2-12-32225/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. mai 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-32225

Tsiviilasi

Xxx OÜ hagi AS Xxx vastu kaubamärgiomaniku

ainuõiguse rikkumise lõpetamise ja kahju hüvitamise

nõudes (kaubamärk „Keep it cool! + kuju“)

Tsiviilasja hind

5 044,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxx OÜ, registrikood xxx, asukoht Xxx

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Viive

Kaur, e-post viive.kaur@borenius.ee; advokaat Liina

Jents, e-post liina.jents@borenius.ee

Kostja: aktsiaselts XXX, registrikood xxx, asukoht XXX

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Aivar

Pilv, e-post aivar@apilv.ee, ja Merilin Valdmaa,

e-post merilin@apilv.ee; advokaat Epp Lumiste,

e-post epp@apilv.ee

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17. aprillil 2013, millel osalesid hageja

lepingulised esindajad Viive Kaur ja Liina Jents ning

kostja lepingulised esindajad Merilin Valdmaa ja Epp

Lumiste

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada kostjat aktsiaselts XXX (registrikood xxx) lõpetama hageja Xxx OÜ

(registrikood xxx) kui kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumine, st lõpetama

kaubamärgi „Keep it cool! + kuju“ (reg.nr xxx) ja sellega sarnase tähise „Keep in

cool! + kuju“ kasutamine kostja äritegevuses ja hoiduma eelnimetatud

rikkumisest tulevikus.

3. Mõista kostjalt aktsiaselts XXX hageja Xxx OÜ kasuks välja kahju hüvitis

1 544,58 eurot.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

2-12-32225

2 (12)

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. Xxx OÜ (edaspidi „hageja”) esitas 21. augustil 2012 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu

kohtule hagiavalduse aktsiaselts XXX (edaspidi „kostja”) vastu kaubamärgist tuleneva

ainuõiguse rikkumise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes.

2. Kohus võttis hagiavalduse 27. augusti 2012. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas

17. septembril 2012 vastuse hagile ja vaidles sellele vastu. Hageja esitas 26. oktoobril 2012

arvamuse kostja vastuse kohta ja jäi oma nõuete juurde. Kostja esitas 20. veebruaril 2013

täiendava vastuse. Hageja täpsustas oma nõuet 20. märtsi 2013 menetlusdokumendis, kostja

vaidles 3. aprillil 2013 ka täpsustatud nõudele vastu.

3. Kohus kuulas pooled ära 27. veebruari 2013 korraldaval istungil ja 17. aprilli 2013

kohtuistungil, kus pooled jäid oma seniste seisukohtade juurde.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja väited

4. Hageja nõuded on pärast täpsustamist järgmised:

− kohustada kostjat lõpetama hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumine, st

lõpetama kaubamärgi „Keep it cool! + kuju“ (reg.nr xxx, edaspidi „hageja kaubamärk“)

ja sellega sarnase tähise „Keep in cool! + kuju“ kasutamine kostja äritegevuses ja

hoiduma eelnimetatud rikkumisest tulevikus;

− kohustada kostjat hüvitama hagejale hageja kaubamärgi ja sellega sarnase tähise

õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju summas 1 544,58 eurot.

5. Hagi alusena märgib hageja järgmist:

2-12-32225

3 (12)

− hageja kaubamärk on registreeritud ja hageja kasutuses mh klassis 39 nimetatud

teenuste suhtes: transport (veondus); kaupade pakendamine ja ladustamine; logistika;

− 2012. aasta jaanuaris sai hagejale teatavaks, et kostja kasutab hageja kaubamärki oma

äritegevuses. Kaubamärki kasutati veokitel ja fotodel, mis asusid internetiaadressil

www.xxx.ee. Hageja ei ole andnud selleks kostjale nõusolekut;

− hageja esitas 9. veebruaril 2012 kostjale nõude hageja kaubamärgi õigusvastase

kasutamise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks tulevikus;

− kostja tunnistas 16. veebruari 2012 e-kirjas rikkumist ja tegi ettepaneku hageja

kaubamärgi kasutamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks või kui hageja ei soovi

litsentsilepingut sõlmida, siis oli kostja valmis õigusvastase tegevuse lõpetama. Lisaks

palus

kostja

17. veebruaril 2012

hagejalt

luba

kombinatsiooni

„Keep

cool!“ kasutamiseks oma äritegevuses. Hageja soovitud nõusolekut ei andnud;

− seejärel kinnitas kostja 22. veebruari 2012 e-kirjas, et eemaldab oma haagistelt ja

kodulehel olevatelt materjalidelt tähise „Keep it cool!“ hiljemalt 30. aprilliks 2012;

− hagejale sai 11. juunil 2012 teatavaks, et vaatamata kostja lubadusele rikkumine

lõpetada, kasutab kostja jätkuvalt oma äritegevuses hageja kaubamärgile väga sarnast

tähist „Keep in cool!“ (edaspidi „kostja tähis“) – muudetud on vaid üks täht. Poolte

edasise kirjavahetuse tulemusel olukord enam ei muutunud;

− hageja on kandnud seoses kostja õigusvastase tegevusega kulutusi netosummas

1 544,58 eurot. Selle summa eest osutati pooltevahelises kohtueelses vaidluses

hagejale õigusabiteenust.

6. Oma nõudeid põhjendab hageja kokkuvõtlikult järgmiselt:

− hageja kaubamärk on saanud õiguskaitse, sest on registreeritud kaubamärgiregistris;

− kostja tähis on identne või sarnane hageja kaubamärgiga: identsust kuni 2012. aasta

aprillini on kostja tunnistanud poolte kohtueelses kirjavahetuses. Sarnasuse

tuvastamiseks tuleb võrrelda reklaamlauseid „Keep it cool!“ ja „Keep in cool!“. Uute

tähiste moodustamine olemasoleva kaubamärgi abil ei ole lubatud;

− poolte pakutavad teenused on identsed – mõlemal juhul on see transporditeenus,

Järelikult peaksid kasutatavad tähised olema väga erinevad, mida need aga ei ole.

