2-08-85420/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. mai 2013.a , Tartu

Tsiviilasja number

2-08-85420 (liidetud 29.11.2010.a ühte menetlusse

tsiviilasjaga nr 2-10-5008)

Tsiviilasi

OÜ Elpaste hagi KÜ Tallinna 17 vastu korteriühistu

23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise

nõudes; 18.10.2009.a korduva üldkoosoleku otsuse

osaliselt ebaseaduslikuks tunnistamise ja tühistamise

nõudes

ning

28.12.2009.a

korteriomanike

üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamise ja

tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. mai 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Elpaste apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Elpaste (reg k 10013570, asukoht

Tallina mnt 17-44, 20303 Narva), lepinguline esindaja:

Andrei Matvejev

Vastustaja (kostja): KÜ Tallinna 17 (reg k 80170377,

asukoht Tallinna mnt 17-28, 20303 Narva), lepinguline

esindaja: Deniss Matvejev

Kohtuistungi toimumise aeg

09. aprill 2013.a

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 11. mai 2012.a otsus

osaliselt, s.o osas, milles kohus jättis rahuldamata OÜ

Elpaste nõude tunnistada osaliselt ebaseaduslikuks ja

tühistada KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a korduva

üldkoosoleku otsus ning 28.12.2009.a korteriomanike

üldkoosoleku otsus. Saata tsiviilasi tühistatud osas

samale maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse

staadiumist.

2 (7)

2. Jätta Viru Maakohtu 11. mai 2012.a otsus

muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata OÜ

Elpaste

hagi

KÜ

Tallinna

23.04.2005.a

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.

3. Rahuldada

OÜ

Elpaste

apellatsioonkaebus

osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ Elpaste palus 12.12.2008.a kohtule esitatud haginõudes (tsiviilasi nr 2-08-85420)

tuvastada KÜ Tallinna 17 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisus selle vastuolu tõttu heade

kommetega.

2. Kostja, KÜ Tallinna 17, oma 02.02.2009.a vastuses hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle

rahuldamata.

3. Hageja OÜ Elpaste esitas 02.02.2010.a kohtule hagiavalduse KÜ Tallinna 17 vastu

(tsiviilasi nr 2-10-5008) nõuetes KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a korduva üldkoosoleku otsuse

osaliselt

ebaseaduslikuks

tunnistamise

ja

tühistamise

nõudes

ning

28.12.2009.a

korteriomanike üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamise ja tühistamise nõudes.

4. Kostja oma 05.03.2010.a kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnistanud ning palus selle

rahuldamata jätta.

5. Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-08-85420 ja 2-10-5008 oma 29.11.2010.a määrusega ühte

menetlusse, jättes liidetud tsiviilasja numbriks 2-08-85420.

Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

6. Viru Maakohus jättis oma 11. mai 2012.a otsusega OÜ Elpaste haginõuded KÜ Tallinna

17 vastu täies ulatuses rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagiavalduse esemeks olevad asjaolud täielikult

tõendamata. Nii hageja kui kostja lepingulised esindajad on kohtule esitanud venekeelseid

dokumentaalseid tõendeid, millele ei ole lisatud eestikeelseid tõlkeid.

3 (7)

Kohus juhtis 28.01.2010.a kohtunõudega hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud

hagi asjaolude tõendamiseks venekeelsed tõendid. Kohus määras hagejale tähtaja

dokumentide tõlgete esitamiseks. Hageja lepinguline esindaja kohtunõuet ei täitnud, vaid

andis üksnes korduvaid lubadusi esitada dokumentide tõlge 7 päeva enne kohtuistungit, s.o

hiljemalt 09.06.2010.a.

Ka teises haginõudes on hageja lepingulised esindajad esitanud kohtule tõlkimata

dokumentaalseid tõendeid. Kostja lepinguline esindaja on omakorda vastuseks hageja nõudele

esitanud tõlkimata dokumentaalseid tõendeid.

Kohus leidis, et hageja esitatud venekeelsed kirjalikud tõendid tuleb TsMS § 33 lg 3 alusel

jätta tähelepanuta.

Maakohus märkis, et poolte taotlusel on asjas kohtuistungi pidamine korduvalt edasi

lükkunud, mistõttu kohus lahendas asja TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses ning

andis pooltele tähtaja 12.04.2012.a esitada asjas täiendavad avaldused, tõendid ja dokumendid

ja taotlused mh istungimenetluse läbiviimiseks. Pooled kohtule ühtegi täiendavat tõendit ega

taotlust ei esitanud.

Kohus leidis, et pooli esindavad käesolevas kohtumenetluses lepingulised esindajad, kelle

igapäevatööks on osalemine kohtumenetlustes. Seega on pooled täiel määral teadlikud

asjaolust, et TsMS § 32 alusel toimuvad kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ning

kohtule tuleb esitada dokumentaalsed tõendid tõlgituna eesti keelde. Esindajad on teadlikud

tõlgete esitamata jätmise tagajärgedest, samuti on lepingulised esindajad teadlikud kirjaliku

menetluse erisustest võrreldes suulise menetlusega. Kirjalikku menetlusse ülemineku korral

tuleb pooltel eriti tähelepanelikult jälgida, et tõendite kohta käivad nõuded oleksid täidetud.

Kohus asus TsMS § 403 ja 404 alusel seisukohale, et kirjaliku menetluse korral ei pea kohus

täiendavalt ja korduvalt juhtima professionaalsete esindajate tähelepanu puudustele kohtule

esitatud tõendite vorminõuete järgimises ja tõendamiskoormise jaotumises, kuna TsMS § 230

lg-te 1 ja 2 nõuete järgimine on hageja ja kostja menetlushuviks. Pooltele on kohtunõude ja

määrusega antud kahel korral (24.02.2012.a ja 12.04.2012.a) tähtaeg kõigi täiendavate

tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks.

Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on kestnud alates 2008. aastast ning selle vältel ei ole

poolte esindajad vaatamata kohtunõuetele suutnud esitada korrektseid menetlusdokumente.

Seega jätab kohus kõik käesoleva tsiviilasja raames võõrkeelsetena esitatud dokumentaalsed

tõendid TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta ning hindab üksnes kohtumenetluse keeles

korrektselt esitatud tõendusmaterjali.

Kuna kostja ei ole kumbagi hagi ega selle aluseks olevaid asjaolusid õigeks võtnud, on

hagejal kohustus neid asjaolusid tõendada. Hageja ei ole kohtumenetluses oma esitatud

asjaolusid kohtu jaoks aktsepteeritavas vormis tõenditega tõendanud.

Hageja esitatud eestikeelsed tõendid – kinnistusraamatu väljatrükk ja kohtuotsus tsiviilasjas nr

2-05-17045, millega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud majanduskulude võlgnevus – ei

võimalda tuvastada, kas esinevad alused tuvastamaks kostja 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse

tühistamiseks.

Teises haginõudes KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt

ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning 28.12.2009.a korteriomanike

üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks on hagi tõendamiseks

esitatud kostja põhikiri ja väljatrükid ilma tõlgeteta. Hageja nõudel on kostja esitanud

vaidlusaluste üldkoosolekute venekeelsed protokollid ilma tõlgeteta

4 (7)

Seega ei ole hageja hagiavalduse esemeks olevaid asjaolusid tõendanud ja hagi tuleb

tervikuna jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

7. Hageja OÜ Elpaste esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus

täies ulatuses.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) oli kohtule 12.12.2008.a esitatud hagiavalduse alusel algatatud tsiviilasjas nr 2-08-

85420 hageja esindajaks advokaat Tarmo Pilv ning kostja esindajaks Deniss Matvejev;

2) kohtule 02.02.2010.a esitatud hagiavalduses (enne tsiviilasjade liitmist numbriga 2-10-

5008) oli hageja esindajaks Andrei Matvejev ning kostja esindajaks Deniss Matvejev;

3) on maakohus rikkunud nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme, sh TsMS § 436

lg-t 1;

4) teavitati 29.11.2010.a kohtumäärusest tsiviilasjade liitmise kohta üksnes hageja üht

esindajat – Tarmo Pilve, kuid hageja teist esindajat, Andrei Matvejevit, nimetatud

menetlustoimingust ei teavitatud;

5) ei ole 28.01.2010.a kohtunõude hageja esindajatele kättetoimetamine toimikus olevate

dokumentidega tõendatud;

6) toimusid käesolevas tsiviilasjas kohtuistungid 23.04.2010.a ja 23.11.2010.a, kuid

kohtuistungitel ei teavitanud kohus pooli vajadusest esitada dokumentaalsete tõendite tõlked;

7) enne tsiviilasjade liitmist ei ole tsiviilasjas nr 2-10-5008 hageja esindajale (A.

Matvejevile) edastatud mistahes nõudeid dokumentaalsete tõendite tõlkimise vajaduse kohta;

8) on kohtu 13.11.2010.a määrus kohtuniku vahetumise kohta adresseeritud vaid ühele

esindajale, Tarmo Pilv’ele, kuigi asjad liideti alles 29.11.2010.a määrusega;

9) võis kohus ekslikult edastada dokumente mitte hageja esindajale Andrei Matvejevile

vaid hoopis kostja esindajale Deniss Matvejevile;

10) kirjalikule menetlusele üleminekul on kohus andnud pooltele tähtaja täiendavate

tõendite, avalduste või dokumentide esitamiseks, kuid ei ole juhtinud tähelepanu vajadusele

esitada dokumentide tõlkeid või kõrvaldada muid puudusi;

11) tuleb asjas esitatud tõendid lugeda TsMS nõuetele vastavaks, kuna kohus hageja

esindajat tõendite puudustest ei kirjalikult ega ka kohtuistungil ei teavitanud. TsMS § 33

võimaldab võtta asjas aluseks ka võõrkeelsed tõendid, kui teised menetlusosalised sellele

vastu ei vaidle;

12) tsiviilasjade liitmisel jäi hagejale 2 esindajat ning asjaomased menetlusdokumendid tuli

esitada mõlemale esindajale. Kohtule ei olnud teadmata, et hageja üheks lepinguliseks

esindajaks on Andrei Matvejev.

Vastus apellatsioonkaebusele

8. Vastustaja ei esitanud apellatsioonkaebusele ringkonnakohtu määratud tähtajaks

kirjalikku vastust.

5 (7)

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu

osaliselt tühistada selles osas, milles kohus jättis tõendamatuse põhjendusel rahuldamata

hageja nõude tunnistada osaliselt ebaseaduslikuks ja tühistada KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a

korduva üldkoosoleku otsus ning 28.12.2009.a korteriomanike üldkoosoleku otsus (varasem

tsiviilasi nr 2-10-5008). Nimetatud osas tuleb asi TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel saata Viru

Maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist, kuna ringkonnakohtul endal ei ole

võimalik asja lahendada.

Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata hagi

KÜ Tallinna 17 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks (varasem iseseisev

tsiviilasi nr 2-08-85420).

10. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole menetlusnorme rikkunud selles osas, milles hageja

taotles KÜ Tallinna 17 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist (hagi esitatud

12.12.2008.a). Nimetatud tsiviilasjas esindas hagejat (apellanti) vandeadvokaat T. Pilv. Asja

materjalidest nähtuvalt on Viru Maakohus esitanud hagejale 28.01.2010.a kohtunõude (t I kd

lk 89), milles juhitakse tähelepanu vajadusele tõlkida tõendid eesti keelde ja esitada tõlked

kohtule kohtu määratud tähtaja jooksul. Hagejat on hoiatatud, et tõlgete esitamata jätmise

korral võib kohus jätta dokumentaalsed tõendid tähelepanuta. Kohtunõue on edastatud hageja

esindajale T. Pilvele 28.01.2010.a e-kirja manusena (t lk 91). E-kirja kättesaamist on T. Pilv

kinnitanud 08.02.2010.a (t lk 92), kuid kinnitus ei sisalda sõnaselget viidet ka manuses olnud

kohtunõude kättesaamisele.

11. Maakohtu 21.04.2010.a istungil on arutatud kompromissi sõlmimise võimalusi ning

istungi lõppedes on hageja esindaja T. Pilv avaldanud, et kui kompromissi ei tule, esitatakse

tõlked vähemalt 7 päeva enne [järgmist] istungit.

Maakohtu 30.06.2010.a teates poolte esindajatele (t lk 101) on kohus andnud pooltele

täiendava tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning veel kord rõhutanud, et kompromissile

mittejõudmisel tuleb hageja esindajal esitada kohtule tõendite tõlked hiljemalt 10. septembriks

2010.a, millele järgnevalt kooskõlastatakse esindajatega istungi aeg. Kinnitus kohtunõude

kättesaamise kohta on edastatud kohtule advokaadibüroo 01.07.2010.a e-kirjaga (t lk 102).

Tsiviilasjad liideti ühte menetlusse 29.11.2010.a maakohtu määrusega.

12. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaoludel asus maakohus põhjendatult seisukohale,

et rahuldamata tuleb jätta 12.12.2008.a esitatud hagi KÜ Tallinna 17 23.04.2005.a

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes. Selle nõude menetlemisel teavitas

maakohus hageja esindajat piisavalt vajadusest esitada kohtule venekeelsete dokumentide

tõlked eesti keelde. Vastavas osas ei ole hagejal alust tugineda TsMS § 33 lg-le 1, mis

võimaldab asja lahendamisel kasutada ka võõrkeelseid dokumente, kuna korduvate

kohtunõuete tulemusena pidi hageja olema teadlik sellest, et maakohus ei pea võimalikuks

asja lahendada venekeelsete dokumentaalsete tõendite alusel. Ka apellatsioonkaebuses ei ole

esile toodud niisuguseid asjaolusid, millest nähtuvalt oleks maakohus rikkunud hageja

12.12.2008.a esitatud nõude menetlemisel materiaal- või menetlusõiguse norme.

13. Kolleegium on seisukohal, et maakohus rikkus olulises ulatuses menetlusõiguse norme

hageja 02.02.2010.a hagiavalduses esitatud nõuete (varasem iseseisev tsiviilasi nr 2-10-5008)

menetlemisel.

Nimetatud tsiviilasjas esindas hagejat Andrei Matvejev. Asja materjalidest nähtuvalt on

maakohus oma 15.02.2010.a määrusega võtnud hagiavalduse menetlusse ja edastanud selle

kostjale (kostja vastas hagile 04.03.2010.a menetlusdokumendiga, mille maakohus edastas

6 (7)

05.03.2010.a hageja esindajale A. Matvejevile). Peale seda ei ole tsiviilasjas nr 2-10-5008

menetlustoiminguid tehtud.

14. Vastavalt eelmärgitule liideti tsiviilasi nr 2-10-5008 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-08-

85420 Viru Maakohtu 29.11.2010.a määrusega. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt

taotles tsiviilasjade liitmist kostja ning liitmisega olid nõus nii hageja esindaja tsiviilasjas nr

2-08-85420 advokaat Tarmo Pilv kui ka hageja esindaja tsiviilasjas nr 2-10-5008 Andrei

Matvejev. Tsiviilasja materjalidest aga ei nähtu, et kohus oleks tsiviilasjas nr 2-10-5008

küsinud hageja seisukohta tsiviilasjade liitmise kohta ning et hageja oleks oma esindaja

Andrei Matvejevi kaudu kohtule oma seisukoha edastanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest,

nagu oleks kohus edastanud hagejale tsiviilasjas nr 2-10-5008 määruse tsiviilasja liitmise

kohta tsiviilasjaga nr 2-08-85420. Alates asjade liitmisest on menetlusdokumente edastatud

üksnes hageja esindajale Tarmo Pilvele, seevastu hageja teisele esindajale Andrei Matvejevile

ühtki menetlusdokumenti edastatud ei ole.

15. Kolleegium leiab, et maakohus on eelpool käsitletud tegevusega oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme, sh menetlusosalise õigust valida endale ise asjas esindaja. Hagejal oli

õigus soovi korral kasutada asjas mitme esindaja teenuseid, arvestades ka seda, et tegemist oli

mitme eri asjaoludel põhineva nõudega. Muuhulgas nähtub asja materjalidest, et ka pärast

tsiviilasjade liitmist on hageja esindaja T. Pilv esitanud kohtule avaldusi ja seisukohti üksnes

korteriühistu 23.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudega seonduvas osas.

Ühelgi korral ei ole advokaat T. Pilv esitanud mistahes väiteid ega seisukohti 2009.a

toimunud üldkoosolekute tühisuse tuvastamise kohta.

16. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt KÜ Tallinna 17

18.10.2009.a korduva üldkoosoleku otsuse ning 28.12.2009.a üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamise nõuete menetlemisel (varasem tsiviilasi nr 2-10-5008) ei ole maakohus juhtinud

menetlusosaliste tähelepanu vajadusele esitada kohtule venekeelsete dokumentaalsete tõendite

eestikeelsed tõlked. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei või jätta võõrkeelset dokumenti

tähelepanuta ilma, et kohus oleks eelnevalt andnud menetlusosalisele võimaluse esitada

võõrkeelse dokumendi tõlge eesti keelde (TsMS § 33 lg 1 ja lg 3).

Samuti ei välista TsMS § 33 lg 1 tsiviilasja lahendamisel võõrkeelsele dokumentaalsele

tõendile tuginemist, kui tõendi tõlkimine oleks selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik

ning teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kolleegium

leiab, et kuna maakohus ei juhtinud hageja 02.02.2010.a hagiavalduses esitatud nõuetega

seonduvalt hageja tähelepanu vajadusele esitada kohtule dokumentaalsete tõendite tõlked,

tekkis hagejal selles osas õigustatud ootus, et kohus lahendab asja toimikus olevate

venekeelsete materjalide alusel. Ringkonnakohus märgib ka, et hageja poolt 02.02.2010.a

esitatud hagiavalduse enda tekstis sisalduvad osaliselt hagiavaldusele lisatud venekeelsete

dokumentide (teatiste) tõlked ning sellele lisaks põhinesid hagiavalduses esitatud peamised

seisukohad AÕS, KÜS ja MTÜS sätete tõlgendamisel. Seega pidanuks kohus veenduma, kas

ja missuguses osa oli hageja nõuete lahendamiseks oli täiendavate tõendite esitamine vajalik.

17. Eelkäsitletud menetlusnormi rikkumise tagajärjena on maakohus hageja poolt

02.02.2010.a hagiavalduses esitatud nõuete osas jätnud täielikult täitmata eelmenetluse

ülesanded (TsMS § 392). Kohus on täies ulatuses jätnud täitmata ka selgitamiskohustuse

(TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), mistõttu ringkonnakohus ei

pea võimalikuks rikkumiste kõrvaldamist apellatsioonimenetluses ning leiab, et asi tuleb saata

maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.

18. Hagi on esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamise ja/või tühisuse

tuvastamise nõuetes. Kuna hageja väitel ei olnud ta koosolekute toimumisest teadlik, tuleb

asjas muuhulgas kindlaks teha, kas koosolekute kokkukutsumisel järgiti selleks ettenähtud

7 (7)

korda. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11 (p 22) sõnastanud need eeldused, mille

täitmine tuleb kindlaks teha veendumaks, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on kehtiv ja

liikmele täitmiseks kohustuslik.

19. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et korteriühistu (kostja) on hagejale 2009.a oktoobris ja

detsembris edastanud teated, milles palutakse hagejal vabastada tema poolt kasutatavad

keldriruumid ning anda need üle korteriühistule selle liikmete ühisteks vajadusteks.

Ringkonnakohus märgib, et korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul tuleb hinnata, kas

korteriomanike lahendatava küsimuse saab üldse otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek,

ning kas otsuse saab teha põhikirjajärgse häälteenamusega või on tegemist kaasomandi

kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse

järgi. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks

on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe (vt ka Riigikohtu otsused tsiviilasjades

nr 3-2-1-105-02, p 8; nr 3-2-1-151-10, p 10; nr 3-2-1-50-11, p 10; nr 3-2-1-116-11, p 21).

Käesolevas asjas tuleb kohtul seega võtta seisukoht küsimuses, kas ühiste keldriruumide

kasutamise kord ja tingimused on korteriomanike seisukohalt sedavõrd olulise tähtsusega

küsimuseks, mis ületab korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutuse piirid (vrd eriti

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-151-10, p 10).

20. Maakohus ei ole toimunud menetluses neid küsimusi menetlusosalistega arutanud ega

selgitanud neile ka tõendamiskoormise jaotumist. Toimikus olevad materjalid ei võimalda

jõuda selgusele, missuguses vormis ja missuguse päevakorraga on 18.10.2009.a ja

27.(28.)12.2009.a

koosolekud

kokku

kutsutud

ning

missugused

kvooruminõuded

koosolekutel kehtisid (sh, kas tegemist oli korduvate koosolekutega KÜ Tallinna 17 põhikirja

p 5.12 tähenduses). Eristada tuleb, kas otsused võeti vastu korteriühistu üldkoosolekul MTÜS

§ 18 jj tähenduses, või otsustasid korteriomanikud kinnistu mõtteliste osadega seotud

küsimusi kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 mõttes.

21. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ei korteriühistu üldkoosoleku otsus ega ka

korteriomanike kui kaasomanike enamuse otsus ei ole täitedokumendiks Täitemenetluse

seadustiku § 2 lg 1 tähenduses, mis võimaldaks allutada korteriühistu liiget kinnistu (elamu)

kaasomandi mõtteliste osade valdamisel ja kasutamisel enamuse otsusele täitemenetluse

korras. Kui kaasomanike kokkulepe asja kasutamiseks puudub, siis tuleb kasutuskord määrata

AÕS § 72 lg-s 1 sätestatud alustel ja kaasomanikul on õigus nõuda kasutuskorra määramist

kohtus sama paragrahvi lg 5 alusel hagita menetluses (TsMS § 613 lg 2).

22. Menetluskulud jaotab maakohus asja sisulise läbivaatamise käigus.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/