2-11-51638/33 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht, liik 03.05.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Vaheotsus lõppotsusena Tsiviilasja number 2-11-51638 Tsiviilasi OÜ BK hagi LU vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagihind 1910,40 € Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ BK (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja JJ Kostja: LU(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Helen Tomberg Menetluse liik Lihtmenetlus, kostja ärakuulatud

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ BK hagi LU vastu võlgnevuse väljamõistmiseks seoses hagi aegumisega.

2. Välja mõista OÜ BK riigituludesse riigiõigusabikulude katteks 439,20 €, mis tuleb tasuda ära 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest ning selle tasumisega viivitamisel välja mõista temalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis 439,20 €-lt alates lahendi jõustumisest kuni märgitud kulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord, tähtaeg Kohus annab loa apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus eitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tuleb teha menetlustoiming, mille tarvis menetlusabi soovitakse saada. Toimingu tegemata jätmine ei välista menetlustähtaja ennistamist

Menetluse käik Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 25.10.2011, millele kostja esitas vastuväite ning vaidlus läks üle hagimenetlusse. Hageja palus välja mõista kostjalt korteriomandi valitsemisega ekspluatatsiooni ja kommunaalteenuste katteks 1910,40 eurot.

Hageja nõue Hageja esitas hagi kohtule, milles palus välja mõista kostjalt tulenevalt Tallinna linna ja hageja õiguseellase vahel 08.02.2011 sõlmitud elamute haldamise lepingule osutatud teenuste eest kokku 1910,40 eurot. Hageja haldas ning hooldas kuni 31.12.2008 elamut aadressiga XXX, Tallinn tulenevalt Tallinna linna ja OÜ BK õiguseellase vahel 08.02.2001 sõlmitud elamute haldamise kohustuste täitmise lepingule. Elamu aadressiga XXX, Tallinn lahkus hageja haldamiselt ja hooldamiselt alates 01.01.2009, peale mida ei ole

2 (3) hageja ka kostjale ja teistele XXX Tallinn maja elanikele arveid saatnud. Seega kuni 31.12.2008 hageja haldas (mh vahendas majale veeja kanalisatsiooniteenust, üldelektrit, prügikoristust, võttis näitusid, tegi avariitöid, koostas ja esitas arveid jmt) elamut aadressiga XXX, Tallinn. Kuni 2007.aasta alguseni tasus kostja aeg-ajalt hageja poolt esitatud arveid. Hageja poolt on kostjale esitatud igakuiselt arved, kuid kostja on jätnud need tasumata alates jaanuar 2007.

Kostja arvamus. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et hagi on aegunud. Hagile lisatud arved katavad perioodi 07.03.2004 kuni 7.06.2007. Korduvate kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega lõppes aegumise tähtaeg 31.12.2010. Hagi esitati kohtule 25.10.2011. Täiendavalt leiab kostja, et Tallinna linna ja hageja õiguseellase vahel sõlmitud leping lõppes 31.12.2002. Nimetatud lepingu punktis 1.4 kinnitavad pooled, et nad on teadlikud 01.07.2001 jõustuvast korteriomandiseadusest ja selle sisust ning nimetatud seadusega eluruumide erastamise seaduses tehtavatest muudatusest. Nimetatud seaduste muudatusega sätestati, et elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab eluruumide erastamise kohustatud subjekt/isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud kuni 2002. Aasta 31. Detsembrini. KÜ XXX kanti registrisse 25.04.2003. Seega ei olnud 31.12.2002 seisuga ühistut õiguslikult olemas ning hageja õigused ja kohustused elamu haldamisel lõppesid 31.12.2002. Millest tulenevalt ei olnud hagejal ka õigus nõuda teenuste tasusid, v.a faktiliselt vahendatud ja kasutatud teenuste eest. Nende eest on kostja ka tasunud. Samuti jääb ebaselgeks hagiavalduse esitatud nõude summa 1910,40 euro päritolu ja puudub asjakohane tõendatus.

Kohtu põhjendused Kooskõlas TsMS § 444 lg 2 on kohus teinud käesoleva lihtmenetluse otsuse lihtsustatud vormis.

TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Hagi esitamisega võrdsustataks maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamine TsMS § 160 lg 2 p 3 järgi. Pooltevaheline suhe on tehinguline, kuna hageja osutas kostjale Õie 16a, Tallinn asuva elamu, sj kostja korteri hooldust ja vahendas muid teenuseid, mille eest kostja pidi tasuma vastavalt esitatavatele arvetele.

Vastavalt TsÜS § 156 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. TsÜS 147 lg 1 järgi hakkab aegumine kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seadusest ei tulene teisti ning lg

3 II lause sätestab, et siis kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, hakkab aegumine kulgema selle kalendriaasta lõpust, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Kostjale osutatud teenuste eest esitati vaidlusalused arved 2007. aastal, millest viimase sissenõutava arve maksetähtaeg oli 28.06.2007. Seega hakkas TsÜS § 156 lg 1 tulenev kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg kulgema TsÜS § 147 lg 1 (kalendriaasta peab olema lõppenud) järgi 01.01.2008 kl 00.00 ja lõppes 31.12.2010 kl 24.00. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas OÜ BK kohtule 25.10.2011. Seega on hageja nõue aegunud ja kohus kohaldab kostja taotlusel TsMS § 143 järgi aegumist. Hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata.

Menetluskulud, asja hind Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1 järgi 1910,40 eurot.

TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad hageja ja kostja menetluskulud, sh riigiõigusabikulud hageja kanda.

Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast.

3 (3) Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

Riigiõigusabi põhjendatud kulud on kokku 439,20 € ning vastavad TsMS § 175 lg 1, 4, Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137) lg 1 p1 sätestatule.

TsMS § 190 lg 5 kohaselt, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse hagejalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga.

TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vastavalt lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja ning lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõudega tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

Arvestades ülaltoodut, jäävad kostja riigiõigusabikulud täies ulatuses hageja kanda ning hagejalt tuleb TsMS § 162 lg 1, 2, § 405 lg 1p 3, § 190 lg 5, § 175 lg 1, § 179 lg 1, 5 alusel riigituludesse mõista riigiõigusabikulude katteks 439,20 €, mis tuleb tasuda ära 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest ning selle tasumisega viivitamisel välja mõista TsMS § 179 lg 9 alusel temalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis 439,20 €-lt alates lahendi jõustumisest kuni märgitud kulude tasumiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik