2-10-42617/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-42617

Tsiviilasi

KÜ Ridaküla 16 hagi Dmitri Mantšenko vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. detsembri 2012.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitri Mantšenko määruskaebus

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Dmitri Mantšenko (IK:XXX),

lepinguline esindaja Paul Paas

Vastustaja (hageja): KÜ Ridala 16 (RK: 80008010), esindaja

advokaat Margus Kiir

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 31. detsembri 2012 määrus tühistada.

2. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Dmitri

Mantšenko avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Mõista KÜ-lt Ridaküla 16 Dmitri Mantšenko

kasuks menetluskuluna välja 576,00 eurot (viissada

seitsekümmend kuus eurot ja 0 senti).

3. Dmitri Mantšenko määruskaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskude jaotus

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud

jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates.

ASJAOLUD

1. KÜ Ridaküla 16 (hageja) esitas kohtusse hagi Dmitri Mantšenko (kostja) vastu korteri

endise omaniku poolt tasumata kommunaalteenuste eest 1140,58 euro väljamõistmiseks. Viru

Maakohus jättis 15. veebruari 2011 otsusega hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsuse

peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2011 otsusega maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus KÜ Ridaküla 16 kanda.

Kohtuotsus jõustus 2. detsembril 2011.

Kostja esindaja esitas 27. detsembril 2011 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise kohta tsiviilasjas 2-10-42617 ja kohtu nõudel täiendas avaldust

23. jaanuaril 2012. Avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud

kokku summas 864 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekiri sisaldub

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täienduses.

Käesolevas asjas oli tegemist kokkuleppehindadega, st oli kokku lepitud, et büroos tehtavate

tööde hinnaks on 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kliendi ja esindaja vahel oli

kokkulepe, et esindaja esitab tehtud tööde eest arve ja arvestuse kliendile menetluse lõppedes.

Arvetel on hinnad toodud eurodes, kuna oli juba teada, et alates 1. jaanuarist 2011 hakkab

Eestis maksevahendina kehtima euro.

Käesolevas asjas oli hagi nõudeks 17 846,19 krooni ehk 1140,58 eurot. TsMS § 405 kohaselt,

kui hagi hind on alla 2000 euro, võib kohus tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana

ka seaduses nimetamata isikuid. Seepärast kohtud ei nõudnudki kostja esindajalt mingit muud

dokumenti. Mõlemad kohtuastmed tunnustasid Paul Paasi kui kostja lepingulist esindajat ja

hageja ei vaielnud sellele vastu. Kostja seisukohalt on tähtis, et menetlusdokumendis oleks

kõik vajalik väljendatud võimalikult lühidalt, kuid see ei tähenda, et lühemalt kokkukirjutatud

menetlusdokumendi koostamiseks peaks kuluma vähem aega kui pikema samasisulise

dokumendi koostamiseks. Menetlusdokumendi koostamiseks kirjalikus menetluses peab ära

kuulama poole, tutvuma tema käsutuses olevate tõenditega, analüüsima kohtupraktikat,

uurima õiguskirjandust, jne ja alles siis koostama menetlusdokumendi. Käesolevas asjas ei

olnud tegemist lihtsa võlgnevuse nõudega.

2. Hageja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ja palus jätta see

rahuldamata. Hageja vastuväidete kohaselt esitati menetluse käigus ainult kostja esindaja

volikiri, mis annab esindajale õiguse olla kostja volitatud esindaja. Kuid tõendatud ei ole, et

kostja esindaja on lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Seega peab esindajat

käsitlema nõustajana, kelle kulud ei kuulu hüvitamisele.

Arve-saatelehest nr 137 ei nähtu, millise konkreetse töö eest oli selline summa esitatud, kui

palju tunde oli kulutatud teenuse osutamiseks, tunni hind. Ei ole selge, millisest ajast kehtib

tariif, mille alusel arve on esitatud. Näiteks, kostja vastus hagiavaldusele oli koostatud ja

esitatud oktoobris 2010. Kostja poolt ei ole esitatud tõendit selle kohta, et tol ajal (s.o

kroonides) oli TÜH SOTER poolt osutatud teenuste hind sama kui detsembris 2011.

Kostja poolt nõutud summa on tõendamata ja põhjendamata. Riigikohus on oma lahendis nr

3-2-1-16-11 märkinud, et õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks on vaja

kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta.

Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Kostja ei ole esitanud eraldi

dokumenti õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Teave õigusabi

osutamiseks kulunud aja, selle hinna ning tehtud toimingute kohta tuleneb ainult kostja

avaldusest, kuid kostja poolt esitatud avaldus ei või olla tõendiks TsMS § 229 mõistes.

Esitatud tõendid ei ole piisavad õigusabikulude summa põhjendamiseks. Riigikohus on

lahendi 3-2-1-154-09 p-s 12 öelnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati

analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja

keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei saa lähtuda ainult

asjaolust, et taotletavad menetluskulud jäävad kehtestatud piirmäärade raamesse. Käesoleval

juhul ei viita asjaolud tsiviilasja tavalisest suuremale keerukusele: nõue ei olnud keskmisest

keerukama olemusega (korteriühistu hagi võlgniku vastu). Tsiviilasja menetlemine maakohtus

ja ringkonnakohtus toimus kirjalikus menetluses, kohtuistungeid ei toiminud. Vastus on

koostatud 3-l lehel, seejuures vastuse põhjenduslik osa on ca 1-l lehel, lisaks on 4 lisa (sh ka

volikiri). Hageja leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg 4 tundi, ei ole põhjendatud.

Hageja arvamusel on põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund. Seisukoha koostamiseks

ajakulu 2 tundi ei olnud põhjendatud ega vajalik. Viru Maakohus määras asja läbivaatamise

kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja võimalike avalduste ja dokumentide esitamiseks

kuni 31. jaanuaril 2011. Kostja esitas seisukohad 4. veebruaril 2011, st pärast kohtu määratud

tähtaega. Antud seisukohti ei ole kohus hagejale saatnud ning hageja ei ole selle seisukohaga

tutvunud. Vastuse apellatsioonkaebusele koostamise ajakulu 3 tundi ei ole samuti

põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele on koostatud 6-l lehel, seejuures vastuse

põhjenduslik osa on ca 2-l lehel, ülejäänud vastuse osa on tsiviilasjaga seotud asjaolud.

Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on mitte rohkem kui 2 tundi.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 31.12.2012.a määrusega Dmitri Mantšenko avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks täies ulatuses rahuldamata.

Määruse põhjendustes märkis kohtunikuabi, et ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, et teda

saab käesolevas asjas käsitleda lepingulise esindajana, kuna tegemist oli TsMS § 405 järgi

lihtmenetluse asjaga. Maakohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses TsMS § 404 alusel,

mitte lihtmenetluses TsMS § 405 järgi. Kirjaliku menetluse määramisest on maakohus

pooltele ka teatanud. Nii kirjalik menetlus, kui ka lihtmenetlus on mõlemad lihtsustatud

menetlused (TsMS 43. peatükk), kuid neid ei saa samastada. Lihtmenetluse asjas võib kohus

TsMS § 405 lg 1 p 4 alusel tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses

nimetamata isikuid. Kirjaliku menetluse regulatsioon TsMS-is seda aga ei võimalda. Järelikult

ei ole kostja esindaja näol tegemist lepingulise esindajaga TsMS § 218 lg 1 tähenduses, vaid

nõustajaga. Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud TsMS § 144 p 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi tuli

hüvitada kohtuväliste kuludena muu hulgas ka menetlusosaliste nõustajate kulud. Alates 1.

jaanuarist 2009 nõustajate kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2). Toimiku materjalide juures

puudub dokument, mis tõendaks Paul Paasil TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutava

hariduse olemasolu. Hagi on esitatud 2. septembril 2010 ning seega ei kuulu kostja nõustaja

kulud hüvitamisele ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses

tühistada ja teha uus kohtumäärus, millega rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaks

määramiseks ja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 864 eurot.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei nõustu ta kohtunikuabi tõlgendusega, mille

kohaselt P. Paas oli nõustaja, mitte lepinguline esidnaja. Kohtumenetluses osalevate isikute

staatuse otsustab kohtumenetlust läbi viiv kohtukoosseis. Mõlemas hagimenetluse

kohtuastmes esindas kostjat üks ja sama isik. Seejuures ei vaidlustanud ka hageja

hagimenetluses kostja esindaja staatust. Järelikult esindas kostjat hagimenetluse mõlemas

kohtuastmes esindaja, mitte nõustaja.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5. Hageja KÜ Ridaküla 16 vaidles määruskaebusele vastu.

Hageja vastuväidete kohaselt:

1) hüvitatakse TsMS § 175 lg 1 ja 2 tulenevalt kohtuväliste kuludena ainult lepinguliste

esindajate kulud. TsMS § 218 lg 1 sätestab, millised isikud võivad olla lepinguliseks

esindajaks kohtus. Menetluse käigus (käesoleva ajani) ei ole kostja esindaja tõendanud, et ta

vastab seaduses sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Kuna ei ole tõendatud, et kostja

esindaja on lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 mõttes, siis peab esindajat käsitlema

nõustajana, kelle kulud ei kuulu hüvitamisele;

2) peaks lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks vastama TsMS § 218 lg 1 sätestatud

nõuetele ja asjaolu, et kohus aktsepteeris Paul Paasi kostja esindajana, ei anna kostjale õigust

lepingulise esindajaga seonduvate kulude hüvitamiseks, kuna selle eeldused ei ole täidetud;

3) on ka määruskaebus ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud isiku poolt,

kes ei saa olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks ega ole jätkuvalt tõendanud oma

vastavust lepingulise esindajale seatud tingimustele. Seega on olemas alus jätta määruskaebus

läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et Dmitri Mantšenko määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt. Viru Maakohtu 31. detsembri 2012.a määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi

rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel ise asjas uue

määruse, millega rahuldab Dmitri Mantšenko avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõistab KÜ-lt Ridaküla 16 menetluskuluna Dmitri Mantšenko kasuks välja 576

eurot.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis alusetult rahuldamata Dmitri Mantšenko

avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Kolleegium ei pea võimalikuks nõustuda maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul oli

tegemist kirjaliku menetluse, mitte lihtmenetluse asjaga. Riigikohtu lahendist 3-2-1-44-11 p

37 tulenevalt ei pea maakohus otsust tähistama eriliselt lihtmenetluses lahendatava asjana.

Kuna asja hind on alla 2000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

Seda ei mõjuta asjaolu, et maakohus asja menetlemisel lihtsustusi ei teinud. Oma 10. jaanuari

2011.a teates kirjaliku menetluse määramise kohta on maakohus muuhulgas viidanud, et

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses TsMS § 405 lg 1 ja § 404 lg 1 alusel, seega on

kohus otseselt viidanud ka lihtmenetluse kohaldamise sätetele.

9. Ringkonnakohus leiab, et Paul Paas esines tsiviilasjas nr 2-10-42617 kostja esindajana ja

mitte nõustajana TsMS § 228 tähenduses. TsMS § 228 lg-te 2 ja 3 kohaselt saab nõustaja

osaleda kohtumenetluses üksnes koos menetlusosalisega ning seda põhimõtteliselt vaid

suulises menetluses (kohtuistungil). Nõustajal ei ole pädevust teha asjas iseseisvalt

menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.

TsMS § 218 lg 1 p 6 kohaselt võib tsiviilasjas lepinguliseks esindajaks olla ka muu (s.o p-des

1-5 nimetamata) isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. TsMS § 405 lg 1

p 4 võimaldabki tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata

isikuid. Ringkonnakohtu arvates on see lähenemine kooskõlas lihtmenetluse olemusega, kuna

võimaldab väikese hagihinnaga asjades piirduda ka väiksemate kulutustega õigusabile.

10. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja

vajalikud kulud. Käesoleval juhul on kostja esitanud kohtule dokumendid, mille kohaselt

osutas lepinguline esindaja talle tsiviilasjas õigusabi kogumahus 9 tundi, tunnihinnaga 80

eurot. Teenuse sisuks olid: vestlus kliendiga asjaolude selgitamiseks, hagiavaldusega

tutvumine ja kostja vastuse koostamine (4 tundi), hageja vastusega tutvumine, läbirääkimised

kostjaga ja kostja seisukohtade koostamine (2 tundi) ning apellatsioonkaebusele vastuse

koostamine (3 tundi). Kokku moodustas kostja õigusabikulu 864 eurot, mis sisaldab

käibemaksu (kostja ei ole käibemaksukohuslane).

11. Iseenesest on põhjendatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja selle

hilisemates täiendustes esitatud õigusabitoimingute koosseis, kuid mõnevõrra ülepaisutatud

on õigusabi osutamisele kulunud aeg. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja

keerukust ja mahtu tuleb lugeda põhjendatuks kostjale õigusabi osutamist 6 tunni ulatuses.

Seejuures lähtub kohus asjaolust, et maakohus pidas algusest peale võimalikuks lahendada asi

kirjalikus menetluses, seega lihtsustatud korras. Vajalik ei olnud asjaolude väljaselgitamine

kohtuistungil ega muude keerukate ja aeganõudvate menetlustoimingute läbiviimine. Samas

läbis tsiviilasi menetluse kahes kohtuastmes. Õigusabiteenuse hinda 80 eurot tunnis saab

pidada mõistlikuks ja tavapärastesse piiridesse jäävaks. Õigusabiteenuse osutamise raames

tehtud toimingute kohta esitatud andmed ja tõendid on ringkonnakohtu hinnangul piisavad

ning vastavad üldlevinud praktikale.

Eeltoodut arvestades kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele õigusabikulu summas 6

× 80 = 480 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 96 eurot. Kokku tuleb hagejalt

kostja kasuks õigusabikuluna välja mõista 576 eurot.

12. TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse

menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/