaks) (PankrS § 23 lg 4). Harju Maakohtu 31.05.2013 määrusega on TL antud

riigipoolset menetlusabi ning vabastatud ta ajutise halduri tasu tasumise kohustusest 397 euro

ulatuses. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 397 eurot hüvitada haldurile

riigi vahenditest ning ülejäänud osas, s.o 713 euro ulatuses tuleb ajutise halduri tasu välja

mõista võlgnikult TL.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik