2-12-46590/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-46590

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

8. mai 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-46590

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi Nikolai Grohovski ja Enn Tuuma

vastu 447,38 euro nõudes

Tsiviilasja hind

447,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Eesti

Vabariik

Sotsiaalkindlustusameti

kaudu

(registrikood 70001975; asukoht Lembitu 12, 15092 Tallinn);

esindaja Pille Martin, e-post Pille.Martin@ensib.ee;

kostja I

Nikolai

Grohovski

(isikukood

35701184916;

viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, 51014 Tartu);

kostja II Enn Tuum (isikukood 36511224924; viibimiskoht

Tartu Vangla, Turu 56, 51014 Tartu)

Kohtuistungi

toimumise

aeg

lihtmenetlusasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi hagi Nikolai Grohovski vastu.

2. Rahuldada Eesti Vabariigi hagi Enn Tuuma vastu.

3. Välja mõista Enn Tuumalt Eesti Vabariigi kasuks 447 (nelisada nelikümmend seitse)

eurot ja 38 senti (Rahandusministeeriumi konto nr 10220027689012 AS SEB Pank või

nr 221020595183 Swedbank AS, viitenumber mõlema konto puhul 1200003194, selgitus

„tsiviilasi nr 2-12-46590“).

4. Jätta menetluskulud Enn Tuuma kanda.

5. Välja mõista Enn Tuumalt riigilõiv 75 (seitsekümmend viis) eurot riigituludesse.

Anda Enn Tuumale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto

nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber mõlema

konto puhul 2900078538, selgitus „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-12-46590“) 15 päeva arvates

kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist

tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise Enn

Tuuma suhtes kohtutäituri kaudu.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb Enn Tuumal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

2(4)

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.11.2012 esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (hageja) kohtusse hagi (tl 1-4),

paludes, et kohus mõistaks Nikolai Grohovskilt (kostja I) ja Enn Tuumalt (kostja II, koos

kostjad) solidaarselt hageja kasuks välja matusekulude hüvitise summas 447,38 eurot.

Hagiavalduse kohaselt jõustus Riigikohtu 14.02.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1-10-2963

tehtud kohtuotsus, millega mõisteti kostjad süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver

E.R. suri. Kuriteo ohvri matusekulud kandnud E.P. esitas 03.03.2010 Põhja Pensioniametile

matusekulude hüvitise määramise taotluse, mis rahuldati ja 09.03.2010 otsusega nr 237 hüvitati

matusteks tehtud kulutused summas 447,38 eurot. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt nimetatud

hüvitise väljamõistmist.

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 25.10.2012 Põhja Pensioniameti

teatisest (tl 5), 09.03.2010 Põhja Pensioniameti otsusest nr 237 (tl 6) ning väljavõttest Tartu

Ringkonnakohtu 25.10.2011 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-10-2963 (tl 7-9).

2. 21.11.2012 esitas kostja II hagile kirjaliku vastuse (tl 22), milles märgib, et ei nõustu enda

süüdimõistmisega ja et kohtuotsus on 30.04.2012 edasi kaevatud Euroopa Inimõiguste Kohtule

(EIK). Vastuse kohaselt ei võta kostja II hagi õigeks, kuna ei ole E.R. d näinud ei elavana ega

surnuna.

3. Kostja I on menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude) kätte saanud

isiklikult allkirja vastu üleandmisega 19.11.2012 (tl 20). Kostja I, kellele kohus andis kirjaliku

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

4. 12.02.2013 esitas hageja kirjaliku vastuse kostja II vastusele (tl 25-27). Hageja selgitab, et

nõuab regressi korras kostjatelt kui kahju tekitajatelt E.P. ile hüvitatud matusekulusid tagasi.

Kuivõrd kostjad on kriminaalasjas nr 1-10-2963 süüdi tunnistatud, ei vaja nende süü antud

tsiviilasjas tõendamist. Hageja palub haginõude täies ulatuses rahuldada.

5. Kostja II esitas 18.02.2013 omapoolse vastuse (tl 28), milles palub peatada 447,38 euro

solidaarne sissenõue. Kostja II väitel ei ole kohus E.R. peksjat tuvastanud ja kostja II süü E.R.

peksmises ei ole tõendatud. Kostja II palub ära oodata EIK otsuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

Käesoleva tsiviilasja hind on 447,38 eurot.

7. Kostjatele on kätte toimetatud 26.11.2012 kohtumäärus (tl 17-18) hagi menetlemise kohta

lihtsustatud korras (tl 20, 21). Kohtule ei ole teatatud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub

kohus seisukohale, et kostjad ei soovi enda ärakuulamist.

8. Kohus leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele kostja II suhtes ja tuleb jätta rahuldamata

kostja I suhtes.

3(4)

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 4

järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Vastavalt VÕS § 129 lg-le 1 tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud

matusekulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub

nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.

Ohvriabi seaduse (OAS) § 8 lg 1 p 1 sätestab, et OAS-s mõistetakse vägivallakuriteona otseselt

isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on

kannatanu surm. OAS § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist OAS § 9 lg-s 4 nimetatud isikule.

Viidatud sätte kohaselt on õigus saada hüvitist ohvri ravi- ja matusekulude eest füüsilisel isikul,

kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud. OAS § 13 (09.03.2010 kehtinud

redaktsioon) nägi ette, et vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse need

kandnud isikule summas 7000 krooni (447,38 eurot). OAS § 31 lg 1 alusel läheb pärast OAS-i

alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju

eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei

või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast.

10. TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel võttis kohus antud tsiviilasja juurde Tartu Maakohtu 20.06.2011

kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-10-2963 (tl 31-41).

Viidatud kohtuotsusest nähtuvalt on kostja I süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 200

lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi ehk võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, raske tervisekahjustuse tekitamisega, grupi

poolt ja sissetungimisega. Kostja II on sama kohtuotsuse alusel süüdi tunnistatud KarS § 212 lg 1

järgi ehk kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises kindlustusandjalt

kindlustushüvitise saamise eesmärgil ning KarS § 114 p-de 1 ja 5 järgi ehk E.R. tapmises

piinaval viisil ja mis oli toime pandud seoses röövimisega.

Kohtuotsusest nähtub, et E.P. esitas kriminaalasjas nr 1-10-2963 tsiviilhagi seoses E.R. lt

röövitud raha 8850 krooni ja tema surmaga tehtud kulutuste 14 660 krooni katteks, kokku seega

23 510 krooni. Tsiviilhagi vähendati Sotsiaalkindlustusameti poolt seoses E.R. surmaga E.P. ile

matusekulude katteks makstud 7000 krooni võrra. Maakohus mõistis kostjalt II matusekulud E.P.

i kasuks välja summas 489,56 eurot (14 660 – 7000 = 7660 krooni) ja kostjatelt solidaarselt

röövitud sularaha ulatuses, millise kohus luges tuvastatuks summas 504,90 eurot (7900 krooni).

Kohtu hinnangul tuleb kriminaalasjas nr 1-10-2963 tuvastatust lähtudes jätta hagi kostja I vastu

rahuldamata, kuivõrd kohus jättis E.R. surma põhjustamise kostja I süüdistusest välja ning

kvalifitseeris tema tegevuse ümber KarS § 200 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi. Eeltoodust tuleneb seega,

et E.R. surma põhjustamises on süüdi tunnistatud vaid kostja II.

Tartu Maakohtu 20.06.2011 kohtuotsus on Tartu Ringkonnkohtu 25.10.2011 kohtuotsusega

jäetud muutmata ning kohtulahendite infosüsteemi (KIS) kohaselt on viidatud kohtulahendid

jõustunud 14.02.2012, kui Riigikohus ei võtnud kostja II kassatsioonkaebust menetlusse.

Kohus on seisukohal, et süüdimõistva ja jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-2963

on tõendatud kostja II õigusvastane ja süüline käitumine, mille kausaalseks tagajärjeks oli E.R.

surm, millega kaasnesid matusekulud. Kostja II ei ole vastutusest vabanemiseks tõendanud

käesolevas kohtumenetluses ühegi õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või süü puudumist.

Väide, et kostja II on esitanud kaebuse EIK-le, on paljasõnaline ja tõendamata ega muuda

käesoleval ajal fakti, et kostja II on E.R. tapmises süüdi tunnistatud ja et nimetatud kohtuotsus

on jõustunud. Kohus selgitab, et EIK ei ole neljas kohtuaste, mis saab tühistada siseriikliku

süüdimõistva kohtuotsuse, vaid isikul on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis

4(4)

(EIÕK) sätestatud õiguste ja vabaduste rikkumise korral üldjuhul õigus nõuda oma õiguste

rikkumise tuvastamist ning õiglast hüvitist.

11. Vaidlust ei ole selles, et hageja on hüvitanud E.P. ile seoses E.R. surmaga matusekulud

summas 7000 krooni, mis on 447,38 eurot (tl 5, 6).

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada kostja II suhtes, kuna kostja II on vastutav nii teo

kui tekitatud kahju eest, milleks on ohvri matusekulud, mis on riigi poolt neid kandnud isikule

hüvitatud. Pärast hüvitise väljamaksmist on E.P. i õigus nõuda Enn Tuumalt matusekulusid

7000 krooni ehk 447,38 euro ulatuses üle läinud riigile (hageja). Eeltoodust tulenevalt tuleb

hageja regressinõue rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1, § 1050 lg-te 1 ja 2 ning OAS § 31

lg 1 alusel ja kostjalt II hageja kasuks välja mõisa 447,38 eurot.

12. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus,

rahuldades hagi kostja II vastu täielikult, jätab menetluskulud kostja II kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Eesti Vabariik kui menetlusosaline on TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest.

Kostjalt II tuleb TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista hagi esitamisel tasumisele kuuluv

riigilõiv 75 eurot riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik