2-10-55449/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2013.a Tallinnas kell 15.00 kohtukantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-10-55449

Tsiviilasi

CKE OÜ hagi PIOÜ vastu omandiõiguse

tunnustamiseks

ja

esemete

väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest

Tsiviilasja hind

3093,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CKE OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja esindaja: advokaat Hannes Toodu (Reinmaa &

Partnerid Advokaadibüroo OÜ, Uus-Tatari 25/Veerenni

13, 10134 Tallinn, e-post: menetlus@reinmaa.ee)

Kostja: PIOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja esindaja: advokaat Karin Sarap (MAQS Law

Firm Advokaadibüroo OÜ, Rotermanni 8, 10111 Tallinn,

e-post menetlus@ee.maqs.com )

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalik menetlus

1. Hagi jätta rahuldamata.

2. Tühistada käesoleva otsuse jõustumisel Harju Maakohtu 09.11.2010 määrusega

tehtud hagi tagamine, mille kohaselt keelati PIOÜ- l igasuguste toimingute ja

tehingute tegemine järgmiste esemetega: Kiigekonstruktsioon KELLUKE 2-

kohaline {5 tk), Beebi rippkiige komplekt, pealistatud ketid (tk 4), Toru

REBASEURG {tk 2), Liivakast - 2000x2000 (tk 5), Vedrukiik NUBLU (tk 1),

Pargipink NÕMME (tk 4), Mänguauto MERSU (tk 1), Liumägi PÕLVA (tk 2),

Liumägi PÄRNU {tk 1), Rippkiige komplekt, peaüstatud ketid (tk 6), Kaalukük

MULL-MULL

(tk

2),

Ronimistoru

vedrudel

(tk

2),

Vedrukiik

MAANTEEMUHK (tk 1), Liumägi HAAPSALU (välistingimustesse) (tk 1),

JUUSTUSEIN (tk 1), Pargipink SAUE {tk 1), Keerdpoom USS (tk 1), Liumägi

ELVA (tk 2), Aluskate - punane, paksus 40mm (417 m2).

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud CKE OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

09.11.2010 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt rahuldas Harju Maakohus 09.11.2009

tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-20043 CKE OÜ hagiavalduse omandiõiguse

tunnustamiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljaandmiseks OÜ SL vastu. Hageja väite

kohaselt asuvad nimetatud esemed kostjale kuuluval kinnistul asukohaga: XXX. Kostja ostis

nimetatud kinnistu enampakkumisel, teates ei ole märgitud, et kinnistuga saaks ostja kaasa

sellel olevad vallasasjad. Hageja on ka seisukohal, et tegemist ei ole kinnisasja päraldistega,

mis teeniksid peaasja. Peaasjaks on kinnistu. See, et kinnistu enampakkumise teates sisaldus

informatsioon kinnistul tegutseva lasteaia kohta ei muuda esemeid kinnisasja päraldisteks.

Kinnisasja päraldiseks ei ole kinnistul tegutsev lasteaed kui ettevõte, ega ka sellesse kuuluvad

või selle valduses olevad asjad, õigused ja kohustused. Hageja arvamuse kohaselt ei ole

vaidlusaluste esemete puhul tegemist ka kinnisasja oluliste osadega. Vaidlusalused esemed on

võimalik kergelt kinnisasjalt eemaldada ilma, et kinnisasi või eemaldatavad esemed hävineks

või oluliselt halveneks. Seega ei ole vastupidiselt kostja toodud väidetele tegemist kinnisasja

oluliste osadega. Kui tegemist oleks kinnisasja oluliste osadega, siis oleksid need läinud

ühendamisel OÜ SL omandisse.

Hageja on kostja vastu esitanud omandiõiguse tunnustamise ning omandi (mänguväljaku

atraktsioonid) väljaandmise nõue.

Kostja vastuväiteid

02.01.2011 hagile esitatud vastuväidetest nähtuvalt kostja kinnitab, et omandas kinnistu,

aadressiga XXX 29.06.2010 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ning teda kanti kinnistu

omanikuks kinnistusraamatusse 07.07.2010. Kinnistu omandamisel asetsesid omandatud

kinnistul vaidlusalused esemed, mis on kinnisasja oluliseks osaks. Kostjale jääb arusaamatuks,

kuidas on tema kinnistul asuvad mänguväljaku esemed seotud OÜ SL valduses olnud

esemetega, mille omandiõiguse tunnustamist hageja nõuab. Pole tõendatud, et tegemist on

samade asjadega, mille omandiõigust on hagejal Harju Maakohtu otsusega nr 2-09-20043

tuvastatud – tegemist võib olla lasteaia tüüpmänguväljakuga, kus on samad esemed. Kostja

omandas vaidlusalused esemed heauskselt koos kinnistuga.

Menetluse käik

05.01.2012 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas toimunud kohtuistungil jäid hageja ja

kostja eelnevalt kohtule esitatu juurde. Kostja lisas täiendavalt, et tegemist on kinnisasja

päraldistega, mis käivad kinnisasja juurde. Enampakkumise teatelt nähtus, et kinnistul asub

lasteaed. Kinnistu ostmisel kuuluvad mänguväljaku atraktsioonid kinnistu juurde. Tänasel

päeval tegutseb lasteaed edasi. Kohus määras hagejale täiendavate tõendite ja seisukohtade

esitamiseks tähtaja 27. jaanuar 2012 ja kostjale tähtajaks hageja tõenditele ja seisukohtadele

vastamiseks 17. veebruar 2012.

28.03.2013 teatas kohus pooltele, et TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab kohus asja seda

kohtuistungil arutamata ja annab pooltele tähtaja kuni 12.04.2013, mille jooksul on antud

tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel jätab kohus arvestamata

järgmiste tõenditega: tl 12-13, tl 14-15, tl 50, tl 77, tl 79.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) Harju Maakohus rahuldas 09.11.2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-20043 CKE

OÜ hagiavalduse omandiõiguse tunnustamiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest

väljaandmiseks OÜ SL vastu (tl 10-11);

2) kostja omandas kinnistu 29.06.2010 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ning teda kanti

kinnistu omanikuks kinnistusraamatusse 07.07.2010 (tl 53-54).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) kes on vaidlusaluste mänguväljaku atraktsioonide omanik;

2) kas hagejal on kostja vastu mänguväljaku atraktsioonide väljaandmisnõue;

3) kas vaidlusaluste esemete puhul on tegemist kinnisasja oluliste osadega;

4) kas vaidlusaluste esemete puhul on tegemist kinnisasja päraldistega;

5) kas Harju Maakohtu otsuses nr 2-09-20043 on tegemist samade mänguväljaku

atraktsioonidega.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes

õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud

omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale

kuuluvat asja. Hageja nõude õiguslik alus võib olla AÕS § 80. Tulenevalt AÕS §-st 80 ja § 82

lg-st 1 peab hageja tõendama, et vaidlusalused mänguväljaku atraktsioonid kuuluvad talle.

Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et Harju Maakohus rahuldas 09.11.2009

tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-20043 CKE OÜ hagiavalduse omandiõiguse

tunnustamiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljaandmiseks OÜ SL vastu (tl 10-11).

Hageja väite kohaselt ei ole SLOÜ oma kohustust täitnud ning hageja arvates asuvad

nimetatud esemed, mille omandiõigust hagejal eeltoodud lahendiga tunnustati, Harjumaal

Viimsi vallas aadressil Kraavi tee 1. Hageja on kohtule tõendina esitanud „Mänguväljaku

atraktsioonide paigalduslepingu“, millelt nähtuvalt kohustus OÜ T paigaldama pakkumuses nr

3802-1 nimetatud esemed Kraavi tee 1, Viimsi vald. Pakkumuses toodud esemed on vastavuses

vaidlusaluste atraktsioonidega (tl 139-150), seega loeb kohus esitatud tõendite alusel

tuvastatuks, et OÜ T paigaldas vaidlusalused atraktsioonid Kraavi tee 1, Viimsi vald asuvale

kinnistule. Kohtule on m.h esitatud ka tõend, mille kohaselt on vaidlusaluste esemete

omandiõigus OÜ T poolt hagejale üle antud 16.04.2009 (tl 137-138).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt müüs Tallinna kohtutäitur Arvi Pink enampakkumise teel

OÜ-le NI kuulunud kinnistu asukohaga XXX. Enampakkumise teatest nähtuvalt asus kinnistul

SL ning enampakkumine toimus 29.06.2010 kl 12.30 (tl 78). Kostja omandas kinnistu

enampakkumise teel 29.06.2010 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ning kanti kinnistu

omanikuks kinnistusraamatusse 07.07.2010 (tl 53-54). Harju Maakohtu 09.11.2009

tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-20043 väljakuulutamise ega jõustumise ajal ei olnud

kostja kinnistu omanik (tl 10-11; tl 53). Tõendist nähtuvalt oli SLOÜ kinnistu omanik

31.01.2008 kuni 05.12.2008 (tl 53).

Poolte vahel on vaidlus, kas mänguväljaku atraktsioonid on päraldiseks Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 57 lg 1 mõistes. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis,

olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja

sellele vastava ruumilise seose kaudu. Tõendina esitatud enampakkumise teate kohaselt oli

enampakkumise esemeks kinnistu. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluste esemete puhul

tegemist päraldistega, mis teeniksid peaasja. Peaasjaks on antud juhul kinnistu, mitte kinnistul

tegutsev lasteaed kui ettevõte.

Poolte vahel on vaidlus, kas mänguväljaku atraktsioonid on kinnisasja oluliseks osaks. Kohus

selgitab pooltele, et ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega koht kindlalt

ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja

rajatisteks. EhS § 2 lg 3 kohaselt on rajatis mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Rajatis on muu

hulgas ka mänguväljak. TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute

omandis. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad,

nagu ehitised. Kohus asub seisukohale, et EhS § 2 lg 1 ja 3 ning TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on

mänguväljak kinnisasja oluline osa. Vaatamata asjaolule, et vaidlusalused esemed on lahti

monteeritavad ilma esemeid või kinnistut kahjustamata, tuleb antud juhul juhinduda EhS § 2

lg-st 3, mis sätestab selgelt, et mänguväljak on ehitis, seega TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja

oluline osa.

Lisaks märgib kohus, et mänguväljaku atraktsioonide omandiõigus võib olla üle läinud

kinnisasja omanikule AÕS § 107 lg 3 alusel. AÕS § 107 lg 3 kohaselt juhul, kui vallasasi

ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand

maatükiga ühendatud asjale. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on OÜ T tellitud esemed

paigaldatud aastal 2008 Kraavi tee 1, Pärnamäe küla asuvale kinnistule. Kohus jätab siinjuures

TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata kostja esitatud tõendiga, mille kohaselt on vaidlusaluste

atraktsioonide tellijaks MTÜ VP 18.09.2009 (tl 51-52). Tegemist on ilmselgelt

ebausaldusväärse tõendiga, nimetatud dokument on poolte poolt allkirjastamata, samas andis

kohus kostjale tähtaja TsMS 273 lg 5 alusel algdokumendi esitamiseks (tl 164-165), kostja

kohtule tähtaegselt algdokumenti ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et vaidlusalune

mänguväljak on sama, mille paigaldas tõenditest nähtuvalt OÜ T 2008.a (tl 139-150).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid

mänguväljaku atraktsioonide omandiõiguse saamise koha. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt

sõlmisid OÜ T ja OÜ SL omandireservatsiooniga müügilepinguga ning graafikujärgsed

osamaksed jäid nõuetekohaselt OÜ SL poolt tasumata (tl 66-76, tl 139-150). Kohus selgitab

pooltele, et juhul, kui AÕS § 107 lg 3 alusel laieneb kinnisomand vallasasjale, siis muud

õigused vallasasjale kustuvad ja seejuures ei ole oluline, kes asjad ühendas ning kas seda tehti

hea- või pahauskselt. Omandi kaotus on lõplik ning ka juhul kui ühendus hiljem lõpetatakse , ei

taastu varasem vallasomand. Sellisel ühendamisel on tähtsust siis, kui vallasasi kuulub kellelegi

teisele kui kinnisasja omanikule ning omand tekib olenemata sellest, kas selles on eraldi kokku

lepitud. N.ö peaasja omandiõiguse ülekandmisega tekib omandiõigus ka asja oluliseks osaks

olevate asja osade puhul, tehinguosaliste tahe ei ole siinjuures määrav. Antud juhul ei ole seega

asjakohane hageja seisukoht, mille kohaselt on vajalik omandiõiguse üleminekuks võõrandaja

ja omandaja kokkulepe.

Kohus asub seisukohale, et antud juhul on mänguväljaku rajamisega toimunud omandiõiguse

üleminek AÕS § 107 lg 3 alusel kinnisasja omanikule. Seega ei saa hageja esitada kostja vastu

mänguväljaku atraktsioonide väljaandmisnõuet kuna kostja omandas kinnistu koos selle

oluliseks osaks olnud vaidlusaluse mänguväljakuga.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud faktilised

asjaolud peavad olema kohtule esitatud tõenditega tõendatud ja kontrollitavad. TsMS § 229 lg

1 kohaselt teeb kohus esitatud tõendite alusel kindlaks poolte nõuded ja vastuväited või nende

puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

väide on tõendatud või mitte. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja selgitanud, et võttis

ühendust enne enampakkumise toimumist kinnistut müünud kohtutäitur Arvi Pink’iga, kes

kinnitas, et enampakkumisel müüakse kinnisasja ilma sellel oleva vallasvarata. Kohtu

hinnangul on eeltoodud väide tõendamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Kohus asub seisukohale, et antud juhul tuleb hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks ning

mänguväljaku atraktsioonide väljaandmiseks jätta rahuldamata.

TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata. Harju Maakohtu 09.11.2010 kohtumäärusega on rahuldatud hageja taotlus hagi

tagamiseks. Põhjusel, et kohus jätab hagi antud tsiviilasjas rahuldamata, tühistab kohus

09.11.2010 hagi tagamise, mille kohaselt keelati PIOÜ-l igasuguste toimingute ja tehingute

tegemine järgmiste esemetega: Kiigekonstruktsioon KELLUKE 2-kohaline {5 tk), Beebi

rippkiige komplekt, pealistatud ketid (tk 4), Toru REBASEURG {tk 2), Liivakast - 2000x2000

(tk 5), Vedrukiik NUBLU (tk 1), Pargipink NÕMME (tk 4), Mänguauto MERSU (tk 1),

Liumägi PÕLVA (tk 2), Liumägi PÄRNU {tk 1), Rippkiige komplekt, peaüstatud ketid (tk 6),

Kaalukük MULL-MULL (tk 2), Ronimistoru vedrudel (tk 2), Vedrukiik MAANTEEMUHK

(tk 1), Liumägi HAAPSALU (välistingimustesse) (tk 1), JUUSTUSEIN (tk 1), Pargipink

SAUE {tk 1), Keerdpoom USS (tk 1), Liumägi ELVA (tk 2), Aluskate - punane, paksus 40mm

(417 m2).

Tsiviilasja hindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja, kui hind ei

tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks

määratud. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hind 3093,32 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud

jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik