2-12-54237/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-54237

Tsiviilasi

Saunakeskus OÜ kaebus Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi

tegevuse peale täiteasjas nr 158/2011/1934

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. veebruari 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Saunakeskus OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja)

–

Saunakeskus

OÜ

(rk: 11940700), esindaja advokaat Epp Landberg

Puudutatud isik – Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

18. veebruari 2013 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse

esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses on täiteasi nr 158/2011/1934 võlausaldaja

Danske Bank A/S Eesti filiaali nõudes OÜ Falange vastu. 10.09.2012 toimus OÜ-le Falange

kuuluva kinnistu (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4116431) müük

kordusenampakkumisel. Vastavalt 10.09.2012 kordusenampakkumise aktile oli parim pakkuja

Saunakeskus OÜ, kes tegi pakkumise summas 42 000 eurot. 26.09.2012 kuulutas kohtutäitur

kordusenampakkumise täitemenetluse seadustiku (TMS) § 99 lg 1 p 3 alusel nurjunuks, kuna

Saunakeskus OÜ ei tasunud ettenähtud tähtaja jooksul täies ulatuses ostuhinda.

28.09.2012

esitas

Saunakeskus

OÜ

kohtutäiturile

taotluse,

milles

palus

lugeda

Saunakeskus OÜ suuline taotlus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks esitatuks

õigeaegselt, alternatiivselt ennistada taotluse esitamise tähtaeg, pikendada ostuhinna tasumise

tähtaega 15 päeva võrra alates 26.09.2012, lugeda ostuhind tasutuks tähtaegselt ja tühistada

26.09.2012 koostatud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt.

Kohtutäitur vastas 04.10.2012, et jätab taotlused rahuldamata.

Saunakeskus

OÜ esitas

08.10.2012

kohtutäiturile

kaebuse,

milles

palus

lugeda

Saunakeskus OÜ suuline taotlus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks esitatuks

õigeaegselt, alternatiivselt ennistada taotluse esitamise tähtaeg, pikendada ostuhinna tasumise

tähtaega 15 päeva võrra alates 26.09.2012, lugeda ostuhind tasutuks tähtaegselt ja tühistada

26.09.2012 koostatud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt.

Kohtutäitur jättis 26.10.2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt tasus

Saunakeskus OÜ enne kordusenampakkumist tagatisraha 2700 eurot ja TMS § 931 lg-st 2

tulenevalt tuli ülejäänud ostuhind, 39 300 eurot, tasuda hiljemalt 25.09.2012. Tähtsust ei oma

asjaolu, et Saunakeskus OÜ sõlmis Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga laenulepingu

summas 32 000 eurot ja 26.09.2012 tasus ülejäänud osa ostuhinnast, 7300 eurot, notar Irma

Rahnu deposiitkontole. Saunakeskus OÜ ei ole taotlenud ostuhinna tasumise tähtaja

pikendamist. Asjaolu, et Saunakeskus OÜ teatas 25.09.2012 kohtutäiturile laenulepingu

sõlmimisest ning raha maksmisest notari deposiiti, ei saa käsitleda ostuhinna tasumise tähtaja

pikendamise taotlusena. 24.09.2012 suhtles ostja notariga. Notar selgitas ostjale, mis summa,

millal ja kuhu on vaja tasuda. Kohtutäiturile teatas ostja nimetatud asjaoludest kohtutäituri

päringu peale 25.09.2012, kui kohtutäitur soovis teada, kas ostuhind tasutakse tähtaegselt ehk

25.09.2012. Taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks ainuüksi seetõttu, et Saunakeskus OÜ

esindaja (juhatuse liige Külli Külanurk) oli notari poolt viidud eksitusse ja et esindaja näol on

tegemist õigusteadmisi mitteomava isikuga, puudub alus.

2. Saunakeskus OÜ esitas 18.12.2012 maakohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada

kohtutäitur R. Pärsi 26.10.2012 otsus ja lugeda avaldaja suuline taotlus ostuhinna tasumise

tähtaja pikendamiseks esitatuks õigeaegselt; 2) alternatiivselt ennistada taotluse esitamise

tähtaeg, pikendada ostuhinna tasumise tähtaega 15 päeva võrra alates 26.09.2012 ja lugeda

ostuhind tasutuks tähtaegselt; 3) tühistada 26.09.2012 koostatud kordusenampakkumise

nurjunuks kuulutamise akt.

Kaebuse kohaselt tasus avaldaja enne enampakkumist tagatisrahana 2700 eurot ja esitas

24.09.2012 sõlmitud laenulepingu, mille järgi krediidiasutus nõustus andma avaldajale laenu

32 000 eurot. Samuti esitas avaldaja krediidiasutuse kinnituskirja. Puuduoleva 7300 eurot

tasus avaldaja 26.09.2012 notari deposiiti. Ühepäevase viivituse tingis asjaolu, et raha

otsustati kanda notari deposiiti ning notar seadis kohtutäiturist erineva nõude raha laekumise

aja kohta. Avaldaja sai aru, et kohtutäitur loeb soorituse nõuetekohaseks, kui summa on

kantud enne tehingut notari deposiitkontole. Avaldaja hindab vestlust kohtutäituriga suulise

tähtaja pikendamise taotlusena TMS § 93 lg 6 mõttes. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri väitega,

et sellist vestlust ei olnud, just täiturile avaldaski avaldaja soovi kanda raha notari deposiiti.

Alternatiivset taotlust tähtaja ennistamiseks põhistas avaldaja sellega, et 24.09.2012

kohtutäituriga saavutatud suulisel kokkuleppel pidi avaldaja kandma puuduoleva 7300 eurot

notari deposiitkontole. Pöördudes notari poole teabe saamiseks, millal ja millisele arvele tuleb

raha kanda, sai avaldaja selgituse, et raha peab olema laekunud tehingu sõlmimise päevaks,

s.o 28.09.2012. Seega viidi avaldaja notari poolt eksitusse ning ta tegi ülekande notarile alles

26.09.2012. 25.09.2012 oli avaldaja arvel piisav rahasumma omaosaluse tasumiseks.

3. Kohtutäitur R. Pärs jäi oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur selgitas

kohtuistungil, et 24.09.2012 helistas talle M. K. ja teatas, et laenuleping saab sõlmitud.

25.09.2012 võttis kohtutäitur M. K. ühendust, sest lepingut ei olnud esitatud. Leping anti üle

Aqva parklas kell 19:45. Siis sai täitur teada, et leping on sõlmitud 32 000 eurole. Tähtaja

pikendamisest polnud kummalgi päeval juttu. Puuduoleva osa tasumise kohta ütles M. K.

25.09.2012 õhtul lepingut üle andes, et tasub selle notari deposiiti; konkreetset aega ta ei

öelnud, ütles, et teeb kande esimesel võimalusel. Et ostusumma saaks lugeda tähtaegselt

tasutuks, pidanuks summa laekuma 25.09.2012. Ka tähtaja pikendamise taotlus tulnuks

esitada hiljemalt 25.09.2012 ja kohtutäitur oleks pidanud tegema otsuse.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 18. veebruari 2013 määrusega Saunakeskus OÜ avalduse

rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Määruse kohaselt nõustus kohus kohtutäitur R. Pärsi poolt täiteasja nr 158/2011/1934

menetlemisel avaldatud seisukohtade ja otsustustega.

Vaidlust ei ole selles, et ostuhinda ei tasutud seaduses sätestatud viisil õigeaegselt. Avaldajal

tuli TMS 93 lg 2 kohaselt tasuda kogu ostuhind 15 päeva jooksul ehk hiljemalt 25.09.2012

või esitada taotlus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks sama tähtaja jooksul. Vaidlust ei

saa olla ka selles, kas täitur on ostuhinna tasumise tähtaega pikendanud. Täitur eitab sellise

otsuse tegemist ja avaldaja pole oma väite tõendamiseks esitanud TMS § 93 lg 6 teise lause

kohast täituri otsust. Otsus ei saanud olla suuline, sest TMS § 93 lg 6 järgi tuleb sellise otsuse

olemasolul edastada see teatud isikute ringile.

Kuna seadus ei sätesta ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotluse vormi, siis ei ole

välistatud, et seda saab esitada ka suuliselt. Vaidluste ja tõendamisraskuste vältimiseks olnuks

mõistlik seda teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Avaldaja ei saa

tunnistaja abil tõendada, kas täitur tähtaega pikendas ja kui kauaks. Tunnistaja abil saaks

tõendada vaid seda, kas tähtaja pikendamise taotlus suuliselt esitati ja millal seda tehti.

Kohus märkis, et tunnistaja M. K. ütlustesse tuleb suhtuda reservatsiooniga. Avaldaja

seaduslik esindaja ja tunnistaja kinnitasid, et on elukaaslased. Täitur kinnitas, et M. K.

osales enampakkumisel võlgniku seadusliku esindajana. Nimetatud asjaolud annavad

võimaluse järeldada, et tunnistaja on asjade arengust huvitatud isik ning võib anda ütlusi

selliste asjaolude kohta, mille toimumist vestluse teine pool omaks ei võta ja mille kohta ka

muid tõendeid ei ole.

Kohus leidis, et tunnistaja M. K. ütluste alusel ei saa lugeda tõendatuks ostuhinna tasumise

tähtaja pikendamise taotluse suulist esitamist. Kohus pidas tõepärasemaks täituri selgitust, et

24.09.2012 toimus jutuajamine üksnes selle kohta, et ostja on sõlminud ostuhinna tasumiseks

laenulepingu (nimetamata summat). Tunnistaja subjektiivne arvamus, et täitur pikendas

ostuhinna tasumise tähtaega kuni notari juures tehingu toimumise ajani, ei ole usutav.

Tunnistaja ütluste kohaselt maksetähtaja pikendamisest sõnaselgelt juttu ei olnud ja see on

vastupidine avalduses esitatud väitele, et täiturile esitati suuliselt tähtaja pikendamise taotlus.

Kohtu hinnangul on tunnistaja subjektiivselt vaid eeldanud, et täitur pikendas tähtaega.

Tunnistaja selgitas, et võimalusest tasuda notari deposiitkontole sai ta teada mitte täituri, vaid

notari käest, kes selgitas, et kui raha tasutakse enne tehingu toimumist, on kõik korras.

Asjakohatu on tunnistaja suhtumine, et täitur peaks töökohustusi täitma ööpäevaringselt. On

isegi üllatav, et täitur oli valmis isikuga suhtlema töövälisel ajal parklas, kuid tõsiselt

võetavaks ei saa pidada tunnistaja arusaama, et täitur pidanuks arusaamatuste korral kasvõi

kell 23:59 saatma ostjale meili, et ostuhind tuleb 25.09.2012 ära tasuda. Tunnistaja väitel

teatas täitur küll 26.09.2012 hommikul helistades, et asjaga on ülikiire, kuid meelevaldne on

sellest teha järeldust, et tasuda oleks saanud veel 26.09.2012. Ülikiire oli sel hetkel vaid selle

välja selgitamisega, kas ostja on tähtaegselt kogu ostuhinna tasunud, kuna enampakkumisel

osales veel üks pakkuja, kes oli huvitatud teada saama, kas enampakkumise tulem jääb

kehtima. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis ta 24-ndal täiturile, et laenulepingust tulenev

omaosalussumma tasutakse notari deposiiti. Ka selle ütlusega ei saa lugeda tõendatuks, et

avaldaja esitas täiturile tähtaja pikendamise suulise taotluse või et on tekkimas mingid

komplikatsioonid ostuhinna tähtaegse tasumisega.

Avaldaja argumentatsioon põhineb sellel, et notar eksitas teda. Antud asjaoludel võib avaldaja

kaaluda notari vastu nõude esitamist, kuid see ei anna alust väita, et notari deposiitkonto

vahendusel ostuhinna osa tasumiseks andnuks täitur mingi, seaduses nõutavast 15-päevasest

tähtajast, pikema tähtaja. Väide notari eksitavast tegevusest ei ole ka sellise kaaluga, et

võimaldaks ennistada taotluse esitamise tähtaega. Isik, kes soovib osaleda enampakkumisel,

peab elementaarsed osalemise reeglid endale selgeks tegema. Kuna ostuhind on oluline

tingimus iga müügi juures, siis eriti ostuhinda puudutav regulatsioon tuleb endale selgeks

teha. Kohtul puudub alus arvata, et täitur oleks jätnud sellekohastele küsimustele vastamata.

Täitur on kordusenampakkumise kuulutuses avaldanud piisavalt informatsiooni ostuhinna

tasumise kohta ja piisav info kajastub ka enampakkumise aktis, millest lähtuvalt ei saanud

tekkida arusaamist, et ostuhinna tasumine on võimalik millalgi pärast 15-päevast tähtaega.

Kuna ostuhinna tasumise tähtaja pikendamine saab toimuda üksnes täituri poolt

kirjaliku/kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud otsusega ja seda tehtud ei ole,

siis oli ostja poolt ostuhinna tasumine üks päev pärast 15-päevase tähtaja möödumist aluseks

enampakkumise nurjunuks kuulutamisele ja seega avalduse p 1 nõue rahuldamisele ei kuulu.

Avaldaja alternatiivse taotluse osas viitas maakohus, et Riigikohtu seisukoha kohaselt

määruses nr 3-2-1-40-11 mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja

möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille

tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Avaldajal mõjuvad põhjused

puudusid. Nii avaldaja seaduslikule esindajale kui väidetavale volitatud esindajale oli teada, et

ostuhind tuleb kogu ulatuses tasuda 15 päeva jooksul ning et 15. päev on 25.09.2012. Ostjale

pidi olema arusaadav, et täitur ei ole teinud otsustust ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise

kohta. Ostjale oli hiljemalt laenulepingu sõlmimisel 24.09.2012 selge, et tagatis 2700 eurot ja

laenuks saadav 32 000 eurot ei kata kogu ostuhinda. Seega pidi avaldajale olema arusaadav, et

puuduolev summa tuleb tasuda omavahenditest ning seda 15 päeva jooksul. Ühtegi

objektiivset takistust puuduoleva 7300 euro tähtaegseks tasumiseks ei esinenud, seda enam, et

tunnistaja M. K. ütluste kohaselt oli see raha kontol olemas. Isegi kui oli kokkulepe summa

tasumise kohta notari deposiitkontole, siis pole avaldaja tõendanud, et ta oli esitanud tähtaja

pikendamise taotluse ja et see oli täituri poolt positiivselt lahendatud. Avaldaja pole väitnud,

et täitur oleks andnud notarile instruktsioone ostuhinna tasumise tähtaegade osas ehk ei ole

selgitanud, kuidas notari võimalik ostjale antud selgitus on seotud täituri tegevusega. Täitur ei

saa antud situatsioonis vastutada notari tegevuse ja tema poolt edastatud informatsiooni eest.

Kuna ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks alust ei

ole, puudub alus rahulda ka avalduse p-s 2 esitatud muid nõudeid ega ka

kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamise nõuet.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Saunakeskus OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. veebruari 2013

määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega lugeda avaldaja suuline taotlus

ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks esitatuks õigeaegselt; alternatiivselt ennistada

taotluse esitamise tähtaeg, pikendada ostuhinna tasumise tähtaega 15 päeva võrra alates

26.09.2012 ja lugeda ostuhind tasutuks tähtaegselt; tühistada 26.09.2012 koostatud

kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt täiteasjas nr 158/2011/1934.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei saa nõustuda seisukohaga, et otsus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks ei saa olla

suuline, kuna nimetatud asjaolu ei nähtu ühestki täitemenetlust reguleerivast õigusaktist.

Avaldaja lähtus kohtutäituri suulisest kinnitusest tähtaja pikendamise kohta ja tasus notari

deposiiti enne tehingu toimumist. Kuna otsuse tegemisega oli kiire, siis ei jäänud avaldaja

ootama kirjalikku kinnitust, vaid tegutses suuliselt saadud loa alusel. Ka kohtumäärusest

nähtub, et tunnistaja M. K. oli teadlik, et viimane tasumise päev on 25.09.2012. Eeltoodu

kinnitab, et olles teadlik saabuvast tähtajast, taotleti tähtaja pikendamist õigeaegselt. Kohus

leidis, et taotluse tähtaja pikendamiseks saab esitada suuliselt ja avaldaja nii ka tegi. Seega ei

ole välistatud, et kohtutäitur võib otsustuse teha esialgu suulises vormis.

Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda reservatsiooniga.

Asjaolu, et avaldaja seaduslik esindaja ja tunnistaja on abielus, kinnitab, et avaldaja seaduslik

esindaja andis M. K. kui oma abikaasale volituse esindada avaldajat suhtlemisel panga, notari

ja kohtutäituriga. Tunnistaja ütlus on tõend TsMS § 229 lg 2 järgi. Muid tõendeid suuliste

taotluste esitamise kohta ei ole võimalik esitada, samas on kohtutäitur omaks võtnud, et

suhtles M. K. nii telefoni teel kui ka parklas.

Avaldaja hindab M. K. vestlust kohtutäituriga suulise tähtaja pikendamise taotlusena TMS §

93 lg 6 mõttes ja leiab, et taotlus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks esitati õigeaegselt.

Nõustuda ei saa kohtutäituri väitega, et sellist vestlust ei olnud, just kohtutäiturile avaldaski

avaldaja soovi raha kandmiseks notari deposiitkontole;

2) viidi avaldaja eksitusse nii kohtutäituri kui notari poolt, kuna viimane avaldas, et puuduv

summa tuleb tasuda tema deposiiti vahetult enne tehingut. Kuna avaldaja seaduslik esindaja

ega ka volitatud isik M. K. ei osanud arvata, et ametiisikute antud suunised on ebaõiged, siis

tuleb lugeda nimetatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Mõjuvaks

põhjuseks on asjaolu, et avaldaja viidi eksitusse notari antud ebaõigete juhiste tõttu ning seega

ei ole oluline, kas täitur oli sellest teadlik või mitte. Ühepäevase viivituse tingis asjaolu, et

raha otsustati kanda notari soovitusel ja kohtutäituri teadmisel notari deposiiti ning kohtutäitur

oli andnud suulise nõusoleku selle hilisemaks tasumiseks. Avaldaja on ka tunnistaja ütlustega

tõendanud, et kohtutäituriga saavutatud suulisel kokkuleppel pidi avaldaja kandma

puuduoleva 7300 eurot notari deposiitkontole. Pöördudes notari poole teabe saamiseks, millal

ja millisele arvele tuleb raha kanda, sai avaldaja selgituse, et raha peab olema laekunud

tehingu sõlmimise päevaks, s.o 28.09.2012. Sellest tulenevalt viidi avaldaja notari poolt

eksitusse ning ta tegi ülekande notarile alles 26.09.2012;

3) tuleb kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt tühistada, kuna avaldaja on täinud

TMS 93 lg-s 6 sätestatud kohustused.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

6. Kohtutäitur R. Pärs leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Kohtutäituri väidete kohaselt:

1) ei ole mingit vestlust ostuhinna tasumise tähtaja pikendamisest toimunud ja kohtutäitur ei

ole andnud avaldaja esindajale kinnitust, ei suulist ega kirjalikku, et ülejäänud ostuhinna võib

tasuda hiljem kui enampakkumise toimumisest 15 päeva jooksul. Kohtutäitur vestles

24.09.2013 avaldaja esindajaga telefoni teel, kuid seda teemal, et laenuleping saab sõlmitud ja

ülejäänud ostuhind tasutud tähtaegselt. Fakt, et notari tehing pidi toimuma pärast ostuhinna

tasumise tähtaja möödumist, ei tähenda, et kohtutäitur on automaatselt ostuhinna tasumise

tähtaega pikendanud, veel vähem selle kohta otsuse koostanud. Vastavalt TMS § 93 lg-le 6

peab ostuhinna tasumise tähtaja pikendamine olema vormistatud kohtutäituri poolt otsusena.

Tunnistaja M. K. väitis kohtus ütlusi andes, et telefonivestluses tähtaja pikendamisest

sõnaselgelt juttu ei olnud ja see on vastupidine väitele, et täiturile esitati suuliselt ostuhinna

tasumise tähtaja pikendamise taotlus;

2) on TMS § 1561 ls-s 3 öeldud, et kui krediidiasutus on andnud garantii või kohtutäitur on

saanud hoiustamiskviitungi ärakirja raha notarikontole kandmise kohta, saadab kohtutäitur

vajalikud dokumendid notarile. Avaldaja teadis, et ülejäänud ostuhind peab olema tasutud

25.09.2012, mitte notari pakutud tehingu toimumise päeval. 25.09.2012 oli selge, et garantiid

summas 39 300 eurot esitatud ei ole ja samuti puudus raha laekumise kohta notari kinnitus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

18.02.2013 määrus muutmata.

Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 654 lg-ga 6 vajalikuks

neid kõiki oma määruses korrata.

8. Määruskaebuse esitaja leiab, et avaldaja esindaja M. K. vestlust kohtutäituriga tuleb hinnata

suulise tähtaja pikendamise taotlusena TMS § 93 lg 6 mõttes, seega esitati taotlus ostuhinna

tasumise tähtaja pikendamiseks õigeaegselt ja ostuhind on tasutud tähtaegselt, s.o

kohtutäituri poolt pikendatud tähtaja jooksul.

Ringkonnakohus eeltoodud väitega ei nõustu.

Õige on maakohtu seisukoht, et kuna seadus ei sätesta ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise

taotluse vormi, siis ei ole välistatud, et seda saab esitada ka suuliselt, kuid vaidluste ja

tõendamisraskuste vältimiseks olnuks mõistlik seda teha vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Maakohus leidis põhjendatult, et tähtaja pikendamise taotluse esitamine

avaldaja poolt ei ole tõendamist leidnud.

Tunnistaja M. K. andis kohtuistungil ütlusi, et „seetõttu me arvasimegi, et tähtaeg on

pikendatud kuni notari ajani“, „sõnaselgelt tähtaja pikendamist – sellist juttu meil ei olnud“,

„meie saime sellest aru nii, et tähtaeg ongi pikendatud. Ma ei mäleta, kas täitur ütles, et

tähtaeg on pikendatud“.

Maakohtule esitatud kaebuses on avaldaja märkinud, et „ühepäevase viivituse tingis asjaolu,

et raha otsustati kanda notari deposiiti ning notar seadis kohtutäiturist erineva nõude raha

laekumise aja kohta. /…/ Seega sai avaldaja aru, et kohtutäitur loeb temapoolse soorituse

nõuetekohaseks juhul, kui summa on kantud enne tehingut notari deposiitkontole. /…/

Avaldaja märgib, et hindab endapoolset vestlust kohtutäituriga suulise tähtaja pikendamise

taotlusena TMS § 93 lg 6 mõttes /…/.“

Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et maakohus järeldas tunnistaja ütlustest õigesti, et

tunnistaja on subjektiivselt eeldanud, et täitur pikendas tasumise tähtaega, kuid tunnistaja

ütluste alusel ei saa asuda seisukohale, et tähtaja pikendamise taotlus kohtutäiturile esitati. Ka

avaldaja poolt maakohtule esitatud kaebuses toodud väidetest ei nähtu, et avaldaja oleks

esitanud kohtutäiturile tähtaja pikendamiseks konkreetse ja üheselt mõistetava taotluse.

Maakohus märgib õigesti, et täitur eitab talle sellise taotluse esitamist ja vastava otsuse

tegemist ning avaldaja pole oma väite tõendamiseks esitanud TMS § 93 lg 6 teise lause kohast

täituri otsust. Kohtutäitur on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andnud kogu menetluse jooksul

toimunu kohta ühesuguseid selgitusi ja eitanud talle tähtaja pikendamise taotluse esitamist.

Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu tõlgendusega, et tähtaja pikendamise otsus ei saanud

olla suuline, kuna TMS § 93 lg 6 järgi tuleb otsus edastada nimetatud sättes toodud isikute

ringile.

Kuna tunnistaja ütlustest ei nähtu väidetud taotluse esitamine, ei oma sisulist tähtsust asjaolu,

kas tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda reservatsiooniga põhjusel, et avaldaja seaduslik

esindaja ja tunnistaja on elukaaslased ning tunnistaja on võlgniku seaduslik esindaja.

9. Alternatiivselt palub avaldaja ennistada ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotluse

esitamise tähtaeg, pikendada ostuhinna tasumise tähtaega 15 päeva võrra alates 26.09.2012 ja

lugeda ostuhind tasutuks tähtaegselt. Avaldaja arvates esinevad tähtaja ennistamiseks

mõjuvad põhjused, kuna avaldaja viidi eksitusse nii kohtutäituri kui notari poolt, sest viimane

avaldas, et puuduv summa tuleb tasuda tema deposiiti vahetult enne tehingut; kuna avaldaja

viidi notari antud ebaõigete juhiste tõttu eksitusse, ei ole oluline, kas täitur oli sellest teadlik

või mitte.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad

põhjused, kuna avaldajal puudusid igasugused takistused esitada kohtutäiturile tähtaja

pikendamise taotlus tähtaegselt, s.o hiljemalt 25.09.2012, ja avaldaja väide notari eksitavast

tegevusest ei ole sellise kaaluga, et võimaldaks tähtaja pikendamise taotluse esitamise tähtaja

ennistamist. Maakohus on õigesti leidnud, et isik, kes soovib osaleda enampakkumisel, peab

elementaarsed osalemise reeglid endale eelnevalt selgeks tegema, ning ostuhind on oluline

tingimus iga müügi juures. Avaldaja kinnitusel oli ta ostuhinna tasumise 15-päevasest

tähtajast teadlik, ostuhinna tasumise kord ja tähtaeg on koos viidetega vastavatele

täitemenetluse seadustiku sätetele (TMS § 93 lg 1, 2, 3) toodud ka 10.09.2012

kordusenampakkumise aktis. Aktis ostuhinna tasumise kohta esitatud konkreetsest

informatsioonist ei saa tekkida arusaamist, et ostuhinna võib tasuda nimetatud tähtajast

hiljem. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja esindaja M. K. suhtles kohtutäituriga veel tähtaja

viimasel päeval, s.o 25.09.2012, ning tal oli võimalik esitada kohtutäiturile konkreetne

küsimus hilisema tasumise lubatavuse kohta ja täpsustada tähtaja pikendamise taotluse

esitamise korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puudub alus arvata, et

kohtutäitur oleks jätnud sellekohastele küsimustele vastamata. Avaldaja lähtus nii kohtule

esitatud avaldusest kui ka tunnistaja M. K. ütlustest nähtuvalt oma subjektiivsest arusaamast,

pidamata vajalikuks nimetatud küsimusi täpsustada. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei

suhtunud oma õiguste teostamisse vajaliku tähelepanuga ja eeltoodu ei ole aluseks tähtaja

ennistamisele.

10. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja ei esitanud taotlust

ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks õigeaegselt ja puudub alus ka nimetatud tähtaja

ennistamiseks, ei ole avaldaja tasunud ostuhinda tähtaegselt ning maakohus jättis õigesti

rahuldamata ka avaldaja nõude tühistada 26.09.2012 koostatud kordusenampakkumise

nurjunuks kuulutamise akt täiteasjas nr 158/2011/1934.

11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi