Legislator Case Law & Legislation
2-12-49504/32 AI generated

2-12-49504/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-12-49504/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ljubov Kirjuškina esitas 26.novembril 2012 Viru Maakohtule hagiavalduse Morande Shoes OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohtu 21. detsembri 2012 määrusega võeti

Legislator headnote

AI generated

2-12-49504/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Viru Maakohtu 21. detsembri 2012 määrusega võeti

Keywords

AI generated
international fraud investigation vat fraud investigation dismissal of fraud charges criminal investigation credit and loan fraud instigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-49504

Tsiviilasi

Ljubov Kirjuškina hagi OÜ Morande Shoes vastu 92,25

euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. veebruari 2013.a määrus rahatrahvi

määramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Morande Shoes seadusliku esindaja Irina Nikolase

määruskaebus

Menetlustoiming

Trahvi määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja OÜ Morande Shoes seaduslik

esindaja): Irina Nikolas (IK: XXX);

Hageja: Ljubov Kirjuškina (IK: XXX);

Kostja: OÜ Morande Shoes (RK: 10577479)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 4. veebruari 2013.a määrus

muutmata ja Irina Nikolas’e määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruskaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Ljubov Kirjuškina esitas 26.novembril 2012 Viru Maakohtule hagiavalduse Morande Shoes

OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohtu 21. detsembri 2012 määrusega võeti

hagiavaldus menetlusse. Kohus määras asja lahendamise lihtmenetluse korras ja kohustas

kostjat OÜ-t Morande Shoes esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele muuhulgas, et kui kostja

soovib menetluses kasutada tõlki, tuleb seda vastuses märkida ja võimaluse korral esitada

tõlgi andmed. Kostja esindaja sai kohtumääruse kätte 28.detsembril 2012. Vastuse esitas

kostja 15.jaanuaril 2013.

Kohus määras asja arutamisele 4. veebruaril 2013 algusega kell 10.00 toimuvale

kohtuistungile. 31. jaanuaril 2013 koostas kohtuistungisekretär menetlustoimingu protokolli,

mille kohaselt 31. jaanuaril 2013 kell 13.15 helistas sekretär numbrilt 6638336 kostja

seaduslikule esindajale Irina Nikolasele numbrile XXX ning küsis, kas tal on võimalik tulla

esmaspäeval kohtuistungile. Kostja esindaja on teadlik, et peab kaasama kohtuistungile tõlgi.

2. 4. veebruaril 2013 toimunud kohtuistungil, kui kohus kontrollis kohtuistungile kutsutud

menetlusosaliste isikuandmeid, selgus, et kostja esindaja ei valda eesti keelt. Kohtunik

selgitas kostja esindajale vene keeles, et kostja on menetlusse võtmise määruse kätte saanud ja

pidi olema teadlik, et menetlus toimub eesti keeles ning juhul, kui esindaja ei valda keelt

milles menetlus toimub, pidi ta leidma endale tõlgi või esitama vastava avalduse kohtule.

Kostja esindaja ärritus selle peale. Leidis, et Viru Maakohus menetleb asja erinevalt sellest,

kuidas asju Tallinnas lahendatakse. Seal ei ole tõlgi küsimus päevakorda tõusnud. Peale seda

süüdistas kostja esindaja kohtunikku natsionalismis. Kohtunik hoiatas kostja esindajat, et kui

ta ei suuda rahuneda, võib kohus ta asja arutamiselt kõrvaldama, trahvida või määrata aresti.

Selle peale ärritus kostja esindaja veelgi. Kohtu ettepanekule rahuneda ja jätkata asja

arutamist ning küsimusele, kas kostja esindaja on suuteline asja arutamist jätkama, kostja

esindaja esialgu keeldus vastamast ning korduvale küsimusele vastas eriti lugupidamatult

kohtu suunal ja vehkis kätega.

3. Viru Maakohus määras 4. veebruari 2013 määrusega OÜ Morande Shoes seaduslikule

esindajale I. Nikolasele rahatrahvi suuruses 150 eurot.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et kostja esindaja I. Nikolas käitus kohtuistungil kohtu

vastu lugupidamatult: keeldus täitmast kohtu korraldusi kohtuistungi korra tagamiseks,

süüdistas kohtunikku natsionalismis. I. Nikolas takistas oma ebaadekvaatse käitumisega asja

arutamist, mille tulemusena oli kohtunik sunnitud asja arutamise edasi lükkama. Kohtunik

hoiatas kostja esindajat mitmel korral trahvi tegemise või aresti määramise võimalusega, kui

kostja keeldub täitmast kohtu korraldusi. Kostja esindaja ignoreeris kohtu korraldusi ja

hoiatusi ja jätkas lugupidamatut suhtumist kohtu vastu. Antud juhul on olemas TsMS §-des 34

lg-s 1, § 45 lg-tes 1 ja 4 ja §-s 46 sätestatud alused kostja seadusliku esindaja trahvimiseks.

Trahvi summas 150 eurot vastab TsMS § 46 lg-tes 1-4 sätestatud trahvi suuruse määramise

tingimustele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses

tühistada.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei vasta kohtumäääruses väljatoodud asjaolud tegelikkusele ning määrivad kaebuse esitaja

au ning head nime;

2) toimetab kohus TsMS § 343 lg l kohaselt kohtuistungi toimumise ajast ja kohast

teavitamiseks menetlusosalistele kohtukutsed kätte. TsMS § 343 lg 2 kohaselt peab kutse

kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Kohus pole

toimetanud menetlusosalisele Irina Nikolas’ele kätte kohtukutset kohtuistungi toimumise aja

ja kohaga, millest nähtub, et kohus pole teavitanud menetlusosalist Irina Nikolast

nõuetekohaselt;

3) on tõendamata, et määruskaebuse esitaja sellise teo toime pani. Kaebuse esitaja ei nõustu,

et ta on rikkunud TsMS § 34 lg-t l, § 45 lg-d l ja 4, § 46 lg-d 1-4. Kohtuistung ei olnud veel

alanud, ei olnud kindlaks määratud kohtu koosseisu, ei olnud esitatud taanduse taotlusi

kohtuniku suhtes, kohus ei avaldanud, millist asja arutatakse, ei olnud tuvastatud kohtusaalis

asuvaid isikuid. Rikuti § 347 lg-d 2-5;

4) helistati telefonilt 66 38 336 I. Nikolase telefonile XXX mitte üks kord, nagu kohtunik

väitis, vaid kaks korda. Esimene kõne 31. jaanuaril 2013 kell 13:15, teine 1. veebruaril 2013

kell 13:38. Esimeses telefonikõnes palus sekretär eesti keeles sõita kohtusse, täpsustamata

milleks. Määruskaebuse esitaja teavitas teda, et ei valda eesti keelt ja küsis, kas on tõlki, kes

selgitaks kohtusse sõitmise vajadust, kuna vastuses hagiavaldusele väljendas kostja esindaja

selgelt oma soovi asja kirjalikuks läbivaatamiseks. Kõne lõppes, kuna sekretär ei suutnud

selgitada kohtusse sõitmise vajadust. 1. veebruaril 2013 kell 13:38 helistas sekretär teine kord,

palus sõita kohtusse. Määruskaebuse esitaja küsis veelkord tõlgi kohta, millele sekretär vastas,

et tõlk on olemas ja selgitab kõik. Seadusekuuleka kodanikuna sõitis I. Nikolas kohtusse,

teadmata, et toimub kohtuistung, kuna teda ei teavitatud sellest nõuetekohasel viisil.

Kohtusaali sisenes kohtunik, pöördus I. Nikolas’e poole eesti keeles. Määruskaebuse esitaja

vastas kohtunikule, et „ei saa aru eesti keelt hästi". Kohtunik käskis eesti keeles enda juurde

astuda. Määruskaebuse esitaja kuuletus sõnatult. Kohtunik, näidates asja materjalidele, ütles

vene keeles, et kui I. Nikolas’t ei rahulda Eesti Vabariigi seadused, siis võib ta Eestist minema

sõita. Antud ettepanekule vastas määruskaebuse esitaja, et on Eesti Vabariigi kodanik

kolmandat põlvkonda. Tema vaarisa, rahvuselt sakslane, XXX, ostis Eestis 26 ha maad.

Sellest ajast elab perekond Eestis ning ei kavatse kusagile sõita. Kohtunik oma ettepanekuga

rikkus Põhiseaduse § 12 ja § 13;

5) ei suutnud kohtunik oma emotsioone tagasi hoida rahvusliku kuuluvuse ning

menetlusosalise poolt eesti keele mittevaldamise küsimuses ning määras olukorrast

väljumiseks trahvi ja kutsus välja politsei. See oli valeväljakutse. 40 minutit tuli oodata

trahvimääruse koopiat vastuolus TsMS § 46 lg-ga 4. Dokumenti ei koostatud, politsei viis

määruskaebuse esitaja jaoskonda ning vabandas tekitatud ebamugavuste pärast ning laskis

vabaks;

6) palus I. Nikolas lisada kaebuse läbivaatamise kohtusaali videosalvestuse 4. veebruarist

2013.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks ega tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta

määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus OÜ Morande Shoes seaduslikule esindajale

Irina Nikolas’ele rahatrahvi määramise kohta muutmata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 43 lg-t 1, § 45 lg-t 1 ja

§ 46 lg-t 1. Asja materjalidest ei nähtu maakohtu poolset menetlusõiguse normide rikkumist

või menetlusosalise õiguste põhjendamatut kitsendamist.

Kolleegiumi arvates ei ole määruskaebuses esiletoodud etteheited maakohtule põhjendatud.

Ringkonnakohtul on võimalik asjaolude hindamisel lähtuda toimikus olevatest materjalidest,

sh maakohtu 04.02.2013.a istungi protokollist.

Toimikus olevalt väljastusteatelt (lk 24) nähtuvalt on OÜ Morande Shoes saanud kätte

maakohtu 21.12.2012.a määruse hagiavalduse menetlusse võtmise kohta. Määruses on

selgesti märgitud, et vastus hagiavaldusele tuleb esitada eesti keeles ning soovi korral

kasutada menetluses tõlki tuleb seda vastuses märkida, näidates võimaluse korral ära tõlgi

andmed. Hagiavaldusele esitatud eestikeelses vastuses (lk 25) vaidleb kostja oma esindaja I.

Nikolas’e kaudu vastu nii hagi menetlusse võtmisele kui ka hageja poolt esiletoodud

asjaolude tõendatusele.

8. Toimikust ei nähtu, et kostja oleks kätte saanud kohtukutse Viru Maakohtu 04.02.2013.a

istungile (toimikus lk 29 oleva väljastusteate kohaselt kättetoimetamine ebaõnnestus), kuid

31.01.2013.a telefonogrammi (lk 30) kohaselt teavitas kohtu sekretär I. Nikolas’t istungi

toimumisest telefoni teel ning I. Nikolas kinnitas, et tal on võimalik tulla istungile, olles ka

teadlik tõlgi kaasamise vajadusest.

Ringkonnakohus leiab, et tähtsust ei oma asjaolu, et kostja esindaja ei saanud kätte kirjalikku

kohtukutset, kuna teave kohtuistungi toimumise kohta jõudis temani telefoni teel ning tal oli

võimalik kohtuistungil osaleda. Seega ei toimunud asja arutamist ilma kostja esindaja

osavõtuta.

9. Määruskaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud sellega, et kohtuistungisekretär ei andnud

telefoni teel selgitust selle kohta, miks on asja läbivaatamiseks määratud kohtuistung.

Kohtuistungi määramist ei pea kohus menetlusosalistele põhjendama ka juhul, kui kohus on

esialgu pidanud võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Muuhulgas ei sisaldunud

kirjaliku menetluse asemel asja suulise läbivaatamise kohta põhjendusi ka kirjalikus

kohtukutses.

10. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 04.02.2013.a istungi protokolliga on tõendatud

asjaolud, mille alusel maakohus määras kostja Morande Shoes OÜ esindajale I. Nikolas’ele

trahvi kohtuistungi korra rikkumise ja kohtu suhtes lugupidamatu käitumise eest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki TsMS § 659

ja § 654 lg 6 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 55 kohaselt saab kohtuistungi või muu protokollitud

menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes protokollile tuginedes.

Protokolli kohta saab esitada üksnes võltsimise vastuväite. Käesoleval juhul ei ole niisugust

vastuväidet esitatud ning protokoll tuleb lugeda õigeks.

11. Ringkonnakohus võttis asja juurde ka 04.02.2013.a kohtuistungi turvakaamera salvestuse,

kuid salvestuselt nähtuvaga ei ole võimalik kohtuistungi protokollis märgitut ümber lükata.

Ringkonnakohus märgib, et salvestus kajastab küll kohtuistungi käiku visuaalselt, kuid

salvestatud ei ole heli, s.o turvakaamera salvestuse põhjal ei ole võimalik tuvastada, mida

kohtuistungi käigus räägiti. Visuaalne pilt kinnitab kohtuistungi protokollist märgitut, s.o

asjaolu, et määruskaebuse esitaja käitus kohtu suhtes lugupidamatust väljendaval viisil,

vaieldes kohtunikule ägedalt žestikuleerides vastu. Kolleegiumi arvates on asjas kinnitust

leidnud, et määruskaebuse esitaja rikkus TsMS § 43 lg 1 teises lauses sätestatud kohustust

täita tingimusteta kohtu korraldusi.

12. Tõendatud ei ole asjaolu, nagu oleks kohus rikkunud kohtuistungi alustamise korda

(TsMS § 347 lg 2). Protokollist nähtuvalt on kohus teatanud, millist tsiviilasjas arutatakse, ja

teinud kindlaks kohtuistungile ilmunud isikute andmed. Seega on alusetu määruskaebuse

esitaja väide, nagu ei oleks istung veel üldse alanudki. Kohtusaalis viibides tuleb

menetlusosalisel järgida TsMS §-s 43 sätestatut sõltumata istungi staadiumist.

Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud väide, nagu oleks määruskaebuse esitajat

trahvitud rahvusliku kuuluvuse pinnalt. Kolleegium jääb eeltoodud põhjenduste juurde, mille

kohaselt oli trahvi määramise aluseks lugupidamatu suhtumine kohtu suhtes.

13. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel I. Nikolas’e kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/