3-10-2805/325 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Ruth Plaks ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-10-2805

Haldusasi

X Xi, X X, X X, X X, X Xi ja MTÜ Kakumäe Selts

kaebus Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsuse nr

203 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X X, X X, X X, X X, X X, MTÜ Kakumäe

Selts; esindajad v. adv Maria Mägi-Rohtmets ja

v.adv Indrek Kukk

Vastustaja – Tallinna Linnavolikogu, esindaja Raul

Keba

Kolmas isik – OÜ Kakumäe Jahisadam, esindaja v. adv

Martin Triipan

Kolmas isik – MTÜ Jahisadam, esindajad Tuulikki

Laesson ja v. adv Kaija Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X Xi, X X, X X, X X, X Xi ja MTÜ Kakumäe Selts

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

24. aprill 2013

RESOLUTSIOON

1. Jätta X Xi, X X, X X, X X, X Xi ja MTÜ Kakumäe Selts apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.08.2013 otsus haldusasjas nr 3-10-2805

muutmata.

2. Mõista igalt kaebajalt, so X Xilt, X Xlt, X Xlt, X X, X Xilt ja MTÜ-lt Kakumäe Selts

menetluskuludena OÜ Kakumäe Jahisadam kasuks välja 500 (viissada) eurot ning MTÜ

Jahisadam kasuks 500 (viissada) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28.06.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-10-2805

2(12)

§ 213

lg

p

5).

Sõltumata

kohtuistungi

soovi

märkimisest

võib

Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsusega nr 203 kehtestati Haabersti linnaosas

Kakumäe jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneering Lesta tänav 9, 10, 11, 14 ja 16/18

kruntide ning Lesta tänava ja Nooda tee osas (edaspidi DP). Otsuse kohaselt on planeeritavaks

maa-alaks Kakumäe asum Kopli lahe läänekaldal endise kalasadama ja selle lähiala

territooriumil. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud

Tallinna üldplaneeringule on detailplaneeringualal kaks juhtotstarvet: sadamaala mere ääres ja

ülejäänud ala on väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamute, samuti üksikute

väiksemate 3- kuni 4-korruseliste elamute ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid

asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid ja mille tihendamine korterelamutega ei

ole soovitav. Kehtestatava DP-ga tehakse ettepanek muuta väikeelamute ala juhtotstarve

korruselamute alaks, mis on mõeldud põhiliselt 2- ja enamakorruselistele korterelamutele ning

kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted.

Sihtotstarbe muutmise vajadust põhjendati asjaoluga, et Tallinna üldplaneeringu koostamise

ajal ei nähtud ette Kakumäe piirkonna nii kiiret arengut ja ala juhtotstarve määrati

olemasolevate tootmishoonete alusel. Kiiresti muutuv sadamaala ja asumi piirkond eeldab

tihedamat linnaruumi väikeelamutele iseloomuliku linnaruumi kasutusega võrreldes.

Planeeringualale pindalaga 13 ha nähakse ette järgmised ehitusõigused: senise Kakumäe

kalasadama asukohale kuni 30 m kõrguse 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega

multifunktsionaalse külalis- ja kalasadama rajamine koos mereäärse sõidu- ja kergliiklusteega,

tagamaks piirkonna elanikele juurdepääs mereäärsele alale ning esmatarbekaupade

kättesaadavus vältimaks liigseid auto- ja bussisõite; ühe maapinnast kuni 12 m kõrguse

maksimaalselt 3-korruselise maa-aluse korrusega 8 korteriga elamu ehitamiseks; ühe

maapinnast kuni 20 m kõrguse 1-korruselise tootmishoone ja kolme maapinnast kuni 12 m

kõrguse kuni 3-korruselise maa-aluse korrusega kokku 55 korteriga elamu ehitamiseks ning

ühe olemasoleva 3-korruselise ärihoone ehitusõiguse täpsustamine. Nii olemasolevate kui ka

uute rajatavate hoonete privaatsuse ja kruntide eraldatuse säilitamiseks ja tagamiseks

planeeritakse

olemasoleva

kõrghaljastuse

vahele

suuremahuline

täiendusistutus

ja

mitmerindeline haljastus; parkimine lahendatakse suuremas osas maa-alusena oma krundil

kokku 893 koha ulatuses, tagamaks olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilimine.

DP seletuskirjas nimetatakse kavandatava ehitustegevuse resultaati väiksemaks piirkondlikuks

keskuseks rekonstrueeritava multifunktsionaalse külalis- ja kalasadama ning kuni 3-

korruseliste korterelamutega. Märgitakse, et Paldiski mnt, Rannamõisa tee ja Ehitajate tee

ristumiskohas on kujunenud Haabersti linnaosa keskus, kuid linnaosa ääreasumitel ei ole oma

keskusi, mis aga on üliolulised, võimaldamaks kohalikele elanikele nii ühistegevust,

siseruumides sportimist kui ka esmatarbeteenuse osutamist ja nn lähipoodi. Võttes arvesse

inimeste arvu kasvu, peetakse keskuse rajamist Kakumäele sealset intensiivset ehitustegevust

arvestades

möödapääsmatuks.

Samuti

on

Tallinnale

kui

merelinnale

oluline

3-10-2805

3(12)

sadamafunktsioon, mida täidab Kakumäe asumisse rajatav jahisadam koos äri- ja

sotsiaalobjektidega.

Liikluskorralduse kavandamisel on arvestatud, et detailplaneeringuala põhiline juurdepääs on

rekonstrueeritav Nooda tee. Nooda tee ühineb Lesta tänavaga sadamahoone juures ja jätkub

detailplaneeringu ala hõlmamata Nooda teena Laose tänavani. Piki Nooda teed on juurdepääs

kõikidele parkimiskohtadele kogu planeeringualal. Tagamaks pääsu Lesta tänavalt ja Nooda

teelt

Vabaõhumuuseumi

teele,

on

planeeritud

foorijuhtimisega

Lesta

tänava

ja

Vabaõhumuuseumi tee ristmik ning Nooda tee ja Vabaõhumuuseumi tee ristmik. Liiklusmüra

vähendamise leevendusmeetmena on lisaks piirkiiruse vähendamisele planeeritud sõiduteede

äärde ka mitmerindeline haljastus, s.o lisaks kõrghaljastusele kuni meetrine põõsasrinne.

Nooda teele on planeeritud pankrannikust läbimurde osas mürasein. Parkimiskohtade

planeeritud arv 893 vastab Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329

kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014” äärelinna

normatiivile (519).

DP-ga kavandatud tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise

viis läbi OÜ Corson (töö nr 0609 “Tallinnas Kakumäe Jahisadama ja lähiümbruse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine”). Keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) aruande ptk-des 8 ja 9 on fikseeritud negatiivse keskkonnamõju vältimiseks

ja leevendamiseks kavandatud meetmed, millega on arvestatud nii DP koostamisel, kuid

millega tuleb arvestada ka hiljem, ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ning kasutamisel.

2. X X, X X, X X, X X, X X ja MTÜ Kakumäe Selts esitasid 28.10.2010 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsuse nr 203 tühistamiseks.

Vastuväited DP-le olid kokkuvõtvalt järgmised:

1) senise aedlinliku elukeskkonna ümberkujundamine toob kaasa kinnisvara väärtuse

vähenemise;

2) suurenev

elanikkond

toob

kaasa

täiendava

koormuse

niigi

ülekoormatud

tänavavõrgustikule. Sellega kaasneb piirkonnas ka müra ja saaste. Jalgsi liikumine muutub

ebaturvalisemaks.

Raskendatud

saab

olema

autoga

väljasõit

Vabe

tänavalt

Vabaõhumuuseumi teele;

3) kaubanduskeskuse rajamine toob kaasa kuritegevuse kasvu;

4) kaebajatele kaasneb DP elluviimisega oluline privaatsusriive;

5) rikutud on kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Otsuses ei ole põhjendatud, miks ei

võetud arvesse elanike poolt esitatud vastuväiteid. Üldplaneeringu muutmise vajadust ei

ole piisavalt põhjendatud. Planeeringu vastuvõtmise ja kehtestamise vahele on jäänud liiga

pikk aeg. Uuritud ei ole kalasadama vajalikkust ega liikluskoormust. Arvestatud ei ole

alternatiivsete lahendustega;

6) kavandatav sadamahoone on vastuolus veeseaduse (VeeS) § 221 lg-ga 1 ning looduskaitse

seaduse (LKS) §-ga 34 ja § 38 lg-ga 3. Ilmne on, et planeeritava hoone näol ei ole tegemist

sadamahoonega,

vaid

valdavas

osas

kaubanduspinnaga,

mille

rajamine

ehituskeeluvööndisse ei ole LKS-st tulenevalt lubatav. Keskkonnaamet Tallinna

Keskkonnaameti taotlust ehituskeeluvööndi vähendamiseks ei rahuldanud, vaid leidis, et

avalikku veekogusse rajatava sadamahoone näol on tegemist LKS § 38 lg 4 p 11 kohase

erandiga. Keskkonnaameti kooskõlastus on selgelt õigusvastane, kuid see ei ole kohalikule

omavalitsusele siduv ning ei välista kohaliku omavalitsuse kohustust selgitada välja kõik

asjas tähtsust omavad asjaolud;

7) KSH tellis ja selle kulud kandis OÜ Kakumäe Jahisadam. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 34 lg-st 1 tulenevalt oli KSH koostamise

üleandmine lubamatu. Kuna KSH kulud on kandnud arendustegevusest otseselt huvitatud

3-10-2805

4(12)

isik, ei saa tulemust pidada objektiivseks. KSH aruanne on arendajakeskne ja ei käsitle

tegelikke alternatiive. Mõjusid looduskeskkonnale käsitletakse puudulikult. KSH aruande

hinnang ei ole relevantne, sest planeeringumenetluse käigus muudeti sadamahoone mahtu.

KSH aruandele on hinnangu andnud SA Säästva Eesti Instituut/Stockholmi

Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI), kes peab seda rahuldavaks, tuues välja

mitmeid puudusi.

3. Tallinna Linnavolikogu palus kaebus rahuldamata jätta, jäädes vaidlustatud otsuses

esitatud põhjenduste juurde.

4. OÜ Kakumäe Jahisadam ja MTÜ Jahisadam palusid oma seisukohtades kaebus

rahuldamata jätta.

5. Tallinna Halduskohus jättis 31.08.2012 kohtuotsusega X. Xi, X. X, A. X, V. X, V. Xi

ja MTÜ Kakumäe Selts kaebuse Tallinna Linnavolikogu 23.09.2010 otsuse nr 203

tühistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1); mõistis kaebajatelt võrdsetes osades kummagi

kolmanda isiku kasuks välja 5000 eurot menetluskulusid, ehk igal kaebajal tuleb tasuda

mõlemale kolmandale isikule 833,33 eurot (resolutsiooni p 2); tühistas alates kohtuotsuse

jõustumisest käesoleva asja menetluses rakendatud esialgse õiguskaitse meetmed

(resolutsiooni p 3). Halduskohtu otsuse põhjendused:

1) DP-st tulenev liikluskoormuse tõus ei riku tõenäoliselt DP-ga kavandatu realiseerimisel

kaebajate subjektiivseid õigusi määral, mida oleks võimalik pidada õigusvastaseks.

Füüsilistest isikutest kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et liikluskoormus

ümbruskonnas üldse ei kasvaks. Kaebajate poolt tõstatatud laiemaid liiklusprobleeme ei

saanud ega pidanudki käesolevas asjas vaidlustatud DP lahendusega lahendama. Usutav

on, et DP-ga kavandatu realiseerimisega kaasnev täiendav liiklusvoog planeeringualal

hakkab tulevikus ilmselt liikuma mööda Nooda teed, mida füüsilistest isikutest kaebajate

kinnistutele juurdepääsemiseks ei ole vaja kasutada ning et liikluskoormus

Vabaõhumuuseumi teel vastab ka pärast DP elluviimist kehtestatud nõuetele. Kohalikul

omavalitsusel on õigus ja kohustus oma teedel liiklust korraldada, kaebajatel puudub

subjektiivne

õigus

nõuda,

et

nende

poolt

kasutatavale

teele

vastavaid

liikluskorraldusvahendeid ei paigutataks, samuti puudub füüsilistest isikutest kaebajatel

subjektiivne õigus nõuda mingi kindla ajavahemiku jooksul konkreetselt tänavalt

väljapööramise võimalust. Linnakeskkonnas on isikutel suurem talumiskohustus ning

isikud peavad arvestama, et teatud liiklusmanöövrite tegemine võib eriti tipptunnil võtta

tavapärasest rohkem aega;

2) kuna Lesta teed kasutatakse ehitusaegse juurdepääsuna, siis sellel toimuv ajutine

liikluskoormuse kasv ja sellest tekkiv täiendav müra võib ajutiselt vähem või rohkem

riivata X. Xi ja X. X subjektiivseid õigusi. Samas on neil võimalik kasutada alternatiivset

teed Vabaõhumuuseumi teele pääsuks. Ehitustegevuse tõttu kaasnevat ajutist õiguste

riivet ja täiendavat müra tuleb taluda paratamatult kõigil selle naabruses elavatel inimestel

ja mitte ainult käesoleva DP realiseerimise puhul. Käesoleval juhul on tulenevalt

detailplaneeringuala elanike enda soovide rahuldamisest ja ehituse järkudesse jagamisest

esialgselt prognoositav ehitusaeg DP realiseerimiseks küll umbkaudu 5 aastat, kuid

nähtuvalt vastustaja ja kolmandate isikute seisukohtadest on selle perioodi jooksul ehituse

transpordivajaduste tagamiseks peamiselt kasutusel siiski esimeses etapis ehitatav Nooda

tee ja Lesta teed kasutatakse ainult mõningate suuremagabariidiliste veoste vedamiseks,

mistõttu ei ole tegemist sellise intensiivsusega riivega, mis tooks kaasa DP tühistamise

subjektiivsete õiguste riive tõttu;

3) DP-ga on Lesta tn-le ja Nooda teele ette nähtud kergliiklustee ja ülestõstetud

ülekäigurajad, kuigi Lesta tänav ei ole mõeldud DP ala teenindamiseks (va

3-10-2805

5(12)

ehitusperiood). Järelikult selles osas liiklusohutus pigem tõuseb. Teistel kvartalisisestel

teedel ei ole alust liikluse olulist kasvu eeldada, lähtudes liikluskorralduse lahendusest

(mis ei luba Lesta tänavalt sadamahoone juurde otse sõita) ning asjaolust, et liikumiseks

kasutatakse eelduslikult suuremaid teid;

4) nähtuvalt KSH lisades toodud mürauuringutest ei ületa DP realiseerimisega kaasnev müra

eelduslikult õigusaktidega lubatud müratasemeid. Lühiajaliselt võib see seoses

ehitustöödega toimuda, kuid sellist müra tuleb puudutatud isikutel seoses ehitustöödega

igal pool paratamatult taluda. Osaliselt prognoosimatu liikluskoormuse puhul (eriti

Vabaõhumuuseumi teega seotud liiklusvoog ja selle võimalikud muudatused), on ka

vastavate müraprognooside täpsus osaliselt küsitav, kuid kohus ei leia, et

planeerimismenetluses tehtud mürauuringutes oleks teadlikult või tahtlikult tekkivaid

probleeme valesti käsitletud. Vastustaja on planeeringus ette näinud mitmeid müra

vähendavaid meetmeid. Müraküsimuses ei ole vastustaja DP kehtestamisega rikkunud

kaebajate subjektiivseid õigusi;

5) kehtestatud DP ei riku kaebajate privaatsust määral, mis võiks olla aluseks DP kehtetuks

tunnistamiseks. DP kehtestamisel on kaebajate privaatsuse kaitsmisega seotud

küsimustega arvestatud. Käesoleva DP-ga kavandatava külalissadama-kaubanduskeskuse

püstitamine mõjutab kindlasti ka planeeringu lähialal liikuvate isikute arvu. Arendajad on

leidnud, et igapäevane keskmine täiendav inimvoog peaks planeeringuga kavandatu

realiseerimisel moodustama keskmiselt umbes 600 inimest. Usutav on, et planeeringuala

lähiümbruse senine rahulik aedlinnale iseloomulik „kõik tunnevad kõiki“ keskkond

mõningal määral muutub ning seda muudatust võib käsitleda privaatsusriivena.

Planeeringuala suhtes kehtiv üldplaneering annab kaebajatele teatud õiguspärase ootuse

senise olukorra (ka põhimõttelise aedlinnas lubatud ehitistest loogiliselt tuleneva

privaatsustaseme) säilimiseks. Samas ei välista planeerimisseadus (PlanS) üldplaneeringu

muutmist ja seetõttu ei ole sellel tuginev õiguspärane ootus absoluutne. Seda on mitmetes

oma lahendites märkinud ka Riigikohus. Üldplaneeringuga hõlmatud ala elanikud ei saa

eeldada, et planeeringut kunagi ja üldse ei muudeta, kui seadusandja on sätestanud

menetluskorra üldplaneeringu muutmiseks. Sellest menetluskorrast tulenevad isikutele

õiguslikud tagatised ja õiguspärane ootus, et üldplaneeringuga loodud hüvede (ka

privaatuse tase elukohas) muutmine toimub ainult kõiki asjaolusid ja nende huve

põhjalikult kaaludes. Kaebajate ja teiste piirkonna elanike privaatsusega seotud küsimusi

on planeeringumenetluses käsitletud ja võetud ette mitmeid meetmeid selle võimalikult

kõrgel tasemel säilitamiseks. Ainuüksi privaatsuse osaline vähenemine seoses

planeeringuga

ettenähtud

piirkonnakeskuse

ja

sadamahoone-kaubanduskeskuse

väljaarendamisega ei anna alust kaebuse rahuldamiseks;

6) seadusest tulenevalt ei ole ära määratud lubatud kuritegevuse taset ja sellele vastavat

üksikisikute subjektiivset õigust. Planeerimismenetluses loetakse üldplaneeringu

ülesandeks

muuhulgas

ettepanekute

tegemist

linnakeskkonna

kuritegevusriskide

ennetamiseks planeerimise kaudu. Kaebajad ei ole näidanud seost nende subjektiivsete

õiguste rikkumisega seoses kuritegevusega, kaebajate õigust turvalisele elukeskkonnale ei

ole riivatud. DP-s on ette nähtud kuritegevust ennetavad ja kuritegevusriske vähendavad

meetmed nagu korralik tänavavalgustus, piirkonna multifunktsionaalne kasutus jne;

7) kaebajad ei ole suutnud tõendada ka asjaolu, et nende subjektiivseid õigusi rikutakse

seoses nende kinnisvara väärtuse langemisega. Usutavam on vastustaja DP menetluses

toodud ja eksperthinnangute järeldused ja väited, et planeeringu realiseerimisel pikemas

perspektiivis kinnisvara väärtus pigem suureneb ja kaebajate omandiõigust riivatud ei ole.

Kohus peab toodud väiteid ka terve mõistuse seisukohalt (et korrastamata ala

korrastamine ja elanikele vajalike teenuste lisandumine ei saa oluliselt vähendada, vaid

pigem suurendab lähialade kinnisvara väärtust) usutavaks ja leiab, et riiklikult

tunnustatud eksperdi arvamuse eiramine ei oleks olnud mõistlik;

3-10-2805

6(12)

8) tuginedes planeeringumaterjalides esitatud kaartidele, leidis kohus, et kavandatud

sadamahoone-kaubanduskeskus ei asu senisest ehitusjoonest kalda pool, see asub

valdavas osas senisest ehitusjoonest mere pool ja meres. Otsitud ja ebaõiged on vastustaja

ja kolmandate isikute väited, et ehitusjoone arvestamisel tuleks käesoleval juhul arvestada

ka olemasolevate meres asuvate sadamarajatistega (sadamakai), sest LKS § 38 lg 4

käsitleb ehitusjoont ainult ehituskeeluvööndis, mis tähendab, et see ei ulatu merre. Kohtu

hinnangul võiks ehituskeeluvöönd ulatuda ka ehitistele, mis on rajatud merre, kuid ainult

sel juhul, kui need asuvad mere täitmisega loodud ja kaldaga ühendatud püsival

maapinnal. Sadamakaisid selliseks ehitiseks lugeda ei saa. Tegemist ei ole ka selgelt

sadamaehitisega LKS § 38 lg 5 toodud mõttes. Sadamaehitise defineerimisel tuleb lähtuda

sadamaseaduse § 3 lg-s 1 toodud sadamafunktsioonidest. Sadamafunktsioon ei ole hoone

peamiseks otstarbeks ehk tegemist ei ole sadamaehitisega LKS § 38 lg 5 p 11 mõttes ja

sellele ei laiene selles toodud erand. DP seletuskirjast nähtub, et kavandatavas hoones on

sadamafunktsioonide täitmine ette nähtud ainult 6000 m2 pinnal ning muude

funktsioonide täitmiseks on ette nähtud 17520 m2 pinda. Eelpooltoodule vaatamata oli

kohus seisukohal, et seadusi kooskõlas ja eesmärgipäraselt tõlgendades on võimalik leida,

et kavandatud ehitis ei ole planeeritud seadusega vastuolus. Merre planeerimise ja

ehitamise tegi seaduandja võimalikuks 10.07.2009 jõustunud SadS vastuvõtmisel.

Nähtuvalt seaduseelnõu II lugemise jätkamisel eelnõule lisatud seletuskirjast ja II

lugemise jätkamise stenogrammist (avalikult kättesaadavad Riigikogu koduleheküljel

www.riigikogu.ee) on vaieldamatu, et seadusandja eesmärgiks oli reguleerida mitte ainult

sadamaehitiste, vaid ükskõik mis liiki kaldakinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitiste

püstitamist avalikesse veekogudesse. Sellest tulenevalt on ebaõige kaebajate seisukoht, et

planeeringu alusel saab merre ehitada ainult sadamaehitisi ja et seaduses sätestatud

kooskõlastuste ja lubade saamise järel oli vastustajal võimatu seaduslikult DP-s ette näha

võimalust planeeringus ette nähtud funktsioonidega hoonete püstitamiseks, sest tegemist

ei ole sadamaehitistega. Nähtuvalt PlanS § 161 lg-st 3 on seadusandja andnud riiki

esindavale Tehnilise Järelevalve Ametile õiguse keelduda loa andmisest veekogusse

ehitist kavandava planeeringu vastuvõtmiseks, kui see on vastuolus avaliku huviga,

sealjuures keskkonnakaitse nõuetega (PlanS§ 161 lg 3 p 2). Käesoleval juhul on Tehnilise

Järelevalve Amet vastava menetluse läbimise järel loa andnud ja leidnud, et planeeritu on

vastavuses avaliku huviga ja ei ole seega vastuolus ka keskkonnakaitse nõuetega. Samuti

on keskkonnakaitse nõuetega vastavust käesoleval juhul kinnitatud vee-erikasutusloa

andmisel ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel. Olukorras, kus kaldaga

ühendatud ehitise merre ehitamine (osaliselt mere täitmise ja senise rannajoone

muutmisega) on lubatud, oleks ebamõistlik asuda seisukohale, et keelatud on nende

ehitiste osaline ulatumine senisele rannaalale, kuna seal kehtivad ranna ja kalda

ehituskeeluvööndi piirangud. Sellisel juhul puudub sellisel keelul ja ehituskeeluvööndil

sisuline ja ratsionaalne põhjendus. Kui ehitamine oleks vastuolus keskkonnakaitse

huvidega ja muuhulgas ka nende eesmärkidega, mis on sätestatud LKS-s ranna- ja

kaldaala ehituskeeluvööndi sätestamisel, oleks välistatud VeeS § 9 lg 10 p 3 ja PlanS §

161 lg 3 p 2 alusel vastavate vee-erikasutuslubade ja üldise loa andmine merre

ehitamiseks. Sellisel juhul oleks eesmärgipäratu LKS-s ettenähtud ehituskeeluvööndi

rakendamine nende kavandatavate ehitiste osade suhtes, mis jäävad kaldaribale, kus

ehitised saavad kokku senise maismaavööndiga;

9) DP-s ettenähtud ehitiste planeerimine kaldaga püsivalt ühendatud ehitistena merre ei ole

teostatud vastuolus seadusega. Õiguslik regulatsioon on nende küsimuste lahendamisel

küll lünklik ja osaliselt vastuoluline kalda ja ranna ehituskeeluvööndi ja kaldaga püsivalt

ühendatud avalikku veekogusse püstitatud ehitiste kaldale toetuva osa seoste suhtes, kuid

lähtudes seaduste eesmärgipärasest tõlgendamisest on need vastuolud ületatavad ja

keskkonnakaitselised eesmärgid saavutatavad ilma, et ehituskeeluvööndit tuleks

3-10-2805

7(12)

automaatselt ja põhjendamatult laiendada sellistele merre ehitatavatele ehitistele, kui need

ei ole sadamaehitised. Veelgi ebamõislikum oleks üritada rakendada senist ehitusjoonest

tulenevat erandit, sest mere püsival täitmisel muutub kaldajoon;

10) hinnates koostoimes KeHJS § 34 lg-t 1, PlanS § 10 lg-t 5, lg 6 lg-id 61 ja 8 ning vaadates

nende kehtivust ja sisu konkreetsetel menetlustoimngute sooritamise ajahetkedel, on

vastustaja õigesti leidnud, et tal oli KSH tellimise ajal õigus selle koostamine ja ka

finantseerimine üle anda OÜ-le Kakumäe Jahisadam;

11) puudub alus tunnistada DP kaebajate poolt toodud KSH sisuga seotud väidetavate

probleemidega seoses õigusvastaseks. On loomulik, et planeeringumenetluse käigus

muudetakse osaliselt tulenevalt planeerimismenetluse osaliste seisukohtadest muuhulgas

planeeringus kavandatavate hoonete välisilmet, asetust jne. Olemuslikult ja mahtude osas

ei ole kavandatavat sadamakeskuse hoonet nii oluliselt muudetud, et võiks rääkida

vajadusest korraldada uus KSH. KSH aruande heakskiitmine Keskkonnaministeeriumi

poolt tähendab, et seda on põhjalikult kontrollitud ja see vastab kõikidele seaduses

esitatud nõuetele. Samuti on KSH-d täiendatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi

ettepanekutele;

12) seoses võimalike alternatiividega märkis kohus, et vastustaja juhib õigustatult tähelepanu

asjaolule, et KSH programm on samuti asjakohaste riigiorganite poolt heaks kiidetud.

Alternatiivide valik saab lähtuda KSH puhul eelkõige menetletava DP sisust, mille

põhiparameetrid määrab ära arendaja. Põhimõtteliselt pole kaalutud kaebajate poolt

väljapakutud alternatiivi vanade sadamaehitiste kasutamiseks planeeringus. Samas selle

alternatiivi väljajätmine ei muuda KSH järeldusi väljapakutud alternatiivide põhimõttelise

teostatavuse ja keskkonnamõjude osas. Õigustatuks võib pidada KSH väidet, et arendaja

poolt välja pakutud idee sadamakaide viimisest mere poole ja sadamaehitise-

kaubanduskeskuse ja muude rajatiste paigutamisest täidetavale merepõhjale uute kaide ja

kalda vahel, on looduskaitselisest seisukohast tulenevalt ainult ühekordsest vajadusest

merepõhja süvendada, õigustatud. Seda kinnitavad ka KSH raames läbiviidud uuringud.

Lisaks on selline kaide ja sadamahoone-kaubanduskeskuse paigutus kooskõlas ka veidi

eemale planeeritava rannakaitserajatisega. KSH ülesandeks ei ole välja selgitada DP-st

puudutatud isikute ja neid avalikke huvisid, mille väljaselgitamiseks, tasakaalustamiseks

ja kaitseks on ette nähtud muud planeerimismenetluse etapid ja tegevused. Juhul, kui need

huvid kaaluvad üles KSH-ga väljapakutud lahenduse, saab kohalik omavalitsus

planeeringu üle lõppotsustajana jätta selle kehtestamata;

13) Lesta tn 7 kinnistu näol on tegemist sadamaala või õigemini väljaarendatava

piirkonnakeskuse

seisukohalt

olulise

kinnistuga.

Perspektiivis

ei

ole

tänaste

tootmishoonete ja suure puhkekeskuse kõrvutiasumine eriti loogiline olukord, tänane

tootmismaa ja seal asuv ettevõte ei sobi arendatavasse piirkonnakeskusse. Nende alade

koosmõju käsitlemine ala sihtotstarbe muutmisel ja uute ehitusõiguste andmisel oli

vastustaja PlanS-st (§ 2 lg 1 tulenevate eesmärkide järgimine) tulenev kohustus. Samas ei

välista vastuvõetud otsus vastava krundi suhtes tulevikus sihtotstarbe muutmist ja uue DP

koostamist. Arvestades asjaolu, et arendaja on krundi sisuliselt otsuse tegemise ajaks

omandanud ja on ilmselt huvitatud seal kalatootmise lõpetamisest ning uue arendatavale

keskusele sobivama sihtotstarbe ja kasutuse leidmisest, ei anna põhjust lugeda Lesta 7

väljajätmist DP alast kaalutlusveaks. Juhul, kui planeeritav ala koosneb erinevatest

omavahel funktsionaalselt erinevaid eesmärke kandvatest aladest, siis on võimalik

planeeringut kehtestada osaliselt. Kuna DP-ga hõlmatud alal paiknevale pankrannikule

avaldab erosioon kiireloomulist mõju ning vette ehitatavate sadamaehitiste ja

kaldakindlustuse ja Nooda tee ehitamine on keskkonnakaitseliselt omavahel seotud, siis

leidis vastustaja, et on otstarbekas eraldada DP-ga hõlmatud ala kogu planeeritavast alast.

Toodud seisukoht on mõistlik, arusaadav ja ei ole vastuolus avalikkuse huviga. DP

kehtestamisel osaliselt väljajäetud ala suhtes ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb ikkagi

3-10-2805

8(12)

läbi viia detailplaneeringumenetlus. Vastustaja ei ole teinud kaalutlusviga DP osaliselt

kehtestamisel;

14) kohus ei nõustunud kaebajate seisukohaga, et detailplaneeringuala ei ole kiirelt muutuv

sadamaala. On selge, et ilma DP kehtestamiseta Kakumäe vastavas piirkonnas kitsas

mõttes sadamaala kiire areng toimuda ei saa. Samas ongi kehtestatud planeering suunatud

just sellele, et aidata kitsas mõttes sadamaala järele piirkonna üldisele arengule ja toetada

seda. Vastav sõnastus DP seletuskirjas ei ole kõige õnnestunum, kuid selle mõte on siiski

DP materjalidega piisavalt hoolika tutvumise järel arusaadav;

15) kaebajad märgivad õigustatult, et paratamatult mõjutab kavandatava kogukonnakeskuse

tegevust lähedalasuv ja enamiku Kakumäe elanike võimalikule koduteele jääv Rocca al

Mare kaubandus- ja ärikeskus ning muud selle ümbruses asuvad teenidnusasutused,

mistõttu kavandatavasse asukohta dubleeriva nn kogukonnakeskuse loomine ei ole

õigustatud. See ei tähenda aga, et kohalik omavalitsus ei peaks võimaldama teistel

teenusepakkujatel välja arendada oma äri- ja teenusekeskusi. Selline lähenemine

tähendaks õigusvastast ettevõtlusvabaduse piiramist. Samuti ei saa eitada, et täiendavad

rekreatsioonivõimalused elukoha vahetus läheduses tõstavad piirkonna elukvaliteeti.

Põhjendatud avalikuks huviks on ka piirkonna parem avamine merele ja rannaala

korrastamine.

Kogukonnakeskuse

arendamine

planeeringualal

kujutaks

endast

arvestatavat kaalutlusviga tulenevalt lähedalasuvast teisest ärikeskusest;

16) vastustaja on arusaadavalt selgitanud, miks on valitud kogukonnakeskuse arendamiseks

just DP-s ettenähtud asukoht. Kaebajad ise ei ole välja pakkunud tõsiseltvõetavat

alternatiivi. Vastustaja viitab õigesti asjaolule, et kohalik omavalitsus peab arvestama ka

laiemate huvidega kui suhteliselt kitsa piirkonna elanike huvid;

17) sellises olukorras ja sellises mahus avalike ülesannete enda kanda võtmine arendaja poolt

on oluline asjaolu, mida tuleb arvestada lubatud ehitusmahtude määramisel. Vastustaja on

lisaks selgitanud, et käesoleval hetkel puuduvad tal piisavad ressursid kõigi mainitud ja

vajalike avalikes huvides toimuvate arendustööde tegemiseks, mis näiteks osade elamute

puhul tähendab sattumist ärauhtumisohtu pealetungiva mere poolt. Nimetatud kaalutlused

ei ole seadusega keelatud nagu ei ole keelatud ka avaliku võimu ja erasektori koostöö

avalike huvide realiseerimisel. Käesoleval juhul on tegu planeeringulahenduse

otstarbekuse küsimuses langetatud otsusega ja kohtul puudub tulenevalt seadusest ja

kohtupraktikast õigus ja võimalus sellesse küsimusse sekkuda. Kuna materiaalsed

kaalutlused on paratamatult igasuguse ehitustegevuse puhul olulised ja põhjendatud

kaalutlused, ei saa nende arvestamist pidada ka kaalutlusveaks. Kaebajate seisukoht, et

tegemist on arendajast eraisiku ärihuvide põhjendamatu eelistamisega avalikele huvidele,

on ebaõige ja ei saa olla aluseks DP kehtetuks tunnistamisele;

18) suur hulk Kakumäe piirkonna elanikke on olnud planeeringu menetlemise käigus vastu

planeeringuga kavandatule. Samas see vastuseis ei ole oma kõigis aspektides lõpuni

läbimõeldud ja ratsionaalne. Vastustaja ei ole teinud menetluse käigus olulisi

kaalutlusvigu või jätnud oma kaalutlusi põhjendamata. Seega puudub alus ka sellel

põhjusel detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X. X, X. X, A. X, V. X, V. X ja MTÜ Kakumäe Selts esitasid apellatsioonkaebuse,

milles paluvad Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 kohtuotsus tühistada ning menetluskulud

vastustaja kanda jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) halduskohus on hinnanud füüsilistest isikutest kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist

kogumis, arvestamata asjaolu, et vaidlustatud otsuse tagajärjel on füüsilistest isikutest

kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise ulatus erinev. Ehkki HKMS § 19 lg 1

3-10-2805

9(12)

võimaldab esitada kaebuse ühiselt, osaleb iga kaebaja menetluses iseseisvalt (HKMS § 19

lg 2) ning kohtuotsuses tuleb iga kaebaja õiguste rikkumist käsitleda eraldiseisvalt.

Samuti oleks kohus pidanud hindama DP-st igale füüsilisest isikust kaebajale tulenevaid

mõjutusi kogumis. Kohus ei ole olulisi asjaolusid välja selgitanud, rikkudes sellega

uurimispõhimõtet ning põhimõtet, et kohtuotsus peab olema sisult kontrollitav (HKMS §

165 lg 1 p 4);

2) ehkki isikutel ei ole absoluutselt kaitstavat õigust olemasoleva elukeskkonna säilimisele,

sh nõuda, et liikluskoormus ning sellega kaasnev müra ja saaste ei tõuseks, on isikul õigus

nõuda, et planeerimisotsustuste tegemisel ei kaasneks olemasoleva elukeskkonna olulist

halvenemist. Tänaseks päevaks on Vabaõhumuuseumi tee läbilaskevõime ammendunud.

Halduskohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei arvestanud tõendina kaebajate

esitatud T. Metsavahi 29.10.2012 arvamust (HKMS § 165 lg 1 p 2). Kaebajad ei eeldagi,

et piirkonna liiklusprobleemid oleks võimalik DP raames lahendada, vaid nende sooviks

on ära hoida olemasoleva liiklusolukorra halvenemine. Üldplaneeringuga ettenähtud maa-

alade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sh maakasutuse juhtotstarbe tingimuste

muutmisel DP-ga tuleb arvestada ka sellise tegevuse mõju piirkonna teede- ja tänavate

läbilaskevõimele;

3) kaebajad ei nõustu halduskohtu järeldusega, nagu KSH lisades toodud mürauuringutest

nähtuvalt ei ületa DP realiseerimisega kaasnev müra eelduslikult õigusaktidega lubatud

müratasemeid. KSH raames käsitletud uuring tugineb AS Ramboll Estonia 2006. a

koostatud liiklussageduse aruandele, mis on vananenud. Liiklussageduse kahekordne tõus

toob kaasa arvutusliku liiklusmüra ekvivalenttaseme tõusu 3 dB võrra. Õhusaaste

suurenemisega seotud vastuväiteid ei ole halduskohus üldse käsitlenud. Õhusaaste osas ei

ole ühtegi uuringut DP ega KSH raames läbi viidud;

4) halduskohus on vastuolus enda poolt esitatud põhjendustega jõudnud järeldusele, et DP ei

riku kaebajate privaatsust määral, mis võiks olla aluseks DP kehtetuks tunnistamiseks.

Seetõttu ei ole halduskohus täitnud kohaselt kohtuotsuse motiveerimise kohustust

(HKMS § 157 lg 1);

5) asjaolu, et seadusega ei ole määratud lubatud kuritegevuse taset ja sellele vastavat

üksikisikute subjektiivset õigust, ei välista sel motiivil lähipiirkonna elanike, sh

füüsilistest isikutest kaebajate omandiõiguse ja huvide kaitset. Kaebajate õigus turvalisele

elukeskkonnale kuulub PS §-de 28 ja 32 kaitsealasse. Asjaolu, et suurte

kaubanduskeskuste rajamine toob kaasa kuritegevuse tõusu, on üldteada;

6) Kakumäe piirkonda sobimatu kaubanduskeskuse rajamine vähendab oluliselt mitte ainult

naaberkinnistute, vaid ka teiste lähipiirkonna kinnistute väärtust. Seda, et piirkonda

sobimatu hoone ehitamine võib vähendada naaberkinnistute väärtust, on kinnitanud ka

Riigikohus lahendis nr 3-3-1-4-12;

7) halduskohus ei ole õiguspäraselt hinnanud kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt

(HKMS § 158 lg 3). Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et esinevad mõjuvad

põhjused DP-ga Tallinna linna üldplaneeringus määratud väikeelamu juhtotstarbe

muutmiseks korruselamu maaks. Ühtegi mõjuvat põhjust, miks on sedavõrd suure

keskuse ning kortermajade rajamine vajalik just DP alale, esitatud ei ole, vastavad

põhjendused on „otsitud“ alles arendaja poolt kinnistute omandamise järgselt.

Arusaamatuks jääb, millist avalikku huvi järgib kortermajade rajamine väikeelamu maale,

kuivõrd kohus on hinnanud erinevaid huvisid üksnes kavandatud sadamahoone valguses;

8) kaebajad ei nõustu halduskohtuga, et kavandatud ehitusmahtude osas on tegemist

otstarbekuse küsimuses langetatud otsusega, mille osas kohtul pole võimalik sekkuda,

ning et DP-ga kavandatud ehitusmahud on mh tingitud ka laiemast avalikust huvist.

Halduskohus ei ole andnud kohast hinnangut, kas valitud planeeringulahendus on

puudutatud

huvide

seisukohalt

tasakaalustatuim

ning

optimaalseim.

Suur

kaubanduskeskus ei mahu mõiste alla kogukonnakeskus, mille sisu peaks olema eelkõige

3-10-2805

10(12)

kogukonna liitmine. Väikesadama rajamine puudutab laiemalt Tallinna elanike huve, ent

nende isikute hulk, kelle huve sedavõrd suuremahulise sadamahoone rajamine järgib, on

oluliselt väiksem, kui nende inimeste hulk, kes elavad igapäevaselt Kakumäe poolsaarel

ning kasutavad igapäevaselt olemasolevat teedevõrku. Mereturismi arendamine on

võimalik ka teistes Tallinna linna piirkondades ning seda sellises ulatuses kohalike

elanike subjektiivseid õigusi rikkumata;

9) kaebajad ei nõustu halduskohtu järeldusega seonduvalt Lesta tn 7 kinnistu DP alast välja

jätmisega. Kaebajate hinnangul seisneb kaalutlusviga selles, et ka Lesta tn 7 kinnistu DP-

sse sissejätmisega oleks olnud võimalik tagada DP eesmärgi – sadamahoone ja

piirkondliku keskuse rajamine – oluliselt väiksemate mahtudega, kui kehtestatud DP-s.

Sadamahoone oleks saanud ehitada Lesta tn 7 kinnistule. Selliselt oleks olnud tagatud ka

kohalike elanike ja arendaja huvide optimaalsem tasakaal. DP osaline kehtestamine on

vastustaja diskretsioon, mis peab lähtuma PlanS-ga ette antud kaalutlusruumist.

Halduskohus on jätnud hindamata DP osalise kehtestamise mõju DP menetluses esitatud

vastuväidete kaalumisele;

10) kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaldaga ühendatud ehitise merre

ehitamisel (mere täitmise ja senise rannajoone muutmisega) LKS §-s 38 sätestatud

ehituskeeluvööndi regulatsioon ei kohaldu. Avaliku veekogu täitmisega muutub

rannajoon

ning

selles

ulatuses

laieneb

ka

rannal

kehtiv

ehituskeeluvöönd.

Ehituskeeluvööndis on ehitamine lubatud LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 toodud eranditel.

Ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ka ehitist, millele ei kohaldu LKS § 38 lg-tes 4 ja

5 toodud erand, kuid üksnes juhul, kui Keskkonnaamet on andnud nõusoleku

ehituskeeluvööndi

vähendamiseks.

Antud

juhul

nõuetekohast

menetlust

ehituskeeluvööndi vähendamiseks läbi ei viidud ning DP-ga ehituskeeluvööndit

vähendatud ei ole. Sõltumata Keskkonnaameti nõusolekust lasub lõplik vastutus

õiguspärase haldusakti andmisel kohalikul omavalitsusel;

11) kaebajad leidsid kaebuses, et tiheasustusala laiendamine üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga ei ole kooskõlas LKS § 41 lg-ga 2 ning õiguspärane. Halduskohus on

jätnud LKS § 41 lg 2 kohaldamata, samuti ei ole esitanud põhjendusi, miks on viidatud

säte asja lahendamisel asjassepuutumatu;

12) kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vastustajal oli õigus KSH koostamise

tellimine ja finantseerimine üle anda arendajale OÜ Kakumäe Jahisadam. KeHJS § 34 lg-

s 1 sätestatut tuleb lugeda sõnaselgeks KSH finantseerimiskohustuse üleandmise keeluks

juhtudel, mil planeeringu koostamise korraldajaks on kohalik omavalitsus.

7. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub see rahuldamata jätta.

Vastustaja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning kordab halduskohtule esitatud

seisukohti.

8. OÜ Kakumäe Jahisadam ja MTÜ Jahisadam paluvad vastuses apellatsioonkaebus

rahuldamata jätta, nõustudes samuti halduskohtu otsusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning HKMS §

201 lg-le 4 tuginedes oma otsust ei põhjenda. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi seisukohti ega lisatud uusi tõendeid, mis vajaksid

ringkonnakohtu poolt täiendavat analüüsi ja hindamist. Ringkonnakohus vastab järgnevalt

apellatsioonkaebuse väidetele üksnes osas, mis puudutab kohtumenetluse normide väidetavat

rikkumist halduskohtu poolt.

3-10-2805

11(12)

10. Halduskohus ei ole hinnanud iga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist eraldiseisvalt,

kuid see ei ole viinud vale otsuse tegemiseni. Halduskohus on hinnanud DP-st tulenevaid

võimalikke mõjutusi ning leidnud, et need ei saa ühelgi juhul olla nii intensiivsed, et tooksid

kaasa DP-lahenduse õigusvastasuse. E. X elab ainsana DP-alal asuvas korterelamus, kõigi

teiste kaebajate elamud asuvad DP-alast ca 60-200 m kaugusel ning pole põhjust arvata, et DP

võiks nende õigustele avaldada märkimisväärselt erinevat mõju. Apellatsioonkaebusest ei

selgu ka, mil moel iga kaebaja suhtes kõigi mõjutuste kogumis hindamine oleks kaasa toonud

teistsuguse kohtuotsuse tegemise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et DP-ga

kaasnevad mõjutused jäävad kaebajate talumiskohustuse piiridesse.

11. Halduskohus ei ole jätnud olulisi tõendeid tähelepanuta. Halduskohus on möönnud, et

liiklus Vabaõhumuuseumi teel on pingeline, kuid samas on halduskohus tuginenud asjaolule,

et uutele korterelamutele ja sadamahoonele hakkab juurdepääs toimuma rajatava Nooda tee

kaudu. Arvestada tuleb veel sellega, et liiklustihendus Vabaõhumuuseumi teel ei ole seotud

selles piirkonnas elavate inimeste hulgaga, vaid tegemist on eeskätt Haabersti ringi halvast

läbilaskevõimest tuleneva transiitliiklusega, mille ohjeldamiseks on kohalikul omavalitsusel

kavas tulevikus tarvitusele võtta leevendavad meetmed.

12. Halduskohtu otsus on nõuetekohaselt motiveeritud. Asjaolu, et halduskohus on möönnud

kaebajate privaatsuse vähenemist, ei tähenda, et tegemist on kaebaja õiguste õigusvastase

riivega. Tiheasustusalal ja linnakeskkonnas elades ei ole privaatsus üldjuhul eraldiseisvalt

kaitstav hüve. Ka ei ole isikutel subjektiivset õigust nõuda, et nende elukeskkond ei muutuks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud juhul on vastustaja üldplaneeringu

muutmise vajadust piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud.

13. Eeltoodu on asjakohane ka seoses kaebajate väidetega kuritegevuse kasvust ja kinnisvara

väärtuse vähenemisest. Korruselamuid ja sadamahoonet ei ehitata kaebajate vahetusse

lähedusse, so nende kinnistute kõrvale (välja arvatud X. X, kes elab DP-alal asuvas

korruselamus). Eramu kinnistu väärtus võib väheneda nt juhul, kui korruselamu ehitatakse

selliselt, et korruselamu akendest on võimalik vaadata eramu aeda. Kaebajate puhul sellega

tegemist ei ole. Asjaolu, et ümbruskond korrastatakse ja lähikonda ehitatakse mõned 3-

korruselised korterelamud, ei tohiks kaebajate kinnistute väärtust mõjutada. Eriti arvestades,

et ka algse üldplaneeringu kohaselt oli piirkonda lubatud väiksemate 3- kuni 4-korruseliste

elamute ehitamine. Sadamahoone jääb samuti kaebajate vahetust lähedusest eemale (140-375

meetrit). Kuritegevuse kasv sadamahoone rajamisega seoses on äärmiselt oletuslik selleks, et

hoone rajamine keelata.

14. Halduskohus on õigesti tuginenud ka otstarbekuse kriteeriumile. Planeeringute

kehtestamisel on haldusorganitele antud suur kaalutlusruum, mille kohtulik kontroll on

piiratud. Haldusorgani tegevuse otstarbekust kohus ei kontrolli. Kaebajad ei saa tõrjuda

linnaruumi tavapäraselt kuuluvaid ehitisi (kaubanduskeskused, teised elamud) väitega, et need

võib ehitada ka kuskile mujale. Ka merejoon on piiratud ressurss, mistõttu ei ole kohtul

üldjuhul võimalik hakata vastustajale ette kirjutama, kuhu sadamad tuleb rajada. Antud juhul

on vastustaja piisavalt põhjendanud, miks just konkreetne ala vajab arendamist.

15. Ehituskeeluvööndiga seoses ei ole halduskohus materiaalõigusnormi vääralt kohaldanud.

Arvestada tuleb veel, et kuigi Keskkonnaamet ehituskeeluvööndit ei vähendanud, leidis ta, et

ehitamine on võimalik ilma seda vähendamata, millest saab tuletada Keskkonnaameti

heakskiidu ehitamisele. Kaebusest ja apellatsioonkaebusest ei selgu, mis olid need

ülekaalukad avalikud huvid, millega vastustaja oleks pidanud Keskkonnaameti vastusest

sõltumata arvestama.

3-10-2805

12(12)

16. Halduskohus ei pidanud asja lahendamisel lähtuma LKS § 41 lg-st 2. LKS § 41 lg 2, mille

kohaselt olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub kehtestatud

üldplaneeringu alusel, ei piira mingilgi moel PlanS-s sätestatud võimalust muuta

üldplaneeringut põhjendatud vajadusel detailplaneeringuga.

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud nende endi

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kolmandate isikute

menetluskulud on järgmised: OÜ Kakumäe Jahisadam on õigusabikulusid kandnud 5108,76

eurot ning MTÜ Jahisadam 5559,28 eurot.

Halduskohus pidas põhjendatuks mõista kaebajatelt kummagi kolmanda isiku kasuks välja

5000 eurot (OÜ Kakumäe Jahisadam oli kandnud kulusid 21 264,90 euro ning MTÜ

Jahisadam 27 062,57 euro suuruses summas). Kolmandad isikud ei ole vastavas osas

halduskohtu otsust vaidlustanud ning ringkonnakohus leiab, et menetluskulude vähendamine

halduskohtu

poolt

oli

põhjendatud.

Arvestades

halduskohtu

poolt

väljamõistetud

menetluskulude suurust ning seda, et apellatsiooniastme menetluskulud ei saa üldjuhul olla

esimese astme kohtumenetluse kuludest suuremad, on ringkonnakohtu hinnangul kaebuse

esitajatelt põhjendatud välja mõista menetluskulusid 3000 eurot kummagi kolmanda isiku

kasuks. Kulud tuleb võrdselt jagada kõigi kaebajate vahel. Seega tuleb igalt kaebuse esitajalt

kummagi kolmanda isiku kasuks välja mõista 500 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets