2-13-10505/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-13-10505

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Pille Aver

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprillil 2013.a, Narva

Kohtuasja number

2-13-10505

Kohtuasi

G.C hagi X.F vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: G.C (IK XXX), elukoht XXX; e-post: XXX

Kostja: X.F (XXX), täpsed andmed kostja kohta hagiavalduses

puuduvad

RESOLUTSIOON

1. Keelduda G.C hagi X.F vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes menetlusse

võtmisest.

2. Jätta G.C taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata.

3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses G.C kanda.

4. Tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale G.C-le .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt

tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Kui määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-

toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

1(4)

2-13-10505

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

G.C esitas 05.03.2013 Viru Maakohtule hagiavalduse X.F vastu moraalse kahju hüvitamise

nõudes. Koos hagiavaldusega on esitatud kohtule taotlus menetlusabi saamiseks.

Hageja palub mõista kostjalt välja hagejale tekitatud moraalne kahju summas 40 000 eurot oma au

ja eneseväärsuse ning töövõimelisuse taastamiseks.

Viru Maakohus oma 15.03.2013.a määrusega jättis hagiavalduse käiguta hagiavalduses puuduste

kõrvaldamiseks, s.o hageja selgelt väljendatud ja täpsustatud nõude esitamiseks ja nõude aluseks

olevate asjaolude täpsustamiseks, kostja andmete ja tõendite esitamiseks, tunnistaja ülekuulamise

põhjuste selgitamiseks ning puuduolevate tõendite esitamiseks. Hageja on selle kohtumääruse

18.03.2013 kätte saanud.

G.C esitas 01.04.2013 Viru Maakohtule parandatud hagiavalduse X.F vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes summas 32000 eurot ja varalise kahju hüvitamise nõudes summas 8000 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

Kohus tuvastas, et hagiavalduses esinevad puudused ei võimalda hagiavaldust menetlusse võtta,

kuna hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagiavalduse vormile ja sisule

sätestatud nõuetele.

Vastavalt TsMS § 363 lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele

andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi

alus); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevad asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu

millise tõendiga tõendada soovitakse; hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma

maksmisele jm. TsMS § 371 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud

muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

Hageja oli hoiatatud, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hageja ei kõrvalda kohtu

tähtajaks hagiavalduses kohtu märgitud puuduseid.

Kohus on tuvastanud, et hageja kohtu nõuet hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks kohtu

määratud tähtajaks täielikult ei täitnud.

Hagiavalduse sisust nähtuvalt nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 32000

eurot ja varalise kahju hüvitamise nõudes summas 8000 eurot.

Kohus selgitas hagejale oma 15.03.2013.a määrusega, et hüvitise määramisel tuleb arvestada

võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg-s 2 sätestatuga. VÕS § 134 lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest,

samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse korral tuleb õigustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise

raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

2(4)

2-13-10505

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel, tuleb hagejal teha selgeks, milles selline kahju

seisneb, st missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga

kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-34-05).

Et hageja nõue oleks selge, tuleb hagis konkreetselt ära näidata, milles seisneb hageja

mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud

isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitise põhistamiseks tuleb ära

näidata kahjulikud tagajärjed, mis on tekkinud kostja tegevuse tulemusel.

Hageja peab tõendama, et just kostjapoolse tegevuse tõttu on hagejale põhjustatud kahju, mille eest

kostja peab vastutama. Kostja ei pea vastutama selle eest VÕS § 127 lg-ga 2 järgi, mille kohaselt

kahju ei tule hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte

eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

Seega peab hageja välja tooma neid asjaolusid, millest nähtuks kostjapoolne õigusvastane tegevus,

s.t hageja peab tõendama, et just kostjapoolse käitumise tagajärjel hageja suhtes on hagejale

tekitatud mittevaraline kahju.

G.C esitas 01.04.2013 Viru Maakohtule parandatud hagiavalduse, milles puuduvad asjakohaseid

andmeid, mis tõendavad kahjulikku tagajärge hagejale.

Hagiavaldusele on ainult lisatud 27.03.2013 SA Narva Haigla saatekiri statsionaarsele ravile ja

25.03.2013 perearsti tõendit hageja tervisliku seisundi kohta, mis ei tõenda ega põhjenda

kahjulikku tagajärge 07.veebruaril 2012 hagejale.

TsMS § 3401 lg 1 ja 2 kohaselt, kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis

ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega

hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui

hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse

võtmast.

Kuna hageja ei ole puudusi täielikult kõrvaldanud, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda.

Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb

märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Avaldus koos lisadega tuleb tagastada avaldajale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud

kohtu menetluses.

Koos hagiavaldusega on esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse.

TsMS § 181 lg 1 p 2 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus

eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 kohaselt menetluses

3(4)

2-13-10505

osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult

veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud.

Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning lähtuvalt ülaltoodust ei näe

kohus praeguses sõnastuses esitatud hagiavaldus võib olla õiguslikult perspektiivitu.

Seetõttu jätab kohus G.C taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse

võtmast ja tagastab selle.

Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt/

Pille Aver

Kohtunik

4(4)