2-10-31811/55 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. mai 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-10-31811

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi EGvastu 8 825,58 euro nõudes

Tsiviilasja hind

6 605,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, Tallinn 15040

Hageja lepinguline esindaja: Kadri Erm,

e-post kadri.erm@swedbank.ee

Kostja: EG, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX

Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Hannes

Toodu, e-post hannes@reinmaa.ee

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt EG (isikukood XXX) hageja Swedbank AS (registrikood

10060701) kasuks välja 4 802,83 eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskuludest 54,4% kostja ja 45,6% hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

2-10-31811

2 (7)

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas Viru Maakohtule 2. juulil 2010 hagiavalduse kostja vastu. Hagiavaldusel oli

seitse lisa, millest esimesed kuus sisaldavad dokumentaalseid tõendeid hagis märgitud

asjaolude kohta. Viru Maakohus võttis hagi 18. augusti 2010. aasta määrusega menetlusse ja

määras kostja vastuse esitamiseks 20-päevase tähtaja alates kohtumääruse kostjale

kättetoimetamisest.

2. Viru Maakohtul ei õnnestunud hagi kostjale kätte toimetada, aga kohtule selgus, et kostja

elukoht on Harju Maakohtu tööpiirkonnas. Seetõttu saatis Viru Maakohus 5. oktoobri

2010. aasta määrusega tsiviilasja lahendamiseks Harju Maakohtule, kes rahuldas hagi

9. mai 2012. aasta tagaseljaotsusega.

3. Kostja esitas 3. juulil 2012 kohtule kaja menetluse taastamiseks. Koos kajaga esitas kostja

vastuse hagile. Kajale ja vastusele ning koos nendega esitatud menetlusabi taotlusele lisas

kostja tõendeid oma sissetulekute kohta. Kohus rahuldas kaja 12. novembri 2012. aasta

määrusega ja nõudis hageja arvamuse kostja vastuse kohta.

4. Hageja esitas 30. novembril 2012 hageja arvamuse, milles sisaldus nõude suurendamise

avaldus. Koos arvamusega esitas hageja ühe täiendava dokumentaalse tõendi (lepingul

sooritatud operatsioonid). Hageja palus täiendavalt kostjalt välja mõista 2 509,43 eurot.

Samuti muutis hageja viivise nõuet. Hageja ei nimetanud uut hagi hinda ega tasunud

täiendavat riigilõivu. Lisaks esitas hageja 4. detsembril 2012 kostjale ja hageja esindajale

täiendava tõendina nõude loovutamise lepingu.

5. Kostja esitas 17. detsembril 2012 kohtule täiendava vastuse, milles leiab muu hulgas, et

hageja ei saanud põhivõlgnikuga lepingut üles öelda saates teate käendajale või endisele

juhatuse liikmele.

6. Kohus jättis 14. jaanuari 2013. aasta määrusega hageja nõude suurendamise avalduse

käiguta, sest hageja suurendatud nõue ei olnud selge. Hageja esitas 29. jaanuaril 2013 nõude

täpsustuse, mille kohaselt nõuab kostjalt 8 825,58 euro maksmist ja taotleb menetluskulude

panemist kostja kanda. Viivise nõude muutmise avaldust hageja enam ei esitanud. Hageja

tasus 30. jaanuaril 2013 täiendava riigilõivu summas 21 eurot.

7. Kohus jätkas asja menetlemist hageja suurendatud nõudega 4. veebruari 2013. aasta

määrusega ja andis kostjale tähtaja suurendatud nõudele vastamiseks. Kostja esitas

20. veebruaril 2013 täiendava vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu, kuid nõustus

kompromissi korras tasuma hagejale 2 000 eurot.

8. Kohus määras 13. märtsi 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses

ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled kohtu määratud tähtajaks täiendavaid

tõendeid ei esitanud, vaid jäid sisuliselt seniste seisukohtade juurde. Kohus teatas lahendi

2-10-31811

3 (7)

tegemise aja pooltele 15. mai 2013 kirjaga ja andis võimaluse lõplike seisukohtade

esitamiseks. Kostja esitas 22. mail 2013 oma kokkuvõtvad seisukohad.

NÕUDE JA KOSTJA VASTUVÄIDETE KOKKUVÕTE

9. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 444 lg-st 1 esitab kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult.

10. Hageja on esitanud kostja vastu 19. aprillil 2006 hageja ja OSAÜHINGU G (edaspidi

„põhivõlgnik“) vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX(edaspidi „laenuleping“) ning samal

kuupäeval hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust ja XXX(edaspidi

„käendusleping“) tuleneva nõude. Hageja nõude täpsustuse kohaselt koosneb nõue

8 825,58 eurot järgmistest osadest:

− tagatistasu 349,01 eurot;

− laenu põhiosa 529,97 eurot;

− laenuintress 1 772,92 eurot;

− tagatistasu viivis 724,61 eurot;

− laenu põhisosa viivis 3 818,62 eurot;

− sihtasutuse KredEx (edaspidi „Kredex“) tasutud summa 1 630,45 eurot.

11. Kostja vaidleb hagile vastu ja on esitanud hagile järgmised vastuväited:

− hageja ei ole esitanud andmeid teiselt käendajalt (Kredex) kohustuste täitmise

nõudmise ega täitmise kohta;

− hageja esitatud arvutused hagiavalduses ja varasemates teadetes on vastuolulised;

− nõudesumma kujunemine, intressi ja viivise arvestus ei ole selged;

− hageja peaks tõendama laenulepingu ülesütlemise formaalsete ja materiaalsete

eelduste täidetuse;

− põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingut ei saa üles öelda saates (pärast põhivõlgniku

lõppemist) teate endisele juhatuse liikmele või käendajale;

− kostja taotleb viivise vähendamist.

12. Menetluskulud paluvad pooled vastastikku panna teineteise kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jaotab kohus vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

14. TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda

kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt

viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente,

samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

15. Hageja nõue tuleneb laenu- ja käenduslepingust (vastavalt I kd tlk 6-12 ja 45-46). Kohus

kohaldab asja lahendamisel neid lepinguliike, samuti lepinguid üldiselt käsitlevad

võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Pooltel ei ole vaidlust selles, et lepingud on sõlmitud ja laen

põhivõlgnikule välja makstud. Kredexi tasutud summa osas tugineb hageja lisaks nõude

loovutamise lepingule (II kd tlk 47–50), st kohus kohaldab vajadusel VÕS § 164 jj. Poolte

vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja ja Kredexi vahel oli sõlmitud käendusleping (I kd

tlk 42-44). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitust

laenulepingust on hageja nõue osaliselt rahuldatud (I kd tlk 13-24).

16. Käenduslepingust tuleneva nõude puhul peab hageja väitma ja vaidluse korral tõendama

esmalt oma nõude põhivõlgniku vastu. VÕS § 149 lg 1 alusel võib käendaja esitada

võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja

arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid

2-10-31811

4 (7)

vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kohus käsitleb esmalt kostja üldiseid

vastuväiteid, mis ei seondu konkreetse nõude osasummaga, st esimest viite vastuväidet

(loetletud eespool p-s 11).

17. Põhjendatud ei ole kostja esimene vastuväide, et hageja ei ole esitanud andmeid teiselt

käendajalt (Kredex) kohustuste täitmise nõudmise ega täitmise kohta. Käenduslepingust (I kd

tlk 45–46) ei nähtu, et kostja vastutaks hageja ees põhivõlgniku täitmata kohustuse eest ainult

juhul, kui kohustust ei täida teine võimalik käendaja. Seega saab kohus hageja nõude kostja

kui käendaja vastu rahuldada sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses on hageja nõudnud

täitmist teiselt käendajalt. Riigikohus on leidnud, et ka käendajate solidaarvastutuse puhul

võib hageja esitada nõude iga käendaja vastu (27. novembri 2012. aasta Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 19). Seetõttu ei mõjuta kostja esimene vastuväide käesoleva

asja lahendamist.

18. Teiseks heidab kostja hagejale ette kohtumenetluses ja varasemalt erinevat arvutuste

esitamist. Kohtu hinnangul ei mõjuta asja lahendamist kostja esitatud sisuliste vastuväidete

põhjal see, kui hageja on enne kohtumenetlust esitanud praegusest erinevaid väiteid võla või

selle osade suuruse kohta. Lisaks on hageja 29. jaanuari 2013 menetlusdokumendis ja

laenulepingu operatsioonide aruandes kajastanud nõudeid ja laekumisi, mis on hilisemad

varasematest teadetest, st need võisid olla ka objektiivsetel põhjustel hageja praegusest

nõudest erinevad. Kostja ei ole esile toonud, millist tähtsust omavad erinevused hageja

varasemates teadetes käesoleva asja lahendamisele.

19. Kolmanda vastuväitena leiab kostja, et hageja nõue (sh intressi ja viivise arvestus) ei ole

selge. Hageja on 29. jaanuari 2013 menetlusdokumendis selgitanud nõude kujunemist. Kohtu

jaoks on hageja selgitused nõude osade ja nende liitmise kohta arvutuslikult arusaadavad (vt

eespool p 10). Hageja on esitanud ka intressi ja viivise arvestuse (II kd tlk 41–44). Kostja ei

ole vastuväited hageja arvestustele on üldsõnalised ja ei võimalda tuvasta, millisele

konkreetsele summa kujunemise aluseks olevale arvutuskäigule kostja vastu vaidleb.

20. Neljanda ja viienda vastuväitega vaidleb kostja hageja nõudele vastu sisuliselt selles osas,

et põhivõlgniku ja hageja vaheline laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Kohus nõustub

kostjaga selles, et laenulepingu ülesütlemisele tuginev pool peab tõendama ülesütlemise

formaalsete ja materiaalsete eelduste täidetuse. Seoses hageja ja põhivõlgniku vahelise

laenulepinguga ei ole kohtule esitatud selle lepingu ülesütlemise avaldust, st sellist hageja

tahteavaldust, mis oleks adresseeritud põhivõlgnikule ja millest nähtuks tahe laenuleping

lõpetada. Hageja on esitanud 7. oktoobri 2008 lepingu ülesütlemise avalduse, mis väljendab

küll lepingu lõpetamise tahet, aga on adresseeritud kostjale kui käendajale, kes oli varem

põhivõlgniku seaduslik esindaja (I kd tlk 25). Hageja põhjendas avalduse adresseerimist

käendajale sellega, et põhivõlgnik oli avalduse tegemise ajaks äriregistrist kustutatud. Pooled

ei vaidle selle üle, et põhivõlgnik on äriregistrist kustutatud 24. septembril 2008.

Käendusnõude

esitas

hageja

kostja

vastu

26. novembril 2008

(I kd

tlk 26)

ja

12. veebruaril 2009 esitas hageja kostjale võlateatise nõude (I kd tlk 27-28). Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 125 lg 1 järgi lõppeb seadusjärgne esindusõigus seadusega

ettenähtud alustel ja korras. Juriidiline isik lõppeb TsÜS § 45 lg 2 järgi tema registrist

kustutamisega. Seaduses ei ole sätestatud, et juhatuse liikme esindusõigus kestab edasi pärast

juriidilise isiku äriregistrist kustutamist (vt sarnaselt pankrothalduri esindusõiguse lõppemise

kohta Riigikohtu 5. detsembri 2007. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-07, p 7 teine lõik).

Sellest tulenevalt ei saa pärast juriidilise isiku lõppemist enam tema suhtes teha kehtivalt

avaldusi senistele juhatuse liikmetele.

21. Samas ei tulene põhivõlgniku lõppemisest tema kõigi kohustuste lõppemine. Eelkõige ei

lõppe sellised kohustused, mida saab täita ilma põhivõlgniku osavõtuta ja kohustuse täitmine

oli tagatud. Kohustuse täitmine, mis seisneb võlausaldajale raha maksmises, on võimalik ka

2-10-31811

5 (7)

põhivõlgnikust juriidilise isikuta (vt Riigikohtu 15. novembri 2006. aasta otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-100-06, p 14 ja selles viidatud 7. veebruari 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

119-04, p 21 kolmas lõik). Järelikult ei lõppenud käesolevas asjas hagetav kohustus

põhivõlgniku lõppemisega, sest see oli tagatud muu hulgas kostja käendusega ja selle täitmine

on võimalik ilma põhivõlgnikuta.

22. Kuna kohus ei tuvastanud, et hageja oleks põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingu kehtivalt

üles öelnud (eespool p 20) ja samas ei ole põhivõlgniku kohustused hageja ees lõppenud

(eespool p 21), siis tuleb kohtul analüüsida veel kostja vastuväite seda osa, mille järgi hageja

saaks nõuda kostjalt üksnes samasuguseid makseid nagu kehtiva laenulepingu puhul

põhivõlgnikult. Kohus leiab, et kui juriidilisest isikust laenusaaja (käesoleval juhul

põhivõlgnik) on lõppenud registrist kustutamisega, siis on laenuandjal (hageja) võimalik

vastavate aluste esinemise korral lõpetada laenu- ja käenduslepingust tulenev võlasuhe

ülesütlemise teel tehes selle kohta avalduse käendajale (kostja). Käenduslepingu sõlmimisega

tekib käendajal põhikohustusest eraldiseisev täitmiskohustus võlausaldaja ees. Käendaja

täitmiskohustuse eesmärk on põhikohustuse täitmise tagamine ja seetõttu on kõnealune

täitmiskohustus ja põhikohustus omavahel seotud. Käenduse aktsessoorsus avaldub eelkõige

just seotuses põhikohustusega, st täitmiskohustus sõltub põhikohustusest nii tekkimisel,

ulatuselt kui lõppemisel. Seega kehtib üldjuhul põhimõte, et võlausaldaja kujundusõigusi

põhikohustuse allikaks oleva võlasuhte osas saab ja tuleb teostada just sellele võlasuhtele

suunatuna. Erandina võib aga VÕS § 142 lg 1 ja § 149 lg 2 eesmärgist tuleneda, et käenduse

tagamiseesmärk on olulisem aktsessoorsusest. Sellisel juhul nagu käesolevas on laenuandja

pärast põhivõlgniku lõppemist olukorras, kus laenu- ja käenduslepingust tulenevate

kohustuste rikkumise korral, st eelkõige laenu tagasimaksete ja/või intressimaksete tasumise

hilinemise korral ei ole enam võimalik laenulepingu ülesütlemine põhivõlgniku suhtes

(eespool p 20). Samas ei saa põhivõlgniku lõppemise kaudu lõplikult välistada edasikestva

võlasuhte, st käesoleval juhul hageja ja kostja vahelise võlasuhte ülesütlemise õigust. Ka selle

kahel lepingul rajaneva võlasuhte saab lõpetada ühe poole avaldusega teisele VÕS § 196

lg-s 1 märgitud alustel. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja suhtes vastava avalduse

teinud (I kd tlk 25), st ülesütlemise puhul on täidetud VÕS § 195 lg 1 formaalne eeldus.

Hageja tugines ülesütlemisel muu hulgas intressivõlgnevusele, mida kostja selgesõnaliselt

vaidlustanud ei ole. Seega esines ülesütlemise ajal pooltevahelisest võlasuhtest tuleneva

kohustuse rikkumine ja VÕS § 399 lg 1 p-s 2 märgitud laenulepingu erakorralise ülesütlemise

alus. Arvestades lisaks põhivõlgniku lõppemist tuvastab kohus, et hagejalt ei võinud kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

laenulepingus esialgselt kokku lepitud tähtpäevani. Järelikult on ülesütlemine kostja suhtes

kehtiv ja hageja võis VÕS § 399 lg 1 alusel nõuda laenu kohest tagastamist.

23. Eelneva põhjal ei ole kostja esimesed viis vastuväidet edukad ega takista hageja nõuete

rahuldamist. Järgmiseks käsitleb kohus hageja nõudeid (loetletud eespool p-s 10).

24. Laenulepingu puhul on VÕS § 8 lg 2 ja § 396 lg 1 järgi laenu tagasimaksmine laenusaaja

ehk põhivõlgniku peamine kohustus. Kohus tuvastas eespool p-s 22, et hagejal tekkis õigus

nõuda laenu tagastamist VÕS § 399 lg 1 alusel. Hageja on esitanud laenulepingu (I kd tlk 6–

12) ja omapoolsed andmed selle täitmise kohta (I kd tlk 29–41 ja II kd tlk 41–44). Selles osas,

milles hageja on tõendanud, et ta andis põhivõlgnikule laenulepingu alusel raha ja

põhivõlgnikul oli tekkinud kohustus raha tagastada, peab kostja tõendama asjaolusid, millest

nähtuks, et hagejal vastavat nõuet enam ei ole (Riigikohtu 29. märtsi 2011. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-173-10, p 11 esimene lõik). Kostja ei ole vastavaid tõendeid esitanud.

Järelikult on hageja nõue laenu põhiosa 529,97 eurot saamiseks tõendatud ja põhjendatud.

25. Samuti on hagejal laenulepingu puhul õigus nõuda intressi maksmist VÕS § 397 lg 1

alusel. Hageja nõutava intressi 1 772,92 eurot arvestus (II kd tlk 41–44) vastab laenulepingule

2-10-31811

6 (7)

ja kostja ei ole tõendanud, et intressi oleks makstud. Sel juhul on hageja intressinõue

tõendatud ja põhjendatud summas 1 772,92 eurot.

26. Laenulepingu p 2.17.2 ja VÕS § 8 lg 2 alusel võib hageja nõuda tagatistasu ehk

käendustasu maksmist. Hageja väidab, et põhivõlgnikul jäi nimetatud tasust maksmata

349,01 eurot. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tagatistasu oleks makstud hageja

arvutustest suuremas summas. Sarnaselt eelnevaga on hageja nõue tagatistasu 349,01 eurot

osas samuti tõendatud ja põhjendatud.

27. Hageja väidab, et ta võib nõuda kostjalt Kredexi tasutud summa tagastamist, sest Kredex

on vastava tagasinõude hagejale loovutanud. Selles osas on nõude aluseks esmalt VÕS § 164

lg 1 esimene lause, mille kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Hageja esitatud nõude loovutamise lepingu järgi loovutas Kredex hagejale 1 589,92 euro

suuruse nõude (II kd tlk 47-50). Hageja nõudes on vastav osanõue suuremas summas

1 630,45 eurot. Hageja nõuab kostjalt nimelt nii Kredexi tasutud käendussumma

1 589,92 eurot kui ka 40,53 euro suuruse realiseerimishüvitise maksmist. Kostja ei ole väitnud,

et need summad oleks Kredexi poolt hagejale tasumata. Nähtuvalt nõude loovutamise lepingu

p-st 1.1 on loovutuse ese siiski üksnes Kredexi makstud käendussumma tagasinõude

1 589,92 eurot loovutamine. Kuigi loovutamise lepingu p-s 2.15 kinnitavad hageja ja Kredex,

et Kredex on maksnud hagejale lisaks käendussummale 1 589,92 eurot veel realiseerimis-

hüvitise 40,53 eurot, ei laienda see loovutuse ulatust. Sel juhul ei ole hagejal alust nõude

loovutamise lepingu alusel nõuda kostjalt realiseerimishüvitise 40,53 eurot tasumist, sest kui

Kredexil selline nõue kostja vastu ka oleks, siis ei ole Kredex seda hagejale loovutanud.

Laenulepingu p 2.16.3 järgi oli Kredexi tagatis 60% tagastamata laenusummast (st

2 119,89 × 60%), aga hageja väidete ja nõude loovutamise lepingu järgi on Kredex hagejale

tasunud 75% laenujäägist (st 2 119,89 × 75%). Hageja ei ole kohtule selgitanud neid erinevusi

ning kostja ei ole kohtule esitanud oma seisukohta, kas viidatud erinevused midagi muudavad

kostja kui käendaja kohustustes. Kohus leiab, et põhivõlgniku ja hageja vahelisele õigussuhte,

mille suhtes kehtib kostja kui käendaja aktsessoorne kohustus, tingimused nähtuvad VÕS § 8

lg 2 tõttu laenulepingust. Kostja käenduskohustuse ulatus on selles tähenduses samuti

määratud laenulepingu, mitte aga hageja ja Kredexi vahelise lepinguga. Lepingutingimustele

vastavas osas on Kredexi käenduse alusel hagejale tasutud summa tagasimakse nõudeõigus

VÕS § 69 lg 2, Kredexi ja hageja vahelise käenduslepingu p 4.1 (I kd tlk 42-43) ning

põhivõlgniku ja Kredexi kokkuleppe (I kd tlk 44) alusel üle läinud esmalt Kredexile ja

seejärel loovutuse tulemusel hagejale. Järelikult on tõendatud põhjendatud hageja nõue

Kredexi tasutud summa tagastamiseks 1 271,93 euro ulatuses (2 119,89 × 60%).

28. Lõpuks nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 alusel laenu põhivõlalt arvestatud viivise

3 818,62 eurot ja tagatistasult arvestatud viivise maksmist summas 724,61 eurot. Viivise

summade arvutus vastab kohtu hinnangul lepingule ja seadusele. Kostja on taotlenud viivise

vähendamist VÕS § 162 ja § 113 lg 8 alusel. Viivise vähendamine on kohtu

diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1

alusel huvide kaalumisel arvestada eelkõige kostja ja põhivõlgniku kohustuse täitmise, hageja

õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale

kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada

võlausaldaja muud huvi. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on

üldjuhul poolel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema

viivisenõude

korral

tõendama

vastava

kahju

olemasolu

võlausaldaja

(Riigikohtu

12. detsembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 20 viies lõik ja selles viidatud

26. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 p 12). Hageja ei ole esile toonud ega

tõendanud põhivõla nõudest suurema viivise nõude põhjendatust. Kohus vähendab seetõttu

2-10-31811

7 (7)

põhiosa viivise laenu põhiosaga võrdsele summale 529,97 eurot ja tagatistasu viivise

tagatistasuga võrdsele summale 349,01 eurot.

29. Kuna hageja nõue põhivõlgniku vastu on vähemalt osaliselt osutunud põhjendatuks, siis

tuleb järgmiseks kontrollida, kas hageja saab nõuda täitmist kostjalt kui käendajalt. VÕS

§ 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Pooltel ei ole vaidlust selles,

et nendevaheline käendusleping vastab eelviidatud sätte mõttele ja sisule. Kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees VÕS § 145 lg 1 alusel

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevas asjas esitatud

käenduslepingust ei nähtu, et käendaja vastutus oleks piiratud juhuga, kui nõuet põhivõlgniku

vastu ei saa rahuldada. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja

vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt

ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Poolte esiletoodu ja eelviidatud normide põhjal on

käendaja vastutuse eeldused kohtu hinnangul täidetud.

30. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue summas 8 825,58 eurot rahuldamisele osaliselt.

Kohus rahuldab hageja nõuded järgmiselt: laenu põhiosa summas 529,97 eurot ja laenu

põhiosa viivis sellega võrses summas 529,97 eurot; tagatistasu summas 349,01 eurot ja ka

sellelt arvutatud viivis samas summas 349,01 eurot; laenuintress summas 1 772,94 eurot ning

hagejale loovutatud Kredexi tasutud summa tagasinõue 1 271,93 eurot. Kokku rahuldab

kohus hageja nõude summas 4 802,83 eurot, st 54,4% ulatuses. Ülejäänud osas jääb hagi

rahuldamata.

31. Vastavalt TsMS §-le 123 võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu

avalduse esitamise aeg. Hagi hind oli selle esitamise aja seisuga 4 410,93 eurot. Hageja

suurendas hagi nõuet menetluse kestel. Suurendatavas osas tuleb hagi hind määrata omakorda

sel ajal kehtinud menetlusõiguse järgi, st liita põhi- ja kõrvalnõuded avalduse esitamise aja

seisuga (TsMS § 133 lg 1). Hageja nõue suurenes 2 194,33 euro võrra, seega on hagi hind

kokku 6 605,26 eurot.

32. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt

hagi rahuldamise ulatusele. Kostja kanda jäävad menetluskulud 54,4% ulatuses ja hageja

kanda jäävad menetluskulud 45,6% ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik