3-13-206/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-13-206 Määruse kuupäev 21.05.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Arvi Susik kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 150 eurot seoses jalutuskäigule mittelubamisega ning summas 550 eurot seoses kaitsjale helistamise mittevõimaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2013 Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus Arvi Susik´u kaebuses Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega;

2. Tagastada Aira Safronov´i poolt 09.04.2013. a haldusasjas nr 3-13-206 tasutud riigilõiv summas 16,50 eurot Aira Safronov arveldusarvele nr 221056022248 peale käesoleva kohtumääruse jõustumist;

3. Kohtumäärus saata kaebajale ja vastustajale ning peale määruse jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Arvi Susik esitas 30.01.2013. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Tallinna Halduskohtu 01.02.2013. a kohtumäärusega anti A. Susiku kaebus Tartu Halduskohtu alluvusse.

Kaebuse kohaselt tekitati A. Susikule mittevaralist kahju seoses sellega, et 06.07.2012. a ei lubanud vanemvalvur teda jalutama, sest ta kandis kindaid. Kaebaja märgib, et nõudis seetõttu vanglalt kahjuhüvitist summas 50 eurot. Kuna ta oli aga nüüd sunnitud pöörduma kohtusse, siis palub hüvitisena välja mõista 150 eurot. Tallinna Vangla on 17.10.2012. a otsusega nr 5- 18/29167 jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. A. Susik sai 17.10.2012. a otsuse kätte 19.10.2012. a.

Lisaks taotleb A. Susik Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 550 eurot, sest tal ei võimaldatud ajavahemikul 09.07.2012. a – 13.07.2012. a helistada oma kaitsjale. Tallinna Vangla

on samasisulise kahju hüvitamise taotluse jätnud rahuldamata 25.10.2012. a otsusega nr 5- 18/29767-3, mille kaebaja on kätte saanud 29.10.2012. a.

2. Vastuseks Tartu Halduskohtu 13.03.2013. a käiguta jätmise määrusele esitas A. Susik kohtule 20.03.2013. a taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt olid Tallinna Vangla otsustel puudulikud vaidlustamisviited ning kaebetähtaja möödalaskmine oli tingitud sellest, et A. Susikul puuduvad juriidilised teadmised ning Tartu Vangla arvutiklassis oli tal halduskohtumenetluse seadustikuga tutvumiseks aeg piiratud. Samuti pidi A. Susik kaebuse koostamiseks esitama Tallinna Vanglale teabenõuded ning peale nendele vastuste saamist sai ta alles kaebuse koostamise lõpetada.

3. 26.04.2013. a kohtumäärusega võeti A. Susiku kaebus menetlusse ning vastustajat Tallinna Vanglat kohustati esitama kohtule vastus kaebetähtaja ennistamise taotluse osas.

Tallinna Vangla leiab oma 03.05.2013. a seisukohas, et A. Susiku tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Vastustaja leiab, et mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ei esine, sest vangla otsustel olid vaidlustamisviited ning kaebaja oleks saanud kaebetähtaja pikkust täpsustada (nt küsida ametnikelt, tutvuda õigusaktidega paberkandjal), kuid ta oli passiivne. Seega objektiivsed põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.

Kaebaja on kohtueelset menetlust lõpetavad lahendid kätte saanud 19.10.2012. a ja 29.10.2012. a, seega tuli tal esimesel juhul kaebusega kohtusse pöörduda hiljemalt 19.11.2012. a ja teisel juhul hiljemalt 28.11.2012. a. A. Susik esitas kaebuse kohtule 30.01.2013. a, s.o ületas kaebetähtaega üle kahe kuu.

5. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006. a kohtumääruses asjas 3-3-1-26-06 on märgitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning mõjuva põhjusena on käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud asjaolud käsitatavad objektiivse asjaoluna, mis saaks olla tähtaja ennistamise aluseks.

Kaebaja toob kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena välja asjaolu, et vangla 17.10.2012. a ja 25.10.2012. a otsustele on vaidlustamisviide märgitud puudulikult, s.o vaidlustamisviites puudusid viited konkreetsetele paragrahvidele ja tähtaegadele. Seega pidi kaebaja esitama taotluse arvutiklassi kasutamiseks, et tutvuda halduskohtumenetluse seadustikuga. Arvutiklassi pääseb aga 1-2 nädala jooksul alates taotluse esitamisest ja korraga vaid 50-ks minutiks. Halduskohtumenetluse seadustik on aga väga mahukas. Kohus leiab, et eeltoodud põhjuseid ei saa käsitleda mõjuvate põhjustena kaebetähtaja möödalaskmisel. Tallinna Vangla 17.10.2012. a otsusele nr 5-18/29167-4 on märgitud vaidlustamisviide „Käesoleva Tallinna Vangla vastusega mittenõustumisel on taotluse esitajal õigus pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras“. Tallinna Vangla 25.10.2012. a otsusele nr 5-18/29767-3 on märgitud vaidlustamisviide „Käesoleva lahendusega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras“. Kuigi vaidlustamisviidetes ei ole välja toodud konkreetset aega, mille jooksul tuleb kaebusega kohtusse pöörduda, ei saa ka õiguslikult kogenematu isik eeldada, et kaebusega võib kohtusse pöörduda määramata aja jooksul. Vaidlustamisviites oli olemas viide konkreetsele seadustikule ning sellega tutvudes pidi kaebajale olema arusaadav millise aja jooksul on võimalik kaebusega kohtu poole pöörduda. Vastustaja märgib õigesti, et kaebetähtaega oleks kaebaja saanud täpsustada ka vangla ametnikelt (nt inspektor-kontaktisikult). Samas on kaebaja kaebetähtaja kulgemise jooksul külastanud Tartu Vangla arvutiklassi 29.10.2012. ja 11.11.2012. a kokku 1 h ja 40 minutit. Nimetatud aja jooksul oleks kaebajal olnud võimalik välja selgitada halduskohtusse kaebusega pöördumise tähtaeg. Kohus möönab, et Tallinna Vangla otsustel olevad vaidlustamisviited ei ole nõuetekohased, kuivõrd viidetes ei ole märgitud halduskohtule kaebuse esitamise tähtaega. Samas ei saa see asjaolu kohtu hinnangul olla mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel, kuivõrd kaebetähtaja täpsustamine ei olnud keeruline ja oli mõistlikult teostatav.

7. A. Susik toob kaebuse hilinenult esitamise põhjusena välja veel asjaolu, et tal oli vaja kaebuse esitamiseks koguda informatsiooni ning esitada Tallinna Vanglale teabenõudeid. Sellist põhjust ei saa samuti lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Kaebus tuleb esitada kaebetähtaja jooksul, lisadokumentide kogumine kaebetähtaega ei pikenda ning neid on võimalik esitada kohtule ka hiljem kaebuse juurde lisamiseks. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja on Tallinna Vanglale teabenõuded esitanud 27.12.2012. a ja 15.01.2013. a, s.o juba peale kaebetähtaja möödumist.

8. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleva kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja välja toonud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamise. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lõikest 2, on kohus seisukohal, et menetlus Arvi Susiku kaebuses Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kuulub lõpetamisele seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.

9. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Seega tuleb käesoleva kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 16,50 eurot tagastada selle maksjale Aira Safronovile. (allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik