2-12-46313/47 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-46313

Tsiviilasi

SV avaldus V M pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja: SV (isikukood XXX, elukoht XXX)

Võlausaldaja lepinguline esindaja: Riho Viik (Kentmanni 8b,

Tallinn, e-post XXX)

Võlgnik: V M (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo

Ennok

OÜ,

Estonia

pst

1,

Tallinn,

e-post

oliver.ennok@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. mai 2013.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada SV avaldus V M pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja V M (isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 27. mail 2013.a

kell 14.00.

3. Nimetada V M pankrotihalduriks Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok

OÜ, Estonia pst 1, Tallinn, telefon 684 4400,

5255757, e-post

oliver.ennok@haldur.just.ee).

4. Määrata V M võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. juuni 2013.a

algusega kell 13.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr

418.

5. Kohustada V M (isikukood XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade

nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 12. juunil 2013.a kell

13.30. Kui V M vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada

sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata V M ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasuks 1360 eurot,

millele lisandub käibemaks 272 eurot, kokku 1632 eurot hüvitada

Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 58

eurot.

9. Välja mõista V M Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941)

kasuks ajutise halduri tasu kogusummas 1632 eurot ja kulutuste hüvitis summas

58 eurot.

10. Avaldada pankroti väljakuulutamise kohta teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

SV esitas 12.11.2012 avalduse V M pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on

võlausaldaja nõue V M vastu kokku 95 867,47 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik

peidab oma vara. Võlgnik leiab, et võlausaldaja ei ole tõendanud nõude olemasolu, kuna

pankrotiavalduse koostamise ja allakirjutamise ajal ei olnud kohtuotsus, millel võlausaldaja

nõue põhineb, veel jõustunud. Samuti puudub võlausaldajal võlgniku arvates õigus võlgnikult

hüvitist nõuda ning hoopis võlgnikul on õigus nõuda võlausaldajalt hüvitist, kuna

võlausaldajal on ülalpidamiskohustus võlgniku ning nende ühise poja suhtes. Võlausaldaja ei

esitanud võlgnikule eelnevalt pankrotihoiatust. Samuti eitas võlgnik oma püsivat

maksejõuetust.

Harju Maakohtu 26.04.2013 määrusega nimetas kohus V M ajutiseks pankrotihalduriks

Oliver Ennoki.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Oliver Ennok esitas 16.05.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

järelepärimiste teel saadud andmete põhjal võlgniku kohustuste kogusuuruseks ca 212 000

eurot, millest sissenõutavaks on muutunud vähemalt 104 000 eurot s.h võlgnevus SV ees

95 867,47 eurot. Võlgniku väiteil on võlausaldaja nõue fiktiivne. Võlgnik on oma väidete

kohaselt võlausaldajale tema nõude aluseks oleva elamu ehitustööde teostamiseks tasunud

36 592,50 eurot, kuid kohus ei ole nimetatud asjaolu otsuse tegemisel arvesse võtnud. Samuti

pole võlausaldaja maksnud võlgniku ja võlausaldaja alaealise lapse A M ülalpidamiseks

seaduses sätestatud elatist. Võlgnik leiab, et nimetatud summad on võimalik tasaarvestada

võlausaldaja nõudega võlgniku vastu, mistõttu tunnistab võlgnik võlausaldaja nõuet vaid

24 089,20 euro ulatuses, millise võiks võlgniku hinnangul tasaarvestada edasise elatusrahaga.

Võlgnik nendib samas, et kuivõrd Harju Maakohtu 31.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-08-

58233 on jõustunud ning võlausaldaja on alustanud eeltoodud kohtuotsusest tuleneva nõude

sissenõudmist, siis ei ole võlgnikul nimetatud summat koheselt võimalik tasuda. Võlgnik ei

ole ajutisele haldurile esitanud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik hinnata võlgniku

võimalikku nõudeõigust võlausaldaja vastu ning kuna võlausaldaja nõue võlgniku vastu

tuleneb jõustunud kohtuotsusest, siis ei ole ajutisel halduril alust võlausaldaja nõude

olemasolus kahelda.

Võlgniku vara koosneb peamiselt võlgniku isiklikest tarbeesemetest, samuti igakuise

sissetulekuna pension 250 eurot, millest ei saa tulenevalt täitemenetluse seadustikust

kinnipidamisi teostada. Lisaks on võlgnikul nõue MN vastu summas 600 eurot, milline on

käesolevaks ajaks muutunud sissenõutavaks ning nõue SA LTD vastu summas 105 000 eurot,

mis muutub sissenõutavaks 31.12.2014. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võis võlgniku maksejõuetus välja kujuneda 2012.a

teises pooles, kui jõustus Harju Maakohtu 31.05.2011 kohtuotsus, milliseks ajaks oli võlgnik

muutunud varatuks. Seega pidi võlgnik olema hiljemalt 17.09.2012 teadlik tema suhtes

jõustunud kohtuotsusest, kuid otsustas siiski 25.09.2012 sõlmitud laenulepinguga investeerida

SALTD majandustegevusse 105 000 eurot selle asemel, et asuda täitma tema suhtes jõustunud

kohtuotsust. Seega on ajutisel halduril alust arvata, et võlgnik võib hoiduda teadlikult oma

kohustuste täitmisest kõrvale, mistõttu võivad võlgniku tegevuses esineda KarS § 384 lg 1

sätestatud kuriteo tunnused. Vara tagasivõitmise võimalused võivad esineda seoses

26.06.2012 sõlmitud notariaalse lepinguga, mille kohaselt tasus võlgnik L. S laenu

tagasimaksena 87 100 eurot. Samuti vajavad edasise menetluse käigus täiendavat uurimist

võlgniku ning SALTD vahel 25.09.2012 sõlmitud laenulepingu asjaolud.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et V M pankrot tuleb välja

kuulutada.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde.

Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega.

Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus V M pankroti

välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1360 eurot, millele

lisandub käibemaks hüvitada büroole vajalike kulutuste katteks 58 eurot. Võlausaldaja ja

võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja V M pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt koosneb võlgniku vara pensionist 250 eurot kuus ning

sissenõutavaks muutunud nõudest MN vastu summas 600 eurot. Lisaks on võlgnikul nõue

SALTD vastu summas 105 000 eurot, mis muutub sissenõutavaks 31.12.2014. Teadaolevaid

kohustusi on võlgnikul ca 212 000 euro ulatuses, millest sissenõutavaks on muutunud

vähemalt 104 000 eurot, s.h SV nõue kogusummas 95 867,47 eurot.

Võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja leiab, et võlausaldaja nõude olemasolu on

tõendamata ning et tal on õigus tasaarvestada pankrotiavalduse aluseks olev nõue oma elatise

nõudega võlausaldaja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa

ülalpidamisnõuet tasaarvestada. Võlgnik ei ole oma nõudeõigust võlausaldaja vastu

tõendanud, kuid isegi kui tal oleks võlausaldaja vastu elatise nõudest tulenev nõudeõigus, ei

ole selle nõude tasaarvestamine VÕS § 200 lg 1 p 1 alusel lubatud. Võlgniku väide, et

võlausaldaja nõude olemasolu on tõendamata, on asjakohatu. Pankrotiavaldusest nähtuvalt

tuleneb võlausaldaja nõue Harju Maakohtu 31.05.2011 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-08-

58233. Kõnealune kohtuotsus on jõustunud 17.09.2012. Seega puudub alus kahelda

võlausaldaja nõude olemasolus. Võlgniku väide, et võlausaldaja ei ole talle esitanud

pankrotihoiatust, on samuti asjakohatu. PankrS § 10 lg 2 on sätestatud, millistele asjaoludele

peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema. Kõnealusest loetelust

nähtub, et pankrotihoiatuse esitamine ei ole alati nõutav, vaid on nõutav üksnes juhul, kui

maksejõuetuse põhistamise aluseks on asjaolu, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva

jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult

hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel

kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1). Käesoleval juhul on võlausaldaja

tuginenud PankrS § 10 lg 2 p 3 (s. o võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb

raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil

tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse) ning antud asjaolu esinemisel ei näe seadus ette

pankrotihoiatuse esitamise kohustust.

Ajutise halduri aruande kohaselt koosneb võlgniku vara peamiselt tema isiklikest

tarbeesemetest, pensionist 250 eurot kuus ning sissenõutavaks muutunud nõudest MN vastu

summas 600 eurot. Lisaks on võlgnikul nõue SALTD vastu summas 105 000 eurot, mis

muutub sissenõutavaks 31.12.2014. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul ca 212 000 euro

ulatuses, millest sissenõutavaks on muutunud vähemalt 104 000 eurot. Kohus leiab, et

kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on

püsiva iseloomuga. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes märgituga, et võlgniku

maksejõuetuse võib olla põhjustanud asjaolu, et võlgnik on teadlikult oma kohustuste

täitmisest kõrvale hoidunud ning esineda võivad KarS § 384 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks

tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuivõrd võlausaldaja on tasunud

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, siis tuleb

pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik V M on kohustatud kooskõlas PankrS §-

ga 86 vannet andma. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja

pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige

oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on

kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara,

sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta

teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara

või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3

võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel V M

trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 17 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1360 eurot, millele lisandub

käibemaks 272 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80

eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 58 eurot.

Tasu ja kulutuste hüvitise palub haldur määrata büroole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud

tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele

vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse

ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb

ajutise halduri tasu kogusummas 1632 eurot koos käibemaksuga ja kulutuste hüvitis 58 eurot,

kõik kokku 1418 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks välja mõista võlgnikult, V M .

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik