3-12-2314/26 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne

Aasma

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2314

Haldusasi

R. R-i kaebus Rae Vallavalitsuse 02.10.2012 kirja nr

10-1.1/6361 õigusvastaseks tunnistamiseks, Rae valla

kohustamiseks tagama J-R R-le lasteaiakoht Rae valla

munitsipaallasteaias või alternatiivselt kohustada Rae

valda hüvitama kaebaja kantud ja tulevikus kandmisele

kuuluvad lisakulud

Menetlusosalised

Kaebaja – R. R

Vastustaja – Rae vald, esindaja Mart Võrklaev

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rae valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.12.2012 kohtuotsus haldusasjas nr 3-12-2314 ja saa-

ta asi uueks arutamiseks samale kohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.06.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-12-2314

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J-R R (sünd. XX.XX.XXXX) elab Rae vallas. XX.XX.XXXX, s.o üks nädal pärast lapse

sündi, esitasid J-R R-i vanemad T. L ja R. R Rae Vallavalitsusele avalduse võtta J-R R laste-

aia Õie järjekorda. Vanemad soovisid J-R R-le saada lasteaiakohta alates 2011. a septembrist.

J-R R taotletud ajast lasteaiakohta ei saanud. 28.08.2012 esitasid T. L ja R. R Rae Vallavalit-

susele taotluse (tl 11-12) J-R R-le lasteaiakoha tagamiseks Rae valla munitsipaallasteaias.

2. Rae Vallavalitsuse 02.10.2012 vastuses nr 10-1.1/6361 (tl 13-14) selgitati, miks Rae

vallal ei ole võimalik J-R R-le Rae valla munitsipaallasteaias lasteaiakohta tagada.

3. R. R taotles 02.11.2012 halduskohtule esitatud kaebuses Rae Vallavalitsuse 02.10.2012

kirja nr 10-1.1/6361 tühistamist, Rae valla kohustamist J-R R-le lasteaiakoha tagamiseks Rae

valla munitsipaallasteaias või alternatiivselt kohustada Rae valda hüvitama kaebaja kantud ja

tulevikus kandmisele kuuluvad lisakulud. Kaebaja leidis, et koolieelsete lasteasutuste seaduse

(KELS) § 10 lg-st 1 tulenevalt on vastustajal kohustus tagada kaebaja lapsele lasteaiakoht.

KELS § 15 lg 4 ei vabasta vastustajat KELS § 10 järgsest kohustusest. Vastustaja ei saa õigus-

tada rahaliste vahendite puuduse tõttu oma kohustuste täitmata jätmist. Kohalik omavalitsus

peab eelarvelisi vahendeid planeerima selliselt, et oleks tagatud seadusest tulenevate kohus-

tuste täitmine. Rae vald peab hüvitama kaebajale lapse eralasteaeda panekuga tekkinud lisaku-

lud, mille määramisel saab lähtuda järgnevast: valla lasteaias oleks kohatasu 47 eurot ning

toiduraha 1,50 eurot päevas, eralasteaia kohatasu on 380 eurot, millest vald hüvitab 196 eurot

ja toiduraha 2,50 eurot päevas.

4. Tallinna Halduskohus võttis 13.11.2012 määrusega kaebuse eelpool näidatud nõuetega

menetlusse.

5. R. R muutis 07.12.2012 taotlusega alternatiivsete nõuete järjestust, sõnastades need järg-

miselt: esmajärjekorras rahuldada kaebaja kahju hüvitamise nõue 152 eurot kuus igakuiste

maksetena kuni seadusest tuleneva kohustuse täitmiseni, selle nõude rahuldamata jätmisel

rahuldada kohustamiskaebus. Kaebaja märkis, et esitas algselt tühistamis- ja kohustamisnõude

ning alternatiivselt kahjunõude, kuid valla vastusest selgub, et vallal puuduvad igasugused

võimalused kaebaja lapsele lasteaiakohta võimaldada, mistõttu kohustamisnõude rahuldamine

ei tagaks kaebuse eesmärki, mistõttu on ainuke mõeldav lahendus, et kohus mõistab vallalt

välja tekkinud ja tulevikus tekkiva kahju igakuiste maksetena. Kahjunõude osas täpsustas

kaebaja, et tema lisakulu kuus on 152 eurot, arvestades, et laps käib keskmiselt lasteaias 15

päeval kuus ning toiduraha erinevuse arvelt tuleb igakuulisele kohatasu vahele (137 eurot)

juurde liita 15 eurot.

6. Rae vald palus vastuses (tl 43-47) kaebus rahuldamata jätta. Kuigi vastustaja nõustub

sellega, et KELS § 10 lg-st 1 tulenevalt on Rae vallal kohustus kaebaja lapsele lasteaiakoht

võimaldada, pole see võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt objektiivselt võimalik, sest

praegu on järjekorras ca 1000 last. Riik pole täitnud oma kohustust tagada KOV-dele piisav

tulubaas KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuste täitmise võimaldamiseks. Rae vallas on elanike

arv suurenenud ootamatult ja väga kiiresti noorte perede arvelt ning valla arengukava kohaselt

on keskmiselt iga kolmas uus elanik lasteaia- või kooliealine laps. Kui aastatel 2001-2004 oli

keskmine sündivus vallas 88 last, siis 2006. a sündis juba 126 last, 2007. a 146 last, 2008. a

3-12-2314

3(10)

230 last. Isegi kui vastustaja suunaks 100% oma eelarvest järgneva viie aasta jooksul üksnes

uute lasteaedade ehitamiseks, jättes sealjuures kõrvale vajaduse nende edaspidiseks ülalpida-

miseks ja samuti kõikvõimalikud teised avalikud ülesanded, ei jätkuks ka siis piisavalt vahen-

deid, et kõikidele soovijatele lasteaiakoht tagada. KELS ei sisalda lahendusi selliste erandolu-

kordade jaoks, KELS § 19 lg-s 3 ette nähtud võimalus osaajalise lasteaiakoha võimaldamiseks

probleemi ei lahenda ning on ebamõistlik.

Rae vald hüvitab 2012. a Rae valla laste eest eralasteaedadele ühes kuus 196 eurot ühe lapse

kohta vastavalt Rae Vallavolikogu 18.01.2011 määrusega nr 49 kehtestatud koolieelsete laste-

asutuste toetamise korrale. Eralasteaedadele makstava tasu suurus on võrdne Rae valla poolt

hüvitatava munitsipaallasteaedade kohamaksumuse osaga, mis on kehtestatud Rae Vallavalit-

suse 03.01.2012 määrusega nr 3. 2012. a on see 196 eurot ühes kuus ühe lapse kohta. Kehtiv

eralasteaiakoha toetus on mõistlik ja juhul, kui lasta see summa nö „vabaks“, seab see vastus-

taja eelarve väga pingelisse olukorda, mistõttu väheneb omakorda võimalus luua juurde uusi

lasteaia- ja kooli kohti.

Vastavalt Rae Vallavolikogu 22.11.2011 määrusele nr 66 „Lasteaiatasu määrad ja maksmise

kord“ kohustuvad osalustasu maksma ka munitsipaallasteasutuses käiva lapse vanemad (sh

tasuma täies ulatuses lapse söögi eest). Käesoleval aastal on selliseks tasu suuruseks 47 eurot

ühe lapse eest ühes kuus. Söögiraha suurus on erinevates lasteaedades erinev ja selle tasub

täies ulatuses lapsevanem. Vastustaja ei kompenseeri lasteaialaste sööki ja ilmselgelt põhjen-

damatu oleks asuda antud juhul seda kompenseerima ka kaebaja lapse osas.

Kaebaja ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, miks on vastustaja kohustatud tekkinud kulud hü-

vitama ega viidanud ka õiguslikule alusele. Kaebaja on jätnud selgitamata, kas ta oleks tekki-

nud kulusid saanud ise ära hoida või vähemasti minimaliseerida ja kas esineb objektiivseid

asjaolusid, mis välistaks kulu tekkimise kaebajale. Kaebuses ei ole selgitatud, kas kulu tekki-

mist sai kaebaja ette näha, millises ulatuses on vastustaja kaebaja õigusi rikkunud ja muid

asjaolusid, millest tulenevalt kulu hüvitamine täies ulatuses võiks olla vastustaja suhtes eba-

õiglane. Eralasteaia kohatasu ühes kuus 380 eurot on ebamõistlikult kõrge ja kaebaja oleks

saanud leida oma lapsele samas piirkonnas odavama lastehoiu, näiteks Rae vallas Peetri alevi-

kus asuv Pisi-Peetri lastehoid, mille kuutasu on odavam.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.12.2012 otsusega kaebuse, kohustas Rae Vallavalit-

sust looma J-R R-le võimalus käia Rae valla lasteaias ning kuni selle võimaldamiseni finant-

seerida J-R R-i vanematele eralasteaia või lapsehoiuteenust igakuiselt summas, mis ületab

samal ajal Rae valla lasteaias käivate laste vanemate omaosaluse summat (resolutsiooni p 1),

kohustas valda kompenseerima J-R R-le lapsehoiuteenuse või eralasteaia kulud Rae valla las-

teaias käivate vanemate omaosaluse summat (sh toiduraha) ületavas osas tagasiulatuvalt alates

01.09.2011 (resolutsiooni p 2) ning mõistis Rae vallalt R. R-i kasuks välja menetluskuluna

tasutud riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 3).

Vanemal on subjektiivne õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt KELS § 10 lg-s 1 sätestatud

kohustuse täitmist ning vanem võib selleks esitada kaebuse enda nimel ega pea seda tegema

lapse nimel lapse seadusliku esindajana.

Poolte vahel pole vaidlust selles, et J-R R on sündinud XX.XX.XXXX, rahvastikuregistri ko-

haselt asub tema elukoht Rae vallas ning J-R R-i ema on Rae vallale avaldanud

XX.XX.XXXX soovi, et J-R R saaks käia Rae valla lasteaias alates septembrist 2011. Seega

esinevad kõik asjaolud, mis on KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustuse

tekkimise aluseks ning Rae vallal on kohustus luua J-R R-le võimalus käia teeninduspiirkonna

lasteaias.

3-12-2314

4(10)

Vastustaja seisukoht, nagu saaks kohalik omavalitsus KELS § 10 lg-st 1 tulenevat isiku õigust

KELS § 15 lg 4 alusel piirata, on ekslik. KELS § 15 lg-s 4 on delegatsiooninorm seadusest

alamalseisva õigusakti andmiseks, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse kehtestada

teatud menetluskord, mille alusel laste lasteaedadesse vastuvõtmine toimub. Seega ei välista

kohustamiskaebuse rahuldamist Rae Vallavalitsuse 08.05.2012 määrus nr 23 „Laste koolieel-

sesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt välja arvamise kord“, mille § 4 lg-s 2 sätestatakse, et

lasteaiakoha eraldamisel on aluseks teeninduspiirkond ja üldjärjekord. Kõnealust vallavalitsu-

se määrust ei ole alust tõlgendada selliselt, nagu tuleks Rae Vallavalitsusel KELS § 10 lg-s 1

sätestatud kohustust täita üksnes vabade lasteaiakohtade olemasolul või et lapsevanemal po-

leks õigust nõuda lapsele lasteaias käimise võimalust üksnes põhjusel, et vallas reaalselt laste-

aiakohti ei ole. Seetõttu ei tõusetu käesoleval juhul ka vajadust kaaluda Rae Vallavalitsuse

08.05.2012 määruse mõne normi kohaldamata jätmist ning põhiseaduslikkuse järelevalve me-

netluse algatamist. Vastustaja koostatud järjekorranimekiri puudutab üksnes seda, kuidas laste

lasteaeda vastuvõtmine tehniliselt toimub, mitte aga seda, kas või millistel tingimustel on

KELS § 10 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastaval lapsel õigus saada vallalt võimalus lasteaias

käia.

J-R R ei ole vaatamata tema ema esitatud sooviavaldusele ühegi Rae valla lasteaia nimekirja

kantud. Seega on täidetud ka teine kohustamiskaebuse eeldus. Ei esine ka muid põhjendatud

vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud. Kohalik omavalitsus

ei saa KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitamata jätmist õigustada reaalsete lasteaiakoh-

tade vähesuse, üldise rahapuuduse või valla arengukavaga. Vastustaja seisukoht, nagu tuleks

käesoleva vaidluse lahendamisel lisaks seaduses sätestatule arvestada ka muid asjaolusid, on

väär ning asjakohatu.

Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus ei ole absoluutne ning seadusest tulenevad kohus-

tused, millele vastavad isikute õigused teatud sooritusi kohalikult omavalitsuselt nõuda, tuleb

kohalikul omavalitsusel igal juhul täita ning enesekorraldusõiguse alusel saab kohalik omava-

litsus otsustada, kuidas täpselt ta seda teeb. Enesekorraldusõigus ei anna kohalikule omavalit-

susele vabadust seaduses sätestatud kohustusi mitte täita ega võta isikutelt õigust vastavaid

sooritusi nõuda. Seetõttu ei sekku kohus käesoleva kaebuse rahuldamisega valla enesekorral-

dus- ja diskretsiooniõigusesse.

Eksitav on vastustaja väide selle kohta, kui palju kuluks ressursse ja aega selleks, et praegu

ehitada lasteaiakohti kõigile lastele, kellel oleks õigus ja soov Rae valla lasteaias käia. Avalik-

õigusliku lasteaiateenuse osutamise ainsaks võimaluseks ei ole valla olemasolevate eelarveva-

hendite arvelt uute lasteaedade ehitamine. Ehitamiseks on vallal võimalik võtta laenu, välista-

tud ei ole koolieelsete lasteasutuste ülalpidamiseks halduslepingu sõlmimine eraõiguslike isi-

kutega. Valla halduspiirkonnas vajalikul arvul koolieelsete lasteasutuste ülalpidamine on ko-

haliku elu küsimus ning see, kuidas kohalik omavalistus selle küsimuse seadusega sätestatud

piires lahendab, on tema otsustada.

Väide, et riik on tulumaksuseadust muutes vähendanud kohaliku omavalitsuse tulubaasi, on

ilmselt õige, aga pole asjakohane. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all kohaliku omavalitsuse

kohustus, mille adressaadiks oleks riik, vaid tegemist on sooritusekohustusega konkreetse

isiku, kaebaja ees.

Kohalik omavalitsus ei saa isiku ees seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist õigustada

viitega isikute võrdse kohtlemise põhimõttele. Asjaolu, et avaliku võimu kandja rikub sama-

moodi ka paljude teiste isikute õigusi, ei võta konkreetselt isikult, kes oma õiguste rikkumise-

ga rahul ei ole, õigust rikkumise lõpetamiseks kohtusse pöörduda ega välista ka selleks esita-

tud kohustamiskaebuse rahuldamist.

3-12-2314

5(10)

Kaebaja esitatud alternatiivnõue on põhjendatud. Rae vald peab kuni J-R R-le Rae valla laste-

aias lasteaiakoha võimaldamiseni kompenseerima Rae valla lasteaedade omaosalust ületavad

eralasteaias käimise või muu lastehoiu kulud, mis kaebaja vanematele tekivad seoses sellega,

et J-R R-le Rae valla lasteaiakohta võimaldatud ei ole. Kuna Rae vald ei ole kohtuotsuse te-

gemise ajaks oma kohustust lasteaiakoht võimaldada täitnud, kuulub rahaline nõue rahuldami-

sele tagasiulatuvalt alates 01.09.2011 (ajast, mis oli märgitud J-R R-i ema esitatud lasteaia

koha saamise XX.XX.XXXX avaldusse). Kuna Rae vallal oli kohustus J-R R-le lasteaiakoht

tagada alates 01.09.2011, puuduvad põhjendused kompenseerida kaebaja vanemate otsitud

muu lapsehoiu kulud väiksemas summas, s.o nii, et J-R R-i vanemad peaksid tasuma suurema

summa kui nad tasuksid Rae valla munitsipaallasteaias käimise eest. Vastasel korral kohel-

daks J-R R-i ja tema peret ebavõrdselt nende 1,5-7 aastaste lastega, kelle ees Rae vald oma

KELS § 10 lg 1 tulenevad kohustused täidab. Rae Vallavalitsuse 03.01.2012 määruses nr 3

sätestatud eralasteaia toetuse määr 196 eurot kalendrikuus on käesoleval juhul ebapiisav ja ei

ole käsitletav alternatiivina Rae valla KELS § 10 lg 1 tuleneva kohustuse täitmisele.

Rae vald saab kompensatsiooni arvutamiseks võtta arvesse vastava perioodi suurima Rae valla

lasteaia vanemate omaosaluse määra (koos toidurahaga), jättes J-R R-i eralasteaia või lapse-

hoiukulud selles osas hüvitamata. J-R R-i vanemad peavad esitama rahalise kompensatsiooni

saamiseks Rae vallale J-R R-i lapsehoiu kulude kohta arved perioodi kohta alates 01.09.2011.

Rae vald saab kompensatsioonist arvutada maha J-R R-i eest eralasteaiale juba makstud sum-

mad.

Kui vastustajale tundub, et J-R R-il oleks võimalik käia eralasteaias või -lastehoius odavama

raha eest, peaks ta seda kaebajale põhjendama ja näitama, kus asub odavam lastehoid või las-

teaed (see ei tohi olla kaebajale oluliselt kaugemal) ja kas seal oleks ka J-R R-le kohta. Kui

aga J-R R-i vanemad ei soovi last sinna odavamasse lastehoidu panna, on vastustajal õigus

võtta kaebajale munitsipaallasteaia koha mittesaamise hüvitamisel arvesse eelnimetatud oda-

vama lapsehoiu kuutasu. Juhul, kui kaebaja leiab, et nimetatud lapsehoid ei taga lapsele alus-

hariduse andmist või ei ole lastehoiu tingimused nende perele muul põhjusel sobilikud, on

iseenesest kaebajal võimalik ka see iseseisvalt halduskohtus vaidlustada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Rae vald esitas 15.01.2013 apellatsioonkaebuse (tl 179-184) Tallinna Halduskohtu

17.12.2012 otsuse tühistamiseks ja kaebaja menetluskulude tema enda kanda jätmiseks. Vas-

tustaja mõistab, et KELS § 10 lg-s 1 sätestatu näol ei ole tegemist kohalikule omavalitsusele

soovituslikku iseloomu omava sättega. Lasteaedadesse vastuvõtmise osas järjekordade moo-

dustamine ei tähenda, et KOV ütleks lahti KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmisest.

Kohtade puudumine KOV teeninduspiirkonna lasteasutuses on objektiivne tegelikkus ning sel

ajal, kui laps on vastava lasteasutuse koha järjekorras, saab KOV tagada KELS § 10 lg 1 alu-

seks olevate põhiõiguste järgimise läbi asendusmeetmete (eralasteaia kohatasu osaline hüvi-

tamine või koduse mudilase toetus).

Vastustaja ei ole keeldunud KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmisest, samas on laste-

aiakohtade puuduse tinginud objektiivsed asjaolud, mis taanduvad piisavate rahaliste vahendi-

te puudumisele, et seadusest tulenevat kohustust nõuetekohaselt täita. Kohus on üllatuslikult

järeldanud sellest, justkui oleks vastustaja väitnud, et tal on lasteaiakohtade eraldamise piira-

miseks õigus KELS § 15 lg 4 alusel ja justkui ei sooviks vastustaja oma seaduslikku kohustust

täita ja õigustaks end. Õige on kohtu seisukoht, et Rae Vallavalitsuse 08.05.2012 määrus nr 23

„Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ei välista kohusta-

miskaebuse rahuldamist. Küll aga ei ole vastustaja hinnangul täidetud kolmas kohustamiskae-

3-12-2314

6(10)

buse rahuldamise eeldus, s.o antud juhul esinevad muud põhjendatud vastuväited, millest tu-

lenevalt langeb ära võimalus toimingu reaalseks sooritamiseks vastustaja poolt.

Vastustaja põhjendused rahapuuduse osas on asjakohased. Vastustaja on teinud kõik endast

oleneva, et KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust täita. Paraku riigi poolt vastustaja rahasta-

misele seatud raamistik, seda nii maksudest kui muudest riiklikest allikatest laekuvate sissetu-

lekute kui ka laenupiiri näol, ei võimalda enamat. Vastustaja on selgitanud, miks ei ole võima-

lik ja märkimisväärselt tulemuslik koostöö naaberomavalitsuste või eralasteaeda-

de/lastehoidudega. Halduskohus on jätnud antud selgitused tähelepanuta ja märkinud arusaa-

matult otsuse p-s 37, et lasteaia ehituseks on võimalik võtta laenu või teha koostööd eraõigus-

like isikutega.

Kohus on heitnud vastustajale ette ebaratsionaalset planeerimistegevust, mis on viinud tänase

olukorrani, kus lasteaiakohti ei jagu kõikidele soovijatele. Vastustaja kohtu seisukohaga ei

nõustu, kuivõrd ei vastustaja ega ilmselt ka keegi teine ei saanud mõistlikult eeldades ette nä-

ha sedavõrd ulatuslikke riigis toimuvaid demograafilisi muudatusi, mille „kinnisvara buum“

kaasa tõi. Samuti ei saanud vastustaja mistahes viisil eeldada, et Rae valda asuvad elama just

noored pered, mitte aga näiteks vanurid, kes võiksid mõne hetke pärast vajada kohta hoolde-

kodus.

Rae vald on ainus kohalik omavalitsus Eesti Vabariigis, kes suunab vahemikus 50-70% (2013.

a eelarve järgi 72%) oma eelarvelistest vahenditest igal aastal haridusvaldkonda. Sealjuures

suur osa kulub uute lasteaedade ehituseks. Enam raha ei ole võimalik antud valdkonda suunata

selliselt, et oleks täidetud ka kõik teised omavalitsuse kohustused, mille täitmist kõik Rae val-

la ca 14 000 elanikku vastustajalt ootavad.

Kohalikel omavalitsustel tekkis laenu võtmise õigus alles möödunud aastast, enne seda oli see

keelatud. Täna on vastustaja eelarvestrateegias kavandanud, et võetakse küll laenu, kuid see

raha suunatakse lisaks lasteaedade ehitusele ka koolide laiendusteks (käesoleval aastal Jüri

Gümnaasiumi laiendus ja Peetrisse täiendava lasteaia ehitus teostatakse laenu arvelt). Laste-

aedade ehitamine on pikaajaline protsess ja ei saa eeldada, et vahetult pärast laenu võtmise

õiguse tekkimist on lasteaiakohad kohe olemas. 2013. a eelarves ja valla eelarvestrateegias

planeeritud investeeringute ning praeguse rahvastikuprognoosi järgi on võimalik lasteaiakoh-

tade puudus viia hiljemalt 2015. a rahuldavale tasemele. Üksnes lasteaedade ehitamiseks või-

malikult suurimas mahus laenu võtmine ei oleks mõistlik ega ka põhjendatud, seda enam, et

kohalikul omavalitsusel on lisaks lasteaiakohtade tagamisele veel palju muid seadusega pan-

dud kohustusi.

Lahenduseks ei ole ka koostöö naaberomavalitsustega. Lasteaiajärjekorrad on kõikides Tallin-

na lähivaldades, sh pealinnas. Samuti ei ole võimalik sedavõrd suuremahuline koostöö eralas-

teaedade/lastehoidudega, kuivõrd Harjumaal ei ole vastustajale teadaolevalt piisavalt palju

selliseid teenuse pakkujaid, kellel oleks vabu kohti kõikidele soovijatele. Lisaks nõuaks selli-

ne lahendus rahalisi vahendeid (keskmine kohatasu on vastustaja hinnangul ühe lapse kohta

350-400 eurot), mida aga ei ole võimalik kusagilt leida ja kui ka oleks, ei oleks enam mõeldav

uute munitsipaallasteaedade ehitamine.

Seoses tulumaksuosa vähendamisega ei ole kohus vastustaja väiteid arvestanud ja on jätnud

tähelepanuta selgitused, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 7 ei aita

kohalikku omavalitsust oma õiguste kaitsmisel riigi vastu kuidagi, antud norm kohustamis-

nõude esitamise õigust kohalikule omavalitsusele riigiga vaidlemiseks ei anna.

Kohus ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, millele tuginedes ta leiab, et vastustaja on kohusta-

tud tekkinud kulud kaebajale hüvitama, samuti ei ole kohus viidanud õiguslikele alustele hüvi-

3-12-2314

7(10)

tise väljamõistmisel. Kohus oleks pidanud tuvastama, kas tekkinud kulusid oleks saanud vas-

tustaja ise ära hoida või hoida neid ära suures ulatuses (s.o kas eralasteaed, kus laps käib on

hinnalt piirkonna soodsaim jms) ja kas esineb objektiivseid asjaolusid, mis välistaks kulu tek-

kimise vastustajale. Samuti ei ole kohus hinnanud, kas kulu tekkimist sai ette näha, millises

ulatuses on vastustaja kaebaja õigusi rikkunud ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kulu hüvi-

tamine täies ulatuses võiks olla vastustaja suhtes ebaõiglane.

9. R. R palub vastuses (tl 192-195) apellatsioonkaebus rahuldamata ja kõik kulud vastustaja

kanda jätta. Asjakohatu on vastustaja väide, et ta ei ole kunagi keeldunud kohustuse täitmisest,

kuid kohustuse täitmine ei ole osutunud võimalikuks kolme aasta jooksul. KELS §-st 10 tule-

neva kohustuse sisuks ei ole isikule järjekorrakoha võimaldamine, vaid reaalse lasteaiakoha

tagamine.

Vastustaja ainuke sisuline vastuväide kaebusele on, et Rae vallas on toimunud demograafiline

plahvatus, mis on toonud kaasa lasteaiakohtade vajaduse hüppelise kasvu. Vastustaja ei ole

suutnud olukorraga kohaneda ning vastavalt ei ole olnud võimalik lasteaiakoha tagamine. Hal-

duskohus on õigesti tuvastanud, et demograafiline kasv on Rae vallas eksisteerinud juba aas-

taid (s.o enam kui viis aastat). Viis aastat on piisav aeg olukorraga kohanemiseks ja tegevuse

ümberplaneerimiseks. Vastustaja ei ole võtnud ette piisavaid samme, et tulemus saavutada.

Samuti on vastustajal aastate jooksul olnud võimalus eelarvelisi vahendeid planeerida, küsida

lasteaedade ehitamiseks eurotoetusi vms.

Asjakohatud on vastustaja väited ja etteheited seoses kaebaja poolt eralasteaia valikuga. Kae-

baja valikud lasteaia valimisel on äärmiselt piiratud. Ka eralasteaedadesse on järjekorrad ning

koha saamine sõltub suuresti õnnest ja heade tutvuste olemasolust. Ka vastustaja ise on tunnis-

tanud, et eralasteaedu, kellega koostööd teha, on piiratud hulk. Kaebaja on valinud asenduslas-

teaia koha, mille hind ja tingimused vastavad turusituatsioonile.

Olukorras, kus vastustaja ei täida ega kavatsegi täita talle seadusest tulenevaid kohustusi, ei

ole kaebajal muud võimalust, kui esitada kahju hüvitamise nõue kohustuste täitmata jätmise

puhuks. Sisuliselt on tegu kahjuga, mis on tekkinud seetõttu, et vastustaja ei täida oma kohus-

tusi. Asendusteenuse hinnavahest tekkinud kahju on selgelt ettenähtav kahju (VÕS § 127 lg

3). Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt lahend nr 3-2-1-106-11).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada ja asi saata uueks arutamiseks hal-

duskohtule. Halduskohus on rikkunud menetlusnorme olulisel määral ning ringkonnakohtul

pole võimalik rikkumisi apellatsioonimenetluses kõrvaldada (HKMS § 199 lg 2 p-d 2 ja 3).

11. Kaebuses nõudis kaebaja Rae Vallavalitsuse 02.10.2012 kirja tühistamist, lapsele munit-

sipaallasteaias koha võimaldamist või kaebajal lapse eralasteaeda paigutamisest tekkinud lisa-

kulude hüvitamist. Need nõuded võttis kohus 13.11.2012 määrusega menetlusse, nõudis kae-

bajalt 23.11.2012 lisakulude suuruse kohta selgitust ja tõendeid ning vastustajalt 30.11.2012

vastust kaebusele ja määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, lubades pooltel esitada

täiendavaid seisukohti kuni 07.12.2012. Kaebaja saatis selgituse kulude kohta 22.11.2012,

lisades järgmised tõendid: eralasteaia arved 2012. a septembri, oktoobri ja novembri kohta ja

Rae valla munitsipaalasteaia arve (selgituses viidati ka eralasteaiakohalepingu esitamisele

tõendina, kuid seda kohtule tegelikult ei esitatud). Kaebaja soovis kulude vahest tekkinud kah-

jusummana lisakulude hüvitamist tulevikus ja tagasiulatuvalt temale esitatud arvete alusel.

07.12.2012 esitas kaebaja täiendava seisukoha ja taotluse alternatiivsete nõuete järjekorra

muutmiseks: kaebaja soovis esmajärjekorras vastustajalt välja mõista kahjusumma 152 eurot

3-12-2314

8(10)

igakuiste maksetena kuni vastustaja poolt seadusest tuleneva kohustuse täitmiseni ning selle

nõude rahuldamata jätmisel rahuldada kohustamiskaebus. Kohtuotsuse sissejuhatava osa ko-

haselt on kohus menetlenud kaebaja tühistamisnõude asemel sama kirja õigusvastasuse tuvas-

tamise nõuet ning kohustamisnõuet esmase alternatiivina kahjunõude ees. Kohtuotsuse reso-

lutsioonis puudub seisukohavõtt nii kirja tühistamise kui õigusvastasuse tuvastamise osas ning

rahuldatud on nii kohustamisnõue kui ka kahjunõue, seejuures hüvitamisele kuuluva raha-

summa väljaarvutamise on kohus jätnud vastustajale ja kohustanud kompenseerima eralaste-

aia või lapsehoiuteenuse kulud Rae valla munitsipaallasteaias käivate laste vanemate omaosa-

luse summat (sh toiduraha) ületavas osas alates 01.09.2011 kuni lasteaiakoha võimaldamiseni.

12. HKMS § 37 lg 3 näeb ette, et kaebuses võib esitada mitu omavahel seotud nõuet ning

liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed. Käesoleval juhul on kaebaja esialgses kaebu-

ses esitanud kaks omavahel seotud nõuet - tühistamis- ja kohustamisnõude ning alternatiivse-

na kahju hüvitamise nõude, hiljem kohustamis- ja kahjunõude järjekorda muudeti. Kuna ka

halduskohtumenetluses kehtib dispositiivsuse põhimõte (HKMS § 41 lg 1 lause 2), on kaeba-

jal õigus otsustada, kuidas ta nõuded esitab. Kui kaebaja esitab alternatiivsed nõuded, võib ta

jätta kohtu otsustada, millise nõude kohus rahuldab (nn järjestamata alternatiivsed nõuded),

kui aga kaebaja on taotlenud kontrollida ühte alternatiivset nõuet esimeses järjekorras ning

rahuldada järgmine nõue üksnes siis, kui kohus esimest nõuet ei rahulda, ei saa kohus sellest

taotlusest kõrvale kalduda. Samuti pole selgesõnaliselt alternatiivsete nõuetena esitatud nõu-

deid võimalik kohtuotsusega rahuldada üheaegselt. Kui kohtu hinnangul ei vii alternatiivsete

nõuete esitamine kaebajat eesmärgile ning kaebaja eesmärgi - saada lasteaiakoht ja ning hüvi-

tada enne koha saamist tekkinud kahjud - tagaks nõuete esitamine liitkaebusena, peab kohus

seda HKMS § 120 lg 1 p 3 alusel selgitama. Kuna üksnes kaebajal on õigus määrata, millised

nõuded ta soovib esitada, ei saa kohus ilma kaebaja selgesõnalise tahteta tõlgendada alterna-

tiivsena esitatud nõudeid liitkaebusena.

13. HKMS § 158 lg 1 teine lause näeb ette, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus

otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleval juhul ei ole kohus eelnimetatud normi rikkudes teinud

otsust Rae Vallavalitsuse 02.10.2012 kirja tühistamise nõude kohta. Kohus oleks otsuses pi-

danud võtma seisukoha, kas eelnimetatud kirja näol on tegemist haldusaktiga, millega keeldu-

takse lasteaiakoha eraldamisest enne järjekorra kaebajani jõudmist. Kui tegemist on sellist

siduvat õiguslikku regulatsiooni omava haldusaktiga, pole kohustamisnõude rahuldamine

võimalik ilma haldusakti tühistamata. Kui kirjal regulatiivset toimet pole ning tegemist pole

haldusaktiga, tuleb tühistamiskaebus rahuldamata jätta.

14. Kohus on kohtuotsuse tegemisel täiesti tähelepanuta jätnud ka kaebaja taotluse alterna-

tiivsete nõuete järjekorra muutmiseks. HKMS § 41 lg 1 teine lause näeb ette, et kohus ei või

teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Olu-

korras, kus kahjunõude kui sekundaarnõude esitamise võimalus sõltub sellest, kas õiguste

rikkumine on võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse (RVastS) §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (primaarnõuetega), võib nõuete järjekorrast sõltuda

kaebuse eesmärgi saavutamine ning kohtul tekib HKMS 120 lg 1 p 3 alusel selgitamiskohus-

tus. Kaebaja selgitusest nõuete järjekorra muutmiseks saab järeldada, et ta soovib pigem era-

lasteaia kasutamise kulude hüvitamist kui kohta munitsipaallasteaias. Samas ei kuulu kahju-

nõue RVastS § 7 lg 1 kohaselt rahuldamisele, kui kaebajal on kohustamisnõue olemas. Kaeba-

jal kohustamisnõude olemasolu või ka kohustamisnõude rahuldamist ei välista vastustaja väi-

de, et väljaspool munitsipaallasteaia järjekorda ei ole võimalik kaebaja lapsele kohta võimal-

dada, kuna see rikub võrdse kohtlemise printsiipi.

15. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et kohus ei ole kindlaks teinud kahjunõude suurust

ega nõudnud kaebajalt kaebuse esitamisel riigilõivu tasumist seaduses ettenähtud ulatuses

3-12-2314

9(10)

(HKMS § 104 lg 1 3. lause). Kohus on kahjunõude osas jätnud kohtuotsuse ka olulises osas

põhjendamata. Kuna kohtuotsusest ei selgu, mis on lasteaiatasude "finantseerimise" või

"kompenseerimise" õiguslik alus, võib jääda mulje, et kohus on igakuiste lasteaiakulude hüvi-

tamise nõuet käsitlenud kohustamisnõudena. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kaebaja on

oma õiguste kaitseks põhjendatult esitanud kahjunõude, sest kohustamisnõudega saaks vallalt

lasteaiakulude hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui seadus selliseks hüvitamiseks valda otsesõ-

nu kohustaks. RVastS § 7 lg 1 sätestatud eelduste täitmise korral on isikul võimalik sama pa-

ragrahvi lg 3 kohaselt nõuda otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist. Kaebaja

nõuab otsese varalise kahju hüvitamist perioodiliste maksetena. Otsene varaline kahju hõlmab

VÕS § 128 lg 3 kohaselt ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõist-

likke kulusid. Perioodiliste maksetena hüvitamist RVastS ette ei näe muu kui terviserikke te-

kitamisest tuleneva kahju korral (RVastS § 8 lg 4). Samas näeb RVastS § 7 lg 4 ette, et avalik-

õiguslikus suhtes kahju tekitamisele võib kohaldada ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui

seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. VÕS

§ 136 lg 1 näeb ette, et üldjuhul makstakse kahju välja ühekordse rahasummana, kuid vasta-

valt kahju iseloomule on erandjuhul võimalik hüvitamine ka perioodiliste maksetena. Kohus

peab kaaluma, kas selle sätte kohaldamine on praegusel juhul võimalik ja vajalik, eriti tingi-

mustes, kus kaebajal on kohustamisnõue, mille täitmist saab nõuda kindlaks tähtajaks ning

kahjunõue on üksnes sekundaarnõue.

16. Kohus on rahuldanud kahjunõude tagasiulatuvalt alates 01.09.2011, kohustades vastusta-

jat alates sellest kuupäevast tekkinud lapsehoiuteenuse või eralasteaia kulud hüvitama. Toimi-

kus puuduvad tõendid, et kaebaja oleks alates sellest kuupäevast mingeid kulusid kandnud.

Tegelikult puudub ringkonnakohtu arvates ka nõue hüvitada kulud varasema kuupäeva kui

01.09.2012 eest, sest kaebaja on oma nõude täpsustuses märkinud, et palub hüvitada kulud

vastavalt kaebajale esitatud arvetele, esitatud arved käsitlevad üksnes perioodi september kuni

november 2012. Selge pole, miks kohus on kohustanud hüvitama lapsehoiuteenuse kasutamise

kulud, kui sellist nõuet pole esitatud ning kulude kandmist seoses lapsehoiuteenusega pole

kaebaja väitnudki. Kaebuse uuel arutamisel tuleb kahjunõude suurus täpsustada ning nõuda

kaebajalt vastavas ulatuses riigilõivu tasumist.

17. Kohus on HKMS § 167 lg 1 alusel teinud vastustajale ettekirjutuse väljamaksmisele kuu-

luva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks. Sellise ettekirjutuse saab kohus

teha ainult juhul, kui rahasumma kindlaks tegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. Ring-

konnakohtu arvates ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud, sest kahjusumma kindlaks-

määramine nõuaks kohtult lihtsa lahutustehte tegemist, kui kohus oleks kogunud kõik nõude

kindlaks määramiseks vajalikud tõendid.

18. Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab asja uueks arutami-

seks samale kohtule. Kuna kohus saadab asja uueks arutamiseks, pole käesoleval ajal võimalik

võtta seisukohta menetluskulude jaotuse osas (HKMS § 109 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Lilianne Aasma

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise

3-12-2314

10(10)