2-11-64876/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. aprill 2013.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13,

Tallinnas

Tsiviilasja number

2-11-64876

Tsiviilasi

XXX hagi AS XXX vastu juhatuse liikme tasu nõudes

Tsiviilasja hind

17 875,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts

(Advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20, Tallinn

10141, e-post menetlus@lplaw.ee)

Kostja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor

Särgava (Advokaadibüroo Laus&Partnerid, Rävala pst 4,

Tallinn 10152, e-post viktor@lauspartners.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

09. aprill 2013.a.

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata XXX hagi AS XXX vastu juhatuse liikme tasu nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtule

esitades

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. 08. novembril 2011 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja asus täitma

AS XXX (edaspidi kostja) juures juhatuse liikme kohustusi alates 05.08.2010 ehk alates

kostja asutamislepingu sõlmimisest. Hageja on täitnud kostja juhatuse liikme kohustusi

kuni 03.06.2011. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe järgi pidi kostja tasuma

hagejale juhatuse liikme tasu summas 2 500,03 eurot kuus. Pooltel oli ettevalmistatud ka

juhatuse liikme projekt, kuid kostja nõukogu on keeldunud selle allkirjastamisest. Sellest

hoolimata on kostja asunud lepingut täitma, makstes hagejale 2010. aasta augustis,

septembris ja oktoobris juhatuse liikme tasu sularahas lähtudes lepingu projektis märgitud

tasust summas 2500,02 eurot kuus. Kostja on jätnud tasumata hagejale juhatuse liikme

tasu perioodil 01. novembril 2010-03.juuni 2011 kokku summas 17 875,23 eurot. Poolte

kokkuleppel pidi kostja tasuma juhatuse liikmele ka puhkusetasu 1 kuu juhatuse liikme

tasu ulatuses ning 3 kuu juhatuse liikme tasu juhuks kui juhatuse liikmega sõlmitud leping

öeldakse üles. Seisuga 03.06.2011 hagejal oli kasutamata 23 päeva puhkust ja sellest

tulenevalt võlgneb kostja hagejale puhkusehüvitise summas 2011,52 eurot. Kuna juhatuse

liikme tagasikutsumiseks puudus põhjus, võlgneb kostja hüvitist ebaseadusliku lõpetamise

eest kokku summas 7500 eurot. Hageja nõuab juhatuse liikme tasu tasumisega

viivitamise eest viivist summas 1 792,39 eurot.

2. 26.07.2012 esitas hageja hagi täpsuse. Hageja leiab, et äriühingu juhatuse liikmeks olek

on alati tehinguline õigussuhe ning selle tehingu sisusse kuulub äriühingu kohustus

juhatuse liikmele maksta tasu. Tasu välistatus saab toimuda üksnes juhatuse liikme ja

äriühingu vastava kokkuleppe alusel. Sellist kokkulepet hageja ja kostja ei ole sõlminud ja

ka kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja, kui juhatuse liikmega lepiti kokku

juhatuse liikme tasu mittemaksmises.

3. Juhul kui kohus primaarsena esitatud hageja nõuet ei pea võimalikuks rahulda, siis palub

hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks VÕS § 627 lg-le 2 järgne mõistlik tasu

tegutsemise eest kostja juhatuse liikmena. CV keskuse kodulehelt nähtuvalt on juhatuse

liikmetele pakutavaks brutotasuks keskmiselt 30 000 krooni, s.o. 1 917,34 eurot kuus.

Kostja äriplaani kohaselt kavandatud juhatuse liikmete brutotasu suuruseks 2 500 eurot

kuus. Kuivõrd võib eeldada seda, et kostja oli oma äriplaani koostamisel ratsionaalne ning

kaalutlev, siis sellest johtuvalt võib ka kostja poolt äriplaani sisse kirjutatud juhatuse

liikme tasu suurust pidada vastavalt asjaoludele mõistlikuks. Finantsinspektsiooni

koduleheküljel avaldatud andmete kohaselt tegutseb käesoleval ajal Eestis saadud

tegevusloa alusel kokku 8 hagejaga samast makseasutust. Enamik makseasutusi osutab

rahasiire teenust. Makseasutustena tegutsevad AS Tavid ja OÜ Eurex Capital osutavad

järgmisi teenuseid: valuuta konverteerimine ja sularaha müük, nende eripära seisneb

selles, et AS Tavid on orienteerinud kolmele valdkonnale: sularaha müük, valuutavahetus

jaeklientidele ja investeerimiskulla müük, OÜ Eurex Capital aga on tugev kahes

valdkonnas: sularaha müük ja valuutavahetus jaeklientidele. Võttes arvesse et hagejale

teadaolevalt on makseasutuse tegevusloa saamiseks esitatud kokku 15 taotlust ja nendest vaid

8 on saanud vajalikud tegevusload on ilme, et vastavates valdkondades tegevusloa saamise

eelduseks ja tingimuseks oli kostja juhtkonna töö keskmisest suurem kompetents ja

panustamine. Vastava tegevusloa saamiseks kulus aeg makseasutuse registreerimise hetkest

08.2010 kuni tegevusloa saamiseni 06.04.2011 ehk 8 kuud pingelist ja töömahukat tööd, mida

tegid juhatuse liikmed, sealhulgas hageja. Nimetatud asjaoludel jääb hagejale arusaamatuks

kostja käsitlus sellest, et kostja faktiline äritegevus algas alles 06.04.2011.a. Hageja on

seisukohal, et eelkirjeldatud tegevus on samuti käsitletav hageja äritegevuse olemusliku ja

lahutamatu osana.

4. Hageja leiab, et 2010-2011 aastatel Eestis kostjaga samas majandussektoris tegutsevate

äriühingute juhatuse liikmele keskmine kuutasu oli (2893+2763)/2 = 2 828 eurot. Seega

hageja poolt kostjalt nõutava juhatuse liikme tasu suurust tuleb pidada mõistlikuks tasuks

VÕS § 627 tähenduses.

5. Kuivõrd Äriseadustik puhkusetasu ja leppetrahvi nõudeid juhatuse liikmele ette ei näe ja

vastavate lepinguliste kokkuleppele tõendamine antud küsimustes on problemaatiline, siis

loobub hageja kostja vastu puhkusetasu nõudest ja leppetrahvist juhatuse liikme lepingu

ülesütlemise eest. Hageja ei loobu oma varasemalt esitatud nõudest, s.o kokkuleppest

tuleneva juhatuse liikme brutotasu nõudest, mis moodustab perioodi 01.11.2010.a-

03.06.2011. a eest kokku 17 875,23 eurot.

Kostja vastuväited ja põhjendused

6. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt

hageja oli võetud XXXAS-i juhatuse liikmeks 05.08.2010. Mingit suulist ega kirjaliku

lepingut hagejaga, mille kohaselt oleks ettenähtud hagejale juhatuse liikme tasu, sõlmitud

ei olnud. Seega ei ole kostjal hageja ees mingit kohustust juhatuse liikme tasu maksmise

osas. Asjaolu, et juhatuse liikme lepingu projekt ei olnud sõlmitud, kinnitab hageja ise.

Kostja oli registreeritud 05.08.2010, kuid tegevusluba oma äritegevuseks sai kostja

06.04.2011 ja kostja alustas faktiliselt oma äritegevust 29.04.2011. Alates asutamispäevast

kuni 29.04.2011 ei olnud kostjal mingit äritegevust ja seoses sellega ei olnud ega ei

planeerinud kostja mingeid väljamakseid. Hageja on asunud täitma XXXAS-s juhatuse

liikme kohustusi koos teise juhatuse liikme XXX. 19.07.2010 hageja oli võetud tööle OÜ

XXX eesmärgiga ette valmistada vajalikud dokumendid XXXAS-i tegevusloa saamiseks

ja seoses sellega maksti hagejale igakuulise töötasu summas 21 000 krooni ehk 1342 eurot

(bruto) vastavalt kostja nõukogu 19.08.2010 otsusele. Ajavahemiku 19.07.2010 kuni

30.04.2011 eest OÜ XXX on tasunud hagejale töötasu.

7. 03.05.2010 esitas hageja kostjale teate, et astub kostja juhatusest tagasi alates 03.05.2011

omal soovil. Selle kohta on tehtud äriregistris vastav märge. 01.08.2011 hageja

omavoliliselt kostja nimelt esitas Maksuametile võltsitud tulu -ja sotsiaalmaksu

deklaratsioonid ( TSD) enda ja XXX suhtes. Nimetatud deklaratsioonide esitamisel ei

olnud hageja enam juhatuse liige ja ei olnud hagejal mingit õigust deklaratsioonide

esitamiseks. Hageja poolt deklaratsioonide esitamise asjaolu kinnitab Maksuamet oma

kirjaga 16.09.2011, et TSD-de deklaratsioonide 2010 augusti, septembri ja oktoobri

esitajaks oli XXX. Kostja leiab, et esitatud kassa väljaminekuorderid on võltsitud ja

kuidagi ei ole kostjaga seotud. Kuidagi ei ole selgitatud, kuidas antud orderites tekkis just

summa 1975 eurot, siis kui hageja väidetel, et tema tasu pidi moodustama 2 500 eurot.

Kostjal üldse ei olnud kassat kuni 29.04.2011, mida kinnitab kostja konto kaardi

väljavõte. Esimene kostja kassa toiming oli 29.04.2011. Kassast raha väljaandmine

toimub

pearaamatupidaja,

kassa

toimingute

juhataja

ja

nõukogu

liige

poolt

kassaväljamineku allakirjutamisega. Ei saa olla, et juhatuse liikmed tasuvad iseseisvalt

teineteist igasugused väljamaksed. Antud orderid ei ole kostja raamatupidamises arvel ja

isegi puuduvad raamatupidamise dokumentatsioonis.

8. Vastuseks hageja nõudele välja mõista kostjalt juhatuse liikmeks oleku aja eest mõistlik

tasu leiab kostja, et hagejale juhatuse liikmeks oleku aja eest mõistlikuks tasuks on null

eurot. Äriühing hakkas reaalselt tegutsema alles 29.04.2011. a, kuid hageja astus

juhatusest tagasi 03.05.2011. a. Seega sisuliselt ajal, millal hageja oli juhatuse liige,

äriühingul müük – ehk mistahes tulud puudusid. Äriühingu juhtimise eest, millel tulud

puuduvad, mõistlikuks tasuks ongi null eurot. Samas vaatamata sellele oma mistahes

ülesannete täitmise eest kostja juures sai hageja töötajana palka OÜ-s XXX.

9. Hageja on ebaõigesti leidnud, et ÄS § 314 lg 2 kohaselt on tal õigus juhatuse liikme tasu

kindlasti saada, küsimus on vaid selle summas. Kostja märgib, et ÄS § 314 lg 1 kohaselt

määrab juhatuse liikmele tasu nõukogu. Samas ÄS § 314 ei keela ega välista olukorda,

kus juhatuse liikmele tasu ei maksta. Nimelt analoogselt VÕS § 5 sätestab, et võlasuhte

poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud

või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui

kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku

põhiõigusi.

10. Käesoleval juhul tasu maksmise osas pooltevaheline kokkulepe puudus. Kuigi hageja on

vastupidist väitnud, et ole ta seda tõendanud. Kõnealune kokkulepe oleks saanud olla vaid

hageja ja nõukogu kui organi, mitte üksikute nõukogu liikmete või aktsionäride vahel.

Hageja ei ole esitanud ühtegi nõukogu otsust ega nõukogu volitusel sõlmitud juhatuse

liikme lepingut, milles temale tasu maksmine oleks ette nähtud. Samuti ei ole eluliselt

usutav, et isik laseb ennast omaenda nõusolekul valida juhatuse liikmeks, kuigi juhatuse

liikmeks valimise otsuses talle palka ette ei nähta ja vaatamata sellele ta töötab ilma

„kokkulepitud“ palgata ca 6 (isegi kui vastaks tegelikkusele talle palga maksmine

perioodil august-oktoober 2010). Seega nimetatud asjaolude valguses ongi võimalik vaid

eeldada, et tasu maksmise osas pooltel kokkulepe puudus.

11. Oluline on märkida, et praktikas on ettevõtlust alustavate äriühingute puhul tavaline, et

enne majandustegevuse täieliku käivitumist juhatuse liikmetele tasu ei maksta.

Vastupidine

lepitaks

selgelt

kokku.

Vastasel

juhul

oleks

kostjaga

sarnase

majandustegevuse

alustamine

peaaegu

võimatu.

Nimelt

kui

eelduslikult

on

makseasutusena planeeritud ettevõte juhtorgani tasuks netona ca 2 500 eurot kuus, siis

alustavale äriühingule on see ilmselgelt üle jõu käiv kohustus. Samuti ka Riigikohtu

lahendi nr 3-2-1-19-12 punktis 10 märgitakse, mis küll puudutab osaühingu juhtorgani

tasustamist, kuid on analoogia korras kohaldatav ka aktsiaseltsi juhtorgani tasustamise

korral, märgitud, et samas märgib kolleegium, et isegi kui hageja oleks osanik, ei saaks

eeldada, et juhatuse liige peab alati iga kuu tasu saama.

12. Hageja mõistliku tasu nõue põhineb VÕS § 627 lg 2, mille kohaselt kui tasu suurust ei ole

kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja juhib

tähelepanu asjaolule, et nimetatud sätte esimene lõige sätestab, et kui käsunduslepinguga

ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult

eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või

kutsetegevuses. Juhatuse liikmeks olemine ei ole tegutsemine majandus- või

kutsetegevuses. Nimelt majandus- või eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest,

müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud

loominguline või teaduslik tegevus. On üheselt selge, et juhatuse liikmeks olemine ei saa

automaatselt olla majandustegevus, kuivõrd juhatuse liige kui äriühingu juhtorgan ei

tooda ühtegi kaupa ega vahenda seda iseseisvalt, vaid juhib äriühingu enda

majandustegevust. Hageja ei ole ka ise väitnud, veelgi vähem tõendanud, et ta pakkus

tollel ajal nn „juhatuse liikmeks olemise teenust“. Alusetud on hageja viited kostja

äriplaanile, milles on märgitud kavandatud juhatuse liikme tasud. Nimelt äriplaani puhul

on tegemist kavandiga olukorras, kuidas majandustegevuse käivitamisel rahavooge

juhtida. See aga eeldab majandustegevuse plaanipärast käivitumist eelnevalt tegevusloa

saamist. Äriplaani kohaselt ei ole ette nähtud, et juhatuse liige hakkab palka saama

koheselt alates äriühingu asutamisest. Vaatamata sellele on hageja ebaõigesti tõmmanud

võrdusmärgi juhatuse liikme tasustamisele perioodi eest, mis hõlmab perioodi enne

majandustegevuse käivitamist ehk tulu teenimist ning täiemahulisel majandustegevuse

toimimisel.

13. Samuti on põhjendamatud kostja viited sarnaste makseasutuste juhtorganite keskmistele

tasude suurusele. Hageja on mõistliku tasu suuruse tõendamiseks esitanud võrdluseks

statistika, mis kajastab toimivad äriühingud, kellele on Finantsinspektsioon väljastanud

makseasutusena tegutsemise tegevusloa. Kostja puhul oli tegemist aga alles alustava

ettevõttega ning tegutsemine makseasutusena polnud veel alanudki, mistõttu ei saa

nimetatud äriühinguid ja nende juhtorganitele makstavaid tasusid võrrelda. Kokkuvõttes

hageja võrdleb võrreldamatuid asjaolusid, kuigi peaks analoogilisi olukordi võrdlema.

Näiteks ei ole võimalik võrrelda juhatuse liikmete tasu suurusi äriühingute vahel, kui ühel

on käibeks 100 miljonit eurot ja teisel paar miljonit eurot või ühel on sada töötajat ja teisel

paar töötajat. Juhul, kui hageja soovib mõistliku tasu suuruse tuvastada võrdlusmeetodi

alusel, siis käesoleval juhul peab võrdlusmaterjal kajastama olukorda kus äriühingul: 1)

Puudub reaalne majandustegevus; 2) Puudub müük; 3) Puuduvad töötajad; 4) Äriühing

tegevuse sisuks on makseasutuse litsentsi saamiseks tehtavad toimingud.

14. Hageja väidete kohaselt oli kostja kassas piisavalt sularaha, et ta sai endale 2010 aasta

augusti, septembri ja oktoobrikuu eest palga välja maksta. Väidetavalt oli tegemist

aktsionäride poolt äriühingu kassasse tehtud aktsiakapitali sissemaksetega. Kostja märgib,

et tegemist on ilmselgelt ebaõige väitega ning seetõttu kostja TsMS § 277 lg 2 alusel

vaidlustab selle väite tõendamiseks esitatud kassaorderite ehtsuse. ÄS § 247 kohaselt

aktsiakapitali katteks rahalised sissemaksed teha alati äriühingu pangakontole. Seega

tegemist ei ole eluliselt usutava väitega, et sissemaksed tehti sularahas kassasse. Teiseks

on hageja kostja nimel 2011 aasta augustis ehk 3 kuud pärast juhatuse liikme volituste

lõppemist esitanud Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonid endale 2010 aasta

augusti,

septembri

ja

oktoobri

kuus

„palga

maksmisega“

seotud

maksude

deklareerimiseks. Ei ole eluliselt usutav, et hageja juhatuse liikmena unustas 2010 aasta

augustis, septembris ja oktoobris maksudeklaratsioonid õigeaegselt esitamata ja alles ca 1

aasta hiljem „tuli“ talle nende esitamise kohustus „meelde“. Sealjuures ta oli selleks ajaks

juba 3 kuud juhatuse liikme ametist tagandatud ja seega ta pidi teadma, et tal selleks nii

õiguslikud kui eetilised õigustused puuduvad. Kuigi hageja on viidanud oma kõrgele

kvalifikatsioonile/professionaalsusele, on nimetatud toimingud professionaalsusega selgelt

risti vastuolus. Siinjuures on oluliselt usutavam see, et hageja esitas kõnealused

deklaratsioonid tagantjärele eesmärgiga palgamakse kokkuleppe osas õigusnäivuse

tekitamiseks.

Kohtu põhjendused

15. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hageja poolt vande all antud ütlused

ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus

rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja

kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

16. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et AS XXX on asutatud 05.08.2010, äriregistrisse

kantud 19.08.2010 ning hageja oli AS XXX juhatuse liikmena kantud äriregistrisse alates

19.08.2010 kuni 03.06.2011. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 03.05.2011 esitas hageja

kostjale avalduse juhatuse liikmest tagasiastumise kohta, 16. mai 2011 kostja nõukogu

otsusega on hageja kostja juhatuse liikmes tagasi kutsutud alates 16.05.2011 ja selle kohta

on äriregistris tehtud vastav märge 03.06.2011. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas

kostja kohustub tasuma hagejale juhatuse liikme tasu.

17. Hageja väidete kohaselt oli vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele hageja juhatuse

liikme tasu suuruseks 2500,03 eurot kuus. Hageja väidab, et kostja on hagejale tasunud

2010. aasta augustis, septembris ja oktoobris juhatuse liikme tasu sularahas lähtudes

lepingu projektis märgitud tasust summas 2500,03 eurot ja kostja on jätnud hagejale

tasumata juhatuse liikme tasu perioodil 01. november 2010- 03.juuni 2011 eest kokku

summas 17 875,23 eurot. Kostja väidab, et kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud ei suulist

ega kirjalikku lepingut, mille kohaselt oleks ette nähtud hagejale juhatuse liikme tasu

maksmine. Kostja on registreeritud 05.08.2010, kuid tegevusloa äritegevuseks sai

06.04.2011. Faktiliselt alustas kostja äritegevust 29.04.2011 ning alates asutamispäevast

kuni 29.04.2011 ei olnud kostjal mingit äritegevust ja sellega seoses ei tehtud kostja poolt

mingeid väljamakseid. Kostja väidab, et hageja oli 19.07.2010 võetud tööle OÜ-s XXX

eesmärgiga ette valmistada vajalikud dokumendid XXXAS tegevusloa saamiseks ja

sellega seoses maksis OÜ XXX hagejale igakuiselt töötasu summas 21 000 krooni ehk

1342 eurot (bruto) vastavalt kostja 19.08.2010 nõukogu otsusele.

18. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud

kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustub maksma hagejale juhatuse liikme tasu 2500,03

eurot kuus. Hageja on küll esitanud kostja ja hageja vahelise juhatuse liikme lepingu

projekti, kuid see on poolte poolt allkirjastamata. Ka hagiavalduses hageja ise kinnitab, et

juhatuse liikme lepingut hageja ja kostja vahel sõlmitud ei ole. Advokaadibüroo Tarjy

Grunte Sutkiena 18.01.2011 poolt OÜ-le XXX esitatud arvest nähtuvalt on alles

11.01.2011 advokaadibüroo tegelenud XXXja XXX juhatuse liikme lepingute projektide

ümbertegemisega (I kd tlk 151). Seega veel 2011 jaanuaris toimus hageja juhatuse liikme

lepingu ettevalmistamine ja poolte vahelised läbirääkimised juhatuse liikme lepingu

sõlmimise osas. ÄS § 180¹ lg 1 kohaselt aktsiaseltsi juhatuse liikmele makstava tasu

suurus ja selle maksmise kord määratakse osanike otsusega või nõukogu olemasolul

nõukogu otsusega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kokkulepe hagejale juhatuse

liikme tasu maksmisega kohta oleks saanud olla sõlmitud vaid hageja ja nõukogu kui

organi, mitte üksikute nõukogu liikmete või aktsionäride vahel. Kohtule ei ole esitatud

kostja nõukogu otsust, mille kohaselt oleks hageja juhatuse liikme tasu suuruseks

määratud 2500,03 eurot.

19. Hageja väidete kohaselt oli kostja kassas piisavalt sularaha, et ta sai endale 2010 aasta

augusti, septembri ja oktoobri eest palga välja maksta. Hageja on esitanud oma väidete

tõendamiseks kassa väljamineku orderid 30.08.2010 nr 20109 summas 30 902,00 krooni,

30.09.2010 nr 20119 summas 30 902 krooni ja 29.10.2011 nr 20129 summas 30 902

krooni, millele on alla kirjutanud hageja ja kostja teine juhatuse liige XXX(I kd tlk 55-57).

Kostja eitab hagejale 2010 augustis, septembris ja oktoobris juhatuse liikme tasu

maksmist ja on TsMS § 277 lg 2 alusel vaidlustanud selle väite tõendamiseks esitatud

kassaorderite ehtsuse. Kostja väidetel ei olnud tal kuni 29.04.2011 kassat. Asjaolu, et

kostjal puudus vaidlusalusel perioodil kassa on tõendatud vandeaudiitor Ilmar Tälli poolt

25.07.2012 koostatud dokumentide analüüsi kokkuvõttega, mille kokkuvõtliku järelduse

kohaselt ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaks sularahatehingute olemasolule perioodil

18.08.2010-31.10.2010 (I kd tlk 249) ning kostja poolt 29.04.2011 väljastatud kassa

väljamineku orderiga nr. 0000001, milles nähtub, et esimene väljamakse on kostja kassast

tehtud alles 29.04.2011 (I kd tlk 120). Hageja väidete kohaselt oli tegemist aktsionäride

poolt äriühingu kassasse tehtud aktsiakapitali sissemaksetega. Oma väite tõendamiseks on

hageja esitanud kostja kassaraamatu väljavõtte, mille kohaselt on kostja aktsionärid

ajavahemikus 30.08.2010 -29.10.2010 teinud kassasse sissemakseid (I kd tlk 160). Kostja

eitab sellise kassaraamatu olemasolu ja kostja aktsionärid on esitanud kohtule kinnitused,

et nad ei ole kunagi kostja kassasse sularahas sissemakseid teinud (I kd tlk 255-268). ÄS §

247 sätestab, et aktsiakapitali katteks rahalised sissemaksed tuleb teha alati äriühingu

pangakontole. Kohus leiab, et ebausutav on hageja väide, et olukorras, milles seadusest

tulenevalt on aktsionäridel kohustus teha sissemaksed aktsiakapitali äriühingu

pangkontole, tegi aktsionärid selle asemel aktsiakapitali sissemakseid sularahas kassasse.

Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kostja aktsionärid oleks teinud

vaidlusalusel ajal sissemakseid kostja kassasse. Ainsa tõendina on hageja esitanud tema

enda poolt peetud kassaraamatu, mis ei ole kohtu jaoks usaldusväärne tõend ja mille

kohus otsuse tegemisel jätab tähelepanuta.

20. Hageja on kostja nimel 2011 aasta augustis ehk 3 kuud pärast juhatuse liikme volituste

lõppemist esitanud Maksu-ja Tolliametile maksudeklaratsioonid endale ja teisele juhatuse

liikmele XXX 2010 aasta augusti, septembri ja oktoobri kuus palga maksmisega seotud

maksude deklareerimiseks. Hageja poolt kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt oli

tal nõukoguga kokkulepe, et kõikide maksude ja raportite eest vastutab XXX, teda

usaldati ja tema tegi kõik raportid Maksuametile ja pankadele. Pärast töölt lahkumist

hageja avastas, et tema palka pole deklareeritud ja siis pöördus hageja Maksuametisse

ning Maksuamet vastas, et tal on volitused olemas ja soovitas hagejal oma palga

deklareerida ( II kd lk 51-52). Kohus jätab eelnimetatud hageja poolt vande all antud

ütlused tähelepanuta, kuivõrd need on vastuolus teiste tõenditega ning kohtu hinnangul ei

ole need usaldusväärsed. Kohus leiab, et on ebausutav, et hageja, kes oma väidete

kohaselt on kõrge kvalifikatsiooniga finantsspetsialist, olles kostja juhatuse liiga ja

omades juurdepääsu kostja pangakontole, ei teadnud et 2010.a augustis, septembris ja

oktoobris olid väidetavalt temale makstud juhatuse liikme tasu pealt maksud

deklareerimata ja riigile tasumata ja avastas selle alles ca 1 aasta hiljem. Kusjuures hageja

poolt aasta aega hiljem maksudeklaratsiooni esitamisel oli ta juba juhatuse liikme ametist

tagasi kutsutud ja ta pidi teadma, et tal puudusid maksudeklaratsiooni esitamiseks

igasugused õigused. Vastavalt Tulumaksuseaduse § 44 lg 1 residendist füüsiline isik on

kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude

kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Seega pidi hageja

Maksu- ja Tolliametile hageja enda 2010. aasta tuludeklaratsiooni esitamisel avastama, et

hagejale 2010. aasta augusti, septembri ja oktoobri eest väidetavalt makstud juhatuse

liikme tasu pealt on maksud deklareerimata. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja

on esitanud kõnealused deklaratsioonid tagantjärele eesmärgiga palgamakse kokkuleppe

osas õigusnäivuse tekitamiseks ja on selleks ära kasutanud olukorda, et kostja poolt oli

jäetud õigeaegselt hageja volitused e-maksuametis lõpetamata ning lõpetati alles

15.08.2011. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kohtule esitatud kassa

orderid, mille kohaselt on hagejale makstud 30.08.2010, 30.09.2010 ja 29.10.2011

summas juhatuse liikme tasu summas 30 902 krooni on koostatud tagantjärele, tegemist ei

ole usaldusväärsete tõenditega ja kohus jätab eelnimetatud kassa väljamineku orderid

TsMS § 277 lg 4 alusel otsuse tegemisel arvesse võtmata.

21. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kohtu jaoks ei ole usutav, et isik on nõus töötama

peaaegu 6 kuud ilma juhatuse liikme tasu saamata ilma selle kohta kostjale ühtegi

kirjaliku pretensiooni esitamata. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et

tõendamata on hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustub

maksma hagejale juhatuse liikme tasu 2500,03 eurot kuus, millest tulenevalt saab eeldada,

et tasu maksmise osas pooltel kokkulepe puudus.

22. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt hageja

kasuks juhatuse liikme lepingulise tasuna ajavahemiku november 2010- 03. juuni 2011

eest kokku 17 875,23 eurot.

23. Hageja on esitanud alternatiivse nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 627 lg

2 järgne mõistlik tasu summas 17 875,23 eurot juhul kui kohus hageja primaarsena

esitatud nõuet kostjalt juhatuse liikme lepingulise tasu väljamõistmiseks summas

17 875,23 eurot ei rahulda. Kuivõrd kohus on jätnud rahuldamata hageja juhatuse liikme

lepingulise tasu nõude summas 17 877,23 eurot, siis järgnevat võtab kohus seisukoha

hageja alternatiivse nõude osas.

24. Hageja on seisukohal, et äriühingu juhatuse liikmeks olek on alati tehinguline õigussuhe

ning selle tehingu sisusse kuulub äriühingu kohustus juhatuse liikmele maksta tasu. Tasu

välistatus saab toimuda üksnes juhatuse liikme ja äriühingu vastava kokkuleppe alusel.

Sellist kokkulepet hageja ja kostja ei ole sõlminud ja ka kostja ei ole käesoleva

kohtumenetluse raames väitnud ega tõendanud, et hageja, kui juhatuse liikmega lepiti

kokku juhatuse liikme tasu mittemaksmises. Hageja väidab, et 2010-2011 aastatel Eestis

kostjaga samas majandussektoris tegutsevate ettevõtete äriühingute juhatuse liikmete

keskmine kuutasu oli 2828 eurot, mistõttu hageja poolt kostjalt nõutava juhatuse liikme

tasu suurust tuleb pidada mõistlikuks VÕS § 627 tähenduses. Kostja vastuväidete kohaselt

hakkas kostja reaalselt tegutsema alles 29.04.2011 pärast tegevusloa saamist, kuid hageja

astus juhatusest tagasi 03.05.2011 ning seega ajal, mil hageja oli juhatuse liige, äriühingul

müük- mistahes tulud puudusid, millest tulenevalt on mõistlikuks tasuks 0 eurot. Samas

vaatamata oma mistahes ülesannete täitmise eest kostja juures sai hageja töötajana palka

OÜ-s XXX.

25. Hageja mõistliku tasu nõue põhineb VÕS § 627 lg-l 2, mille kohaselt kui tasu suurust ei

ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 627 lg 1

sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui

käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis

käsundi oma majandus-või kutsetegevuses. Kohus nõustub kostjaga, et äriühingu juhatuse

liikmeks olemine ei ole tegutsemine majandus- või kutsetegevuses. Majandus- või

kutsetegevuse eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või

vahendamisest, samuti teenuse osutamisest. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta

oleks pakkunud kostjale vaidlusalusel ajal „juhatuse liikmeks olemise teenust“. ÄS § 314

ei keela ega välista olukorda, kus juhatuse liikmele tasu ei maksta. Praktikas on ettevõtlust

alustavate äriühingute puhul tavaline, et enne majandustegevuse käivitumist juhatuse

liikmele tasu ei maksta. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-19-12 punktis 10 on märgitud, et

„isegi kui hageja oleks osanik, ei saaks eeldada, et juhatuse liige peab alati iga kuu tasu

saama.“ Antud vaidlus puudutas küll osaühingu juhtorgani tasustamist, kuid kohus leiab,

et analoogia korras on sama põhimõte kohaldatav ka aktsiaseltsi juhtorgani tasustamisel.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et äriühingu juhatuse liikmele

tuleb alati maksta tasu.

26. 08.11.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ XXX vastu saamata jäänud

töötasu, puhkuse hüvitise ja lepingu rikkumise eest hüvitise nõudes ning AS XXX vastu

juhatuse liikme tasu nõudes, millest hageja nõuet OÜ XXX vastu arutas maakohus

tsiviilasjas nr 2-11-43735. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 19.07.2010 hageja ja OÜ

XXX sõlmisid suulise töölepingu, mille alusel hageja asus OÜ-s XXX tööle finantsjuhina

töötasuga 21 000 krooni ehk 1342,14 euro (bruto). Hageja poolt kohtule esitatud töötasu

arvestuse kohaselt on temale makstud perioodis august 2010 –märts 2011 eest töötasu

21 000 krooni ehk 1342,13 eurot (bruto) kuus ja 2011 aprilli eest 20 999,93 krooni ehk

1342,11 (bruto) eurot ( I kd tlk 16). Seega ei ole vaidlust selle üle, et august 2010-aprill

2011 eest on hageja saanud töötasu OÜ-lt XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et

kuni kui 29. aprillini 2011 osutas makseteenuseid OÜ XXX ning 06. aprilli 2011

Finantsinspektsiooni otsusega on antud tegevusluba makseteenuse osutamiseks XXXAS-

le (I kd tlk 95-98) ja kostja alustas äritegevust 29.aprilll 2011. Eeltoodust tulenevalt peab

kohus eluliselt usutavaks kostja väidet, et ajavahemikus august 2010- aprill 2011 on

hagejale maksnud töötasu OÜ XXX ning hageja tööülesandeks oli muuhulgas AS-le XXX

tegevuslitsentsi taotlemine.

27. Kohus leiab, et põhjendamatud on hageja viited sarnaste makseasutuste juhtorganite

keskmiste tasude suurusele. Hageja on mõistliku tasu suuruse tõendamiseks esitanud

võrdluse statistika, mis kajastab toimivaid äriühinguid, kellele on Finantsinspektsioon

väljastanud makseasutusena tegutsemise tegevusloa. Kostja näol on tegemist alles

asutatud äriühinguga, kellele väljastati tegevusluba 06. aprill 2011 ja alles 29. aprill 2011

alustas makseasutusena äritegevust. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on

võrrelnud võrreldamatuid asjaolusid. Käesoleval juhul saaks võrrelda juhatuse liikme tasu

äriühingutega, milles puudub reaalne majandustegevus, puudub müük, puuduvad töötajad

ja äriühingu tegevuse sisuks on makseasutuse litsentsi saamiseks tehtavad toimingud.

Sellise äriühingu juhatuse liikme keskmise tasu arvestust hageja ei ole kohtule esitanud.

28. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, milles seisnes väidetav hageja poolt

pingeline ja töömahukas töö seoses kostja tegevuslitsentsi taotlemisega, mis vääriks

2005,3 euro suurust igakuist kuutasu.

29. Kohus leiab, et hageja poolt ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid VÕS § 627 lg-l 2

aluse kostjal välja mõista juhatuse liikme mõistliku tasu summas 17 875,23 eurot ning

hageja poolt esitatud alternatiivne nõue kostjalt mõistliku tasu väljamõistmiseks tuleb jätta

rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, siis kuulub

rahuldamata jätmisele ka hageja viivisenõue.

30. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

31. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käesoleval juhul

on hagi hinnaks 17 875,23 eurot.

Menetluskulude jaotamine

32. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajadusel määrab kohus kindlaks

menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1

kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

33. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

34. TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik