2-13-81/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-81

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30. aprill 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-81

Tsiviilasi

AS Eesti Post hagi Indrek Veskioja vastu 3249,72 euro

ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3501,31 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja AS Eesti Post (registrikood 10328799; asukoht

Pallasti 28, 10001 Tallinn), esindaja Kristin Kraft, e-post

kristin.kraft@post.ee;

kostja Indrek Veskioja (isikukood 38505262727; elukoht

XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Eesti Post hagi Indrek Veskioja vastu.

2. Välja mõista Indrek Veskiojalt AS Eesti Post kasuks 3249 (kolm tuhat kakssada

nelikümmend üheksa) eurot ja 72 senti, millest 3246,36 eurot on põhinõue ja 3,36 eurot

intress.

3. Välja mõista Indrek Veskiojalt AS Eesti Post kasuks viivis põhinõudelt 3246,36 eurot

alates 04.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP

intress + 7% aastas).

4. Jätta menetluskulud Indrek Veskioja kanda.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

2(4)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5)

Kuno Veskioja saatis Indrek Veskiojale (kostja) 2000 rootsi krooni, mille viimane soovis kätte

saada Tartu Kesklinna postkontorist 27.11.2012, täites selleks vajalikud dokumendid. AS Eesti

Post (hageja) klienditeenindaja oleks pidanud kostjale välja maksma 221,67 eurot, kuid eksis

Western Union arvutiprogrammi andmeid sisestades valuuta osas, valides väljamakstavaks

valuutaks euro asemel eesti krooni. Sellest tulenevalt maksti kostjale välja 3468,03 eurot, seega

3246,36 eurot rohkem. Hageja on teatanud kostjale ekslikult välja makstud summast ning kostja

on lubanud talle enammakstu tagastada, kuid ei ole oma lubadust täitnud. Alates 27.11.2012 kuni

03.01.2013 alusetult kostja kasutuses olnud 3246,36 eurolt on hageja arvestanud intressi

seadusjärgses määras. Hageja arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud intress 3,36 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 3249,72 eurot (põhinõue

3246,36 eurot ja intress 3,36 eurot) ning lisanduva intressi seadusega sätestatud suuruses

põhinõudelt 3246,36 eurot alates 04.01.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lisas avaldusele koopiad 27.11.2012 Western Union raha saamise blanketist ja kviitungist

ning 27.11.2012 tehingu üksikasjade kokkuvõttest (tl 6-9).

Kostja vastus hagile (tl 32, 34)

Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja midagi valesti teinud ja seetõttu jääb

talle arusaamatuks, miks pöördus hageja tema vastu kohtusse. Kostjale maksti raha täpselt

niipalju nagu tal vaja oli ning selle summa kättesaamise kohta andis ta allkirja.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 44-46)

Hageja märkis, et Western Union raha saamise kviitung (To Receive Money) on allkirjastatud

kostja poolt. Sellega on kostja kinnitanud 3468,03 eesti krooni kättesaamist. Kuivõrd aastal 2012

oli Eestis käibel euro, siis toimus reaalne väljamakse eurodes ning kostja on kinnitanud

3468,03 euro kättesaamist. Kostja märkis omakäeliselt Western Union raha saamise blanketil, et

saadavaks summaks on 2000 rootsi krooni. Ka hiljem Facebooki kirjavahetuses kinnitas kostja,

et ootas 2000 rootsi krooni saamist. 3468,03 euro saamine oleks eeldanud ca 29 800 rootsi

krooni saatmist saatja poolt. Kostja, kellel on varasem kokkupuude valuutakursside erinevustest

tulenevate asjaoludega, mõistis või oleks pidanud kohe mõistma klienditeenindaja eksimust ja

oluliselt suurema summa väljastamist. Seega tuleb eeldada, et kostja on käitunud hageja suhtes

pahatahtlikult.

Hageja lisas vastusele koopiad poolte vahelisest kirjavahetusest Facebookis ja AS Eesti Post

Western Unioni vastuvõtmise ja väljastamise klienditeenindusletis juhendist (tl 47-60).

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja

kirjalikus menetluses (tl 40-41).

2. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 27.11.2012 hagejale taotluse temale Kuno

Veskioja poolt saadetud 2000 rootsi krooni kättesaamiseks, täites selleks Western Union raha

saamise blanketi kaks vasakpoolset tulpa (tl 9) vastavalt Western Unioni vastuvõtmise ja

väljastamise klienditeenindusletis juhendi (tl 50-60) p-le 6.1. Sellest tulenevalt oli hagejal

kohustus kostjale välja maksta ja kostjal oli õigus hagejalt saada 221,67 eurot (tl 7). Samas on

kostja Western Union raha saamise kviitungil (To Receive Money) (tl 8) kinnitanud

3468,03 eesti krooni kättesaamist. Vaidlust ei ole selles, et aastal 2012 oli Eestis käibel euro.

Seega sai reaalne väljamakse toimuda eurodes ning seetõttu tuleb lugeda, et kostja on 27.11.2012

kinnitanud 3468,03 euro kättesaamist.

3(4)

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 sätestab, et isik peab VÕS 52. peatükis (alusetu rikastumine)

sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS

§ 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või

tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 1

esimesele lausele võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul saajalt tagasi nõuda saadu ja

sellest saadud kasu.

Hageja on esitanud kostja vastu alusetu rikastumise nõude, mis on suunatud olematu kohustuse

täitmiseks teisele isikule üleantu tagastamisele. Kuna antud juhul puudub kostjal, kelle suhtes

kohustus ekslikult täideti 221,67 euro asemel 3468,03 euro ulatuses, õigustus saadud

3246,36 eurot (3468,03 – 221,67 = 3246,36) endale jätta, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhinõue 3246,36 eurot. Hageja nõuet välistavad eeldused VÕS § 1028 lg 2 järgi

käesolevas asjas puuduvad.

Kohus märgib, et kostja on hagile üldsõnaliselt vastu vaielnud (tl 32, 34), kuid samas ei ole

kostja vaidlustanud ühtegi hageja faktilise asjaolu kohta esitatud väidet ega esitanud

kohtumenetluses ka vastuväiteid, mis välistaksid hageja nõude maksmapaneku.

4. VÕS § 1035 lg 3 p 2 kohaselt peab saaja VÕS § 1035 lg-tes 1 ja 2 nimetatud juhtudel maksma

saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses ehk VÕS §-s 94 sätestatud suuruses.

Kohus selgitab, et VÕS § 1035 lg-d 1 ja 2 näevad ette pahauskse rikastumisvõlgniku

kõrgendatud vastutuse üleandmise aluse puudumisest teadmise korral ja lg 3 näeb ette

kõrgendatud vastutuse tagajärjel tekkivad kohustused.

Western Union raha saamise blanketist nähtuvalt avaldas kostja 27.11.2012 tahet saada

postkontorist kätte rahasumma, mis vastab 2000 rootsi kroonile, kuivõrd kostja märkis

oodatavaks summaks ja valuutaks just 2000 rootsi krooni (tl 9). Ka hiljem Facebooki

kirjavahetuses on kostja kinnitanud, et ootas 2000 rootsi krooni saamist (tl 48). Saades

27.11.2012 klienditeenindajalt 3468,03 eurot oodatava 221,67 euro asemel, teadis kostja kohtu

hinnangul seega, et on saanud hagejalt 3246,36 eurot rohkem, ometi ei teavitanud kostja

teenindajat eksimusest. Kohus leiab, et sellist kostja käitumist saab lugeda pahauskseks, mistõttu

on põhjendatud hageja poolt nõude esitamine VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel.

Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale intressina 3,36 eurot ajavahemiku 27.11.2012

kuni 03.01.2013 eest. Kostja ei ole hageja intressi arvestusele vastu vaielnud, mistõttu rahuldab

kohus hageja nõude ning mõistab kostjalt intressi katteks hageja kasuks välja 3,36 eurot.

5. Hageja on hagis palunud alates 04.01.2013 kostjalt välja mõista lisanduva intressi seaduses

sätestatud suuruses kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kohus selgitab, et saadud rahalt arvestatakse intressi kuni saaja poolt alusetult omandatud raha

tagastamisega viivitusse sattumiseni, alates viivituse tekkimisest asendub intressi maksmise

kohustus VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise maksmise kohustusega. Viivitus saadu

väljaandmisel tekib siis, kui alusetult rikastunud isik pärast tema vastu nõude esitamist saadut

mõistliku aja jooksul välja ei anna (VÕS § 82 lg 3). Sarnasele tulemusele on jõudnud Riigikohus

lahendis nr 3-2-1-54-08. Kuna antud juhul oli alusetu soorituse esemeks raha ja soorituse saaja

ehk kostja vastutab ka VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi, on hagejal alates alusetu rikastumise

väljaandmise nõude esitamisest õigus nõuda intressi (VÕS §-s 94 sätestatud suuruses) asemel

viivist (VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses).

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul

kohaldub viivise seadusjärgne määr (VÕS § 113 lg 1 teine lause), so EKP intress + 7% aastas.

4(4)

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud, sest viivise rakendumine

on sõltunud kostjast enesest – kostja ei ole pärast tema vastu nõude esitamist alusetult saadut

mõistliku aja jooksul välja andnud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisanduv viivise

seadusjärgses määras põhinõudelt 3246,36 eurot alates 04.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni.

6. Kokkuvõttes loeb kohus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks

3249,72 eurot (3246,36 eurot põhinõude ja 3,36 eurot intressi katteks). Lisaks mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise põhinõudelt 3246,36 eurot alates 04.01.2013 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, rahuldades hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik