3-13-646/39 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-646

Otsuse kuupäev

2. mai 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ Medkoe kaebus Eesti Maaülikooli 4. veebruari 2013

korralduse nr 1-9.HD/1 punktide 5-7 ja Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 12. märtsi 2013 otsuse nr 24-13/138660

tühistamiseks.

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja Medkoe OÜ

Vastustaja Eesti Maaülikool

Kolmas isik I AS Retent

Kolmas isik II Wesemann International GmbH

Kolmas isik III Projektimööbel OÜ

1. Jätta rahuldamata Medkoe OÜ taotlus Wesemann

International

GmbH

ja

Projektimööbel

OÜ

ühispakkumuse

väljanõudmiseks

Eesti

Maaülikoolilt.

2. Jätta Medkoe OÜ kaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2013

määrusega

kohaldatud

esialgse

õiguskaitse

abinõud alates 14. maist 2013.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 13. mai 2013. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Eesti Maaülikool (EMÜ) korraldas avatud menetlusena riigihanke EMÜ taastuvate

loodusvarade teaduskeskuse laborite sisustuse soetamiseks. Hange kuulutati välja 16. novembri

2012 hanketeatega.

Hanke I osas „Tõmbekapid“ esitasid oma pakkumused OÜ Medkoe, AS Retent ning

ühispakkujatena Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ. OÜ Medkoe

pakkumuse maksumus oli 264 240,17 eurot, Wesemann International GmbH ning

Projektimööbel OÜ maksumus 263 204,87 eurot ning AS Retent pakkumuse maksumus 134

971,80 eurot.

EMÜ haldusdirektori 4. veebruari 2013 korralduse nr 1-9.HD/14 punkti 5 kohaselt tunnistas

hankija hankedokumentides (edaspidi ka HD) hanke I osale nõutud tingimustele vastavaks AS

Retent pakkumuse, punkt 6 kohaselt hankija tunnistas hankedokumentidele hanke I osas nõutud

tingimustele vastavaks Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ pakkumuse

ning punkt 7 kohaselt tunnistas hankija hanke I osas edukaks AS Retent pakkumuse. Vastavaks

on tunnistatud ka kaebuse esitaja pakkumus.

2. OÜ Medkoe esitas 14. veebruaril 2013 vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus

tühistada vaidlustatava otsuse punktid 5, 6 ning 7.

12. märtsil 2013 jättis vaidlustuskomisjon kaebaja vaidlustuse rahuldamata.

3. OÜ Medkoe esitas 21. märtsil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb EMÜ

haldusdirektori 4. veebruari 2013 korralduse nr 1-9.HD/14 punktide 5, 6 ja 7 tühistamist ja

riigihangete vaidlustuskomisjoni 12. veebruari 2013 otsuse nr 25-13/138660 tühistamist.

4. 26. märtsi 2013 määrusega võttis Tartu Halduskohus OÜ Medkoe kaebuse menetlusse ja

kaasas Retent AS, Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ menetlusse

kolmandate isikutena Sama määrusega rahuldas kohus Medkoe OÜ esialgse õiguskaitse

taotluse, peatades Eesti Maaülikooli 4. veebruari 2013 korralduse nr 1-9.HD/1 punktide 5-7

täitmise ning keelates Eesti Maaülikoolil hankelepingu sõlmimine käesolevas asjas kohtuotsuse

tegemiseni halduskohtus.

Kaebuse põhjendused

5. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on õigusvastaselt tunnistanud Wesemann International

GmbH ning Projektimööbel OÜ ühispakkumuse hanke tingimustele vastavaks. Wesemann

International GmbH ning Projektimööbel OÜ ühispakkumus ei vasta hankedokumentidele.

Hankedokumentide lisa 2 „Hangitavate esemete tehniline kirjeldus“ osa I „Tõmbekapid“

(edaspidi ka eritingimused) kohaselt tuleb hangitavate tõmbekappide puhul võtta arvesse A &

H Aasoja Sisearhitektibüroo AS koostatud projektidokumentatsioonis nr 1005 peatükis 11

toodud tingimusi (edaspidi ka üldtingimused). Neist tuleneb üheselt, et pakutavate

tõmbekappide sügavus peab olema 900 mm. Wesemann International GmbH ning

Projektimööbel OÜ ühispakkumuse kohaselt pakutakse tõmbekappe sügavusega 890 mm.

Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ on pakkunud tõmbekappe koos kiire

VAV klapiga. Kaebaja märgib, et selline klapiga toote pakkumine ei olnud lubatud vastavalt

hankedokumentidele ning hankija täpsustavatele selgitustele. Hankedokumentide lisa 2

„Hangitavate esemete tehniline kirjeldus“ osa I „Tõmbekapid“ punkti 1 „Üldised nõuded“

kohaselt ei pea tõmbekappe varustama VAV klappidega, kuna need on hankija hoone

ventilatsiooni töövõtuga juba paigaldatud. Kaebaja pöördus 19. detsembril 2012 hankija poole

küsimusega „Kas tellija aktsepteerib tõmbekapi pakkumist koos tootja kiire VAV klapiga, mis

siis juhiks juba ruumis olevaid klappe?“. Hankija vastuse kohaselt ei muuda hankija riigihanke

138660 hankedokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. Kaebaja hinnangul on ainuke

mõistlik põhjus sellise vastuse andmiseks see, et hankija pidas pakkuja küsimust

hankedokumentide muutmisettepanekuks. HD muutmine seisnes selles, et hankija oleks

lubanud tõmbekapi pakkumist koos kiire VAV klapiga. Hankija mõistis, et sellise lahenduse

lubamine oleks tähendanud HD muutmist ning seetõttu hankija keeldus muutmisest.

Hankija on kaevatava korralduse punktis 5 tunnistanud AS Retent pakkumuse hanke I osas

vastavaks ning otsuse punktis 7 tunnistanud AS Retent pakkumuse hanke I osas edukaks.

Kaebaja on seisukohal, et AS Retent pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamine on

põhjendamatu, kuna AS Retent pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, millisega

ei ole võimalik hanget täita. AS Retent pakkumus erineb konkurentide pakkumusest ligikaudu

kahekordselt. Vastustaja on leidnud, et Eesti tootjana on AS-il Retent väiksemad tööjõu- ja

transpordikulud võrreldes teiste pakkujatega, kes pakuvad Saksa tõmbekappe. AS Retent

varasemaid sarnaste esemete tootmise ja müügikogemusi arvestades ei ole põhjust arvata, et AS

Retent ei suudaks hinnata hankelepingu mahtu objektiivselt.

Kaebaja hinnangul ei ole hankija siinjuures arvesse võtnud asjaolu, et AS Retent pakub

tõmbekappi, mida tuleb alles tootma hakata ning mis teadaolevalt ei ole standardne ning mille

vastavust standarditele tuleb hakata kontrollima alles pärast kapi prototüübi valmimist. Sellise

arendustööga kaasnev raha- ja ajakulu on märkimisväärne.

Antud hanke täitmise minimaalsed kulud võiksid kaebaja hinnangul kokku olla ligikaudu 210

000 eurot. Tõmbekappide tarnimisega kaasnevad tarnijale suured lisakulud, mida hankija on

selgelt ka hankedokumentides väljendanud. Kasutusele tuleb kogu maja hõlmav BacNet

lahendus, mille rahaline maht on ligikaudu 20 000 eurot.

Kaebaja on seisukohal, et hankija oleks pidanud AS Retent hankemenetlusest kõrvaldama,

kuna tegemist oli ebamõistlikult madala maksumusega pakkumusega, mille eest ei ole kaebaja

hinnangul võimalik hankelepingut täita. Kaebaja märgib, et hankija ei oleks saanud tunnistada

vastavaks ega edukaks ka Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ

ühispakkumust, mis tegelikkuses ei vastanud hankedokumentidele. Kuna kaebuse esitaja

pakkumus tunnistati vastavaks ning tema pakkumus oli AS Retent pakkumusega ning

Wesemann International GmbH ning Projektimööbel OÜ ühispakkumusega võrreldes

kolmandal kohal, oleks hankija õiguspäraste otsuste tegemisel pidanud edukaks tunnistama

hoopiski vaidlustaja pakkumuse.

6. Kaebaja esitas 22. aprillil 2013 omapoolsed seisukohad vastustaja ja AS Retent

seisukohtadele.

Kaebaja ei nõustu hankija seisukohaga, et kuigi antud juhul ei olnud tõmbekappide

sügavusmõõtu hankedokumentide lisas nr 2 „Hangitavate esemete tehniline kirjeldus“

(eritingimused)

antud,

ei

pidanud

ka

järgima

projektdokumentatsioonis

nr

1005

(üldtingimused) toodud mõõte. Kaebaja on seisukohal, et projektdokumentatsioon on

hankedokumentide lisaks ning täiendab Lisa nr 2, moodustades osa hankelepingu eseme

tehnilisest kirjeldusest.

Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et tõmbekapi sügavusmõõt on väheoluline mõõt.

Tegemist on hinnavormis väljatoodud kolmest mõõdust ühe mõõduga, mille rõhutamist hankija

vajalikuks pidas.

Kaebaja on seisukohal, et kuna hankija märkis hinnapakkumise vormis tõmbekapi mõõdud

ning sügavusmõõduks täpselt 900 mm, siis soovis hankija tellida tõmbekappi sügavusmõõduga

900 mm. Vastasel juhul oleks sellise tingimuse lisamine hinnapakkumisvormi olnud eksitav

ning eesmärgipäratu tegevus.

Kaebaja ei nõustu hankija väitega, et kuna projektdokumentatsioonis on toodud WALDNER

Holding GmbH & Co tõmbekapid, milliseid pakub ka kaebuse esitaja, siis ei saanudki keegi

teine peale kaebaja projektdokumentatsioonis toodud mõõtudega tõmbekappe tarnida. Kaebaja

hinnangul on igal huvitatud isikul võimalus toota 900 mm sügavusega tõmbekappe. Ka

Projektimööbel OÜ ja Wesemann International GmbH pakkusid väidetavalt 900 mm

sügavusega tõmbekappe, mis tõendab, et sellise sügavusmõõduga kappe pakkusid tegelikkuses

ka teised huvitatud isikud ning see ei anna kaebuse esitajale mingit põhjendamatut eelist.

Hankija seisukoht, et tõmbekappe võis pakkuda koos VAV-klapiga, ei ole loogilises vastavuses

hankedokumentide lisaga nr 2 ega hankija poolt hankemenetluses antud selgitustega. Kaebaja

on seisukohal, et hankija on hankemenetluse kestel raskest hooletusest või tahtlikult viinud OÜ

Medkoe esindaja oma vastusega hanke eseme tehnilisete tingimuste osas eksitusse.

Pakkuja eksitamine hakemenetluses on vastuolus hankemenetluse korraldamise põhimõtetega,

eelkõige RHS § 3 p 2, mille kohaselt peab hankija tagama hankemenetluse läbipaistvuse ja

kontrollitavuse. Olukorras, kus hankija annab pakkujatele ebaselgeid juhiseid, mis kokkuvõttes

loovad pakkujates ebaõige arusaama pakutavate toodete tehnilistest tingimustest, ei ole

hankemenetlust läbi viidud läbipaistvalt.

Kaebaja märgib, et kui hankija oleks andnud kaebuse esitajale selgelt mõista, et tal on võimalik

pakkuda toodet ka koos VAV klapiga, oleks see säästnud kaebuse esitajat olulistest kulutustest,

mis seonduvad pakutavat tõmbekapi hankija ruumidesse juba paigutatud VAV klapiga

ühildamise täiendavates töödes. Hankija eksitavate juhiste järgimine tõi Medkoe OÜ-le kaasa

pakkumuse kõrgema hinna, mille tulemusena kaotas kaebaja oma konkurentsieeliste teiste

pakkujate ees. RHS § 3 p 4 kohaselt on konkurentsi piiraval viisil hankemenetluse läbiviimine

vastuolus riigihangete aluspõhimõtetega. Kaebaja hinnangul on hankija poolt selgituste

andmise korra rikkumine niivõrd oluline hankemenetluse reeglite rikkumine, mis RHS § 108 lg

1 p 3 kohaselt peaks kaasa tooma hankemenetluse kehtetuks tunnistamise.

Kaebaja hinnangul tuleb kohtul, sisustades hankija antud selgituste valguses VAV-klapi

olemasolu nõuet, lähtuda tõlgendusest, mis on suuremas osas kooskõlas RHS sätete ja

eesmärkidega ning omistada vähem kaalu variandile, mis on olulisemas osas vastuolus RHS

sätete ja eesmärkidega. Seega tuleb lähtuda tõlgendusest, et hankija tegelikult ka mõtles oma

vastustes seda, mis neis kajastatud oli ning mida neist üheselt järeldada võis. See omakorda viib

antud juhul järeldusele, et pakutavatel tõmbekappidel ei tohtinud VAV-klappi olla.

Hankija seisukoht, et hankijal on alati õigus aktsepteerida ka ebamõistlikult madala

maksumusega pakkumusi, on vastuolus RHS § 3 p 1. Seetõttu ei ole kaebus AS Retent

pakkumuse maksumust puudutavas osas perspektiivitu.

Vastustaja vastuväited

7. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja hinnangul on käesolev olukord, kus vaidlus käib sisuliselt hankedokumentide üle

pärast pakkumuste esitamise tähtaega, absurdne, arvestades riigihangete seaduse § 121 teist

lauset.

Kaebaja on riigihanke nr 138660 tehnilise kirjelduse tingimusi meelevaldselt ja enda huvidest

lähtuvalt tõlgendanud.

Vastustaja ei nõustu kaebaja tõlgendusega, mille kohaselt tuleb tõmbekappidele esitatavaid

tehnilisi tingimusi hinnata tehnoloogiaprojektis toodud tingimuste alusel, arvestades mõningate

Lisas nr 2 („Hangitavate esemete tehniline kirjeldus“ I osa – Tõmbekapid) sätestanud

erinevustega. Vastustaja selgitab, et riigihange nr 138660 on jaotatud kaheksaks osaks ning

riigihanke osade II - VIII tehnilised tingimused on sätestatud tehnoloogiaprojektis. Vastustaja

märgib, et riigihanke nr 138660 hankedokumentide lisa nr 2 on üles ehitatud selliselt, et

pakkujatel ei saanud tekkida arusaama, mille kohaselt kehtivad tõmbekappidele esitatavate

nõuetena mh tehnoloogiaprojektis nimetatud nõuded. Hankedokumentide Lisa nr 2 muudab

kõiki tehnoloogiaprojekti ptk 11 sisalduvaid alapeatükke ning ükski alapeatükk ei ole jäänud

kehtima.

Riigihanke osale nr I pakkumuse esitanud teised pakkujad on üheselt mõistnud, millistele

nõuetele vastavad tõmbekapid on riigihanke nr 138660 esemeks ning on vastavalt sellele ka

oma pakkumused esitanud. Seega tuleb OÜ Medkoe kaebuses esitatud tõlgendust riigihanke I

osale esitatavate tehniliste tingimuste osas hinnata läbi asjaolu, et kaebuses esitatud tõlgenduse

korral oleks tegemist OÜ-le Medkoe soodsamate tingimustega.

Vastustaja on seisukohal, et riigihanke nr 138660 osale I esitatud pakkumusi tuleb hinnata

hankedokumentide Lisas nr 2 sätestatud tingimuste alusel, arvestades muuhulgas asjaoluga, et

pakkujatel ei ole keelatud pakkuda parematele tingimustele vastavaid tõmbekappe.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt tuleb hankedokumentide lisa nr 2

„Hangitavate esemete tehniline kirjeldus“ osa I „Tõmbekapid“ hangitavate tõmbekappide puhul

võtta arvesse A & H Aasoja Sisearhitektibüroo AS koostatud projektidokumentatsioonis nr

1005 pealkirjaga peatükis 11 toodud tingimusi. Hankija on oma 12. detsembri 2012 vastuses

pakkuja küsimusele kinnitanud, et pakkujad peavad lähtuma riigihanke I osa pakkumuse

esitamisel hankedokumentide Lisast nr 2.

Projekteerija

on

alapeatükis

nr

11.6.

“Tõmbekappide

peamised

mõõdud“

sätestanud tõmbekapile vaid sisesügavuse piirmõõdu, mis peaks olema (suurem või võrdne) ≥

675 mm, mitte aga tõmbekapi välissügavusmõõtu (900 mm). Kaebuses väidetud „oluline“

sügavusmõõt on toodud illustreerival materjalil (pildid/joonised WALDNER Holding GmbH &

Co toodangu kataloogist), kuid tegemist ei ole olulise kriteeriumiga tõmbekappide hindamisel,

kuigi kaebaja seda väidab. Vastasel juhul ei oleks võimalik hankemenetluses osaleda ühelgi

teisel pakkujal, kuna näidispiltidel / -joonistel olevate tõmbekappide edasimüüjaks Eestis on

OÜ Medkoe. Seega on vaidlus tõmbekappide välise sügavusmõõdu osas asjakohatu.

Vastustaja hinnangul peab hankedokumentide Lisas 2 sätestatud märkust, mille kohaselt ei ole

tõmbekappidele antud mõõtmed lõplikud, arvestades olema mõistlikule isikule arusaadav, et

tõmbekappide tegelikud mõõtmed võivad erineda. Vastustaja märgib, et on hankemenetluse

käigus pakkuja esitatud küsimusele nr 7 vastates korranud hankedokumentides sätestatud

tõmbekappide peamisi mõõtmeid, viitamata sealjuures sügavusmõõtudele.

Ebaõiged

ja

põhjendamatud

on

kaebaja

väited

justkui

oleks

vastustaja

asunud

hankedokumentide tingimusi mingil viisil muutma või hilisemate selgitustega täpsustama.

Vastustaja märgib, et juhul kui Medkoe OÜ-le jäid hanke tingimused mõistetamatuks või

ebaselgeks, oleks pakkuja pidanud vaidlustama hankedokumendid selleks seaduses sätestatud

tähtaja jooksul, mida ükski pakkuja teinud ei ole.

Vastustaja on seisukohal, et tõmbekappide väline sügavusmõõt, mis ei olnud hankija jaoks

riigihanke nr 138660 I osa oluliste parameetrite kujundamisel oluline, ei saa olla aluseks

ühispakkujate pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks VAV klappidega varustatud tõmbekappide

pakkumine keelatud. Vastustaja märgib, et hankedokumentide Lisas nr 2 sätestatud tingimuse,

mille kohaselt ei pea tõmbekappe varustama VAV klapiga, sätestas hankija hankemenetlusele

eelnenud turu-uuringu käigus kogutud informatsiooni alusel ja seda eelkõige arvestades OÜ

Medkoe esindajate varasemalt väljendatud seisukohti, et nende poolt vahendatavaid

tõmbekappe ei ole võimalik ilma VAV klappideta tarnida. Hankija hinnangul oli nimetatud

tingimuse sellises sõnastuses sätestamine vajalik tagamaks vähemalt Eestis olemasoleva

konkurentsi efektiivne kasutamine, st et pakkumuse saaksid esitada ka need võimalikud

pakkujad kelle väitel ei ole võimalik tarnida tõmbekappe ilma VAV klappideta.

Vastustaja selgitab tulenevalt hankedokumentide Lisa nr 2 viimasest leheküljelest, et hankija

eeldab olenemata VAV klapi olemasolust tõmbekappide ühendamist olemasolevate VAV

klappidega. Hankedokumentides sätestatud tingimuste kohaselt jättis hankija pakkujale

võimaluse otsustada millises komplektsuse pakkuja tõmbekappe pakub.

Kaebuses sisalduv viide VAV klappide aktsepteerimisest ühel juhul ja teisel juhul

mitteaktsepteerimine on vastustajale arusaamatu. Hankija ei ole rakendanud pakkumuste

hindamisel

osas,

mis

puudutab

VAV

klappe

diskretsiooni,

vaid

on

lähtunud

hankedokumentides sätestatud kriteeriumitest.

Vastustaja on seisukohal, et riigihanke nr 138660 I osale esitatud pakkumuste hindamisel ei ole

koheldud pakkujaid ebavõrdselt, hankija on hinnanud esitatud pakkumusi lähtuvalt

hankedokumentides sätestatud kriteeriumitest ning hankija vastustele ja pakkuja esitatud

küsimustele sellise kaalu omistamine nagu seda püüab OÜ Medkoe oma kaebusega ei ole

põhjendatud, seab pakkujad ebavõrdsesse olukorda ning oleks vastuolus riigihangete seaduses

hankedokumentidele sätestatud nõuetega.

Kaebaja väited seoses AS Retent esitatud pakkumuse riigihanke I osale maksumusega on

otsitud ja sisutühjad. Vastustaja hinnangul on kaebuses esitatud väited seoses Retent OÜ-d

eesootavast arendus- jms tööst eksitavad ja kantud eesmärgist moonutada asjaolusid AS Retent

kahjuks. AS Retent on eelneva kogemusega tõmbekappide tootja ning väited kallist

arendustööst on põhjendamatud ja otsitud.

AS Retent riigihanke nr 138660 I osale esitatud pakkumuse hindamisel on hankija esitanud

pakkujale küsimuse pakkumuse maksumuse olulise erinevuse kohta võrreldes teiste riigihanke I

osale esitatud pakkumuste maksumustega. Pakkuja AS Retent on selgitanud olulist erinevust

pakkumuste maksumuste vahel asjaoluga, et erinevalt teistest pakkujatest on AS-i Retent näol

tegemist Eesti tootjaga, kellel ei ole kulutusi rahvusvahelisele transpordile, omatoodangule

puudub vahendaja juurdehindlus ning lisaks mõjutab hinda ka tööjõule kulutatav ressurss

võrreldes teiste tõmbekappide tootjatega. Vastustaja hinnangul on AS Retent esitatud

põhjendus piisav, eelkõige tuleb silmas pidada olulist asjaolu, et Lääne-Euroopas on tööjõu

kulu oluliselt suurem, kui kohalikul tootjal. Sellise olulisuse erinevusega peab iga mõistlik isik

arvestama, võttes aluseks kasvõi jaemüügi korras müüdavate sarnaste toodete olulise

hinnavahe, kui on tegemist sellise tootjamaa vahekorraga nagu Eesti / Saksamaa.

Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006 otsusele nr 3-3-1-65-06,

millest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et hankija ei ole hankemenetluses rikkunud võrdse

kohtlemise printsiipi. Vastustaja hinnangul on selgelt tõendatud, et AS Retent ja OÜ Medkoe

puhul ei ole tegemist võrreldavate pakkujatega, arvestades tootja ja edasimüüja põhimõttelist

erinevust ning pakutavate toodete asukohamaa erinevate turusituatsioonidega.

Vastustaja on seisukohal, et AS Retent pakkumuse maksumuse hindamisel on EMÜ lähtunud

õigetest asjaoludest, milliste arvestamist sai hankijalt mõistlikult eeldada ning kaebuses esitatud

viited turuhindadele ja mahukale arendustöödele on otsitud ja ei põhine õigetel alustel.

Vastustaja hinnangul on kaebaja oma kaebuse sisustamisel seadnud eesmärgiks ebaõigete

väidete ja pooltõdede esitamise tulemusel saavutada olukord, kus hankemenetlus viibib sellisel

määral, et EMÜ-l ei ole võimalik enam eduka pakkumuse teinud pakkujaga hankelepingut

sõlmida. Kaebaja on teadlik asjaolust, et riigihanke nr 138660 hankelepinguid finantseeritakse

olulises osas Euroopa Liidu struktuuritoetuse abil (Meede 3.2.2 Teadus- ja arendusasutuste

ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine), mille projekti tähtaeg

lõpeb ülikooli jaoks oktoobris 2013, seega EMÜ-le seatud tähtajad projekti täitmiseks lõppevad

peagi.

Kolmanda isiku seisukoht

8. AS Retent märgib, et aktsiaseltsi tarnitavate tõmbekappide hind ei ole põhjendamatult madal.

Kolmas isik on oma pakutava toote täpselt kalkuleerinud ja arvestanud ka muid kaasnevaid

kulusid, kinnitades, et on võimelised hankelepingut nõuetekohaselt teostama. Kulutused on

seotud Hankija tõmbekappide tootmise jooniste kohandamisega täpselt etteantud mõõdulisteks

ja komplektseteks.

Kolmas isik kinnitab, et saab pakkuda tõmbekappe vastavalt Hankija dokumentatsioonis

kirjeldatud spetsifikatsioonile. Retent AS pakutud, hankija nõuetele vastavad TROX GmbH,

automaatika komponendid tagavad väljundi kogu maja hõlmavale BacNet süsteemile. Samas

märgib kolmas isik, et selle süsteemi ehitus ei kuulu vaidlusalusesse hankesse.

Kohtu seisukoht

9. Kaebuse kohaselt on riigihanke nr 138660 I osale esitatud pakkumuste hindamisel

vastustaja õigusvastaselt tunnistanud AS Retent pakkumuse ning Wesemann International

GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuse vastavaks hanketeates ja hankedokumentides

esitatud tingimustele. Vastavalt kaebaja seisukohale on õigusvastane ka AS Retent

pakkumuse edukaks tunnistamine.

Eeltoodust tulenevalt on kaebaja ning vastustaja ja kolmandad isikud erineval seisukohal

selles, kas Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumus vastab

hanketingimustele pakutavate tõmbekappide sügavusmõõdu ning VAV-klappide osas. Samuti

on asjas vaidlus selles, kas vastustaja oleks pidanud AS Retent pakkumuse, kui

põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, tagasi lükkama.

10. Kaebaja väitel tunnistas vastustaja Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ

ühispakkumuse ebaõigesti hanketingimustele vastavaks, sest pakutavate tõmbekappide

sügavusmõõt on 890 mm, nõutud 900 mm asemel.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

11. EMÜ taastuvate loodusvarade teaduskeskuse laborite sisustuse esimese etapi

hankedokumentide Lisa nr 2 (I kd, tl 19-20), hangitavate esemete tehniline kirjeldus, kohaselt

muudavad lisas kirjeldatud tingimused A & H Aasoja Sisearhitektuuribüroo AS koostatud

TÖÖ nr 1005 (tehnoloogiaprojekt) (I kd, tl 21-33) 11. peatükis sätestatud tingimusi. Lisa nr 2

p-s 6 ei ole tõmbekappide peamiste mõõtudena kirjeldatud tõmbekappide sügavusmõõtu.

Seetõttu ei ole Lisaga nr 2 selles osas tehnoloogiaprojekti muudetud ning tehnoloogiaprojekti

vastavad tingimused kuuluvad hangitavate toodete tehnilisse kirjeldusse. Seetõttu ei nõustu

kohus vastustaja seisukohaga, et tehnoloogiaprojekti tingimustega ei tulnud hanke esimese

osa pakkumuse esitamisel ega pakkumuste vastavuse hindamisel arvestada. Kohtu hinnangut

ei muuda ka asjaolu, et vastustaja on oma 12. detsembri 2012 vastuses pakkuja küsimusele

kinnitanud, et pakkujad peavad lähtuma riigihanke I osa pakkumuse esitamisel

hankedokumentide lisast nr 2. Hankedokumentide lisa nr 2 ei välista tehnoloogiaprojekti

tingimuste kehtivust selles osas, milles lisa nr 2 hangitavaid esemeid ei kirjelda.

Eeltoodust ei saa aga järeldada, et tehnoloogiaprojekti lisa (I kd, tl 33(pöördel)-51) joonised ja

mõõdud on hankedokumentide lisas nr 2 kirjeldamata osas hangitavate tõmbekappide

tehnilise kirjeldusena hankijale ja pakkujatele siduvad toote tehnilise kirjelduse tähenduses.

Sellist tähendust ei saa tehnoloogiaprojekti lisale omistada, sest selles on esitatud joonised ja

mõõdud ühe konkreetse tootja toodete kohta. Sellisena on tegemist näitlikustava materjaliga.

Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõttega ning tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise.

12. Tehnilise kirjeldusena on käsitatav tehnoloogiaprojekti sisuline osa, s.o mööbli ja

sisustuse tehniline kirjeldus. Selle punktis 11.6. on kirjeldatud tõmbekappide peamise mõõte.

Nende hulgas ei sätestata tõmbekappide sügavusmõõtu, vaid üksnes nõuded tõmbekappide

sisesügavusele, mis ei tohi olla väiksem kui 675 mm (I kd, tl 29).

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et pakkumuste hanketingimustele vastavuse

kontrollimisel ei tulnud vastustajal selgitada, millise sügavusega tõmbekappe pakutakse ning

puudus alus Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuse

mittevastavaks tunnistamiseks väitel, et pakutavate tõmbekappide sügavusmõõt on 890 mm,

nõutud 900 mm asemel.

13. Kohus osutab täiendavalt RHS § 47 lg 2 ls-le 2, mille järgi võib hankija tunnistada

pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.

Vastustaja on nii kaebaja vaidlustuse lahendamisel, kui ka kohtumenetluses olnud seisukohal,

et tõmbekappide sügavusmõõt ei ole hangitavate toodete oluline tingimus. Ka kaebaja ise ei

ole väitnud, et sügavusmõõdu täpne järgimise oleks pakkumuse tegemisel kaebaja seisukohast

olulise tähtsusega tingimus või, et selle tingimuse järgimiseks oleks kaebaja teinud olulisi

kulutusi. Kolmanda isiku kinnitusel on tema pakutavate tõmbekappide sügavuseks 890 mm,

millele lisandub väljaulatuvate käepidemete tõttu 10 mm. Kohtu hinnangul on ilmne, et isegi

kui pidada hangitavate toodete tehnilise kirjelduse tingimuseks sügavusmõõtu 900 mm, siis

Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuses ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid sellest tingimusest ning puudus takistus pakkumuse vastavaks tunnistamiseks.

14. Kaebaja väitel tunnistas vastustaja Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ

ühispakkumuse ebaõigesti hanketingimustele vastavaks, sest ühispakkumuses pakuti

tõmbekappe koos kiire VAV klapiga.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

15. Hankedokumentide Lisa nr 2 punktis 1. on üldiste nõuete hulgas märkus, et tõmbekappe ei

pea varustama VAV klappidega, sest klapid on hoone ventilatsioonisüsteemi juba

paigaldatud. Seejuures on kasutatud firma TROX toodangut TRV 250. Lisaks nähakse ette, et

hanke maht hõlmab ka tõmbekapi juhtimiskeskuse ühendamise ruumi kontrolleriga ja ka juba

monteeritud VAV klapiga. Muid tingimusi VAV klappide kohta hankedokumendid ei sätesta.

16. Kaebaja on VAV klappidega seonduva selgitamiseks küsinud vastustajalt, kas viimane

aktsepteerib tõmbekapi pakkumist koos tootja kiire VAV klapiga, mis juhiks ruumis olevaid

klappe. Kaebaja küsimusel on vastustaja vastanud, et ei muuda riigihanke nr 138660

hankedokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi (II kd, tl 12 pöördel).

Kohus nõustub vastustajaga, et hanketingimustest ning kaebaja küsimusest ja vastustaja

vastusest ei saa teha järeldust, et koos tootja VAV klapiga tõmbekapi pakkumine on keelatud.

Kuigi vastustaja ei ole üheselt vastanud kaebaja küsimusele tootja VAV klapiga varustatud

tõmbekappide pakkumise vastuvõetavuse kohta, on vastus siiski selge ja üheselt mõistetav.

Vastustaja on asunud seisukohale, et lähtuda tuleb hanketingimustest. VAV klappide

lubatavuse selgitamiseks tuleb analüüsida hankedokumentide tingimusi. Õigekeelsus-

sõnaraamatu (http://www.eki.ee/dict/qs/) järgi tähendab sõna „pidama“ muu hulgas

„kohustatud või sunnitud olema“. Hankedokumentide märge „ei pea“ keeleliseks tähenduseks

on järelikult „ei ole kohustatud“. Seega tuleneb lisa nr 2 märkusest VAV klappide kohta, et

pakkujatel ei ole kohustust tarnida tõmbekappe koos VAV klapiga. VAV klapiga varustatud

tõmbekappide pakkumise keeldu aga märkus ette ei näe. Kohtu hinnangul ilmneb märkuse

sõnastusest, et pakkujatele on jäetud võimalus pakkuda omal valikul nii VAV klapiga

komplekteeritud kui ka ilma VAV klapita tõmbekappe. Kohtule ei ole teada asjaomase

valdkonnaga seotud asjaolusid või muid põhjusi, mis tingiksid märkuse sõnastusest ilmneva

tähenduse ümberhindamise käesoleval juhul.

17. Kohus leiab, et ka tõmbekapi juhtimiskeskuse ühendamist ruumi kontrolleriga ja ka juba

monteeritud VAV klapiga ettenägev hankedokumentide lisa nr 2 tingimus on selge. Sellest

tuleneb pakkujatele kohustus tagada tarnitavate tõmbekappide ühilduvus hoonesse juba

paigaldatud ventilatsiooni-süsteemiga sõltumata sellest, kas tõmbekapp ise on varustatud

VAV klapiga või mitte.

Kohtu sellist järeldust kinnitab vastustaja selgitus märke tingimustesse lisamise põhjuste

kohta. Vastustaja kinnitusel tingis märke lisamise hankemenetlusele eelnenud turu-uuring,

eelkõige kaebaja seisukoht, et tema vahendatavaid tõmbekappe ei ole võimalik ilma VAV

klappideta tarnida. Seetõttu oli märge vajalik tagamaks vähemalt Eestis olemasoleva

konkurentsi (teadaolevalt neli pakkujat) efektiivne kasutamine, st et pakkumuse saaksid

esitada ka need võimalikud pakkujad, kelle väitel ei ole võimalik tarnida tõmbekappe ilma

VAV klappideta. Kaebaja jättis pakkujatele võimaluse otsustada, millises komplektsuses

tõmbekappe pakutakse. VAV klappidega varustatud tõmbekappide soodsam või kallim hind

on pakkuja risk.

Kohus peab vastustaja selgitust eluliselt usutavaks. Kuna selgitus langeb kokku märke

tavapärase tähendusega ja kaebaja ega kolmandad isikud ei ole hankedokumente nimetatud

tingimuse muutmiseks vaidlustanud, siis on kohus seisukohal, et hanketingimused lubavad

pakkuda tõmbekappe koos VAV klapiga. Seetõttu puudus vastustajal alus Wesemann

International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks

põhjusel, et ühispakkumus näeb ette ilma VAV klapita varustatud tõmbekapi tarnimise.

18. Eeltoodu alusel ja pidades silmas vaidluse all olevaid asjaolusid, ei pea kohus

põhjendatuks Wesemann International GmbH ja Projektimööbel OÜ ühispakkumuse

väljanõudmist hankijalt ja sellekohane kaebaja taotlus jääb rahuldamata.

19. Kaebaja väitel tunnistas vastustaja AS Retent pakkumuse ebaõigesti hanketingimustele

vastavaks ja edukaks. Õiguspärane oleks vastustaja tegevus olnud juhul, kui AS Retent

pakkumus oleks tagasi lükatud kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumus.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

20. Vastavalt RHS § 48 lg 1 ls-le 1 kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on

hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija

kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Käesolevas asjas esitas

kaebaja riigihanke nr 138660 I osale pakkumuse maksumusega 264 240,17 eurot, Wesemann

International GmbH ning Projektimööbel OÜ ühispakkumuse maksumusega 263 204,87 eurot

ning AS Retent pakkumuse maksumusega 134 971,80 eurot (I kd, tl 56).

AS Retent pakkumuse oluliselt madalama maksumuse tõttu teiste pakkumustega võrreldes

tekkis vastustajal kahtlus, et AS Retent pakkumus võib olla põhjendamatult madala hinnaga

pakkumus RHS § 48 mõistes. Seetõttu on vastustaja palunud AS-l Retent selgitada

hinnaerinevuse võimalikke põhjusi (II kd, tl 23 pöördel). AS Retent selgitas olulist erinevust

pakkumuste maksumuste vahel asjaoluga, et erinevalt teistest pakkujatest on AS Retent Eesti

tootja, kellel ei ole kulutusi rahvusvahelisele transpordile, omatoodangule puudub vahendaja

juurdehindlus ning lisaks mõjutab hinda ka tööjõukulu erinevus, arvestades, et teiste

pakkujate toodang valmistatakse Saksamaal (II kd, tl 24 (pöördel)-25).

31. jaanuaril 2013 toimunud Riigihanke komisjoni koosoleku protokolli nr II (VAKO toimik)

järgi on vastustaja AS Retent põhjendusi hinnates leidnud, et need on piisavad, et kõrvaldada

kahtlus põhjendamatult madala maksumusega pakkumise esitamises. Vastustaja asus

seisukohale, et AS Retent sarnaste toodete varasemaid tootmis- ja müügikogemusi arvestades

ei ole alust arvata, et AS Retent ei suudaks hinnata hankelepingu mahtu objektiivselt.

Nimetatud protokollile on kaevatavas korralduses viidatud.

21. Kohus on seisukohal, et hankija poolt pakkumuse maksumuse kohta kirjaliku selgituse

nõudmine AS-lt Retent iseenesest ei anna alust järelduseks, et tegemist on põhjendamatult

madala hinnaga pakkumusega. Kohtupraktikas on tunnustamist leidnud, et RHS § 48

eesmärgiks on pakkuja kaitse hankija omavoli eest, nähes ette, et põhjendamatult madala

maksumuse põhjendusel ei ole hankijal võimalik automaatselt pakkumust tagasi lükata. Enne

tuleb läbi viia vastav kontroll, arvestades nõutud kirjalikke selgitusi ja esitatud tõendeid.

Lisaks on regulatsioon suunatud ka hankija huvide kaitsele ja tema võimalike riskide

vähendamisele.

22. Kohus nõustub kaebajaga, et RHS § 48 üheks eesmärgiks on ka teiste pakkujate õiguste

kaitse RHS §-s 3 nimetatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kaudu. Teiste

pakkujate õiguste kaitse seisukohalt on RHS § 48 eelkõige suunatud pakkujate võrdse

kohtlemise tagamisele ja konkurentsimoonutuste vältimisele. Seetõttu on hankijal kohustus

põhjendada nii põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse vastavaks tunnistamist, kui

ka sellise pakkumuse tagasilükkamist. Mõlemad nimetatud otsustused on hankija

kaalutlusotsustused, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa hinnata otsuse

otstarbekust, vaid üksnes kaalutlusõiguse teostamist, s.h kõigi asjas tähtsust omavate

asjaolude arvestamist.

23. Kaebaja on leidnud, et vastustaja otsustus on tehtud kaalutlusvigadega, kuna hankija ei ole

kaalunud olulisi asjaolusid. Muu hulgas ei ole kaebaja hinnangul arvestatud asjaoluga, et AS

Retent pakub tõmbekappi, mida tuleb alles tootma hakata ning mis teadaolevalt ei ole

standardne ning mille vastavust standarditele tuleb hakata alles kontrollima pärast kapi

prototüübi valmimist.

Kohus nõustub vastustajaga, et varasema kogemuse nõue on pakkuja kvalifitseerimise

tingimus. AS Retent kvalifitseerimise otsust kaebaja vaidlustanud ei ole. Seetõttu ei ole asja

lahendamisel oluline, kas AS Retent on varem tootnud standardile EVS-EN14175 vastavaid

tõmbekappe. Kohus viitab siinjuures siiski ka vastustaja kinnitusele, et AS Retent on

tõendanud vastustajale vastuvõetaval viisil riigihanke nr 138660 tingimustele vastavate

tõmbekappide testimiseks sõlmitavate kokkulepete olemasolu ning, et AS Retent oli

nimetatud asjaolu valmis tõendama ka vaidlustuskomisjoni istungil.

Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud vastustaja poolt arvesse võetud asjaolude tõepärasust, s.t

seda, et erinevalt teistest pakkujatest toodab AS Retent tõmbekapid ise Eestis (s.t ei paku

edasimüüjana Saksamaal toodetud tõmbekappe), mille tõttu on pakkumuse täitmise kulud

oluliselt väiksemad teiste pakkujatega võrreldes.

24. Kohtumenetluses on vastustaja täiendavalt selgitanud, et pakkumuste hinda võis mõjutada

ka asjaolu, et tootjana saab AS Retent tarnida tõmbekappe riigihanke tingimustele täpselt

vastavas

funktsionaalsuses,

olemata

seotud

välismaise

tootja

poolt

pakutava

spetsifikatsioonist tulenevate täiendavate funktsionaalsuste põhjustatud täiendava kuluga.

Vastustaja on selgitanud, et teostas enne riigihanke nr 138660 hankemenetluse algatamist nn

turu-uuringu, mille käigus esitati samasisuline päring kõikidele teadaolevatele võimalikele

pakkujatele (II kd, lk 19-20). Esialgse turu-uuringu aluseks tõmbekappide osas oli

tehnoloogiaprojekt, st tõmbekapid täisfunktsionaalsuses ning vastavuses kõikidele standardi

EVS-EN14175 osades sätestatud nõuetele. Hankija sai esitatud päringutele vastused kolmelt

võimalikult pakkujalt ning keskmiseks nn turuhinnaks kujunes rohkem kui 200 000 eurot,

millele lisanduvad paigalduskulud. Pärast hinnangute saamist otsustas EMÜ tulenevalt oma

vajadustest

loobuda

tehnoloogiaprojektis

tõmbekappidele

sätestatud

hankija

jaoks

ebaolulistest tingimustest.

25. Eeltoodu alusel ning arvestades, et asjas ei ole vaidlust selles, et AS Retent on hangitavate

toodete tootmise valdkonnas pikaaegselt tegutsev ettevõte, kelle tegevus on vastavalt

sertifitseeritud ning kes muu hulgas täidab ka hanke kvalifitseerimise tingimusi äriühingu

netokäibe ja maksuvõla puudumise osas, on kohus seisukohal, et AS Retent pakkumuse

vastavaks tunnistamisel ei ole vastustaja teinud selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid

vaidlustatud otsustuse tühistamise. Hankelepingust tulenevate kohustuste kohane täitmine on

eelkõige pakkuja ja hankija risk. Kohtu hinnangul saaks AS Retent pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsustuse tühistamise kaasa tuua üksnes olukord, kus on ilmne, et pakkumus on

põhjendamatult madala maksumusega või vastustaja on teinud muu olulise kaalutlusvea.

Käesolevas asjas nimetatud asjaolusid ei esine.

26. Kaebaja väitel on AS Retent pakkumus tunnistatud edukaks pakkumuseks õigusvastaselt

seetõttu, et pakkumus tulnuks põhjendamatult madala maksumusega pakkumisena tagasi

lükata.

Arvestades kohtu seisukohta, et vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud AS Retent pakkumuse

riigihanke nr 138660 esimesele osale vastavaks ja AS Retent pakkumuse edukaks tunnistamist

muul motiivil vaidlustatud ei ole, siis kohus pakkumuse edukaks tunnistamist täiendavalt ei

analüüsi ning loeb selle õiguspäraseks.

27. Medkoe OÜ kaebus EMÜ 4. veebruari 2013 korralduse nr 1-9.HD/1 punktide 5-7

tühistamiseks jääb rahuldamata.

Käesoleva otsuse motiividel on kohus seisukohal, et VAKO 12. märtsi 2013 otsus kaebaja

vaidlustuse rahuldamata jätmise kohta on õiguspärane. Seega ei riku kaebaja õigusi

vaidlustusmenetluse kulude kaebaja kanda jätmine. Medkoe OÜ kaebus VAKO 12. märtsi

2013 otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata.

28. Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2013 määrusega rahuldati muu hulgas OÜ Medkoe taotlus

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning peatati Eesti Maaülikooli 4. veebruari 2013

korralduse nr 1-9.HD/1 punktide 5-7 täitmine ja keelati Eesti Maaülikoolil hankelepingu

sõlmimine käesolevas asjas kohtuotsuse tegemiseni halduskohtus.

Kohus märkis, et määruse tegemise ajal, piiratud ajaressursi tingimustes, tuginedes üksnes

kaebusele ja selle lisadele ning vastustaja esialgsele seisukohale, ei ole kohtul võimalik

kujundada ühest seisukohta kaebuse eduväljavaadete kohta. Kaebuse põhjendustega on

kaebaja seiskohad kaevatavate otsuste õigusvastasuses kohtu hinnangul siiski piisavalt

põhjendatud, et mitte pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Määruse tegemise ajal pidas

kohus vajadust kaebaja õiguste esialgseks kaitseks kaalukamaks vastustaja, kolmanda isiku ja

avalikust huvist riigihankemenetluse lõpuleviimiseks. Kohtu hinnangul oli määravaks see, et

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võivad kaebaja huvid pöördumatult

kahjustada saada ning kaebaja kaotaks võimaluse oma õiguste efektiivseks kaitseks. Kohus

nõustus kaebajaga, et HKMS § 275 lg-s 2 hankeasjade läbivaatamiseks kehtestatud 45-

päevast tähtaega arvestades on tõenäoline, et ka pärast asja lahendamist halduskohtus on

vastustajal võimalik sõlmida hankeleping ning saavutada teadus- ja õppetöö jätkumine 1.

juulist 2013 või minimaalse viivitusega.

Käesolevas otsuses toodud põhjendustel on kohus jõudnud veendumusele, et kaebaja

eesmärk, et tema pakkumine tunnistataks hankemenetluses edukaks ning vastavalt sõlmida

hankeleping riigihanke nr 138660 I osa täitmiseks, ei ole saavutatav. Halduskohtule esitatud

kaebus on seda eesmärki silmas pidades perspektiivitu. Samuti on käeolevaks ajaks muutunud

olukord selles, et hankelepingu sõlmimise jätkuv keeld seaks kahtluse alla hanke raames

sisalduvate laborite kasutamise võimalikkuse teadus- ja õppetöös uue kooliaasta alguses.

Kohus peab oluliseks veel, et Euroopa Liidu struktuuritoetuse vahendite (Meede 3.2.2

Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri

kaasajastamine) kasutamise tähtaeg hankelepingust tulenevate hankija kohustuste täitmise

finantseerimisel lõpeb vastustajale oktoobris 2013. Kohtu hinnangul on nendel asjaoludel

vastustaja, kolmanda isiku ja avalik huvi riigihankemenetluse lõpuleviimiseks kaalukam

vajadusest kaebaja õiguste esialgseks kaitseks kohtumenetluse ajal.

Kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohaldamise alates 14. maist 2013.

29. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg

1 kolmandast lausest vastustaja ja kolmandate isikute kasuks menetluskulusid välja ei

mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik