2-10-31924/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-10-31924

Tsiviilasi

AS Astera hagi Meelis Kuusiku vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Meelis Kuusiku määruskaebus

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Meelis Kuusik (IK: xxx)

Vastustaja (hageja): AS Astera (RK: 10292877), esindaja

advokaat Katrin Juhkami

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013.a määrus

muutmata

ja

Meelis

Kuusik’u

määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule

päeva

jooksul

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. AS Astera (hageja, vastustaja) esitas kohtusse hagi Meelis Kuusiku (kostja, määruskaebuse

esitaja) vastu võlgnevuse summas 5834.16 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Viru

Maakohus jättis 11. aprilli 2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

AS Astera esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. 29. detsembri 2011 otsusega

rahuldas Tartu Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi asjas

uue otsuse. Ringkonnakohtu otsusega hagi rahuldati ja nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus

kantud menetluskulud jäid kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 30. aprillil 2012.

Hageja esindaja esitas 29. mail 2012 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

Avalduse

kohaselt

on

nimetatud

tsiviilasjas

menetluskuluks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 639,11 eurot (10 000 kr), apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 639,11 eurot, õigusabikulud maakohtus kokku 1406 eurot (22 000

kr) ja menetluskulud ringkonnakohtus 660 eurot. Menetluskulude nimekiri on lisatud

menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Lisaks palus hageja määrata, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kostja vaidles avaldusele vastu, märkides, et on kohustatud hüvitama vaid hageja

põhjendatud ja vajalikud kulud. AS Astera poolt 29. mail 2012 esitatud avalduse alusel ei saa

teha järeldust, et kohtuvälised kulud kogusummas 2066 eurot on üldse kantud käesoleva

tsiviilasja raames ning kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud. AS Astera poolt Viru

Maakohtule esitatud arved on ebaselged, ka avalduses toodud ajakulu koondkokkuvõte ei ole

piisavalt detailne ega võimalda aru saada tegelikult kulunud ajast. AS Astera avaldusele

lisatud arvetest (nr 1228, nr 1425, nr 2011596) ei nähtu, mille eest konkreetsed arved on

esitatud, arvetel puudub menetluskulude detailne kirjeldus ja spetsifikatsioon TsMS § 174 lg 3

mõistes. Arvetel ei kajastu asjaolu, et need on esitatud seoses tsiviilasjaga nr 2-10-31924.

Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust on võimalik hinnata üksnes siis, kui on teada

õigusabi osutamiseks tehtud konkreetsed toimingud ja sellele kulunud aeg, mis antud

avalduses ja esitatud arvetes ei ole detailselt välja toodud. Kostja saab lähtuda üksnes talle

teadaolevates asjaoludest ehk kohtuistungitele kulunud ajast, mis antud juhul oli kokku

orienteeruvalt 6 tundi. Muude toimingute osas puudub kostjal teave. Samuti jääb kostjale

arusaamatuks avalduses toodud õigusteenuse aja määratlus 1,75 tundi ja 5,5 tundi. Kostja

hinnangul on arved ja seal toodud tunniarvestus ebaselge.

3. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega ning leidis, et kostja tõlgendab TsMS § 174 lg 3

meelevaldselt. AS Astera menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on välja toodud

hageja lepingulise esindaja poolt hagejale osutatud õigusteenuste detailne sisu. Hageja

lepingulise esindaja kulud on oluliselt väiksemad, kui need oleksid juhul, kui Advokaadibüroo

Küllike Namm oleks hagejale osutanud õigusteenust tunnihinna alusel. Nii näiteks on

maakohtus kulunud ainuüksi kohtuistungitele 5,75 h, kuid hageja tasus tema lepingulisele

esindajale kogu maakohtu menetluse eest kokkuleppel 11 tunni tasu (arvestusega 2000

kr/tund). Ainuüksi kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamisele (6-l leheküljel) kulub

vähemalt 3,5 h, lisaks esimene nõupidamine 1 h, hagiavalduse koostamine ning tõendite

kogumine 3 h, seisukohtade koostamine, tõendite esitamine, vähemalt 2 h, millistele

teenustele lisandub kostja arvukate menetlusdokumentidega ning tõenditega tutvumine,

jooksev suhtlus kliendiga. Ringkonnakohtus tasus hageja tema lepingulisele esindajale

kokkuleppelise tasuna 5,5 h eest, s.o. 660 eurot (arvestusega 120 eur/h), millisele summale

lisandub käibemaks. Apellatsioonimenetluses on hageja esitanud apellatsioonkaebuse 12-l

leheküljel, millise koostamisele kulus hageja esindajal 8 tundi. Samuti on hageja esitanud 20.

novembril 2011 täiendava seisukoha 5-l leheküljel, millise koostamisele kulus hageja

esindajal 3,5 h.

Hageja on oma lepingulise esindajaga leppinud kokku maakohtu menetluses esindamise eest

tasumisele kuuluvas hinnas 1 406 eurot, milline vastab 11 tunnile õigusteenuse osutamisele

hinnaga 2000 kr/tund ning apellatsiooniastme menetluses esindamise eest tasumisele kuuluvas

hinnas 660 eurot, milline vastab 5,5 tunnile õigusteenuse osutamisele hinnaga 120 eurot/tund.

Vastav kokkulepe on igati kooskõlas advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p-ga 2. Samuti sisaldub

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-31924. Põhjendamata on kostja väide, et vastav kinnitus

peaks sisalduma arvetel.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 5. juuni 2012 määrusega AS Astera avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks täies ulatuses ja määras kostjale M. Kuusikule menetluskulud kokku

summas 3344,22 eurot (1278,22 eurot riigilõiv + 2066 eurot õigusabikulud). Samuti tuleb

M. Kuusikul

tasuda

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruse põhjendustes analüüsis kohtunikuabi hageja esindaja poolt kohtule esitatud arveid

ning ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest. Kohtunikuabi leidis, et:

1) arved nr 1228 ja nr 1425 (ajakulu kokku 11 tundi, tasu tariif 2000 krooni/h, tasu kokku

22 000 krooni ehk 1406 eurot km-ta) on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad

arvestamisele täies ulatuses. Hageja esindaja selgitas, et toiminguteks on esmane nõupidamine

kliendiga, materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, seisukohtade koostamine,

tõendite esitamine, vastaspoole seisukohtade ja tõenditega tutvumine, kohtuistungitel

osalemine. Kohtunikuabi märkis, et ainuüksi istungitel osalemisele maakohtus on esindajal

kulunud aega 5,5 tundi: 21. veebruari 2011 istung kestis 1 h 45 minutit ning 11. märtsi 2011

istung kestis 3 h 45 minutit. Lisaks koostas hageja esindaja hagiavalduse 2-l leheküljel,

millele lisatud lisadokumendid 8-l leheküljel; 26. oktoobri 2010 seisukoha 2-l leheküljel,

millele lisatud lisadokumendid 3-l leheküljel; 3. detsembri 2010 seisukoha 3-l leheküljel,

millele lisatud lisadokumendid 7-l leheküljel. Kohtule esitatud dokumendid on hageja

esindaja poolt õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Lisaks on esindaja

koostanud kohtukõne 5-l leheküljel, mille kohus on 11. märtsi 2011 istungil võtnud toimiku

juurde, ning pidanud nõu kliendiga, tutvunud materjalidega ning vastaspoole seisukohtade

ning tõenditega. Kostja poolt esitatud eksperthinnangule ning notariaalsetele dokumentidele

kui dokumentaalsetele tõenditele arvamuse koostamine eeldab ilmselgelt nende dokumentide

eelnevat õiguslikku analüüsi.

2) arve nr 2011596 (ajakulu 5,5 tundi, tasu tariifi 120 eurot/h, tasu kokku 660 eurot KM-ta) on

põhjendatud. Toiminguteks nimetatud arvel on apellatsioonkaebuse koostamine, vastustaja

vastusega tutvumine, 2. detsembri 2011 vastustaja seisukohaga tutvumine ning 20. novembri

2011 täiendava seisukoha koostamine, kokku ajakulu 5,5 tundi. Kohtunikuabi märkis, et

maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja. Kaebuse koostamine eeldab aga

ilmselgelt maakohtu otsuse (mis on sisuliselt 14-l lehel) põhjalikku analüüsi, kusjuures hageja

viitab oma kaebuses, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Vastustaja vastus

kaebusele on 8-l lehel kaebuses esitatud väiteid punktide kaupa ümberlükkava sisuga, mis on

omakorda tinginud hagejapoolse täiendava seisukoha esitamise ringkonnakohtule (5-l lehel) ja

millele eelnes ilmselgelt vastustaja vastuse analüüs.

Käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise

piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusega nr 137

„Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks

piirmäärad.“ Määruse nr 137 § 1 kohaselt hagilt hinnaga kuni 100 000 kr (hagi hind

põhinõude järgi oli 91 284,80 kr) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused

hüvitamisele maksimaalselt summas 50 000 kr ehk 3195,58 eurot ja seda kõigi läbitud

kohtuastmete peale kokku. Käesolevas tsiviilasjas jäävad hageja põhjendatud ja vajalikud

lepingulisele esindajale tehtud kulutused summas 2066 eurot lubatud piirmäära. Samuti on

kulud kohased, arvestades kahe läbitud kohtuastme kohta hageja esindaja poolt kohtule

esitatud õiguslike dokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungitest osavõttu ehk seda, kui

palju pidi hageja esindaja hageja huvide kaitsmiseks tööd tegema.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 10 000 kr ehk 639,11 eurot ja

apellatsioonkaebuse esitamisel samuti 639,11 eurot, seega kokku 1278,22 eurot, mille

hüvitamise osas poolte vahel vaidlus puudub.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses

tühistada. Viru Maakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotletud

kohtuväliste menetluskulude hüvitamise nõue rahuldamata või rahuldada maksimaalselt

summas 2500 eurot, mis sisaldab riigilõivu summas 1278,22 eurot.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on AS Astera menetluskulud põhjendamatud ning nende kostjalt väljamõistmine

ebaseaduslik. Esiteks ei nähtu AS Astera avaldusele lisatud arvetest (nr 1228, nr 1425,

nr 2011596), mille eest konkreetsed arved on esitatud, arvetel puudub menetluskulude

detailne kirjeldus ja spetsifikatsioon TsMS § 174 lg 3 mõistes. Arvetel ei kajastu asjaolu, et

need on esitatud seoses tsiviilasjaga nr 2-10-31924. Reeglina on advokaadibüroo arvele

märgitud konkreetse tsiviilasja number. Kui on märgitud umbmääraselt „menetlus

maakohtus” ja „menetlus ringkonnakohtus”, ei ole võimalik ka vastava TsMS § 174 lg 3

kinnituse andmise korral välistada , et antud menetluskulud on kantud just vastava tsiviilasja

raames. Kuna arvetele ei ole märgitud tsiviilasja numbrit, võib AS Astera kasutada samu

arveid (kuna need on ka allkirjastamata) ka teistes vaidlustes, samuti võivad need olla jooksva

juriidilise teenindamise arved;

2) ei ole arvetel näidatud kulu loogilises seoses väidetava kordades suurema töömahuga. See

näitab, et arvetel kajastatud kulu ei ole kantud seoses praeguse vaidlusega;

3) ei saa nõustuda, et käesoleval juhul oli kokkulepe koondtasu osas. Koondtasu lepitakse

kokku ühe kindla asjaajamise kohta ilma viiteta tunnihinnale. Koondtasuga oleks tegemist

siis, kui AS Astera oleks kokku leppinud, et kogu maakohtu menetlus maksab 22 000 kr.

Samuti oleks pidanud märkima arve selgitusse „menetlus maakohtus tsiviilasjas

nr 2-10-31924” ning ühikuks „koondtasu”;

4) ei ole AS Astera ei ole veenvalt suutnud selgitada, miks on vahepeal koondtasu aluseks

olev tunnihind muutunud. Kui maakohtus maksis tund 127,83 eurot (2000 kr), siis

ringkonnakohtus 120 eurot tund;

5) on õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust võimalik hinnata üksnes siis, kui on teada

õigusabi osutamiseks tehtud konkreetsed toimingud ja sellele kulunud aeg, mis antud

avalduses ja esitatud arvetes ei ole detailselt välja toodud. Kui ei ole teada, millele on raha

kulutatud, ei kuulu see hüvitamisele. AS Astera pole mõistlikult selgitanud, kuidas kujuneb

tema huvides tehtud toimingute maht. AS Astera on selgitanud kõigi toimingute mahtu sõnaga

„vähemalt”.

Maakohtus

kulus

AS

Astera

selgituste

kohaselt

tema

advokaadil

kuueleheküljelise dokumendi koostamiseks „vähemalt” 3,5 tundi, apellatsiooniastmes aga

tehti sama ajakuluga ainult viis lehekülge. AS Astera ei ole selgelt välja toonud, millest

selline vahe on tekkinud ning kuidas on võimalik seda erinevust eluliselt usutavaks muuta;

6) on ebausutav, et sisult kahelehelise hagiavalduse koostamisele ja tõendite kogumisele

kulus AS Astera advokaadil kolm tundi. Samas on ilmne, et AS Astera advokaat ei pidanud

tõendeid koguma – seda asja materjalidest ei nähtu ning lisaks viitab kõigi tõendite sisu

sellele, et vastavad tõendid on AS-l Astera olemas olnud. Kaheleheküljelise dokumendi

koostamisele kulutada kolm tundi olukorras, kus vastavalt selgitusele on kuueleheküljelise

dokumendi

koostamiseks

kulunud

3,5

tundi,

ilmselgelt

põhjendamatu.

Näiteks

apellatsioonimenetluses kulus 12-leheküljelise apellatsioonkaebuse ja täiendava 5-

leheküljelise seisukoha koostamisele kokku 5,5 tundi. Antud mahus ei kajastu ka kostja

advokaadi esitatud dokumentidega tutvumine;

7) kuna AS Astera menetluskuludega on niivõrd palju usaldusväärselt kõrvaldamata

arusaamatusi ning arved ei tundu eluliselt usutavad, ei ole võimalik seda menetluskulu kostjalt

välja mõista. Kui kohus leiab, et AS Astera on eeltoodust hoolimata menetluskulu tekkinud,

tuleks vähendada seda menetluskulu kokku 2500 euroni, mis sisaldab riigilõivu summas

1278,22 eurot.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5. AS Astera vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see täielikult rahuldamata.

Vastustaja vastuväidete kohaselt

1) tõlgendab määruskaebuse esitaja TsMS § 174 lg 3 meelevaldselt. Nimetatud paragrahv

sätestab, et avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

AS Astera menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on välja toodud vastustaja

lepingulise esindaja poolt vastustajale osutatud õigusteenuste detailne sisu. Samuti sisaldub

vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitus, et kõik kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-31924. Mitte millelgi ei põhine määruskaebuse

esitaja väide, et vastav kinnitus peaks sisalduma arvetel;

2) ongi vastustaja käesoleval juhul advokaadibürooga kokku leppinud, et esindamise eest

maakohtus tasub vastustaja 11 tunni eest arvestusega 2000 kr/tund, s.o. 22 000 kr ning seda

sõltumata tegelikust töö mahust. Ringkonnakohtu menetluse osas lepiti kokku, et vastustaja

tasub tema lepingulisele esindajale 5,5 tunni eest arvestusega 2000 kr/tund, s.o. 11 000 kr.

Arvestades, et alates 1. jaanuarist, 2011 kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, teisendas

OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm kõik kliendilepingutes fikseeritud tunnitasu määrad

ümber eurodeks selliselt, et 2000 eek/tund asemel hakati arvestama 120 eur/h, s.o. klientidele

soodsamas määras (120*15,6466=1877,59). Vastustajaga sõlmitud kliendilepingu alusel

võinud esitada ringkonnakohtu menetluses esindamise eest arve summas 703,03 eurot;

3) on põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide, et kokkuleppelise tasu korral peaks ühikuks

olema märgitud „koondtasu“. OÜ-s Advokaadibüroo Küllike Namm arvete koostamisel

kasutatav programm sellist võimalust ka ei anna;

4) on asjakohatu määruskaebuse esitaja märkus, et praegu on arvetele märgitud konkreetne

aeg, mis ei vasta tegelikule töömahule. Kokkuleppelise tasu eesmärk ongi kliendi huvide

kaitsmine selliselt, et sõltumata töö tegelikust mahust ei esitata kliendile arveid kokkulepitud

summast suuremas ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tuleb välja

selgitada, kas kokkuleppelise tasu suurus on arvestades tegelikult osutatud teenuste mahtu

vajalik ja põhjendatud, võttes seejuures aluseks konkreetse põhjendatud suuruses tunnitasu

määra;

5) väidab määruskaebuse esitaja, et sisult kahelehelise hagiavalduse koostamisele ning lisatud

tõendite kogumisele kulunud aeg kolm tundi on ülepaisutatud. Vastustaja sellega ei nõustu.

Hagiavalduse esitamiseks tuli vastustajal suhelda korduvalt OÜ-ga Advokaadibüroo Küllike

Namm, otsida erinevaid tõendeid ning edastada need tema lepingulisele esindajale, selgitada

tõenditega seonduvaid asjaolusid, esindajal selekteerida vajalikud tõendid, lisaks koostada

hagiavalduse tekst, mistõttu on selleks kulunud aeg 3 tundi pigem vähene. Määruskaebuse

esitaja väide, justkui peaks konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg olema

sõltuvuses

üksnes

menetlusdokumendi

lehekülgede

arvust,

on

ainetu.

Sõltuvalt

menetlusdokumendis kajastatust (arvutuskäigud, mitmed uued asjaolud, tunnistajate ütluste

läbitöötamine ning nende tsiteerimine dokumendis vms), võib dokumendi koostamiseks kuluv

aeg suuresti varieeruda.

6. Kohtunikuabi määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 8. märtsil 2013 maakohtu

kohtunikule menetlemiseks. Viru Maakohtu kohtunik samuti määruskaebust ei rahuldanud

nign edastas selle 15. märtsil 2013 lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta

määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta

muutmata.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud

diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega

järeldustesse sekkuda. Maakohus on nii asja keerukust kui mahtu, samuti asjas teostatud

menetlustoimingute hulka ja mahtu oma määruse põhjendustes analüüsinud ning nendega ka

arvestanud.

Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses põhiliselt korranud neid vastuväiteid, mille ta

esitas juba hageja (vastustaja) menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning millele

maakohus on avalduse lahendamise käigus oma hinnangu andnud.

9. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, nagu oleksid AS Astera

menetluskulud

põhjendamatud

ning

nende

kostjalt

väljamõistmine

ebaseaduslik.

Määruskaebuse esitaja kanda on jäetud vastustaja menetluskulud Tartu Ringkonnakohtu

jõustunud lahendiga ning vastustaja on esitanud TsMS § 174 lg 1 alusel avalduse

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja

etteheited vastustaja poolt esitatud õigusabiteenuse arvete vormistusele. Esitatud arved ja

neile lisatud selgitused vastavad TsMS § 174 lg-s 3 sätestatule. Millegagi ei ole põhjendatud

määruskaebuses esitatud viited sellele, nagu võiksid arved olla koostatud hoopis muude

õigusteenuste eest kui AS-le Astera osutatud õigusabi tsiviilasjas nr 2-10-31924.

10. Põhjendatud ei ole ka etteheide, nagu ei oleks menetluskulude kindlaksmääramise

avalduses piisavalt täpselt ära näidatud neid toiminguid, mida hageja esindaja õigusabi

osutamise raames tsiviilasjas teostas. Loetelu tehtud õigusabitoimingutest sisaldub avalduse

lk-l 2 (t II kd lk 91). Menetlustoimingud, mida hageja lepinguline esindaja kohtumenetluses

hageja (apellandi) nimel tegi, sh nii kohtule esitatud menetlusdokumentide hulk ja maht kui

ka kohtuistungitel osalemine, on kohtule jälgitavad muuhulgas ka kohtutoimiku vahendusel.

Maakohus on põhjendatult ja õigesti asunud seisukohale, et loetletud mahus ja ulatuses

õigusteenuse osutamist oli käesolevas asjas alust pidada vajalikuks ja põhjendatuks.

Ringkonnakohtu arvates on käesoleva vaidluse puhul tegemist keskmisest mõnevõrra

keerukama tsiviilasjaga, kus tuli teha suhteliselt palju menetlustoiminguid (korduvad

kohtuistungid, tunnistajate ärakuulamine jm). AS Astera on palunud hüvitada kahes

kohtuastmes kantud õigusabikulud kokku mahus 16,5 tundi, mis on käesoleva asja keerukust

ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud.

11. Ringkonnakohus leiab, et õigusabiteenuse osutamisel ja selle eest tasumise tingimuste

kokkuleppimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mis võimaldab õigusabiteenuse osutajal ja

menetlusosalisel, kellele õigusabi osutatakse, oma suhteid kujundada vastavalt oma

äranägemisele. Hageja AS Astera on käesoleval juhul veenvalt põhjendanud, et vastavalt

kokkuleppele advokaadibürooga tuli hagejal esindamise eest tasuda esimese astme kohtu

menetluses 11 tunni eest arvestusega 2000 kr/tund (kokku 22 000 kr) ja seda sõltumata

tegeliku töö mahust; ringkonnakohtu menetluses kohustus hageja tasuma oma lepingulisele

esindajale 5,5 tunni eest arvestusega 120 €/tund. Seega lepiti kokku teenuse maksumuse

piirmäärades (nn koondtasu), mida ei saa kuidagi pidada määruskaebuse esitaja huve

kahjustavaks. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise sätetega ega määruskaebuse esitaja

huvidega ei ole vastuolus ka see, et hageja poolt kasutatud õigusabiteenuse hind on pärast

Eestis euro kasutuselevõttu mõnevõrra vähenenud. Kolleegium leiab, et AS Astera poolt

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatud õigusabi osutamist kajastavad

dokumendid on koostatud ja vormistatud nõuetekohasel viisil, s.o need võimavad TsMS § 175

lg 1 alusel hinnata õigusabi osutamiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja vajalikkust.

12. Kolleegium ei nõustu ka määruskaebuse esitaja arutluskäiguga selle üle, kui palju sai või

pidi hageja esindajal kuluma aega teatava pikkusega menetlusdokumendi koostamiseks.

Õiguslike dokumentide koostamise keerukusaste ja selleks kuluv aeg ei kajastu vältimatult

dokumendi pikkuses.

13. TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse

menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/