Mida sarnasemad teenused, seda suuremat erinevust tuleb nõuda tähistelt;

− tõenäoline on poolte kasutatavate tähiste äravahetamine tarbija poolt – selleks tuleb

arvestada asjaomase tarbijaskonna, tähiste ja teenustega. Asjaomane tarbijaskond on

kõik isikud, kellele on suunatud mh autodel nähtavaks tehtud reklaamkirjad, sh

füüsilised isikud kui ka nende kaudu tegutsevad juriidilised isikud. Tarbijaskond ei ole

piiratud üksnes transporditeenuse tellijatega;

− kostja ei ole kasutanud oma tähist häid äritavasid järgides;

− hageja tähis ei ole kirjeldav ja see on saanud õiguskaitse, mida pole vaidlustatud;

− kahjunõue on põhjendatud, sest kostjapoolne rikkumine tingis hagejale vajaduse

pöörduda advokaadi poole.

7. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− hageja tõlgendus poolte kohtueelsest kirjavahetusest on ebaõige, kostja ei ole

tunnistanud ega omaksvõtnud kaubamärgiõiguse rikkumist;

2-12-32225

4 (12)

− kaubamärgi omaniku ainuõigus ei ole piiramatu, ta saab keelata kolmandatel isikutel

äritegevuses kasutada vaid kaubamärgiga identseid tähiseid. Kostja tähis ei ole hageja

kaubamärgiga identne ega sarnane;

− hageja reklaamlause „Keep it cool!“ tähendab „hoia külma närvi“, kostja tähis „Keep

in cool!“ aga „hoia külmas“, mis seondub külmas vedamisega. Nende tähiste

segiajamise tõenäosust ei esine;

− kostja kasutab oma tähist koos kostja logoga, mis kajastab kostja ärinime. Kontekstis,

kus selgelt domineerib suures fondis kostja ärinimi ja spetsiifiline kujutis, ei ole

eluliselt usutav tarbija ekslik järeldus, et tegemist võiks olla hoopis hagejaga.

Tavapärase tähelepanelikkuse juures ei ole kosta tähis koos ettevõtte logoga tervikuna

äravahetatav hageja kaubamärgiga. Hageja kaubamärgi ja kostja tähise võrdlemisel ei

tohi kostja kasutatavat tervikut „tükeldada“. Tarbijaskond ei jaga kostja tähist osadeks,

vaid arvestab selle kui tervikuga;

− tarbijana tuleb käsitleda transpordi teenuseid tellivat tarbijat, kes on juriidilised isikud.

külmutusautode mahutavust ja veetava kauba liike, ei ole mõistlik aluseks võtta

füüsilisest isikust tarbijaid. Tuleb eeldada, et käesoleval juhul on tarbijad arukad ja

hästi informeeritud;

− tähise „Keep it cool!“ osas kehtivad ainuõiguse piirangud, mistõttu hagejal puudub

nõudeõigus väidetava õigusrikkumise lõpetamiseks. Hageja kasutatav tähis ei ole

iseseisvalt eristusvõimeline, sest see on tavapärane fraas jahutusfunktsiooni

kirjeldamisel ja avaliku huvi põhimõttest lähtuvalt peab see olema ka konkurentidele

vabalt kasutatav. Ingliskeelsete sõnade keep, it ja cool kombineerimisel ei moodustu

uudse tähendusega mõiste, millel oleks eraldiseisev eristusvõime;

− kostja on järginud head äritava ega ole tekitanud hagejale kahju;

− kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud lisaks ka seetõttu, et hagejal puudus vajadus

advokaadi poole pöördumiseks enne kohtumenetlust; hagetav hüvitis ei ole mõistliku

suurusega.

9. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

11. Hageja on esitanud kaubamärgist tuleneva ainuõiguse rikkumise lõpetamise ja sellest

hoidumise, samuti sellega seonduva õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.

Kõnealused

nõuded

lahendab

kohus

peamiselt

kaubamärgiseaduse

(KaMS)

ja

võlaõigusseaduse (VÕS) lepinguvälist kahju käsitlevate sätete järgi. Kohus nõustub pooltega,

et asja lahendamisel on kohane võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtute (sh Euroopa Kohtu ja

Üldkohtu) praktikat kaubamärgivaidluste lahendamisel.

12. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

− hageja kaubamärk on registreeritud Eesti Patendiametis (tlk 8), samuti Lätis, Leedus ja

Soomes (tlk 15–16, tõlge tlk 156–157) ning kasutusel (tlk 9–14);

− nii hageja kui ka kostja osutavad transporditeenust, sh külmvedude transporti;

− kostja kasutas oma sõidukitel kuni 2012. aasta aprillini reklaamlauset „Keep it

cool!“ (tlk 17–19) ja pärast hageja pretensiooni saamist muutis selle lauseks „Keep in

cool!“ (tlk 30, 154–155).

2-12-32225

5 (12)

13. Hageja esimese nõude (kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise keelamine ja sellisest

rikkumisest hoidumiseks kohustamine) õiguslik alus on KaMS § 14 lg 1 p 2 koosmõjus sama

seaduse § 57 lg-ga 1. KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel esitatud nõude puhul kontrollib kohus:

− kas hageja kaubamärk on saanud õiguskaitse (järgnevas osa I);

− kas kostja tähis on hageja kaubamärgiga identne või sarnane (järgnevas osa II);

− kas kostja pakutavad kaubad või teenused on identsed või samaliigilised kaupade või

teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud (järgnevas osa III);

− kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh

tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga (järgnevas osa IV).

14. Kui kohus tuvastab eelmises punktis loetletud nelja eelduse täidetuse, siis tuleb hageja

esimene nõue rahuldada rikkumise keelamise osas. Juhul, kui tuvastamist leiab nii tähiste kui

ka poolte osutatavate teenuste identsus, siis saaks vastavas osas nõude rahuldada ilma

neljandat eeldust kontrollimata KaMS § 14 lg 1 p 1 alusel. Kui lisaks on tõenäone rikkumise

kordumine tulevikus, siis saab kohus rahuldada ka rikkumisest hoidumise nõude (järgnevas

osa V).

15. Hageja kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 128

lg-ga 3 ja § 115 lg-ga 1, selle nõude lahendab kohus otsuse osas VI. Lõpuks lahendab kohus

menetluslikud küsimused viimases osas VII.

I

16. Vaidlust ei ole selles, et hageja kaubamärk on registreeritud ja seega vähemalt formaalselt

õiguskaitse saanud. Kostja esimene vastuväide on suunatud sellele, et hageja kaubamärgis

sisalduv reklaamlause „Keep it cool!“ ei ole eristusvõimeline ja selle ega kostja praeguse

reklmaalause „Keep in cool!“ kasutamist ei saa hageja teistel isikutel keelata. Sisuliselt väidab

kostja, et reklaamlause osa hageja kaubamärgis ei ole õiguskaitset saanud. Kostja tugineb

KaMS § 16 lg 1 p-des 2, 3 ja 5 loetletud juhtudele. Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata

teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides muu hulgas: kauba või teenuse

liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste

osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või

teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei

ole oluliselt muudetud, koosnevaid tähistusi (KaMS § 16 lg 1 p 2, järgnevas otsuse p 17);

tähiseid või andmeid, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses

äripraktikas (KaMS § 16 lg 1 p 3, järgnevas otsuse p 18) ning kaubamärgi mittekaitstavaid osi

KaMS § 16 lg 1 p 5, järgnevas otsuse p 19).

17. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu kirjeldaks reklaamlaused „Keep it cool!“ ja/või „Keep in

cool!“ teenuse liiki, kvaliteeti, otstarvet või oleks muul viisil teenust kirjeldavad. Kohtu

hinnangul on KaMS § 16 lg 1 p 2 eesmärk eelkõige keelata kaubamärgi omanikel takistada

konkurentidel kasutada üht või mitut kirjeldavat sõna, mis kuuluvad tema kaubamärgi hulka,

eesmärgiga näidata oma kaupade teatavaid omadusi (vt sarnaselt Euroopa Kohtu 25. jaanuari

2007. aasta otsus kohtuasjas C-48/05: Adam Opel, EKL 2007, lk I-1017, p 42 ja selles

viidatud 4. mai 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-108/97 ja C-109/97: Windsurfing

Chiemsee, EKL 1999, lk I-2779, p 28). Keelu eesmärgist ja kaubamärgi kaitse põhimõtetest

tulenevalt saab KaMS § 16 lg 1 p 2 kohaldada siiski vaid neil juhtudel, kui kaubamärgi

osadena kaitstud sõnad on kolmanda isiku poolt kasutataval viisil sisult ja tavakasutuselt

mõistlikult vajalikud teenuse liigi, kvaliteedi, otstarbe või mõne muu omaduse kirjeldamiseks.

Kohus ei tuvasta, et kolme sõna kombinatsioonid „keep it cool“ või „keep in cool“ oleksid kas

Eesti või rahvusvahelisel turul mõistlikult vajalikud külmutusautodega osutatava

transporditeenuse kirjeldamiseks. Leidub piisavalt alternatiivseid võimalusi sama liiki teenuse

kirjeldamiseks ilma kolme sõna just sel viisil kasutamata. Samuti on võimalik kõnealuseid

2-12-32225

6 (12)

sõnud teisel viisil kombineerida ja eelkõige kujutada (tlk 193–196). Kohtu hinnangul ei ole

praeguse vaidluse kontekstis asjakohane kostja viidatud Euroopa Kohtu seisukoht, et ei oma

tähtsust, kas registreerimistaotluses nimetatud kaupade või teenuste samade iseloomulike

tunnusjoonte kirjeldamiseks on olemas teisi, tavalisemaid tähiseid, kui need, millest

asjaomane märk koosneb (12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-363/99: Koninklijke

KPN Nederland, EKL 2004, lk I-1619, p 57) ja kas kauba või teenuse omadused, mida

kirjeldatakse, on äritegevuse seisukohalt olulised või kõrvalised (ibid, p 102). Viidatud asjas

tuli kohtutel hinnata, kas kaupade või teenuste kirjeldamiseks varem kasutatud üldkeele ühe

sõna (postkontor) saab registreerida kaubamärgina. Selline olukord on põhimõtteliselt erinev

praegu uuritavast, kus hageja on registreerinud oma reklaamlause kaubamärgina ja saanud

õiguskaitse reklaamlausele eelkõige tervikuna, mitte aga selles sisalduvatele üksikutele

sõnadele. Kuigi asjaomase keelu eesmärgid, ei piirdu ainult eelkirjeldatud olukorraga, siis ei

tähelda kohus käesolevas asjas täiendavaid aluseid keelu kohaldamiseks (vt eespool viidatud

kohtuotsus Adam Opel, p 42). Seega ei ole hageja kaubamärgis ega kostja tähises sisalduva

reklaamlause kasutamine lubatud KaMS § 16 lg 1 p 2 alusel.

18. Kostja väidab lisaks, et hageja kaubamärgis sisalduv reklaamlause on muutunud

tavapäraseks keelekasutuses ja heauskses äripraktikas. Kostja on oma väite tõendamiseks

esitanud fotosid ja väljatrükke sama või sarnase lause kasutamise kohta (tlk 125, 136–137 ja

173–176). Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja reklaamlause kasutamine toimuks Eestis

või muus piirkonnas, kus hageja kaubamärk on saanud õiguskaitse. Kohus leiab, et KaMS

§ 16 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseid tuleb kontrollida üldjuhul regionaalselt, st selles

piirkonnas, mis on kaubamärgi õiguskaitse ja vaidlusega hõlmatud. Lisaks ei saa välistada, et

mõnes teises ärivaldkonnas on samasuguse sõnastusega reklaamlause või selle osad kasutusel.

Hageja kaubamärk on saanud õiguskaitse klassides 35 ja 39, millega kostja esitatud tõendid

valdavalt ei seondu. Kui teise ettevõtja tähis samas valdkonnas erineb hageja kaubamärgist ka

vähesel määral (vrd nt tlk 125), siis ei osuta see tavapärasele keelekasutusele. Sõltuvalt

kaubamärgi sõnalise osa pikkusest ja koosseisust võivad samad sõnad esineda erinevates

kaubamärkides. Seetõttu ei tõenda nt sõnade „cool“ ja „keep“ teistes kaubamärkides

kasutamine (tlk 73–76) veel seda, et hageja reklaamlause või selle vähesel määral muudetud

versioon on muutunud tavapäraseks keelekasutuses ja heauskses äripraktikas. Järelikult ei ole

hageja kaubamärgis ega kostja tähises sisalduva reklaamlause kasutamine lubatud KaMS § 16

lg 1 p 3 alusel.

19. Samuti leiab kostja, et reklaamlause „Keep it cool!“ on eristusvõime puudumise tõttu

hageja kaubamärgi mittekaitstav osa. Kohus märgib esmalt, et kuigi eelkõige kontrollitakse

eristusvõimet kaubamärgi registreerimisel (KaMS § 9 lg 1 p 2), ei saa siiski välistada, et

eristusvõimeta ja kirjeldav osa kaubamärgist ei ole KaMS § 16 lg 1 p 5 tõttu kaitstud. Seetõttu

tuleb kohtul kostja vastuväitest tulenevalt kontrollida, kas hageja kaubamärgi osaks olev

reklaamlause

on

piisavalt

eristusvõimeline.

Kaubamärgi

eristusvõime

tähendab

registreerimismenetluse vaatekohast seda, et kaubamärk võimaldab identifitseerida kauba,

mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega

eristada seda kaupa teiste ettevõtjate kaubast (vt Euroopa Kohtu 21. jaanuari 2010. aasta otsus

kohtuasjas C-398/08 P: Audi vs. OHIM, EKL 2010, lk I-535, p 33 ja selles viidatud varasem

kohtupraktika, sh 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-473/01 P ja C-474/01 P:

Procter & Gamble vs. OHIM, EKL 2004, lk I-5173, p 32; 21. oktoobri 2004. aasta otsus

kohtuasjas C-64/02 P: OHIM vs. Erpo Möbelwerk, EKL 2004, lk I-10031, p 42; 4. oktoobri

2007. aasta otsus kohtuasjas C-144/06 P: Henkel vs. OHIM, EKL 2007, lk I-8109, p 34, ning

8. mai 2008. aasta otsus kohtuasjas C-304/06 P: Eurohypo vs. OHIM, EKL 2008, lk I-3297,

p 66). Seoses reklaamlauset sisaldavate kaubamärkide eristusvõime hindamisega on Euroopa

Kohus sedastanud, et nendele ei kohaldata teiste tähistega võrreldes rangemaid

hindamiskriteeriume (kohtuotsus Audi p 36 ja selles viidatud kohtuotsus Erpo Möbelwerk,

2-12-32225

7 (12)

p-d 32 ja 44). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea avalikkus mitmeosalise

kaubamärgi osaks olevat kirjeldavat osa üldiselt kaubamärgist jäävas tervikmuljes eristavaks

ega domineerivaks (Üldkohtu 17. veebruari 2011. aasta otsus kohtuasjas T-10/09: Formula

One Licensing vs. OHIM, EKL 2011, lk II-427, p 45 ja selles viidatud 27. novembri

2007. aasta otsus kohtuasjas T-434/05: Gateway vs. OHIM, kohtulahendite kogumikus ei

avaldata, p 47). Kohus tuvastas eespool p-s 17, et hageja kaubamärgis sisalduv reklaamlause

ei ole kirjeldav. Reklaamlause ei pea ka olema „fantaasia vili” ja sellel ei pea olema

„kontseptuaalset pingestatust, mis üllataks ja seetõttu jääks meelde”, et sellel reklaamlausel

oleks teatav eristusvõime (eespool viidatud kohtuotsus Audi, p 39, samuti selles viidatud

kohtuotsus Erpo Möbelwerk, p-d 31 ja 32, ning 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas

C-329/02 P: SAT.1 vs. OHIM, EKL 2004, lk I-8317, p 41). Kõik kaubamärgid, mis

koosnevad märkidest või tähistest, mida kasutatakse muu hulgas ka reklaamlausena,

kvaliteeditähisena või mis kutsuvad ostma vastava kaubamärgiga tähistatud kaupa või teenust,

annavad sellest tulenevalt suuremal või vähemal määral edasi objektiivset sõnumit, millest ei

saa aga järeldada eristusvõime puudumist (kohtuotsus Audi p 56). Eeltoodust järeldab kohus,

et kuna hageja kaubamärk on registreeritud, reklaamlause on kaubamärgi oluline osa ja ei ole

kirjeldav, siis on hageja reklaamlause piisavalt eristusvõimeline. Samadel kaalutlustel tuleb

lugeda eristusvõimeliseks ka kostja tähises kasutatav sarnane reklaamlause. Seega ei ole

hageja kaubamärgis ega kostja tähises sisalduva reklaamlause kasutamine lubatud KaMS § 16

lg 1 p 5 alusel.

20. Kohus märgib täiendavalt, et käesoleva juhtumi asjaoludel ei ole täidetud KaMS § 16 lg 1

üldine tingimus reklaamlause kasutamiseks häid äritavasid järgides. Kostja on valinud hageja

kaubamärgiga nii tekstilt kui ka kujunduselt väga sarnase reklaamlause pärast seda, kui kostja

on eelnevalt kasutanud hageja kaubamärgis sisalduvat reklaamlauset tekstiliselt identsena ja

ka

ise

hagejale

tunnistanud,

et

ta

on

„varasema

kodutöö

teinud

nõrga

ettevalmistusega“ (tlk 24). Vahekokkuvõttena saab niisiis tõdeda, et KaMS § 14 lg 1 p 2

kohaldamise esimene eeldus on täidetud.

I I

21. Kostja kasutatava tähise sarnasust ja/või identsust hageja kaubamärgiga hindab kohus

kolmes etapis. Esiteks tuleb tuvastada, milliseid kaubamärgi ja tähise osi tuleb võrrelda

(järgnevas p 22), teiseks kontrollida, kas esines sarnasus või identsus perioodil kuni

2012. aasta aprilli lõpuni (järgnevas p-d 23 ja 24) ning kolmandaks, kas esineb sarnasus

edasisel perioodil (järgnevas p 25).

22. Hageja väidab, et vaidluse lahendamiseks tuleb võrrelda hageja kaubamärki ja kostja

tähist ilma selle juures kujutatava kostja logoga (kõrvuti esitatud tlk 144 ja 145). Kostja

seevastu leiab, et õige on võrrelda ühelt poolt hageja kaubamärki ja teiselt poolt kostja logo

koos reklaamlausega „Keep in cool!“ (kõrvuti esitatud tlk 162). KaMS § 3 kohaselt on

kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku

samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi peamine ülesanne on seega tagada tarbijale

või lõppkasutajale, et kaubamärgiga tähistatud kaubal või teenusel on teatud päritolu, mis

võimaldab võimaliku segiajamiseta eristada seda kaupa või teenust teist päritolu kaubast või

teenusest (vt ka nt Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-39/97: Canon,

EKL 1998, lk I-5507, p 28, ja 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-371/02: Björnekulla

Fruktindustrier, EKL 2004, lk I-5791, p 20). Kohus leiab, et just sellest peamisest ülesandest

tuleb lähtuda poolte tähiste võrreldavate osade kindlakstegemisel. Euroopa Kohus on

sedastanud, et kui kaubad või teenused on identsed, võib avalikkus need omavahel segi ajada,

kui vaidlusalune tähis on moodustatud nii, et kõrvuti on seatud kolmanda isiku ettevõtte nimi

ja registreeritud kaubamärk, mille eristusvõime on tavaline ja mis mitmeosalisest tähisest

üksinda tervikmuljet tekitamata säilitab selles iseseisva eristava tähtsuse (6. oktoobri

2005. aasta otsus kohtuasjas C-120/04: Medion, EKL 2005, lk I-8551, p 37). Kohus leiab, et

2-12-32225

8 (12)

olukord on sarnane siis, kui kostja paigutab oma kaubamärgi (tlk 132–132, tõlge tlk 158–159)

kõrvale, mida ta kasutab ka eraldi (tlk 134–135), täiendava reklaamlause. Hageja kaubamärk

koosneb reklaamlausest „Keep it cool!“ ja selle kujust. Asjaomast eristusvõimet saab niisiis

hinnata eelkõige nimetatud lause ja sellele antud kuju põhjal. Samuti moodustab hageja

kaubamärk sel moel terviku, mida mõistlik isik sellisena tajub. Sõltumata tarbijaskonna

täpsemast määratlusest (vt järgnevas p 28, aga selle tähtsuse piiratuse kohta vt Euroopa Kohtu

12. juuli 2012. aasta otsus kohtuasjas C-311/11 P: Smart Technologies vs. OHIM,

kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 48) ei muuda hageja kaubamärgile või sellega

sarnasele reklaamlausele kostja nime või logo lisamine reklaamlauset ja selle kujundust

sedavõrd ebaoluliseks osaks, et sellest ei tuleks lähtuda poolte tähiste võrdlemisel. Lisaks

nähtub kostja autode kohta esitatud fotodest (tlk 17–19, 154–155 ja 171–172), et kostja

kasutab reklaamlauset oma logo juures erinevate paigutustega, kusjuures nt auto tagaküljel on

reklaamlause kujutis vähemalt samavõrra dominantne kui logo. Neil kaalutlustel tuleb

käesolevas asjas võrrelda poolte kasutatavaid reklaamlauseid ja nende kuju.

23. Pooled ei vaidle selle üle, et kuni aprillini 2012 kasutas kostja oma sõidukitel hageja

kaubamärgiga sõnastuselt identset reklaamlauset (kõrvuti esitatud hageja kaubamärgiga

tlk 144). Semantiliselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt olid tähised sel ajal järelikult identsed.

Lisaks tuleb tähiste tervikliku sarnasuse või identsuse tuvastamiseks kõnealusel perioodil

võrrelda lauseid visuaalselt, st nende kuju – täpsemalt kirjastiili, tähtede paigutust ja värvi.

Kohtu hinnangul esinevad tähistel järgmised sarnasused:

− kaldkiri;

− suur hoogsa joonega algustäht;

− käekirja matkiv font;

− hüüumärgi kasutamine lause lõpus

ja erinevused:

− värv;

− konkreetsed tähekujud, sh „paunade“ kasutamine hageja fondis (tähed p, t ja l);

− sõnade „it cool“ alljoon hageja kaubamärgis.

24. Kujunduste võrdlemisel tuleb esmalt lähtuda eeldusest, et keskmine tarbija tajub tavaliselt

kaubamärki tervikuna ega asu selle erinevaid üksikasju uurima (vt Euroopa Kohtu 30. juuni

2005. aasta otsus kohtuasjas C-286/04 P: Eurocermex vs. OHIM, EKL 2005, lk I-5797, p 22,

ja selles viidatud varasem kohtupraktika, sh 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades

C-468/01 P–C-472/01 P: Procter & Gamble vs. OHIM, EKL 2004, lk I-5141, p 44, ja

7. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-136/02 P: Mag Instrument vs. OHIM, EKL 2004,

lk I-9165, p 20). Euroopa Kohus on mitmel korral määratlenud reklaamlauseid sõnaliste

tähistena, millel on ülistav kõrvaltähendus (vt eespool viidatud kohtuotsus Smart

Technologies, p 40, samuti selles viidatud 4. oktoobri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-517/99:

Merz & Krell, EKL 2001, lk I-6959, p-d 39 ja 40; kohtuotsus Erpo Möbelwerk, p-d 35, 36, 41

ja 44, ning kohtuotsus Audi, p-d 56, 58 ja 59). Sõnalise kaubamärgi – ja nii ka reklaamlause

puhul on kujunduslikel elementidel üldjuhul väiksem tähtsus võrreldes lause sisuga. Lähtudes

hageja kaubamärgi ja kostja tähise üldmuljest ei anna kohtu tuvastatud erinevused järelikult

alust lugeda reklaamlausete kujutisi oluliselt erinevateks ja keskmine tarbija võib neid tajuda

ühesugustena. Kohus leiab, et tähiste võrdlemisel tuleb sõna „identne“ siiski sisustada sellele

üldkeeles antava tähendusega „samane, täiesti ühesugune“ (Vääri, E. jt, Võõrsõnade leksikon,

Tallinn, 2000, lk 403). Sel juhul ei saa lugeda identseks sellised tähised, mida keskmine

tarbija sellistena tajub, kuid millel on olemas teatavad objektiivsed erinevused. Seetõttu

tuvastab kohus, et kostja poolt kuni aprillini 2012 kasutatud tähis ja hageja kaubamärk on

sarnased.

2-12-32225

9 (12)

25. Pärast 2012. aasta aprilli kasutas kostja samasuguse kujundusega tähist, milles sõna

„it“ on asendatud sõnaga „in“ (kõrvuti esitatud hageja kaubamärgiga tlk 145). Seeläbi tekkis

tähiste sõnalises osas teatav semantiline ja foneetiline erinevus. Tulenevalt ühe sõna

muutmisest on nüüdsete reklaamlausete tähendus mõnevõrra erinev. Kui „Keep it

cool!“ tähendab sõna-sõnalises tõlkes „Hoia see jahe!“, siis „Keep in cool!“ tähendab „Hoia

jahedas!“. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja kaubamärgis sisalduv reklaamlause tuleks

tõlkida „Säilita külma närvi!“, sest sellele vastav ingliskeelne väljend on pigem „Keep

cool!“ (vrd Silvet, J., Inglise-eesti sõnaraamat, Tallinn, 2002, lk 627). Kohtu hinnangul on

tähendused „Hoia see jahe!“ ja „Hoia jahedas“ sarnased, järelikult on poolte kasutatavad

reklaamlaused semantiliselt sarnased. Ühe tähe muutmine eespool kirjeldatud viisil ei muuda

oluliselt hageja kaubamärgis sisalduva reklaamlause kõla, mistõttu on vaadeldavad

reklaamlaused ka foneetiliselt sarnased. Mõlemad laused on hüüdlaused ja reklaamlausele

omaste tunnustega, järelikult kontseptuaalselt sarnased. Võttes arvesse eespool p-s 24 lausete

kujunduse kohta märgitut, tuvastab kohus, et kostja poolt pärast 2012. aasta aprilli kasutatav

tähis ja hageja kaubamärk on sarnased.

I I I

26. Järgmiseks tuleb kontrollida, kas kostja pakutavad kaubad või teenused on identsed või

samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud. Pooled

osutavad mõlemad transporditeenust, sh teostavad vedusid külmutusautodega (tlk 14, 17–19

ja 71–72). Kostja on kinnitanud, et ta kasutab koos oma logoga reklaamlauset „Keep in

cool!“ just sellistel autodel. Hageja kaubamärk on muu hulgas kaitstud klassis 39 nimetatud

teenuste suhtes: transport (veondus); kaupade pakendamine ja ladustamine; logistika (tlk 8).

Külmutusautodega kauba vedu on transpordivaldkonnas osutatav teenus. Järelikult on kostja

pakutav teenus, millega seoses kostja oma tähist kasutab, identne teenusega, mille suhtes on

hageja kaubamärk kaitstud.

I V

27. Selleks, et hinnata kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine

tarbija poolt, sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga, tuleb esmalt

selgitada, milline on asjaomane tarbijaskond (järgnevas p 28). Seejärel saab kohus juba

eespool tuvastatud asjaolude põhjal teha järelduse äravahetamise tõenäolisuse kohta (p 29).

28. Hageja väitel on asjaomane tarbijaskond kõik isikud, kes sõidukile või mujale kantud

reklaamlauset tajuvad, sh füüsilised isikud, kelle kaudu tegutsevad ka juriidilised isikud.

Kostja leiab seevastu, et tarbijaskond on isikud, kes on huvitatud külmutusautoga osutatava

veoteenuse tellimisest, sh poolte ja teiste samal ala tegutsevate ettevõtete kliendid. Kohus

nõustub tarbijaskonna isikulise määratlemise osas kostjaga, sest pooled ei ole esile toonud

asjaolusid, mis annaks alust pidada kõiki isikuid võimalikeks tarbijateks, kellele hageja

kaubamärk on suunatud. Kohus lähtub siinkohal eelkõige eespool p-s 22 viidatud kaubamärgi

peamisest ülesandest. Samas ei saa eeldada, et transpordivaldkonnas teenuse tellimist

korraldav isik oleks spetsialist ehk põhjalike tehniliste teadmistega ekspert, vaid pigem on ta

asjatundlik kasutaja, st ta on kas tulenevalt isiklikust kogemusest või vastava valdkonna

ulatuslikest teadmistest erilise valvsusega (vt Euroopa Kohtu 18. oktoobri 2012. aasta otsus

liidetud kohtuasjades C-101/11 P ja C-102/11 P: Neuman jt vs. José Manuel Baena Grupo,

kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 53 ja selles viidatud 20. oktoobri 2011. aasta

otsus kohtuasjas C-281/10 P: PepsiCo vs. Grupo Promer Mon Graphic, kohtulahendite

kogumikus veel avaldamata, p 53). Selline kasutaja võrdleb muu hulgas reklaamlaused

eeldatavasti otseselt (kohtuotsus Neuman jt p 54).

29. Äravahetamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse,

foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige

arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi (vt Euroopa Kohtu 12. juuni 2007. aasta otsus

2-12-32225

10 (12)

kohtuasjas C-334/05 P: OHIM vs. Shaker, EKL 2007, lk I-4529, p 35, samuti Riigikohtu

29. septembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 11 teine lõik ja selles viidatud

kohtupraktika). Määrav tähendus on sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine

tarbija kaubamärke tajub (vt Euroopa Kohtu 12. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas

C-361/04 P: Ruiz-Picasso jt vs. OHIM, EKL 2006, lk I-643, p 36 ja selles viidatud 22. juuni

1999. aasta otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I-3819, p 25).

Kohus leidis eelnevas, et ühelt poolt hageja kaubamärk ja teiselt poolt kostja tähised nii varem

kui ka pärast 2012. aasta aprilli kasutatava reklaamlausega on omavahel sarnased (eespool

p-d 24 ja 25). Siinjuures esineb nii semantiline, foneetiline, visuaalne kui ka kontseptuaalne

väga ulatuslik sarnasus mõlemal juhul. Reklaamlaused on kohtu tuvastatud asjaoludel kõlalt,

kujult ja tähenduselt sarnased. Lisaks sõltub äravahetamise tõenäosuse hindamine kaubamärgi

ja tähise ning nende abil identifitseeritud teenuste vahelise sarnasuse ulatusest (eespool

viidatud kohtuotsus Ruiz-Picasso jt, p 18 ning selles viidatud 11. novembri 1997. aasta otsus

kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, p 22). Kohus tuvastas, et kostja osutab

teenust valdkonnas, mis on identne valdkonnaga, milles hageja kaubamärk on saanud

õiguskaitse (eespool p 26). Mida sarnasemad on tähised, seda erinevamad peavad olema

nende tähistega kaitstavate teenuste loetelud, ja vastupidi (Riigikohtu 29. septembri

2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 13). Seega peaks käesoleval juhul olema poolte

kasutatavate tähiste vahel suhteliselt suur erinevus. Äravahetamine on nimelt tõenäone siis,

kui asjaomane tarbijaskond arvab või võib arvata, et hageja kaubamärgi all turustatav teenus

ja kostja tähise all turustatav teenus pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult

seotud ettevõtjatelt (vt sarnaselt kahe kaubamärgi võrdluse kohta Euroopa Kohtu

27. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-252/07: Intel Corporation, EKL 2008, lk I-8823,

p 57, samuti selles viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 17, ja 12. juuni

2008. aasta otsus kohtuasjas C-533/06: O2 Holdings ja O2 (UK), EKL 2008, lk I-4231, p 59).

Kohtu hinnangul ei ole eespool p-s 23 esitatud kujunduslikud erinevused ja kostja hilisemas

reklaamlauses ühe sõna erinevus hageja kaubamärgist sellised, mida asjatundlik tarbija

transporditeenuse tellimisel peaks märkama ja arvesse võtma. Reklaamlause on olemuselt

selline, mis taotleb tähelepanu oma kontseptuaalse eripära ja sisuga (vt eespool p-d 19 ja 24).

Seetõttu ei asu ka asjatundlik tarbija reklaamlause märkamisel ega selle põhjal teenuse valiku

tegemisel analüüsima lause kõiki üksikasju ja detaile ega kõrvuta reklaamlauseid vahetult (vt

ka eespool viidatud kohtuotsus Medion, p 28 ja selles viidatud kohtuotsus SABEL, p 23,

kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 25, ja 28. aprilli 2004. aasta määrus kohtuasjas

C-3/03: Matratzen Concord vs. OHIM, EKL 2004, lk I-3657, p 29). Nimelt tuleb

äravahetamise tõenäosuse hindamisel võtta arvesse tarbija tähelepanu astet just hetkel, mil ta

valmistub tegema ja teeb valiku eri kaupade või teenuste vahel, mis kuuluvad liiki, mille jaoks

kaubamärk on registreeritud (eespool viidatud kohtuotsus Ruiz-Picasso jt, p 11). Ainus

kergemini märgatav erinevus värvis. Kuigi värvustega saab vahendada teatavaid

assotsiatsioone ja esile kutsuda tundeid, ei ole need oma olemusest tulenevalt eriti sobilikud

täpse teabe edasiandmiseks. Seda enam, et tavaliselt kasutatakse neid laiaulatuslikult

reklaamis ning kaupade ja teenuste turustamisel tähelepanu äratamise võime tõttu, ilma et

oleks tegemist täpse sõnumi edastamisega (Euroopa Kohtu 6. mai 2003. aasta otsus

kohtuasjas C-104/01: Libertel, EKL 2003, lk I-3793, p 40). Seetõttu ei ole erinev värvis, aga

ka muud visuaalsed erinevused sellised, mis takistaks nende äravahetamist. Eelnevast järeldab

kohus, et hageja kaubamärgi ja kostja tähiste sarnasuse aste on piisavalt suur, et asjaomane

avalikkus võiks uskuda, et kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult

seotud ettevõtjatelt, nii et esineb nende tähiste äravahetamise tõenäosus.

2-12-32225

11 (12)

V

30. Eespool p-s 14 märgitust ja otsuse osades I–IV tuvastatust järeldub, et kostja on rikkunud

hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust. Hagi rikkumise lõpetamiseks kohustamiseks

(hageja esimese nõude esimene osa) on niisiis põhjendatud.

31. Poolte kirjavahetusest kuni 2012. aasta aprillini (tlk 21–29), st perioodil, mil kostja

kasutas sõnastuselt hageja kaubamärgiga identset tähist, samuti aga poolte edasisest

kirjavahetusest (tlk 31–43, 93–96 ja 127–131) järeldab kohus, et on võimalik ja tõenäone

samasisulise rikkumise kordumine edaspidi. Sellises olukorras on põhjendatud kohustada

kostjat hoiduma hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisest ka tulevikus, st hagi

rikkumisest hoidumiseks (hageja esimese nõude teine osa) on samuti põhjendatud.

V I

32. Kuna hageja esimene nõue on eeltoodust tulenevalt põhjendatud, siis tuleb täiendavalt

kontrollida, kas on täidetud sama rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude muud

eeldused. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse

rikkumisega. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on

kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 alusel kuulub muu hulgas hüvitamisele otsene varaline

kahju, mis VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või

vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

33. Riigikohus on sedastanud, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab nõuda kahju tekitanud isikult

põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist. Selline nõue on

põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1

järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (5. novembri

2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 18) ja nimetatud tingimuste täidetuse korral

saab kohus vastava hüvitisnõude rahuldada ka kaubamärgist tuleneva vaidluse puhul

(Riigikohtu 7. detsembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-11, p 16). Kohus ei nõustu

kostja väitega, et KaMS § 14 lg 2 ja § 57 lg 1 ei anna kaubamärgiomanikule õigust nõuda

kaubamärgist tuleneva ainuõiguse rikkujalt sellise kahju hüvitamist nagu käesolevas asjas.

KaMS § 57 lg 1 p 2 võimaldab sõnaselgelt varalise kahju hüvitamist.

34. Hageja on tõendanud talle kahju tekkimise. Hagejat esindava advokaadibüroo arvetest

(tlk 44–49) nähtub, et hagejale osutati õigusabiteenust seoses hageja kaubamärgist tulenevate

õiguste teostamisega enne kohtumenetlust õigusabi netosumma 1 544,58 eurot eest

(=588,31+869,99+86,28). See on otsene varaline kahju. Samuti on tõendatud põhjuslik seos

kostja käitumise (hageja kaubamärgiga sarnase tähise kasutamine, vt eespool p 30) ja hagejal

tekkinud kahju vahel. Kui kostja ei oleks hageja kaubamärgist tulenevat ainuõigust rikkunud,

ei oleks hagejal kõnealust kahju tekkinud, sest siis puudunuks hagejal vajadus pöörduda selles

küsimuses advokaadibüroo poole. Poolte ja esindajate kirjadest (tlk 21–29 ja 31–43) nähtub,

et kostja poole pöördumine ja selleks õigusabi kasutamine oli vajalik. Kohus leiab, et hageja

2-12-32225

12 (12)

tehtud kulutused olid mõistlikud ja vajalikud. Arvetelt nähtuv esindaja töömaht ja tunnitasu

on vaidluse asjaolusid silmas pidades põhjendatud.

35. Kostja tekitas hagejale kahju kaubamärgist tuleneva ainuõiguse rikkumisega, seega VÕS

§ 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastaselt. Kuna kohus tuvastas hagejal kahju tekkimise, selle

põhjusliku seose kostja rikkumisega ja õigusvastasuse, siis tuleb kostjal hagejale kahju

hüvitada, st kohus rahuldab ka hageja teise nõude.

V I I

36. Lõpuks teeb kohus muud menetluslikud otsustused.

37. Kohus jätab asja lahendamisel TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata kostja veebilehe

väljatrüki (tlk 20), sest sellelt ei ole vaidlusalused tähised piisava selgusega tuvastatavad.

38. Hagi hind on 5 044,58 eurot. Kohus nõustub hagiavalduse p-s 3.1 märgituga, et rikkumise

lõpetamine ja sellest hoidumine on mittevaraline nõue, mille hind on TsMS § 132 lg 1 järgi

3 500 eurot. Hageja teine nõue on varaline nõue, mille hind on TsMS § 124 lg 1 alusel

1 544,58 eurot. TsMS § 134 lg 1 esimene lause sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse

ühes hagis sisalduvad nõuded. Eeltoodud viisil hagi hinna leidmine kaubamärgivaidluses on

kooskõlas Riigikohtu käsitlusega 7. detsembri 2011. aasta otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-123-11

(p 18 teine lõik).

39. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik