2-13-4367/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. mai 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-4367

Tsiviilasi

GT hagi Korteriühistu XXX vastu töövaidluses

(töövaidlusasi nr 4.4-2/2707)

Tsiviilasja hind

648 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: GT, isikukood XXX, elukoht XXXX, XXX

Kostja: Korteriühistu XXX, registrikood XXX, asukoht

XXX

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige IL, e-post XXX;

XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada,

et

hageja

GT

(isikukood

XXX)

ja

kostja

Korteriühistu

XXX(registrikood XXX) vahel on alates 7. septembrist 2012 kehtiv tööleping, mis

on sõlmitud hageja ja GÜXXX (likvideerimisel) vahel 25. jaanuaril 2010.

3. Mõista kostjalt Korteriühistu XXX hageja GT kasuks välja 2012. aasta oktoobri

ja novembri eest töötasu 648 eurot. Sama nõude on Põhja Inspektsiooni

Töövaidluskomisjon

rahuldanud

27. detsembri 2012. aasta

otsusega

töövaidlusasjas nr 4.4-2/2707.

4. Tühistada 7. veebruari 2013. aasta kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise

abinõu käesoleva otsuse jõustumisel.

5. Jätta rahuldamata hageja 2. mai 2013 taotlused tunnistajate AJ ja GL

ülekuulamiseks.

6. Jätta kostja 30. mai 2013 taotlused ja seisukohad läbi vaatamata.

7. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

2-13-4367

2 (6)

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu XXX(edaspidi „kostja”) esitas 27. jaanuaril 2013 e-kirja teel kohtule

avalduse vaadata tema ja GT(edaspidi „hageja”) vaheline töövaidlus läbi hagimenetluse

korras.

Seeläbi

vaidlustas

kostja

Põhja

Inspektsiooni

Töövaidluskomisjoni

27. detsembri 2012. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-2/2707.

2. Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt (edaspidi „TVK”) välja eelviidatud töövaidlusasja

toimiku ja võttis selle tervikuna käesoleva asja toimiku juurde. Toimikust nähtub, et hageja

esitas 19. novembril 2012 TVK-le avalduse kuue nõudega. Esiteks nõudis hageja tööandja

tuvastamist; teiseks töölepingu 16. novembril 2012 lõpetamise ebaseaduslikuks lugemist;

kolmandaks 2012. aasta oktoobri ja novembri eest töötasu maksmist summas 749 eurot;

neljandaks 19. novembril 2012 alanud töövõimetuslehe hüvitist, viiendaks puhkuseraha

maksmist summas 253,17 eurot ja kuuendaks muude seadusest tulenevate hüvitiste maksmist.

3. TVK rahuldas avalduse osaliselt järgmiselt:

− luges hageja ja GÜXXX(likvideerimisel, edaspidi „esialgne tööandja“) vahel

1. veebruaril 2010 sõlmitud töölepingu (tegelik sõlmimise kuupäev 25. jaanuar 2010,

edaspidi „tööleping“) alates 7. septembrist 2012 üle antuks kostjale;

− mõistis kostjalt hageja kasuks 2012. aasta oktoobri ja novembri eest välja töötasu

648 eurot ja määras, et selle summa osas on otsus viivitamata täidetav;

− jätis hageja nõude puhkusehüvitise väljamõistmiseks rahuldamata;

− lõpetas menetluse haigushüvitise väljamõistmiseks nõudest loobumise tõttu.

4. Kohus leidis 7. veebruari 2013. aasta määruses, et hageja avaldus TVK-le ei vasta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele. Kohus pidas otstarbekaks, et hageja esitab

oma nõuded ja põhjendused ühes menetlusdokumendis. Kohus selgitas hagejale erinevate

nõuete esitamise võimalusi ja sellega seonduvat. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et TVK-le

esitatud avalduse lisad on osaliselt võõrkeelsed ja andis tähtaja tõlgete esitamiseks.

2-13-4367

3 (6)

5. Hageja esitas 15. veebruaril 2013 kohtule hagiavalduse viie nõudega. Esiteks nõuab hageja

töölepingu kehtivuse tuvastamist; teiseks töölepingu 16. novembril 2012 lõpetamise

ebaseaduslikkuse tuvastamist; kolmandaks töötasu maksmist 648 eurot; neljandaks

20. novembril 2012 alanud töövõimetuslehe hüvitist ja viiendaks kahju hüvitamist töölepingu

seaduse (TLS) § 108 lg 1 alusel. Kahe viimase nõude puhul ei nimetanud hageja nõude

summat.

6. Kohus jättis 18. märtsi 2013. aasta määrusega hagiavalduse korduvalt käiguta ja andis

pooltele tähtajad erinevate puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas tuli hagejal oma nõudeid

täpsustada ja täiendavalt põhjendada, kostjal aga esitada senise lepingulise esindaja

toimingute kohta heakskiit.

7. Kostja esitas 21. märtsil 2013 kohtule senise lepingulise esindaja toimingute heakskiidu.

8. Hageja kõrvaldas hagiavalduse puudused osaliselt ja esitas 26. märtsil 2013 kolme

dokumentaalse tõendi tõlked eesti keelde.

9. Kohus võttis hagiavalduses märgitud esimese ja kolmanda nõude 2. aprilli 2013. aasta

määrusega menetlusse ja keeldus sama määrusega hageja ülejäänud nõuete menetlusse

võtmisest. Hagejal oli võimalus menetlusse võtmisest keeldumise peale esitada määruskaebus,

aga kohtumäärus on edasi kaebamata ka selles osas jõustunud.

10. Kostja esitas 18. aprillil 2013 vastuse hagile, milles vaidles mõlemale menetlusse võetud

nõudele vastu. Hageja esitas 2. mail 2013 arvamuse kostja vastuse kohta ning taotles

tunnistajate ülekuulamist ja täiendavate tõendite vastuvõtmist. Samal päeval esitas hageja

avalduse täiendavate nõuetega.

11. Kohus määras 20. mai 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja

andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Hageja täiendavad nõuded eraldas kohus

lahendamiseks eraldi tsiviilasjana. Kohus pikendas pooltele määratud tähtaega 27. mai

2013. aasta määrusega kuni 29. maini 2013. Hageja esitas kohtu määratud tähtajaks

kokkuvõtvad seisukohad. Kostja esitas 30. mail 2013 taotluse ja seisukohad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja väited

12. Hageja nõuab kostjalt töölepingu kehtivuse tuvastamist ja töötasu maksmist summas

648 eurot. Hagi alusena ja oma nõuete põhjenduseks märgib hageja järgmist:

− hageja asus esialgse tööandja juures tööle valvurina 1. veebruaril 2010, töötasuks lepiti

27 krooni (1,73 eurot) tunnis;

− esialgse tööandja liikmed asutasid 18. veebruaril 2012 kostja kui korteriühistu, kes

pidi üle võtma juba alates 23. novembrist 2007 likvideerimisel oleva esialgse tööandja

dokumentatsiooni ja arhiivi. Kostja kanti registrisse 7. septembril 2012;

− esialgse tööandja likvideerimiskomisjon andis 10. septembril 2012 hageja ja kahe teise

valvuri töölepingud 7. septembri 2012 seisuga üle kostjale;

− kostja

jätkab

esialgse

tööandja

tegevust

ja

hageja

jätkas

oma

tööd

valvurina. oktoobris 2012 töötas hageja kümme 24-tunnist vahetust, st 240 tundi ja

novembris viis vahetust ehk 120 tundi. Kostja juhatuse liige teatas aga

6. novembril 2012 hagejale, et hageja on jätkuvalt esialgse tööandja töötaja ja et tema

asemele võeti kostja juurde valvuriks teine töötaja;

− esialgne tööandja teatas hagejale töölepingu ülesütlemisest 16. novembri 2012 seisuga;

2-13-4367

4 (6)

− hageja leiab, et tööleping on esialgselt tööandjalt läinud üle kostjale, kes kannab

vastutust selle täitmise eest edaspidi. oktoobri ja novembri eest nõuab hageja töötasu

kokku 648 eurot, st vastavalt palga alammäärale 1,80 eurot tunnis.

13. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

14. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− hageja ja esialgse tööandja vaheline tööleping oli sõlmitud tähtajalisena alates

1. veebruarist 2010 kuni „uue KÜ loomiseni“. Tegemist on töölepinguga, milles on

sätestatud lepingu kehtivuse lõppemise tingimus, mida tuleb käsitleda äramuutva

tingimusena ja selline lepinguline suhe ei saa üle minna ega teda pole võimalik

ühepoolselt üle anda;

− TLS § 80 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline tööleping tähtaja möödumisel, st tingimuse

saabumisel loetakse leping lõppenuks ilma täiendava avaldusteta;

− kostja ja esialgne tööandja on kaks erinevat juriidilist isikut. Esialgne tööandja

tegutseb jätkuvalt ja teda juhivad kolm likvideerijat, kes esindavad likvideeritavat

ühistut ainult ühiselt. Kostjale ei ole hageja töölepingu üle läinud ega seda ei ole ka

kehtivalt üle antud;

− kostja ei ole tegelik kostja. Kõik hageja nõuded tuleks esitada ja suunata esialgse

tööandja vastu.

15. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

17. TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda

kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt

viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente,

samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

18. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja esialgne tööandja (tlk 96) sõlmisid

25. jaanuaril 2010 töölepingu (TVK tlk 11), mille alusel hageja asus esialgse tööandja juures

1. veebruaril 2010 tööle valvurina. Samuti ei ole vaidlusalune kostja moodustamine

18. veebruari 2012 otsusega (TVK tlk 20–25 ja kohtutoimiku lk 93–95) ning kandmine

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 7. septembril 2012 (TVK tlk 26).

19. Vaidlus taandub peamiselt küsimusele, kas tööleping on kostjale üle läinud ja vaatamata

tähtajalisusele veel kehtiv. Kohus kontrollib esmalt, kas töölepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste esialgselt tööandjalt kostjate ülemineku eeldused on täidetud.

20. TLS § 112 lg 1 sätestab, et töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte

omandajale vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS), kui ettevõte jätkab sama või sarnast

majandustegevust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66¹ järgi on ettevõte

majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 alusel

ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused,

muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

21. Kohus leiab, et esialgse tööandja ja kostja tegevust tuleb pidada „ettevõtteks“ ja

„majandustegevuseks“ eelviidatud sätete tähenduses vaatamata sellele, et esialgne tööandja ja

kostja mõlemad on mittetulundusühingud. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on

majandustegevus igasugune tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval

2-13-4367

5 (6)

turul (vt 22. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-218/00: Cisal, EKL 2002, lk I-691, p 23)

ja näiteks liidu konkurentsiõiguse kontekstis hõlmab mõiste „ettevõtja“ mis tahes

majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist

(vt 23. aprilli 1991. aasta otsus kohtuasjas C-41/90: Höfner ja Elser, EKL 1991, lk I-1979,

p 21, ning 11. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-280/06: ETI jt, EKL 2007, lk I-10893,

p 38). Sellest järeldab kohus, et ka mittetulunduslikul eesmärgil viljeldav tegevus, millega

kaasneb töölepingute sõlmimine ja töö tegemine, on ettevõtlus ja majandustegevus TLS § 112

lg 1 tähenduses ning sellise tegevuse raames sõlmitud töölepingud saavad viidatud sätte alusel

üle minna.

22. Hageja väidab sisuliselt, et kostja jätkab esialgse tööandja tegevust Tallinnas aadressil

XXXasuva garaažihoone majandamisel. Kostja ei ole hageja sellele väitele vastu vaielnud.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 231 lg 2 esimene lause sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Vastavalt TsMS § 231

lg-le 4 omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega saab

kohus lähtuda eeldusest, et kostja jätkab esialgse tööandja tegevust. Järelikult on täidetud

hageja töölepingu kostjale muutumatul kujul üle minemise eeldused.

23. Kostja on esitanud vastuväite, et tööleping on selle tähtajalisuse või tingimuslikkuse tõttu

lõppenud. Kohus kostja selle vastuväitega ei nõustu. Tegemist ei ole tingimusliku lepinguga

TsÜS § 102 lg 3 tähenduses. TsÜS § 110 näeb ette, et tehinguga kindlaksmääratud õigusliku

tagajärje tekkimiseks või lõppemiseks tähtpäeva ettenägemise korral kohaldatakse vastavalt

VÕS 6. ptk-s edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut. VÕS § 110 on erinorm

§ 102 suhtes. Hageja ja esialgne tööandja sõlmisid tähtajalise töölepingu, sellise võimaluse

näeb ette TLS § 6 lg 2. Töölepingu kohaselt saabus selle tähtaeg kostja „loomisega“. Kostja

kui

korteriühistu

osas

tuleb

korteriühistuseaduse

§ 1

lg 2

alusel

kohaldada

mittetulundusühingute seaduse sätteid, mille § 2 lg 1 teine lause kohaselt tekib

mittetulundusühingu õigusvõime mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse. Vastav kanne kostja kohta tehti 7. septembril 2012 (TVK tlk 26), mis

oli töölepingu kohaselt lepingu lõppemise tähtpäev. Siiski näeb TLS § 80 lg 3 ette, et kui

töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja

arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai

teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Hageja väitel ja TVK-le

esitatud töögraafikute kohaselt (TVK tlk 14–19) on ta jätkanud samal kohal töötamist ka

pärast 7. septembrit 2012. Töögraafikutest nähtub, et hageja töötas 2012. aasta oktoobris

kümme 24-tunnist vahetust, st 240 tundi ja novembris viis vahetust ehk 120 tundi. Hageja

töötasu kokkuvõtvast arvestusest (TVK tlk 34 ja kohtutoimiku lk 56, tõlge lk 60) saab kohus

järeldada, et hagejale arvestati palka ka pärast 7. septembrit 2012. Kostja ei ole esile toonud

ega tõendanud, et tema või esialgne tööandja oleks hagejale teatanud soovist töölepingu

lõpetamiseks enne 1. novembrit 2012 (TVK tlk 12 pöördel, kohtutoimiku lk 57 ja tõlge lk 58).

Viidatud avaldus ei ole tehtud TLS § 80 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Eelneva põhjal on

tööleping muutnud tähtajatuks, on seega kehtiv ja kostjale üle läinud. Seega on hageja

esimene (tuvastus)nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tulenevalt TsMS § 442 lg 8 viimase

lause mõttest ei käsitle kohus hageja alternatiivset väidet töölepingu kostjale üleandmise

kohta ega kostja sellekohaseid vastuväiteid.

24. Hageja teine nõue on töötasu nõue, selle õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1 koosmõjus TLS

§ 1 lg 1 teise lause ja § 28 lg 2 p-ga 2. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suuruse või

töö tegemise osas. Kui töötaja nõuab töölepingujärgset või õigusaktidest tulenevat tasu, siis

peab tööandja tooma esile ja vaidluse korral tõendama asjaolud, miks ei peaks töötajale palka

maksma või miks tuleks seda maksta ettenähtust väiksemas summas. Eespool p-des 22 ja 23

2-13-4367

6 (6)

märgitust tulenevalt tuvastab kohus, et hagejal on õigust nõuda kostjalt tasu 2012. aasta

oktoobris 240 tunni eest ja novembris 120 tunni eest – kokku seega 360 tunni eest.

Töölepingu tingimustel oli hageja tunnitasu 27 krooni ehk alates 1. jaanuarist 2011

vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse § 5 sätetele 1,73 eurot. Tulenevalt TLS § 29 lg-st 6

ei tohi töötajale maksta alammäärast madalamat töötasu ja 2012. aastal oli töötasu alammäär

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011määruse nr 169 § 1 kohaselt 1,80 eurot tunnis. Kohus

rahuldab eelneva põhjal hageja teise nõude summas 648 eurot ( = 360 × 1,80). Otsuse

resolutsiooni selguse ja täitmise lihtsustamise huvides märgib kohus, et tegemist on sama

nõudega, mille TVK juba rahuldas.

25. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (järgnevas p 26), samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused (p 27).

26. Hageja esitas 2. mail 2013 taotluse kahe tunnistaja ülekuulamiseks. Kohtu eelnevatest

põhjendustest tuleneb, et hageja väited on niigi piisavalt tõendatud. Seega jäävad tunnistajate

ülekuulamise taotlused TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. Kostja esitas oma seisukohad

ja taotlused 30. mail 2013, st üks päev pärast kohtu määratud seisukohtade, tõendite ja

taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 330 lg 3 näeb ette, et pärast eelmenetluse

lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi

asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse sama seadustiku

§-s 331 sätestatud juhul ja korras. Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või TsMS §-s 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või

vastuväite, menetleb kohus seda vastavalt TsMS § 331 lg-le 1 üksnes juhul, kui menetlusse

võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul põhjustaks kostja hilinenud

taotluse lahendamine asja lahendamise viibimist ja kostja ei ole kohtule teatanud hilinemise

põhjust. Neil kaalutlustel jätab kohus kostja hilinenud avalduse läbi vaatamata.

27. Vastavalt TsMS § 386 lg-le 4e tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata. Käesoleval juhul on TVK-s lahendatud töövaidluse eripära tõttu tagamist

rakendatud kostja taotlusel. Kuna kohus hagi rahuldab, st teeb kostjale mittesoodsa otsuse,

siis tuleb kostja taotlusel rakendatud hagi tagamise abinõu tühistada.

28. Kohus jätab otsuse tegemiselt TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata hageja ID-

kaardi ärakirja (tlk 40), kirjade edastamist puudutavad tõendid (tlk 41–43 ja 47–48),

töövõimetuslehed (tlk 44–45), puhkusepäevade arvestuse (TVK tlk 27–28) ja hagi

täiendamise avalduse lisad (tlk 85–89) , sest neist ei nähtu asja lahendamiseks tähtsust

omavaid asjaolusid. Samuti ei arvesta kohus hageja töölepingu väidetava üleandmise

dokumendiga (TVK tlk 29) eespool p 23 viimses lauses märgitud põhjusel. Lisaks jäävad

arvestamata võõrkeelsed tõendid (TVK tlk 13 ja 30–33), mille tõlkeid ei ole kohtule esitatud.

29. Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 3 ja § 124 lg 1 alusel 648 eurot.

30. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik