2-13-8609/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26. aprill 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-8609

Tsiviilasi

XXXOÜ ja XXXOÜ hagi XXX vastu õiguse

tuvastamiseks domeeninimele XXX

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX

Hageja II: XXXOÜ, registrikood XXX asukoht XXX

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene

Varul, e-post rene@advokaadid.ee

Kostja: XXX, registrikood XXX, XXX

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX,

e-post XXX

Kostja lepingulised esindajad: Tiina X, Gunnar X,

e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata

hagejate XXXOÜ

(registrikood XXX)

ja XXXOÜ

(registrikood XXX) hagi kostja XXX (registrikood XXX) vastu nõudega

tunnustada hagejate õigust domeeninimele XXX.

2. Rahuldada poolte 15. aprilli 2013 taotlused ja võtta tsiviilasja toimikusse hagejate

seisukoha lisad nr 1–3 ja kostja seisukoha lisad nr 1–6.

3. Tühistada 21. veebruari 2013 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu

alates otsuse jõustumisest.

4. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

2-13-8609

2 (7)

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXXOÜ (edaspidi „hageja I”) ja XXXOÜ (edaspidi „hageja II”, koos „hagejad“) esitasid

21. veebruaril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse XXX (edaspidi

„kostja”) vastu nõudega tunnustada hagejate õigust domeeninimele XXX (edaspidi ka

„vaidlusalune domeeninimi“). Sellega soovivad hagejad vältida XXX(edaspidi „EIS”) juures

asuva domeenivaidluste komisjoni 8. veebruari 2013. aasta otsuse nr 12-1a-288 (edaspidi

„vaidlusalune otsus“) täitmist.

2. Kohus võttis hagiavalduse 22. veebruari 2013. aasta määrusega menetlusse ja rahuldas

sama määrusega hagejate taotluse hagi tagamiseks. Kostja esitas 8. märtsil 2013 vastuse

hagile ja hagejad esitasid 22. märtsil 2013 arvamuse kostja vastuse kohta.

3. Kohus määras 8. aprilli 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu

määratud tähtajaks täiendavad tõendid ja seisukohad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hagejate väited

4. Hagejad märgivad oma nõude toetuseks kokkuvõtvalt järgmist:

− domeeninimi XXX ei ole identne kostja ärinimega XXX, seda muu hulgas ärinimes

sisalduva sõna „sihtasutus“ tõttu. Nimede identsus tähendab 100%-list samasust;

− vaidlusalune domeeninimi ei ole identne kostja kaubamärgiga, sest kostja

kaubamärgina on kaitstud eelkõige graafiline tähis (rohelist ja valget värvi noolega

puu). Sõna “ERAMETSAKESKUS” ei ole saanud eraldi kaitset ja ilmselt ei olegi

võimalik sellele sõnale eraldi kaubamärgiõigust saada;

− hageja I on andnud vaidlusaluse domeeninime allkasutada tasuta kasutamise

kokkuleppe alusel hagejale II ja mingit rahalist kasu hageja I sellest ei saa – tegemist

on omavahelise mittetulundusliku koostööga;

2-13-8609

3 (7)

− hageja I registreerijana ei pea isiklikult domeeninime kasutama, tegelik kasutamine

hõlmab ka domeeni allkasutusse andmist;

− vaidlusalust domeeninime kasutab hageja II, kes on metsandusvaldkonnas tegutsev

äriühing. Domeeni alla on koondunud hulk Lõuna-Eesti erametsaomanikke, see

domeen on saanud tuntuks ja funktsioneerib. Domeen ei ole eksitav, kuna selle kaudu

osutatakse

teenust,

mis

vastab

mh

domeeninimele,

st

tegemist

on

metsandusvaldkonnaga.

5. Menetluskulud paluvad hagejad panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− kostja on 1999. aastal Eesti Vabariigi poolt loodud sihtasutus, mille eesmärgiks on

metsaomanike

kompetentsi

tõstmine

ning

keskkonnasõbraliku

ja

efektiivse

erametsanduse edendamine. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Keskkonnaministeerium;

− kostjale kuulub 1. novembril 2007 registreeritud kaubamärk ERAMETSAKESKUS

(reg.nr 44444), registreering on kehtiv kuni 1. novembrini 2017;

− vaidlusalune domeeninimi on identne kostja kahe varasema õigusega: õigusega nimele

ja kaubamärgist tuleneva ainuõigusega. Sihtasutuse nimes sisalduv täiend

„sihtasutus“ on seadusest tulenev üldine täiend, mida ei saa lugeda nime ja

domeeninime erinevuseks. Registreeritud kaubamärgi ERAMETSAKESKUS kaitse

laieneb lisaks kaubamärgi visuaalsele kujutisele ka organisatsiooni nimele;

− hagejal I puudus õigus vaidlusaluse domeeninime registreerimiseks;

− hagejad kasutavad vaidlusalust domeeninime pahauskselt.

7. Menetluskulud palub kostja panna hagejate kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus solidaarselt hagejate kanda.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

10. Kohtu määratud tähtaja jooksul esitasid pooled täiendavaid tõendeid ega esitanud selles

osas vastastikku vastuväiteid. Kohus võtab poolte esitatud täiendavad tõendid toimikusse.

Hagejad esitasid 15. aprillil 2013 koos tõenditega ka ärakirja 8. aprilli 2013. aasta

kohtumäärusest. Kuna määrus on toimikus samasugusel kujul varasemalt olemas, siis kohus

hagejate esitatud ärakirja toimikusse ei lisa. Tulenevalt ärakirja elektroonilisest esitamisest ei

ole vaja seda hagejatele tagastada (Riigikohtu 13. veebruari 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-140-07, p 43).

11. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejatel on õigus tippdomeeni .ee teise taseme

domeeninimele XXX. Hagejad leiavad, et neil on õigus vaidlusalune domeeninimi

registreerida ja seda kasutada. Kostja leiab kokkuvõtvalt, et vaidlusaluses domeeninimes

sisalduv alamdomeen „erametsakeskus“ on identne tema (varasema) nime ja kaubamärgiga,

mistõttu tal on õigus nõuda domeeninime endale üleandmist.

12. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude ja sündmuste käigu üle:

2-13-8609

4 (7)

− Eesti maatunnusega tippdomeeni .ee haldava organisatsiooni EIS elektroonilise

andmebaasi (WHOIS-andmebaas) andmetel on hageja I (tlk 47–48) registreerinud

domeeninime XXX 30. jaanuaril 2012 enda nimele;

− vaidlusaluse domeeninime tegelik kasutaja on äriregistris 6. veebruaril 2012

registreeritud

hageja II,

kelle

registreerimise

avaldus

esitati

registripidajale

30. jaanuaril 2012 (tlk 49–50);

− kostja (tlk 44–46) on 1999. aastal Eesti Vabariigi poolt loodud sihtasutus, kelle

eesmärgid seonduvad metsandusvaldkonnaga;

− kostjale kuulub 1. novembril 2007 registreeritud kaubamärk ERAMETSAKESKUS

(reg.nr 44444), mille registreering on kehtiv kuni 1. novembrini 2017 (tlk 42–43);

− kostja nõudis vaidlusaluse domeeninime talle üleandmist, aga pooled ei saavutanud

omavahel selles osas kokkulepet (tlk 51–63);

− kostja esitas 27. novembril 2012 vaidlustusavalduse Domeenivaidluste Komisjonile

(edaspidi „komisjon“), kes vaidlusaluse otsusega otsustas anda domeeninimi XXX üle

kostjale (tlk 11–16).

13. Riigikohus on sedastanud, et Eestis kehtivates õigusaktides ei ole domeeninimedega ega

Internetiga seonduvaid eraõiguslikke küsimusi lähemalt reguleeritud (30. märtsi 2006. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 47). Sellest järeldas Riigikohus, et tippdomeeni .ee

haldamiseks kehtestatud eeskirjad võivad olla aluseks domeeninimedega seonduva vaidluse

lahendamisel kohtus (ibid ja p 48). Kohus tõdeb, et õiguslik olukord ei ole praeguseks

märkimisväärselt muutunud. Ka pooled on oma väidete põhjendamisel lähtunud EIS nõukogu

29. juuni 2010. aasta otsusega heaks kiidetud Domeenivaidluste Komisjoni Reglemendist

(kättesaadav http://www.eestiinternet.ee/public/Domeenivaidluste_komisjoni_reglement.pdf,

edaspidi „reglement“). Reglemendi p 1.2 kohaselt on selle aluseks EIS nõukogu poolt

29. juunil 2010 heaks kiidetud domeenireeglite p 11.1. Eelneva põhjal saab kohus lisaks

muudele õigusaktidele arvestada vaidluse lahendamisel reglemendi ja domeenireeglitega.

Vaidluse asjaolud pärinevad ajast alates 30. jaanuarist 2012 ja enne 1. märtsi 2013, seega on

asjakohased sel ajal kehtinud reeglid (heaks kiidetud EIS nõukogu 13. aprill 2011. aasta

otsusega, kättesaadav http://www.eestiinternet.ee/public/Domeenireeglid_13. aprilli 2011.pdf,

edaspidi

„domeenireeglid“).

Eelviidatud

otsuses

leidis

Riigikohus

täiendavalt,

et

domeeninime puudutava vaidluse lahendamisel on asjakohane juhinduda ka vastavast

rahvusvahelisest praktikast niivõrd, kuivõrd see ei ole Eesti seadusega vastuolus (p 51

esimene lõik). Muu hulgas sel alusel saab kohus arvesse võtta komisjoni 28. aprilli

2004. aasta määruse (EÜ) nr 874/2004, millega kehtestatakse tippdomeeni .eu rakendamise ja

kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted (ELT L 162, lk 40; ELT

eriväljaanne 13/34, lk 825, edaspidi „määrus nr 874/2004“) rakendamise praktikat.

14. Domeenireeglite p 1.3 järgi kohaldatakse neid kõigile domeeninimedele ja p 1.4 kohaselt

reguleerivad need muu hulgas tüüptingimustena EIS ja registreerija vahelist õigussuhet, sh

õiguste teostamist ja kohustuste täitmist. Registreerija on sealjuures isik, kelle nimele on

domeeninimi registreeritud või kes selle registreerimist taotleb (p 2.10). Domeenireeglite

p-dest 4.1.5.4 ja 11.1 tuleneb, et registreerija osaleb komisjoni menetluses vastavalt

reglemendile ning registreerija kohustub nimetatud reglementi järgima. Reglemendi p 5.1

alusel võib isik (vaidlustaja) esitada komisjonile vaidlustusavalduse, kui domeeninimi on

tema õigusi rikkuv reglemendi p 15.4 mõistes. Reglemendi p 15.4 näeb ette, et komisjon

rahuldab otsusega vaidlustusavalduse, kui vaidlustaja tõendab, et domeeninimi on identne või

eksitavalt sarnane vaidlustaja varasema õigusega (alapunkt a), ja domeeninimi oli

registreeritud ilma, et registreerijal oleks olnud õigust või õigustatud huvi domeeninimele

(alapunkt b), või domeeninimi oli registreeritud või on kasutusel pahauskselt (alapunkt c).

Eelviidatud punktis a viidatud varasem õigus on reglemendi p 2.11 järgi muu hulgas Eestis

2-13-8609

5 (7)

kehtiv registreeritud kaubamärk ja juriidilise isiku Eestis registrisse kantud nimi. Tulenevalt

eeltoodust ja kostja vastuväidetest peab kohus käesolevas asjas esmalt kontrollima, kas

domeeninime XXX registreerimine ja kasutamine rikub kostja õigust nimele (järgnevas p 15)

ja/või kostja kaubamärgist tulenevat ainuõigust (p 16).

15. Erinevalt äriseadustiku (ÄS) § 15 lg 1 esimesest lausest ei anna sihtasutuste seadus (SAS)

sihtasutuse nimele üldjuhul nii ulatuslikku kaitset. SAS § 3 lg 1 sätestab, et sihtasutuse nimi

peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste

nimedest. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et sihtasutuse nimi ei või olla eksitav

sihtasutuse eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Kolmanda lõike järgi peab

sihtasutuse nimi sisaldama täiendit „sihtasutus“. Kohus leiab siiski, et reglemendi p 15.4

alapunkti a ja p 2.11 tõttu on domeenivaidlustes muu hulgas sihtasutuse nimel samaväärne

kaitse nagu äriühingute puhul ette nähtud ÄS § 15 lg 1 esimeses lauses. Kohus ei nõustu

hagejate väitega, et sihtasutuse puhul peaks nime identsuse tuvastamisel arvestama nime

osana kohustuslikku sõna „sihtasutus“. Sellist põhimõtet pole rakendatud ka äriühingute

nimede puhul (nõudes või eeldades nt sõnade „osaühing“ või „aktsiaselts“ sisaldumist

domeeninimes). Kohus ei tähelda Euroopa Liidu Kohtute (st Üldkohtu ja Euroopa Kohtu)

praktikat nt määruse nr 874/2004 art 10 lg 1 teise lõigu ja lg 2 kohaldamisel, mille järgi

„täielik nimi“ peaks tähendama nime koos ühingu või isiku liiki tähistava väljendiga. Eelneva

põhjal leiab kohus, et domeeninime XXX registreerimine ja kasutamine rikub kostja õigust

nimele XXX. Kuna täiendit „sihtasutus“ ei tule kohtu hinnangul arvestada kostja nime ja

domeeninimes sisalduva alamdomeeni võrdlemisel, siis tuvastab kohus, et vaidlusalune

domeeninimi on identne kostja nimega.

16. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata

kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või

sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või

teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi

äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud

kaubamärgiga. Kohtud on KaMS § 14 lg 1 sätestatud terminit „äritegevus“ tõlgendanud

laiendavalt. KaMS § 14 lg 2 loetletud tegevusi tuleb pidada äritegevuseks, kuid seadus

sätestab loetelu avatuna. Äritegevuseks selles tähenduses võib pidada muu hulgas ka

kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. Hagejad on

leidnud, et sõna “ERAMETSAKESKUS” ei ole saanud eraldi kaitset ja ilmselt ei olegi

võimalik sellele sõnale eraldi kaubamärgiõigust saada. Kohus sellega ei nõustu. Kostja

kaubamärk „ERAMETSAKESKUS“ on registreeritud kujutismärgina muu hulgas kujutise

klassis nr 27. 05. 11 (ühe või mitme joonega alla- või ülejoonitud, raamitud või eraldatud

tähed). Sellisel juhul ei saa kostja kaubamärgist tuleneva ainuõiguse ulatust hinnata ilma

sõnalise osata. Lähtuvalt Euroopa Kohtu praktikast tuleb näiteks seda, kas tähise

kasutamisega kasutatakse ära kaubamärgi eristusvõimet või mainet, hinnata igakülgselt kõiki

antud juhtumi asjaolusid silmas pidades (18. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C-487/07:

L’Oréal jt, EKL 2009, lk I-5185, punkt 44, ja 10. mai 2012. aasta otsus kohtuasjas C-100/11 P:

Helena Rubinstein ja L'Oréal vs. OHIM, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 94).

Niisamuti otsustas Euroopa Kohus 16. septembri 2004. aasta otsuses kohtuasjas C-329/02 P:

SAT.1 vs. OHIM (EKL 2004, lk I-8317, p 35), et kombineeritud kaubamärgi eristusvõime

olemasolu hindamisel tuleb tugineda keskmisel tarbijal sellest kaubamärgist tekkivale

üldmuljele, mitte oletusele, et osad, millel eraldi puudub eristusvõime, ei või kombineerituna

olla eristusvõimelised (Euroopa Kohtu 30. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas C-286/04 P:

Eurocermex vs. OHIM, EKL 2005, lk I-5797, p 26). Kohus nõustub kostjaga, et asjakohane

on viide Üldkohtu seisukohale 14. juuli 2005. aasta otsuses kohtuasjas T-312/03: Wassen

International vs. OHIM (EKL 2005, lk II-2897, p 37), et kui kaubamärk koosneb sõnalistest ja

kujutisosadest, tuleb esimesi pidada eristusvõimelisemateks kui viimaseid, kuna keskmisel

2-13-8609

6 (7)

tarbijal on antud kaubale lihtsam viidata selle nime välja öeldes, kui selle kujutisosa

kirjeldades (samal seisukohal ka hiljem nt 9. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-363/06:

Honda Motor Europe Ltd vs. OHIM (EKL 2008, lk II-2217, p 30)). Sellest järeldab kohus, et

domeeninime XXX registreerimine ja kasutamine rikub kostja kaubamärgist tulenevat

ainuõigust. Keskmisele tarbijale, kelleks kohus loeb interneti kasutava metsandusest

huvituvad isikud, ei ole vaidlusalune domeeninimi ja kostja kaubamärk eristatavad, vaid

näivad pigem identsetena. Kuna vaidlusaluses domeeninimes sisalduv alamdomeen ühtib

kostja kaubamärgi sõnalise osaga, siis tuvastab kohus, et need on identsed.

17. Kohus tuvastas eelnevas, et domeeninimi XXX on identne hageja varasema õigusega

reglemendi p 15.4 alapunkti a tähenduses. Reglemendi p 15.4 alapunktid on loetletud mõneti

ebaselgelt, aga kohtu tõlgenduse kohaselt tuleb alati kontrollida alapunkti a ja sellele lisaks

alternatiive b või c (vt võrdluseks määruse nr 874/2004 art 21 lg 1 sõnastus). Selline on olnud

ka komisjoni praktika (nt vaidlusaluse otsuse p 4 viimane lõik).

18. Reglemendi p 15.5 sisaldab näidisloetelu asjaoludest, millest võib nähtuda registreerija

õigus või õigustatud huvi reglemendi p 15.4 alapunkti b tähenduses. Kohtu hinnangul on

alapunkti b osas tõendamiskoormis hagimenetluses erinev reglemendi p-st 15.4. TsMS § 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Domeeni

registreerimise ja kasutamise õiguse või vastava huvi olemasolu on hagejate väide, järelikult

lasub neil ka vastav tõendamiskoormus. Hagejad tuginevad oma väidetavale õigustatud huvile

ja loevad selle tõendatuks reglemendi p 15.5 alapunktide a ja c järgi.

19. Esiteks leiavad hagejad, et p 15.5 alapunktis a nimetatud domeeninime „tegelik

kasutamine“ hõlmab ka domeeninime allkasutusse andmist (sh väljarentimist ja tasuta

kasutada andmist). Kostja ei ole selles osas selgelt seisukohta esitanud. Kohtu hinnangul on

sõna „kasutama“ tõlgendamisel asjakohane uurida domeenireeglite p 4.1.8, mille kohaselt

üldjuhul registreerija vastutab ühtviisi tema enese nimele registreeritud domeeninime ja kõigi

selle domeeninime alamdomeene kasutavate kolmandate isikute tegevuse või tegevusetuse

eest. Hagejate vahel on sõlmitud tasuta kasutamise leping (tlk 17). Võlaõigusseaduse § 389

sätestab, et tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele

isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48

kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Seega

on domeeninime kasutamise õigus põhimõtteliselt selline, mida tehinguid käsitlevate

õigusnormide järgi saab kasutusse anda. Sellest järeldab kohus, et reglemendi p 15.5

alapunktis a domeeninime „tegelik kasutamine“ hõlmab ka domeeninime allkasutusse

andmist. Lisaks on hagejad tõendanud mõistlikud kulutused ja tegevuse vaidlusaluse

domeeninime all veebilehe kasutamise tehniliseks võimaldamiseks (tlk 9–10).

20. Siiski ei piisa „tegelikuks kasutamiseks“ reglemendi p 15.5 alapunkti a tähenduses

igasugusest kasutamisest, vaid see peab toimuma seoses kauba või teenuse pakkumisega ja

enne vaidluse tekkimist. Hagejad ei ole tõendanud, et vaidlusaluse domeeninime all

kujundatud veebileht oleks tegelikult kasutusel seoses kauba või teenuse pakkumisega.

Hagejate esitatud arved (tlk 126–134) kajastavad tegevust pärast vaidluste tekkimist, st pärast

vaidlustusavalduse esitamist 27. novembril 2012. Hageja II ja BMI Agency OÜ vaheline

leping (tlk 115–118) on küll sõlmitud enne vaidlustusavalduse esitamist, aga sellest ei nähtu

vaidlusaluse domeeninime kasutamine. Domeeninimega XXX kättesaadaval veebilehel

avaldatu (tlk 103–109) ei viita domeeninime tegelikule kasutamisele hageja II poolt seoses

kauba või teenuse pakkumisega. Veebilehelt ei nähtu ühegi kauba või teenuse tegelikku ja

sisulist pakkumist. Hageja II koostatud nimekiri (tlk 136) ei seondu mingil viisil veebilehe

ega domeeninime kasutamisega. Samuti ei seondu kasutusse andmine hageja I poolt kauba

või teenuse pakkumisega siinkohal uuritavas tähenduses. Seega ei ole tõendanud, et hagejad

2-13-8609

7 (7)

oleksid vaidlusalust domeeninime tegelikult kasutanud seoses kauba või teenuse pakkumisega

või teinud selleks tõendatavaid ettevalmistusi.

21. Teiseks väidavad hagejad, et nad kasutavad vaidlusalust domeeninime reglemendi p 15.5

alapunktis c kirjeldatud viisi, st seaduslikult ja mittetulunduslikul eesmärgil ning ausalt,

kavatsuseta eksitada tarbijaid või kahjustada või ära kasutada kostja või tema varasema õiguse

mainet. Hagejate väitel kasutab domeeninime XXX hageja II, kes on metsandusvaldkonnas

tegutsev äriühing. Tuleb eeldada, et äriühing kasutab tema käsutuses olevaid vahendeid

tulunduslikul eesmärgil. Kohus tuvastas eespool, et kasutamine reglemendi p 15.5 alapunkti a

tähenduses võib olla ka kasutusse andmine. Samas leiab kohus, et sarnaselt tegeliku kasutuse

hindamisega tuleb domeenireeglite p 4.1.8 tõttu ka kasutamise eesmärki hinnata tervikuna, st

sellisena nagu domeeninimega tähistatud veebilehekülge selle võimalikele kasutajatele

kasutamiseks pakutakse. Kohtul puudub alus hinnata hageja II tegevust mittetulunduslikuks.

Hageja II põhitegevusalaks on äriregistris märgitud metsmajandust abistavad tegevusalad

(tlk 49). Kuigi kõnealuse veebilehe sisu ja kujundus ei viita tegelikule kasutamisele, siis

nähtub sellest ometigi hageja II äriline huvi metsa, raieõiguse ja metsamaterjali ostmise vastu

(tlk 104

ja 105).

Kuna

kohus

ei

tuvasta,

et

hagejad

kasutaksid

domeeninime

mittetulunduslikul eesmärgil ja domeeninime reglemendi p 15.5 alapunkti c loetelu on

kumulatiivne (st kõik tingimused peavad olema täidetud korraga), siis ei ole vaja kontrollida

samas märgitud teiste tingimuste täidetust.

22. Eelneva põhjal ei leidnud tõendamist hagejate väited nende õigustatud huvi kohta

vaidlusaluse domeeninimele. Järelikult on täidetud reglemendi p 15.4 alapunktide a ja b

tingimused, kostjal on nõue vaidlusaluse domeeninime talle üleandmiseks ning komisjon on

vaidlustusavalduse põhjendatult rahuldanud. Hagi jääb seetõttu rahuldamata.

23. Vastuseks kostja 15. aprilli 2013 seisukoha p-s 3 märgitule selgitab kohus, et WIPO

Arbitraaži- ja vahenduskeskuse (WIPO Arbitration and Mediation Center) 6. novembri

2001. aasta otsuse vaidlustusasjas nr D2001-0903: Oki Data Americas, Inc. vs. ASD, Inc.

osa 6 punkti B alapunktis b esitatud loetelu puudutab registreerija tegutsemist heas usus (bona

fide). Kuna kohus tuvastas, et tõendamata on hagejate õigus või õigustatud huvi

vaidlusalusele domeeninimele, siis ei tule enam kontrollida pahausksust reglemendi p 15.4

alapunkti c tähenduses (vt eespool p 17). Samuti jätab kohus arvestamata poolte muud väited

pahausksuse või selle puudumise kohta.

24. TsMS § 442 lg 5 näeb muu hulgas ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tühistab

kohus TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise abinõu alates otsuse jõustumisest.

25. Kui kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hagejate kanda. Tulenevalt TsMS § 165 lg-st 1 ja võttes arvesse käesolevas vaidluses esitatut

– eelkõige hagejate ühist soovi jätkata domeeninime XXX kasutamist – määrab kohus, et

hagejad vastutavad kulude kandmise eest solidaarselt.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik