Legislator Case Law & Legislation
2-13-12387/12 AI generated

2-13-12387/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-13-12387/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja AŠ (isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 24. aprillil 2013.a Partnerid, Tatari 25, Tallinn, tel 664 0620, e-post maire.arm@kraaviab.ee).

Legislator headnote

AI generated

2-13-12387/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: aprillil 2013.a Partnerid, Tatari 25, Tallinn, tel 664 0620, e-post maire.arm@kraaviab.ee).

Keywords

AI generated
bank guarantee claim event bank resolution bank credit balance attachment of bank accounts savings deposit bankruptcy claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2013.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-12387

Tsiviilasi

AŠ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik: AŠ (isikukood XXX, elukoht XXX)

Võlgniku lepinguline esindaja: AP (XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Maire Arm (Advokaadibüroo Kraavi

& Partnerid, e-post maire.arm@kraaviab.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

22. aprill 2013.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AŠ avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja AŠ (isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 24. aprillil 2013.a

kell 14.00.

3. Nimetada AŠ pankrotihalduriks Maire Arm (Advokaadibüroo Kraavi &

Partnerid, Tatari 25, Tallinn, tel 664 0620, e-post maire.arm@kraaviab.ee).

4. Määrata AŠ võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07. mai 2013.a algusega

kell 13.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Määrata AŠ ajutise pankrotihalduri Maire Armi töötasuks 712,50 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 235,13 eurot, kokku 947,63 eurot ja hüvitada vajalike

kulutuste katteks 75 eurot.

8. Välja mõista võlgnikult AŠ Maire Armi kasuks ajutise halduri tasu kogusummas

947,63 eurot ja kulutuste hüvitis 75 eurot, kõik kokku 1 022,63 eurot.

9. Avaldada teade pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

AŠ esitas 18.03.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik

püsivalt maksejõuetu. AŠ on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

Harju Maakohtu 10.04.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas AŠ

ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Maire Arm esitas 18.04.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele

pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul vara, mille saaks arvestada pankrotimenetluse

hulka. Samuti puudub võlgnikul igakuine stabiilne sissetulek. Ajutisele haldurile teadaolevalt

on võlgnikul kohustusi vähemalt 84 751,39 euro ulatuses, s.h on suurimaks võlausaldajaks

GM, kelle sissenõutavaks muutunud nõude suuruseks on 63 551,19 eurot. Ajutise halduri

hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur

suutmatust tasuda kohustusi ning vara ja sissetulekute puudumine. Kuriteo tunnustega tegusid

ei ole ajutise menetluse käigus ilmnenud. Vara tagasivõitmise võimaluste kohta ajutisel

halduril andmed puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et

kuna AŠ on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb AŠ

pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud

aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus AŠ pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus

määrata ajutise halduri tasuks 712,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 235,13 eurot, kokku

947,63 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 75 eurot. Ajutine haldur palub 397 eurot

ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja

kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AŠ pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Maire Armi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et

ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 84 745,39

euro ulatuses ning pankrotivarasse arvatav vara ja igakuine stabiilne sissetulek puudub.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude

katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja

tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171

lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud

avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2

sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus AŠ pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb

halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 7,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 712,50 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 235,13 eurot, kokku 947,63 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste (päringud,

sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks palub ajutine haldur hüvitada

75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei

ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt

kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused

pankrotivarast. Seaduse kohaselt ei ole pankroti väljakuulutamisel võimalik ajutise halduri

tasu hüvitada riigi vahenditest (PankrS § 23 lg 4), samuti ei ole võimalik määrata ajutise

halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võlgnikule menetlusabi (PankrS § 65 lg 11 ja TsMS §

183 lg 2). Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 947,63 eurot ja

kulutuste hüvitis 75 eurot, kõik kokku 1 022,63 eurot, välja mõista võlgnikult AŠlt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik