2-03-575/127 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja

Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-03-575

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

O.K hagi S.R vastu ühisvara jagamiseks

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.01.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

O.K ja S.R apellatsioonkaebused

Hageja O.K (IK XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Raini Nõu

Kostja S.R (IK XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.01.2013 otsus osas, millega maakohus tuvastas

S.R ja W. C vahel 03.06.2010 sõlmitud NNN kinnistu kinkelepingu tühisuse ja

jättis kinnistu poolte kaasomandisse, jättis ühisvarast S.R omandisse

korteriomandi VVV Tallinnas ning O.K kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse

osas ja teha tühistatud osas uus otsus.

2. Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2.1. Jätta O.K ainuomandisse korteriomand XXX Tallinnas (registriosa number

XXXXXX), väärtusega 39 375 eurot; korteriomand VVV Tallinnas (registriosa

number VVVVVVV), väärtusega 32 300 eurot; korteriomand SSS Märjamaa

vallas (registriosa number SSSSSSS), väärtusega 5550 eurot; OOO talu XXXs

Märjamaa vallas (registriosa number OOOOOO), väärtusega 8180 eurot; hageja

pangakontodel olnud raha 2,87 eurot; mootorsõiduki haagis MAZ 8114

registreerimismärgiga 615 BP, väärtusega 180 eurot; vallasvara - puidust

lastenari; ratastega kirjutuslaua tool; lastetoa sektsioon; õmblusmasin Brother;

õmblusmasin Overlok; sahtlitega nurgadiivan; elektripliit; koridori laud ja tool;

kirjutuslaud (nelja sahtliga); lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga; diivanilaud;

söögilaud ja neli tooli; diivan ja kaks tugitooli; külmkapp – kokku väärtusega

460,16 eurot; 14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus 3946,71

eurot ja mõista hagejalt kostja kasuks rahaline hüvitis omandi kaotuse eest

summas 41 050,66 eurot.

2.2. Kohustada S.R-i andma nõusolek (KRS § 34¹ tähenduses) kinnistute

(kinnistusraamatu registriosade nr VVVVVVV, nr SSSSSSS ja nr OOOOOO)

teise jao omanikukannete, mille kohaselt on S.R korteriomandi VVV Tallinnas,

korteriomandi SSS Märjamaa vallas ja kinnisasja OOO talu XXXs Märjamaa

vallas omanik, kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse

kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatusse O.K (isikukood XXX).

2.3. Jätta S.R ainuomandisse kinnisasi JJJ Märjamaa vallas, väärtusega 18 900

eurot; kinnisasja NNN, KKK külas Märjamaa vallas rahaline väärtus 63 400

eurot; osaühingu Y osa väärtusega 1803 eurot; kostja pangakontodel olnud raha

36,52 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest

summas 42 069,76 eurot.

2.4. Tasaarvestada poolte vastastikused rahalised kohustused omandi kaotuse eest,

mille tulemusena mõista O.K kasuks välja rahaline hüvitis 1019,10 (üks tuhat

üheksateist) eurot ja 10 senti.

2.5. Mõista S.R-ilt menetluskuluna välja ekspertiisitasu 1265,45 eurot O.K kasuks.

Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. O.K apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. S.R apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja menetluse käik

1. O.K esitas 10.10.2003 hagi Tallinna Linnakohtusse S.R vastu abielu lahutamiseks ja

ühisvara jagamiseks. 15.09.2006 osaotsusega lahutas Harju Maakohus poolte abielu.

16.06.2009 vaheotsusega määras maakohus kindlaks poolte ühisvara koosseisu.

16.02.2010 otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja

luges poolte ühisvaraks ka NNN kinnistu KKK külas Märjamaa vallas Rapla

maakonnas. 31.05.2010 Riigikohtu määrusega ringkonnakohtu otsus jõustus.

2. Hageja palus jätta ühisvarast enda omandisse järgmise vara: XXX Tallinnas

korteriomandi väärtusega 37 500 eurot; VVV Tallinnas korteriomandi väärtusega 32

300 eurot ja tuvastada kostja tahteavaldus nõusoleku andmiseks omanikukande

muutmiseks; kinnisasja XXXs Märjamaa vallas, väärtusega 5550 eurot ja tuvastada

kostja tahteavaldus nõusoleku andmiseks omanikukande muutmiseks; kinnisasja JJJ

LLLkülas väärtusega 18 900 eurot ja tuvastada kostja tahteavaldus nõusoleku

andmiseks omanikukande muutmiseks; kinnisasja OOO talu SSS külas väärtusega 8180

eurot ja tuvastada kostja tahteavaldus nõusoleku andmiseks omanikukande muutmiseks;

OÜ Y osa väärtusega vähemalt 3301 eurot; puidust lastenari; kirjutuslaua

ratastega tooli; lastetoa sektsiooni; õmblusmasina Brother; õmblusmasina Overlok;

nurgadiivani; elektripliidi; hageja pangakontol oleva raha 2,87 eurot; varalise kohustuse

14.04.1999 sõlmitud laenulepingu nr 99-01847-1 järgi 3946,71 euro (61 752,67 krooni)

suuruses.

3. Kostjale palus hageja jätta: NNN kinnisasja KKK külas väärtusega vähemalt 311 850

eurot. Seisukoha puhul, mille järgi seda kinnisasja jagada ei saa, jätta kostjale

hüvitisena kinnisasja väärtus vähemalt 311 850 eurot; koridori laua ja tooli; kirjutuslaua;

llilleriiuli; kirjutuslaua kahe kapiga; diivanilaua; söögilaua nelja tooliga; diivani kahe

tugitooliga; külmkapi; kostja pangakontol oleva raha vähemalt 36,52 eurot (571,49

krooni).

4. NNN kinnisasja väärtuseks tuleb lugeda vähemalt 311 850 eurot, sest kostja poolt

takseerkirjelduse esitamata jätmise tõttu ei saanud ekspert asja hinda määrata. Kostja

poolt esitatud ekspertarvamus-leht ei asenda takseerkirjeldust. NNN 37,95 ha kinnisasjal

on metsamaad 23,85 ha. Võrreldes nimetatud kinnisasja nt JJJ kinnisasjaga, saaks NNN

kinnisasjast 16,5 JJJ taolist kinnisasja, arvestades eksperdi poolt märgitut, tuleks iga

sellise krundi kohta 242,4 tm metsa. Kui lähtuda eksperdi poolt märgitud hinda, oleks

242,4 tm puidu rahaliseks väljundiks 6060 eurot. NNN kinnisasja väärtus on vähemalt

16,5 JJJ kinnisasja väärtust.

5. Hageja taotles arvata ühisvara hulka hüvitise suurusega vähemalt 178 814,69 eurot

seoses OÜ Y osa väärtuse vähenemisega. Hageja taotles kostjale varalise kohustuse

panemist 299 686,71 euro suuruses, mis oleks hüvitis hagejale vähemsaadud vara eest.

6. Hageja arvates tuleks kõrvale kalduda vara jagamise võrdsuse põhimõttest OÜ Y osa ja

NNN kinnisasja puhul, arvestades kostja poolt varale kahju tekitamist ja alaealise lapse

meditsiinilist aspekti. Hageja arvates tuleb poolte ühisvara jagada praegu kehtiva

perekonnaseaduse järgi.

Kostja vastuväited

7. Riigikohtu otsuses 3-2-1-93-12 on selge juhis, et ühisvara tuleb jagada enne 01.07.2010

kehtima hakanud perekonnaseaduse alusel. Seda kinnitavad ka 16.02.2010

ringkonnakohtu otsuse viited varasema perekonnaseaduse normidele.

8. Kohtuistungil taotles kostja ühisvara jagamist 04.11.2011 menetlusdokumendis esitatu

alusel. Kostja taotles jätta hagejale ühisvarast korteriomand SSS väärtusega 5550 eurot;

korteriomandi XXX Tallinnas väärtusega 37 500 eurot; laenukohustus Swedbank AS-ile

3946,71 eurot; kinnisasjast OOO talu 3,3 ha suuruse teepoolse osa väärtusega 4284,76

eurot; vallasasjad, mis asuvad XXX väärtusega 230,08 eurot ja SSS 21-1 väärtusega

230,08 eurot; hageja pangakontodel oleva raha 2,87 eurot; haagise MAZ 814 (615 BP)

väärtusega 180 eurot; NNN kinnisasjast 12,8 ha suuruse osa väärtusega 17 572,59 eurot.

9. Endale palus kostja jätta: korteriomandi VVV väärtusega 32 300 eurot ja FIE

maksekohustuse 22 887,98 eurot; JJJ kinnisasja väärtusega 18 900 eurot; kinnisasjast

OOO talu 3 ha suuruse osa väärtusega 3895,24 eurot; kostja pangakontodel oleva raha

36,52 eurot; OÜ Y osa 1803 euro väärtuses; NNN kinnisasjast 20,8 ha suuruse osa

väärtusega 28 555,47 eurot.

Esimese astme kohtu otsus

10. 21.01.2013 otsusega jättis Harju Maakohus ühisvarast hageja omandisse: korteriomandi

Tallinnas, XXX, väärtusega 37 500 eurot; korteriomandi SSS, Märjamaa vallas,

väärtusega 5550 eurot; OOO talu, XXXs Märjamaa vallas, väärtusega 8180 eurot;

14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tuleneva kohustuse 3946,71 eurot; tema

pangakontodel olnud raha 2,87 eurot; mootorsõiduki haagise MAZ 8114

registreerimismärgiga 615 BP, väärtusega 180 eurot; puidust lastenari; ratastega

kirjutuslaua tooli; lastetoa sektsiooni; õmblusmasina Brother; õmblusmasina Overlok;

sahtlitega nurgadiivani; elektripliidi; koridori laua ja tooli; kirjutuslaua (nelja sahtliga);

lilleriiuli; kirjutuslaua kahe kapiga; diivanilaua; söögilaua ja neli tooli; diivani ja kaks

tugitooli; külmkapi - kokku vallasasjad väärtusega 460,16 eurot. Kohus kohustas kostjat

andma nõusoleku kinnistute kinnistusraamatu registriosade nr SSSSSSS ja nr

OOOOOO teise jao omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega

kantakse kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatusse O.K. Kohus jättis ühisvarast

S.R omandisse korteriomandi Tallinnas VVV, väärtusega 32 300 eurot; kinnisasja JJJ

Märjamaa vallas, väärtusega 18 900 eurot; tema pangakontodel olnud raha 36,52 eurot;

osaühingu Y osa väärtusega 1803 eurot.

11. Kohus tuvastas S.R ja W. C vahel 03.06.2010 sõlmitud kinnistu NNN kinkelepingu

tühisuse ja jättis kinnisasja poolte kaasomandisse, kusjuures O.K mõttelise osa suurus

on 167935/379500 ja S.R mõttelise osa suurus 211565/379500. Kohus mõistis S.R-ilt

välja hüvituse enamsaadud vara arvel 2556,60 eurot O.K kasuks. Menetluskulud

(riigilõiv ja õigusabi kulud, haagise ekspertiisitasu) jättis kohus poolte endi kanda ja

mõistis S.R-ilt menetluskuluna välja ekspertiisitasu 1265,45 eurot O.K kasuks.

12. Harju Maakohtu 16.06.2009 vaheotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2010 otsuse

järgi on poolte ühisvaraks: korteriomand XXX, Tallinnas; korteriomand VVV,

Tallinnas; korteriomand SSS, Märjamaa vallas; kinnisasi JJJ Märjamaa vallas; kinnisasi

OOO talu, XXXs Märjamaa vallas; kinnisasi NNN, KKK külas Märjamaa vallas;

osaühingu Y osa; mootorsõiduki haagis MAZ 8114, registreerimismärgiga 615 BP;

14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus; puidust lastenari; ratastega

kirjutuslaua tool; lastetoa sektsioon; õmblusmasin Brother; õmblusmasin Overlok;

sahtlitega nurgadiivan; elektripliit; koridori laud ja tool; kirjutuslaud (nelja sahtliga);

lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga; diivanilaud; söögilaud ja neli tooli; diivan ja kaks

tugitooli; külmkapp; abielusuhete lõppemisel poolte pangakontodel olnud raha.

13. Tulenevalt asjaolust, et kindlaks oli määratud jagamisele kuuluva ühisvara koosseis, ei

lahendanud kohus uuesti ühisvara koosseisu ega jaganud hageja poolt taotletud hüvitist

suurusega vähemalt 178 814,69 eurot seoses OÜ Y osa väärtuse vähenemisega. Samal

põhjusel ei jaganud kohus ühisvarana korteriomandiga VVV seotud FIE

maksukohustust 22 887,98 euro suuruses.

14. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et poolte abielulised suhted lõppesid 26.08.2003.

Arvestades hageja poolt ühisvara jagamise hagi esitamise aega ja ühisvara jagamise

aega, oli pooltel õiguspärane ootus, et ühisvara jagamine toimub kuni 01.07.2010

kehtinud PKS sätete järgi ning selliselt, et ühelt abikaasalt teisele väljamõistetav hüvitis

oleks võimalikult väike.

15. Vaidlus puudus järgmiste ühisvaraks olevate asjade jagamise ja nende väärtuse üle:

XXX Tallinnas asuva korteriomandi väärtusega 37 500 eurot jätmises hageja

omandisse; SSS XXXs Märjamaa vallas korteriomandi väärtusega 5550 eurot jätmises

hageja omandisse; 3946,71 euro suuruse laenukohustuse jätmises hagejale; hageja

pangakontodel oleva raha jätmises hagejale; kostja pangakontodel oleva raha jätmises

kostjale. Vaidlus puudus järgmiste ühisvaraks olevate asjade väärtuse üle:

korteriomandi VVV Tallinnas väärtus 32 300 eurot, JJJ kinnisasja väärtus 18 900 eurot,

OOO talu kinnisasja väärtus 8180 eurot, hageja pangakontol oleva summa suuruse üle;

vallasasjade (mööbel, kodumasinad) üle.

16. Vaidlus oli järgmiste ühisvaraks olevate asjade jagamise üle: 1) korteriomandit VVV

Tallinnas soovivad endale nii hageja kui kostja; 2) JJJ kinnisasja soovivad endale nii

hageja kui kostja; 3) OOO talu XXXs Märjamaa vallas, mida hageja soovib endale ja

millest kostja soovib endale 3 ha suurust maatükki; 4) OÜ Y osa, mida soovivad endale

nii hageja kui kostja; vallasasjadest soovis hageja endale asju osaliselt; kostja taotles

kõigi vallasasjade jätmist hagejale.

17. Vaidlus oli järgmiste ühisvaraks olevate asjade väärtuse üle: 1) hageja arvates on OÜ Y

osa väärtus vähemalt 3301 eurot, kostja arvates 1803 eurot, mille tuvastas ekspert; 2)

hageja arvates on NNN kinnisasja väärtus vähemalt 311 850 eurot, kostja arvates 52 100

eurot, mille kostja arvates tuvastas õigesti ekspert, kostja pangakontol oleva summa

suuruse 36,52 euro kohta arvas hageja, et see on vähemalt märgitud summa. Haagist

MAZ 814 ei soovinud endale ei hageja ega kostja. Hageja ei ole haagise jagamise kohta

üldse seisukohta esitanud pärast ekspertiisitulemuse teadasaamist, enne seda taotles

haagise jätmist kostjale; kostja palus jätta haagise hagejale.

18. Hageja taotlusel määras kohus järgmiste ühisvara hulka kuuluvate asjade väärtuse

kindlakstegemiseks ekspertiisid: 17.11.2010 määrusega mootorsõiduki haagise MAZ

8114 turuväärtuse kindlakstegemiseks; 21.12.2010 määrusega korteriomandi SSS

XXXs, korteriomandi XXX Tallinnas, kinnistu JJJ talu LLL külas, kinnistu OOO talu

XXXs, korteriomandi VVV Tallinnas, NNN kinnistu KKK külas turuväärtuste

kindlakstegemiseks; 21.12.2010 määrusega Y OÜ osa väärtuse kindlakstegemiseks.

19. Ekspert RM esitas 24.01.2011 ekspertiisiakti nr 11-83, mille kohaselt on sõiduauto

haagise MAZ 8114 „Zubrjonok“ reg märk 615 BP harilik väärtus (turuhind) 180 eurot.

Ekspert TR esitas 17.05.2011 ekspertarvamuse nr TR 1574/2011, mille kohaselt Y OÜ

osa väärtus netovara alusel (netovara tegelik väärtus) 1803 eurot. Ekspert AT esitas

VVV Tallinnas korteriomandi kohta eksperthinnangu nr 0108 TK/2011, korteriomandi

väärtuseks on 32 300 eurot ja XXX Tallinnas korteriomandi kohta eksperthinnangu nr

0107 TK/2011, korteriomandi väärtuseks on 37 500 eurot. Ekspert AT esitas SSS XXXs

korteriomandi kohta eksperthinnangu nr 0109 MK/2011, korteriomandi väärtuseks on

5550 eurot ja JJJ kinnistu LLL külas eksperthinnangu nr 0145 ME/2010, hoonestatud

kinnisasja väärtuseks on 18 900 eurot. OOO talu XXXs eksperthinnangu nr 0144

HE/2010 hoonestamata kinnistu (maatulundusmaa) väärtuseks on 8180 eurot ja NNN

kinnistu KKK külas eksperthinnangu nr 0472 ME/201, hoonestamata kinnistu

(maatulundusmaa) väärtuseks on 52 100 eurot. Kohus kuulas kohtuistungil vande all üle

eksperdid AT ja TR.

20. Nii hageja kui kostja taotlesid poolte võrdsuse printsiibist kõrvalekaldumist. Hageja

palus arvestada kostja poolt vara kahjustamist ja lapse tervislikku seisundit, kostja NNN

kinnisasja puhul seda, et kinnisasjast 4,36 ha oli talle õigusvastaselt võõrandatud varana

tagastatud. Kohus leidis, et hageja taotlusel poolte võrdsuse kõrvalekaldumiseks puudub

alus. Lapse tähelepanuvääriva huvina ei ole seadusandja silmas pidanud lapse

tervislikku seisundit.

21. Kohus jagas vara, mille üle vaidlust ei olnud, selliselt, et hagejale jäi korteriomandid

XXX Tallinnas ja SSS Märjamaa vallas, laenukohustus 3946,71 eurot, hageja

pangakontodel olev raha 2,87 eurot. Kostjale jäi tema pangakontodel olev raha 36,52

eurot. Mõlema poole pangakontodel oleva raha suurus on tõendatud pangakontode

väljavõtete ja pankade tõenditega.

22. Haagise väärtuse kindlaks tegemiseks taotles hageja ekspertiisi määramist. Ekspert

hindas haagise väärtuseks 180 eurot, eksperdile makstud tasu suurus oli 190 eurot.

Kohus leidis, et haagis oli ülalmärgitust tulenevalt hageja jaoks tähtsam ühisvara ese kui

kostja jaoks ja haagis tuleb jätta hagejale.

23. Korteriomandi VVV Tallinnas ja kinnisasja JJJ LLL külas Märjamaa vallas jättis kohus

kostja omandisse, arvestades, et need on olnud/on kostja elukohaks. Kinnisasja OOO

talu jättis kohus hagejale, kuna kostja soovis sellest 3 ha suurust tükki, hageja aga kogu

kinnisasja. Kinnistu kogu suurus on 6,3 ha.

24. 03.06.2010 kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel kinkis kostja NNN kinnistu

W. Cle, kes on kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna sisse kantud 10.06.2010.

Kinnistu kinkelepingus ja asjaõiguslepingus on kostja kinnitus, et abielu on lahutatud ja

lepingu ese on omandatud omandireformi käigus ning selle suhtes ei ole sõlmitud

abieluvaralepingut. Lepingus osalejad hindasid lepingu eseme väärtuseks 500 000

krooni, ehk 31 955,82 eurot. Kostja teadis kinkelepingu sõlmimise ajal, et tema poolt

kingitav kinnisasi on poolte ühisvara. Kostja ei olnud õigustatud käsutama NNN

kinnisasja hageja nõusolekuta. Hageja ei ole tehingut heaks kiitnud. Kohus leidis, et

kinkelepingu tühisuse aluseks on seadusest tuleneva keelu rikkumine. Tehingu tühisuse

alusele tuginedes võib kohus ise tehingu tühisuse tuvastada ilma, et protsessiosaline

seda taotleks. Kostjale tagastati õigusvastaselt võõrandatud varana NNN nr 3 talu maa

4,363 ha ning Loodna Vallavalitsuse 20.12.2002 korraldusega nr 288 anti kostjale

suurema pindalaga (kokku 37,95 ha) maa, mis koosneb kahest lahus paiknevast

maatükist suurustega 25,39 ha ja 12,56 ha. NNN kinnisasja jättis kohus poolte

kaasomandisse. Sellest tulenevalt puudus vajadus kinnisasja väärtust määrata.

Kooskõlas PKS §-ga 141 arvestas kohus, et osa kinnisasjast sai kostja õigusvastaselt

võõrandatud varana. Sellest tulenevalt on hageja kaasomandi suuruseks 167935/379500

mõttelist osa ja kostja kaasomandi suuruseks 211565/37950 mõttelist osa.

25. OÜ Y osa jättis kohus kostjale, kuna osaühingu tegevusega on tegelenud kostja.

Osaühingu osa väärtuse on kindlaks teinud riiklikult tunnustatud ekspert. Hageja

vastuväited eksperdi poolt tuvastatud osa väärtusele ei lükka ekspertiisitulemust ümber.

26. Vallasasjad (mööbel, kodumasinad) jättis kohus hagejale, lähtudes eelkõige sellest, et

ühisvara tuleb jagada asjadena ning väljamõistetava hüvitise suurus peaks olema

võimalikult väike. Kokku saab hageja ühisvara 47 926,32 euro suuruses (sh

laenukohustus) ning kostja 53 039,52 euro suuruses. Kostjalt tuleb enamsaadud vara

arvel hageja kasuks välja mõista hüvitus 2556,60 eurot.

27. Kohus leidis, et kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuulub kohtukulude väljamõistmine

lahendamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kohus jättis kohtukuluna

riigilõivu ja õigusabi kulu poolte endi kanda. Hageja kanda jättis kohus haagise

ekspertiisitasu ning arvestades, et kinnisasjade ning osaühingu osa väärtuse

kindlakstegemiseks oli vajalik ekspertiiside määramine, leidis kohus, et õiglane on

nimetatud ekspertiiside tasude jätmine poolte kanda võrdses suuruses ja kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista 1265,45 eurot.

Hageja apellatsioonkaebus

28. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja omandisse

mootorsõiduki haagis, koridori laud ja tool, kirjutuslaud (nelja sahtliga), lilleriiul,

kirjutuslaud kahe kapiga, diivanilaud, söögilaud ja neli tooli, diivan ja kaks tugitooli,

külmkapp ning osas, millega jäeti kostja omandisse korteriomand E.VVV, kinnisasi JJJ

LLL külas Märjamaa vallas ja osaühingu osa; osas millega jäeti hageja omandisse

167935/379500 mõttelises osas kinnisasi NNN ja millega jäeti hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv seoses ühisvara jagamise nõudega, hageja õigusabikulud, haagise

ekspertiisitasu ning pool kinnisasjade ja äriühingu osa ekspertiisi tasudest hageja kanda

ning saata asi tühistatud ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks.

29. Hageja taotles 16.10.2012, et ühisvara jagamisel kohaldataks alates 01.07.2010

jõustunud PKS redaktsiooni. Selle taotluse esitamine oli kantud Riigikohtu tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-12 järeldatust, mille kohaselt, kui hageja soovib ühisvara jagamist kehtiva

PKS sätete järgi, tuleb hagejal taotleda ühisvara jagamist kehtivas õiguses sätestatud

viisil. Ühisvara jagamine pole käsitatav materiaalõigusliku asjaolu ja/või toiminguna

PKS § 210 lg 2 tähenduses. Kohtupoolne käsitlus sellest, miks tuleks käesoleval juhul

lähtuda enne 01.07.2010 kehtinud PKS-st, ei olnud õige. Kohtu e-kirjast hagejale ei

selgu, miks hageja senine ühisvara jagamisega seonduv esitus ei ole käsitatav vara

jagamisena mh AÕS normide järgi; ühisvara jagamise nõuet ei esitata mitte niivõrd

AÕS § 76 alusel (kuivõrd ei nõuta kaasomandi lõpetamist), vaid ikkagi PKS alusel

(nõutakse ühisvara, mis pole kaasomand, jagamist). Hagejat eksitav on kohtu nõue -

juhis, et hageja peab märkima, mil viisil soovib hageja kaasomandi lõpetamist, kuivõrd

poolte vahel pole kaasomandit, vaid on ühisomand. Kohtu esitus on viidatud e-kirja

põhjal ka vastuoluline – ühest küljest märgitakse, et tegemist on ühisvara jagamisega,

hiljem aga, et justkui tegu kaasomandi lõpetamisega.

30. Hageja esitas 04.11.2011 dokumentaalsete tõendite väljanõudmise taotluse põhjusel, et

siiani pole täit selgust, tingituna ka kostja käitumisest, selles, millised summad kostja

pangakontodel poolte abielusuhete lõppemise ajal, ikkagi olid. Kuivõrd pole teada,

millal täpselt osaühing Y tasus kostjale 2003.a dividendid 450 000 krooni, siis pole

endiselt teada, milline oli poolte rahaliste vahendite suurus pangakontodel seisuga

26.08.2003. Väär on otsuses olev järeldus, et kostja pangakontodel oleva raha suurus on

tõendatud pangakontode väljavõtete, pankade tõenditega. Et kohus hageja taotletult

tõendeid ei kogunud, siis polnud kohtul ka võimalik tuvastada asja õigeks

lahendamiseks vajalikke asjaolusid ega teha neist omakorda asjassepuutuvaid õigeid

järeldusi. Asjas ei ole vajalikku selgust ka selles, millised pangakontod milliste

vahenditega olid kostjal poolte abielusuhete lõppemise ajal. Tuleb jätkuvalt arvestada, et

kostjal sai olla ühes krediidiasutuses mitu kontot, et on võimalik kontosid sulgeda,

avada, raha vastavalt üle kanda, tellida krediidiasutusest teabe väljastamist valikuliselt

mõne pangakonto kohta, jättes samas mõne muu pangakonto osas tõendi küsimata ja

kohtule esitamata, jne. Et kostja esitas järjekordselt dokumente seonduvalt

pangakontodega, kinnitab see, et kostja on varjanud ühisvara.

31. Kohus on küll tuvastanud NNN kinnisasjaga tehtud 03.06.2010 kinkelepingu tühisuse,

kuid pole põhjendanud, miks kohus ei tuvastanud sama kinnisasjaga seonduva

asjaõiguslepingu tühisust. Hageja on tuginenud mitte ainult kinkelepingu, vaid ka

asjaõiguslepingu kehtetusele-tühisusele. Kuna kinnisasja heauskset omandamist ei

olnud, ei kehtinud ka õigustamata isiku poolne käsutus. Maakohus pole motiveerinud,

miks ta jättis NNN kinnisasja poolte kaasomandisse. Selgusetu on seegi, kuidas on

kohus saanud pooltele määratud mõttelised osad. Hageja ei saa aru, kuidas ta saaks –

kinnistusraamatu praegust seisu arvestades – enda omandiõigust realiseerida, ehk et

mida siis õigupoolest hagejale vastavas osas NNN kinnisasja jätmine tähendab. Ka pole

hoomatav, kuidas ja millal osutuks võimalikuks hageja kandmine kinnistusraamatusse

NNN kinnisasja omanikuna. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta pole

tuvastanud NNN kinnisasja väärtust. Lähtuvalt maakohtu 21.05.2012 määrusest pidi

kostja esitama kohtule NNN kinnisasjaga seonduva uue takseerkirjelduse, kuid kostja

seda ei teinud. Uue takseerkirjelduse puudumine on takistanud kinnisasja turuväärtuse

määramist, ent otsusest ei selgu, miks on kohus sisuliselt loobunud selle asja väärtuse

kindlakstegemisest. Ekspert AT tunnistas kohtuistungil, et tema antud NNN kinnisasja

väärtus pole tegelikult õige, kuivõrd ta tugines arvamuse andmisel 2003.a metsa

takseerkirjeldusele. Hagejale on arusaamatu, miks ekspert selliselt eksperdiarvamuse

üldse koostas. Hageja taotleb jätkuvalt, et eksperti kohustataks täitma nõuetekohaselt

kohtu määrust seoses kinnisasja turuväärtuse kindlakstegemisega. Hageja soovis, et

NNN kinnisasja osas loetakse asja väärtuseks hageja märgitud väärtus. Hageja

põhjendas 04.11.2011 menetlusdokumendis, miks on NNN kinnisasja väärtuseks

vähemalt 311 850 eurot. Kui võtta aluseks NNN kinnisasi (pindalaga 37,95 ha, millel

metsamaad 23,85 ha) ja võrrelda selle kohta antud eksperdiarvamust nt JJJ-kinnisasja

kohta antud eksperdiarvamusega, siis võib järeldada järgmist: Kui arvestada 2,3 ha

maatüki suuruseks, saaks NNN kinnisasjast 16,5 JJJ-taolist krunti. Kui arvestada nt

4000 tm kasvava metsa tagavara (kokku tuleb NNN kinnisasja metsa tagavara koguseks

pidada 4824,6 tm, st eksperdi märgitud 4 043 tm + eksperdipoolselt arvestamata jäetud

781,6 tm) 16,5 krundi jaoks, tuleks iga sellise krundi kohta 242,4 tm metsa. Kui puidu

väärtust hinnata nt läbi raieõiguse maksumuse hinnaga 25 eurot/ha (keskmine hind

eksperdi pakutust), siis oleks 242,4 tm puidu rahaliseks väljundiks 6060 eurot. JJJ-

kinnisasjal oleva halvas seisundis oleva ehitise väärtus ei saa ületada 6060 eurot (kuigi

seesama ekspert pole JJJ-objekti eksperdiarvamuses eraldi ehitise kas või orienteeruvat

väärtust näidanud). Seega võib väita, et JJJ kinnisasja väärtusele vastab vähemalt 16,5

NNN kinnisasja ehk et NNN kinnisasja väärtus oleks sel juhul vähemalt 311 850 eurot

(16,5 x 18 900). Kuid pigem on NNN kinnisasja väärtus veelgi kõrgem, kui lähtuda nt

puidu keskmistest hindadest lõpplaos.

32. Kui asutaks seisukohale, et NNN kinnisasja kui poolte ühisvaralist eset siinses asjas

jagada ei saa, siis tuleb selle eseme asemel arvata ühisvara hulka kahjuhüvitis (hageja

alternatiivseisukoht, PKS § 34 lg 3). Kahjuhüvitiseks on alust pidada NNN kinnisasja

väärtust (ühisvara vähenemise väärtust, mis arvatakse ühisvara koosseisu), milleks

hageja hinnangul on vähemalt 311 850 eurot.

33. Kostja on käesoleva tsiviilasja kestel kahjustanud suures ulatuses osaühingu Y osa kui

ühisvaralist eset – ulatuses vähemalt 178 814,69 eurot. Kostja on võõrandanud vara alla

turuhinna ja juhtinud äriühingut selliselt, et müügitulu on oluliselt vähenenud. Kostja

poolt poolte ühisvara kahjustamise tõttu oleks tulnud käesoleval juhul ühisvara

jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, arvestades vastavalt ühisvara

kahjustamise ulatust. Hageja taotles oma kasuks kõrvalekallet kuni 30.06.2010 kehtinud

PkS § 19 lg 2 p 1 alusel seoses poolte ühisvara kahjustamisega (ühisvara väärtuse

vähendamisega). Kohus pole veenvalt põhjendanud, miks ta on jätnud hageja poolt

selles osas esiletoodud asjaolud tähelepanuta, tõendid hindamata ja järeldused

tegemata. Seoses osaühingu osa väärtusega pole kohus ka põhjendanud, miks ta pole

kohaseks pidanud hageja vastuväiteid esitatud eksperdiarvamuse osas.

34. Kohus pole veenvalt põhjendanud, miks ta otsustas jätta kostja omandisse VVV

korteriomandi ja JJJ kinnisasja, arvestades, et väärtuslik NNN kinnisasi on tulnud kostja

teostatud kinke ja omandi üleandmise tõttu jätta kostjale, selle võimatusel on tulnud

arvata selle asjaga seonduv kahjuhüvitis ühisvara hulka, kusjuures vara jagamisel on

tulnud hagejale kostja tekitatud kahju hüvitada, samuti arvestades osaühingu Y osa

kahjustamist. Otsusest ei selgu, miks lähtus kohus kostja soovist jätta need esemed

kostjale. Kohus pole viidanud ühelegi tõendile, millest tuleneks, et VVVl olev

korteriomand ja JJJ kinnisasi on või on olnud kostja elukohaks. Märjamaa

Vallavalitsuse andmeil on kostja elukoha aadressiks KKK, Soome Vabariik. Vastavalt

hageja 17.03.2005 menetlusdokumendi lisaks olnud 26.10.2004 vastusele oli kohtul

võimalik tuvastada, et kostja elukoha aadressiks on SSS küla Märjamaa vald.

35. Kohus on 5 jagatava kinnisasja puhul lähtunud kirjalikes eksperdiarvamustes antud

väärtustest, ent samas on jätnud arvestamata eksperdi poolt 08.03.2012 kohtuistungil

märgitu, et osade asjade väärtus on vastavalt tõusnud. XXX tn ja VVVl asuvate

korteriomandite väärtus oli 5% ulatuses kõrgem, JJJ kinnisasja väärtus oli 10% kõrgem.

Samas ei olnud seisuga 08.03.2012 muutunud SSS korteriomandi ning OOO talu

kinnisasja väärtus, mis mõlemad jäeti hageja omandisse. Järelikult on otsus väär ka

seetõttu, kuivõrd kostja omandisse antu väärtus on tegelikult suurem, mistõttu pidi ka

kostjale langev hüvitamiskohustus olema vastavalt suurem. Ja kõrgem oli seisuga

08.03.2012 ka NNN kinnisasja väärtus – 20-30 %, kui oli toodud kirjalikus

eksperdiarvamuses (kuigi kirjalik arvamus oli väär).

36. Kohus pole veenvalt põhjendanud, miks ta otsustas jätta kostja omandisse osaühingu Y

osa, mida hageja endale soovis – arvestades samuti, et kostja on osaühingu

majandustegevuse n-ö soiku jätnud. Otsusest ei selgu, millist määravat tähtsust evib

äriühingu osa jagamisel tõik, et kostja on kunagi osaühingu tegevusega tegelenud.

37. Kohus pole veenvalt põhjendanud, miks ta otsustas jätta hageja omandisse need

vallasasjad, mida hageja nõutult tuli jätta kostja omandisse. Hageja nägemusel tuli

vallasasjad (vastav eluruumide sisustus) jagada poolte vahel võrdselt.

38. Haagise väärtuse osas ekspertiisi tegemine oli vajalik, saamaks teada selle asja väärtus.

Ainetu on kohtu käsitlus, et kuivõrd hageja soovis ekspertiisi läbiviimist, siis järelikult

on haagis hageja jaoks tähtsam ühisvara ese, kui kostja jaoks. Kostja oli nõus, et haagis

võiks jääda kostjale, kusjuures tunnistas, et haagist valdab just tema.

39. Kui käesolevas asjas tuleb vara jagamisel lähtuda kuni 30.06.2010 kehtinud

perekonnaseaduse redaktsioonist, siis ei ole kohus veenvalt põhjendanud, miks ta ei

lähtunud hageja taotlusest teha jagamisel kõrvalekalle seoses alaealise lapsega. Hageja

luges kõrvalekalde ulatuseks 20% poolte ühisvara kogumahust.

40. Ei ole põhjendatud jätta täies ulatuses hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv, õigusabikulud ja haagise ekspertiisi kulu, samuti pool kinnisasjade ekspertiisi

ning finantsekspertiisi kuludest hageja kanda – ühisvara jagamise nõudes rahuldati hagi

tervikuna. Kõnesoleva otsuse resolutsioonis pole märgitud, et hagi rahuldatakse

osaliselt. Seetõttu ei ole ka mõistetav kohtu viide kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS

redaktsiooni § 60 lg 1 viimasele lausele seoses hagi osalise rahuldamisega.

41. Seoses haagise ekspertiisiga tasus hageja tasu ette 3600 krooni (230,08 eurot),

kaevatavast otsusest nähtub, et ekspertiis maksis 190 eurot. Hageja ei mõista, mis on

saanud 40,08 eurost, mida ekspertiisi eest tasumiseks järelikult ei kasutatud. Kohus pole

põhjendanud, miks ta ei teinud otsustust seoses hageja 15.11.2012 menetluskulude

nimekirjas märgitud dokumentaalsete tõendite saamise kuluga 6,39 eurot.

Kostja apellatsioonkaebus

42. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis

S.R-ilt välja hüvitise O.K kasuks enamsaadud vara arvel ja

ekspertiisitasu ning luges korteriomandi VVVl väärtuseks 32 300

eurot ja palub uue otsusega lugeda korteriomandi väärtuseks

9412,02 eurot ja jätta ekspertiisitasud täielikult O.K kanda. Jätta

menetluskulud O.K kanda. Kostja taotleb jätta kostjalt hageja kasuks hüvitis välja

mõistmata ja mõista hagejalt välja kostja kasuks enamsaadud vara arvel hüvitis 8887,39

eurot.

43. Kohus on jätnud põhjendamata, miks kohus ei arvesta kostja poolt maakohtus korduvalt

esitatud seisukohta, mille kohaselt tuleb korteriomandiga VVV seotud FIE S.R

maksukohustust 22 887,98 eurot arvestada nimetatud korteriomandi väärtuse osas

hinnangu andmisel, st korteriomandi õiglase ja õige väärtuse saamiseks tuleb eksperdi

poolt toodud turuhinnast maha arvestada eelviidatud maksukohustus, mille tulemusena

kujuneb korteriomandi tegelikuks väärtuseks 9412,02 eurot.

44. Vaidlust ei ole olnud selle üle, et kostja on kõnealuse korteriomandi soetanud FIE-na ja

on korteriomandi seotushinna arvanud maha füüsilisest isikust ettevõtja maksustatavast

tulust, st selle korteriomandi väärtuse määramisel tuleb arvestada korteri FIE

ettevõtluskasutusest väljumisega seonduvat maksukoormat. Kuna nimetatud

korteriomand jagatakse ühisvara jagamise käigus, siis ei ole kostjal enam võimalik

kasutada korterit ettevõtluse tarbeks. TuMS § 37 lg 4 esimene lause sätestab, et sama

paragrahvi lg-s 2 nimetatud vara (st vara, mille soetamismaksumuse on maksumaksja

oma ettevõtlustulust maha arvanud) isiklikku tarbimisse võtmisel lisatakse selle vara

turuhind maksumaksja ettevõtlustulule. Käesoleval juhul on maksusumma eelnevalt

kindlaks määratud, mistõttu on esimese alternatiivina võimalik lähtuda määratud

maksusummast 22 887,98 eurot. Korteriomandi väärtuseks ühisvara jagamisel jääb sel

juhul 9412,02 eurot (32 300 - 22 887,98). Teise võimalusena saab maksukoormuse

arvutada praeguse hinna järgi. Kostja toetab esimesena nimetatud alternatiivi.

45. Kostja hinnangul on kohus ebaõigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuluna ekspertiisitasu 1265,45 eurot. Ekspertiisid määrati asjas hageja

taotlusel, kostja ekspertiiside määramist ei nõudnud, mistõttu tuleks sel põhjusel jätta

ekspertiisikulud täies ulatuses hageja enda kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

46. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi

ebaõige kohaldamise tõttu osas, millega maakohus tuvastas S.R ja W. C vahel

03.06.2010 sõlmitud NNN kinnistu kinkelepingu tühisuse ja jättis kinnistu poolte

kaasomandisse, jättis ühisvarast S.R omandisse korteriomandi VVV Tallinnas ning O.K

kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha

tühistatud osas uus otsus.

47. Harju Maakohtu 16.06.2009 vaheotsusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu

16.02.2010 otsusega tehtud muudatustega, on kindlaks määratud poolte ühisvara

koosseis. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt kuulus poolte vahel jagamisele järgmine

ühisvara: korteriomand XXX Tallinnas; korteriomand VVV Tallinnas; korteriomand

SSS Märjamaa vallas; kinnisasi JJJ Märjamaa vallas; kinnisasi OOO talu, XXXs

Märjamaa vallas; kinnisasi NNN, KKK külas Märjamaa vallas; osaühingu Y osa;

mootorsõiduki haagis MAZ 8114, registreerimismärgiga 615 BP; 14.04.1999

laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus; vallasvara - puidust lastenari, ratastega

kirjutuslaua tool, lastetoa sektsioon, õmblusmasin Brother, õmblusmasin Overlok,

sahtlitega nurgadiivan, elektripliit, koridori laud ja tool, kirjutuslaud (nelja sahtliga),

lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga, diivanilaud, söögilaud ja neli tooli, diivan ja kaks

tugitooli, külmkapp ning abielusuhete lõppemisel poolte pangakontodel olnud raha.

48. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ühisvara tuleb jagada kuni 30.06.2010 kehtinud

perekonnaseaduse sätete alusel või alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse sätete

alusel. PKS § 210 lg 1 järgi laieneb kehtiv perekonnaseadus kõigile

perekonnaõiguslikele suhetele, mis olid tekkinud enne 01.07.2010. Sama paragrahvi

teise lõike järgi tuleb asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne praegu

kehtiva seaduse jõustumist, kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal

kehtinud seadust. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-93-12 p-s 22 andnud juhise kehtiva

seaduse kohaldamist järgmiselt: „Seaduse mõtteks on alates 01.07.2010 abikaasade

varasuhtes tekkivatele asjaoludele ja tehtavatele toimingutele kohaldada kehtivas

perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut ning enne seda tekkinud asjaoludele ja

tehtud toimingutele kohaldada toona kehtinud seadust. Kuna hageja esitas ühisvara

jagamise nõude enne 01.07.2010 ja nõuet esitades sai ta tugineda nõude esitamise ajal

kehtinud materiaalõiguse normidele, s.o ühisvara jagamist reguleerivatele sätetele, saab

kohus tema nõude ka toona kehtinud perekonnaseaduse alusel lahendada. Enne 01.07.

2010 kehtinud PKS § 19 lg 1 järgi loeti abikaasaade osad ühisvara jagamisel üldjuhul

võrdseks ning § 19 lg 3 järgi määrati ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara

kaasomandi osana, asjadena või varaliste õiguste ja kohustustena. Kui hageja soovib

jagada ühisvara kehtiva perekonnaseaduse sätete järgi, tuleb hagejal taotleda ühisvara

jagamist kehtivas õiguses sätestatud viisil, mida ei loeta hagi muutmiseks TsMS § 376

lg 4 p 3 järgi. Sellisel juhul saab kohus lahendada ka enne 01.07.2010 esitatud ühisvara

jagamise hagi kehtivas õiguses sätestatud viisil.“

49. Tuginedes eespoolnimetatud Riigikohtu lahendile esitas hageja 16.10.2012 maakohtule

taotluse jagada ühisvara kehtiva perekonnaseaduse sätete järgi. Ringkonnakohus ei

nõustu maakohtu seisukohaga, et vaatamata Riigikohtu seisukohale ja hageja vastavale

taotluse, tuleb ühisvara jagada vana seaduse alusel põhjusel, et pooltel oli õiguspärane

ootus, et ühisvara jagamine toimub kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel.

On õige, et hagejal ei saanud hagi esitamise ajal olla ootust, et perekonnaseadust

muudetakse ja ühisvara jagamine hakkab toimuma erinevalt hagi esitamise ajal

sätestatust. Kuid hagi menetlemise ajal, kui ühisvara ei olnud veel jagatud, selline

seadusemuudatus toimus, mis andis hagejale võimaluse taotleda jagamise osas kehtivat

seadust. Pooltel ei saanud olla ka õiguspärast ootust, et seadusi ei muudeta. Uue seaduse

kehtivust kestvussuhetele reguleeritakse rakendussätetega. Kuigi ühisvara koosseis on

kindlaks määratud kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel, ei näe

ringkonnakohus takistust vara jagamises kehtiva seaduse alusel.

50. Kehtiva PKS § 37 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise

sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 järgi otsustab

kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi

ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa

suurusele.

51. Hageja taotles ühisvara jagamist viisil, et osa asju jäetakse hageja ainuomandisse ja osa

asju jäetakse kostja ainuomandisse, mõistes teisele poolele välja vastava rahalise

hüvitise. Seega vastab hageja nõue kaasomandi lõpetamise viisile, mille kohaselt

antakse asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule

välja tema osa rahas.

52. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus ebaõigesti NNN kinnisasja poolte

kaasomandisse olukorras, kus kinnisasi oli jagamise ajaks poolte ühisomandist väljunud.

03.06.2010 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel andis kostja NNN

kinnisasja omandi üle W. Cle, kes on kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna sisse

kantud 10.06.2010. Maakohus ei saanud otsustada W. C õiguste ja kohustuste üle

menetluses, kus W. C ei olnud menetlusosaline ega jätta kinnistut O.K ja S.R

kaasomandisse ilma kinnistusraamatu kande muutmiseta.

53. Vaidlust ei ole selles, et abieluliste suhete lõppemise aja seisuga oli NNN kinnistu poolt

ühisvara ning kostja võõrandas selle peale abieluliste suhete lõppemist ainuisikuliselt.

Seega ei ole NNN kinnisasja enam võimalik jagada kui asja. Arvestada saab kinnisasja

väärtusega ja jagada rahalist ekvivalenti. Kuna kostja käsutas kinnisasja üksinda, peab

ta poole kinnisasja väärtusest hagejale hüvitama.

54. NNN kinnisasja väärtuse osas on poolte vahel vaidlus. Hageja leiab, et kinnisasja

väärtus on vähemalt 311 850 eurot, kostja peab kinnisasja väärtuseks ekspertiisiakti

kohast väärtust 52 100 eurot. Hageja on kinnisasja väärtuse määranud ise võttes aluseks

JJJ kinnisasja kohta antud eksperdiarvamuse ja kohandanud seda NNN kinnisasjale.

Maakohus on määranud NNN kinnisasja väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi.

Ekspert AT 08.09.2011 eksperthinnangu kohaselt on NNN kinnisasja turuväärtus 52

100 eurot. Ekspert on ka üle kuulatud 08.03.2012 toimunud kohtuistungil. Ekspert ei

tunnistanud, et tema poolt antud hinnangust ei saa lähtuda, nagu hageja leiab. Ekspert

märkis , et tema võttis hinnangu andmisel aluseks 2003. aasta takseerkirjelduse, see on

selle, mis olemas oli, kuid adekvaatsema tulemuse saamiseks on vanemate

takseerkirjelduste puhul otstarbekas teha uus takseering. Ekspert märkis ka, et kuna

metsamaa hinnad on hakanud kerkima, on kinnisasja hind praegu umbes 20 % kõrgem

kui hindamise ajal. Ekspert pidas kinnisasja praeguseks turuväärtuseks arvestades nii

metsa kui metsata maad 63 400 eurot. Uue takseerkirjelduse esitamise osas teatas kostja

25.06.2012 kirjaga kohtule, et tal ei ole võimalik kohtumäärust täita ja uut

takseerkirjeldust esitada, kuna tal ei ole seda ja kinnisasi ei kuulu enam temale.

Maakohus teavitas hagejat kostja kirjast ja küsis, kas seoses sellega on vajalik kutsuda

ekspert uuesti kohtuistungile. Hageja 14.09.2012 vastuses kohtule ei pidanud eksperdi

kutsumist vajalikuks ja soovis, et kinnisasja väärtuseks loetakse hageja märgitud

väärtus. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt soovitud väärtusest ei saa lähtuda, sest

seda ei kinnita ükski tõend. Hageja enda hinnang ei lükka ümber eksperdi arvamust.

Hageja poolt võrreldud kinnisasjad on erinevad, üks on väike hoonestatud kinnisasi,

teine suur hoonestamata, kinnisasjadel kasvab ka erinev mets, mistõttu ei saa tuletada

ühe kinnisasja väärtust teisest lihtsalt pindalasid võrreldes. Ringkonnakohus leiab, et

kuna pooled ei ole uut ekspertiisi taotlenud ega eksperdi lõplikku hinnangut

omapoolsete muude tõenditega ümber lükanud, tuleb NNN kinnisasja väärtuseks lugeda

63 400 eurot. Kuivõrd kostja on kinnisasja võõrandanud, tuleb see lugeda kostjale

jäänuks ja mõista hagejale pool väärtusest, see on 31 700 eurot, välja rahas. Kehtiv

perekonnaseadus ei näe ette ühisvara jagamisel võimalust kõrvale kalduda abikaasade

osade võrdsusest põhjusel, et ühisvara on osaliselt omandatud ühe abikaasa lahusvara

arvel.

55. Hageja vaidlustab ka JJJ kinnisasja, XXX ja VVV korteriomandite maakohtu poolt

määratud väärtused. Nende kinnisasjade puhul on ekspert kohtuistungil oma kirjalikku

arvamust täiendanud. Ekspert täpsustas, et seoses kinnisvarahindade tõusuga on JJJ

kinnisasja väärtus tõusnud 10 % ning XXX ja VVV korteriomandite väärtus 5 %. Kuna

omandi kaotuse eest tuleb välja mõista võimalikult õiglane hüvitis omandi kaotuse aja

seisuga, on turuhinna korrigeerimine põhjendatud. Kumbki pool ei ole eksperdi

täpsustusi turuhinna osas vaidlustanud. Seega tuleb lugeda JJJ kinnisasja väärtuseks 20

790 eurot, VVV korteriomandi väärtuseks 33 915 eurot ja XXX korteriomandi

väärtuseks 39 375 eurot.

56. Hageja ei nõustu OÜ Y osa kohtu poolt määratud väärtusega. Hageja arvates on OÜ Y

osa väärtus vähemalt 3301 eurot, kostja arvates 1803 eurot, mille tuvastas kohtu poolt

määratud ekspert. Maakohus lähtus õigesti eksperdi arvamusest, kuna hageja ei ole

seda omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Hageja taotles ka ühisvara jagamisel

võrdsuse põhimõttest oma kasuks kõrvalekallet kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2

p 1 alusel seoses kostja poolt ühisvara kahjustamisega (OÜ Y osa väärtuse

vähendamisega). Kuna hageja taotles ise ühisvara jagamist kehtiva perekonnaseaduse

alusel, mis abikaasade võrdsusest kõrvalekaldumiseks seadusest tulenevaid aluseid ette

ei näe, on apellatsioonkaebus selles osas põhjendamatu.

57. Hageja ei nõustu ka abielusuhete lõppemisel kostja pangakontodel olnud raha suurusega

36,52 eurot. Maakohus tuvastas pangakontodel oleva raha suuruse pangakontode

väljavõtete ja pankade tõendite alusel. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud

paljasõnalised kahtlused, et kostjal võis olla ühes krediidiasutuses mitu kontot, et

kontosid on võimalik sulgeda, avada ja raha vastavalt üle kanda ning tellida

krediidiasutuselt teabe väljastamist valikuliselt, ei anna alust olemasolevate tõendite

alusel tehtud kohtu järeldust ebaõigeks lugeda. Hageja ei ole 04.11.2011 taotluses

taotlenud kostja võimalike pangakontode täiendavat otsimist, vaid on esitanud taotluse

nõuda krediidiasutustelt välja teave OÜ-le Y kuuluvate pangakontode kohta.

58. Hageja ei nõustu sellega, et tema omandisse jäeti kogu jagatav vallasvara. Vallasasjade

jätmisel hagejale lähtus maakohus eelkõige sellest, et jagada ühisvara asjadena

võimalikult võrdselt, et väljamõistetav kompensatsioon oleks väiksem. Hageja ei ole ka

põhjendanud, miks kohus ei oleks tohtinud vallasasju hagejale jätta.

59. Hageja ei nõustu JJJ kinnisasja, VVV korteriomandi ja OÜ Y osa jätmisega kostja

omandisse ja soovib neid saada enda omandisse. Ringkonnakohus nõustub hagejaga

selles, et mõlema kinnisasja (JJJ ja VVV korteriomand), mida soovivad endale

mõlemad pooled, jätmine kostja omandisse ei ole põhjendatud. Need kinnisasjad ei ole

kummagi poole koduks. Samuti ei ole kumbki pool toonud välja erilist seotust nende

kinnisasjadega. Seetõttu jätab ringkonnakohus VVV korteriomandi hageja

ainuomandisse ja JJJ kinnisasja kostja ainuomandisse. Selle tulemusena saavad

mõlemad pooled võrdses väärtuses asju ja kokkuvõttes on ühelt poolelt teisele

väljamõistetav rahaline hüvitis väiksem.

60. Vaidlust pole selles, et OÜ-ga Y on rohkem seotud kostja. OÜ-s Y oli ja on tegev

kostja, mitte hageja, olles ka juhatuse liige. Seetõttu jättis maakohus õigesti osaühingu

osa kostjale.

61. Kostja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei

nõustu VVV korteriomandile kohtu poolt määratud väärtusega 32 300 eurot, kuna leiab,

et maakohus põhjendamatult ei arvestanud kostja maksukohustusega. Asjaolu, et

tulumaksuseaduse kohaselt vara, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma

ettevõtlustulust maha arvanud, isiklikku tarbimisse võtmisel lisatakse selle vara turuhind

maksumaksja ettevõtlustulule, ei vähenda kuidagi korteri turuväärtust. Tegemist on

kostja ettevõtjana tegutsemisest tuleneva maksukohustusega, mida pole arvatud ühisvara

koosseisu.

62. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus hageja ainuomandisse järgmised asjad:

*korteriomand XXX Tallinna, väärtusega 39 375 eurot;

*korteriomand VVV Tallinnas, väärtusega 32 300 eurot;

*korteriomand SSS Märjamaa vallas, väärtusega 5550 eurot;

*OOO talu XXXs Märjamaa vallas, väärtusega 8180 eurot;

*hageja pangakontodel olnud raha 2,87 eurot;

*mootorsõiduki haagis MAZ 8114 registreerimismärgiga 615 BP, väärtusega 180 eurot;

*vallasvara - puidust lastenari; ratastega kirjutuslaua tool; lastetoa sektsioon;

õmblusmasin Brother; õmblusmasin Overlok; sahtlitega nurgadiivan; elektripliit;

koridori laud ja tool; kirjutuslaud (nelja sahtliga); lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga;

diivanilaud; söögilaud ja neli tooli; diivan ja kaks tugitooli; külmkapp – kokku

vallasvara väärtusega 460,16 eurot;

*14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus 3946,71 eurot.

Hagejale jääb asju kokku väärtusega 86 048,03 eurot ja varaline kohustus 3946,71 eurot,

mistõttu jääb positiivse vara väärtuseks 82 101,32 eurot, millest hageja peab poole, so

41 050,66 eurot, kostjale hüvitama.

63. Kostja ainuomandisse jäävad järgmised asjad:

* kinnisasi JJJ Märjamaa vallas, väärtusega 18 900 eurot;

*kinnisasi NNN, KKK külas Märjamaa vallas, väärtusega 63 400 eurot;

*osaühingu Y osa väärtusega 1803 eurot;

*kostja pangakontodel olnud raha 36,52 eurot;

Kostjale jääva vara väärtuseks on kokku 84 139,52 eurot, millest kostja peab poole, so

42 069,76 eurot, hagejale hüvitama.

64. Tasaarvestades poolte vastastikused hüvitised, peab kostja hagejale hüvitama 1019,10

eurot.

65. Ringkonnakohus ei näe põhjust menetluskulude jaotuse osas maakohtu otsust muuta.

Põhjendatud oli enamiku menetluskulude jätmine poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati

osaliselt. Asjaolu, et otsuse resolutsioonis pole märgitud, millises ulatuses hagi

rahuldatakse, ei tähenda, et hagi rahuldati tervikuna. Hagi tervikuna rahuldamise korral

poleks hagejal vaja olnud kirjutada 15 lehekülge apellatsioonkaebust. Ettemakstud

ekspertiisitasu, mida ekspertiisi tegemiseks ära ei kasutatud, on hagejal õigus tagasi

saada, esitades maakohtule sellekohase taotluse. Kohus jättis üldiselt kõik

menetluskulud, mille kohta ei teinud eraldi otsustust, poolte endi kanda, sealhulgas siis

ka hageja poolt 15.11.2012 menetluskulude nimekirjas märgitud dokumentaalse tõendi

saamise kulu 6,39 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja apellatsioonkaebuse

väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti menetluskuluna välja ekspertiisitasu

pooles ulatuses, kuna hageja ekspertiiside määramist ei nõudnud. Ekspertiiside

määramine oli vajalik mõlema poole huvides, kuna pooled ei jõudnud jagatavate asjade

väärtuse osas kokkuleppele ja ilma ekspertiise tegemata ei olnud kohtul võimalik

kinnisasjade ja osaühingu osa väärtust määrata.

66. Ehkki ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, jääb hagi

rahuldatuks ikkagi osaliselt, sealjuures rahalises väärtuses oluliselt väiksemas ulatuses,

kui hageja hages. Kostja apellatsioonkaebus jääb täielikult rahuldamata. Sellest

tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud kuni 31.12.2005

kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel kummagi poole enda kanda.

Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm