3-13-851/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated19. aprillil 2013 saabus Tallinna Halduskohtule E. V. kaebus taotlusega tuvastada Maa-ameti 22. märtsi 2013 vastuskirjas nr 12.3-1/2162 väljendatud keeldumise
Legislator headnote
AI generated3-13-851/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 19. aprillil 2013 saabus Tallinna Halduskohtule E. V. kaebus taotlusega tuvastada Maa-ameti 22. märtsi 2013 vastuskirjas nr 12.3-1/2162 väljendatud keeldumise
Full text
3-13-851
Kohus
Kohtunik
Määruse tegemise aeg
ja koht
Haldusasja number
Haldusasi
Menetlusosalised ja
nende esindajad
KOHTUMÄÄRUS
Tallinna Halduskohus
Kristjan Siigur
23. aprill 2013, Tallinn
3-13-851
E. V. kaebus Maa-ameti kohustamiseks
maakatastris
katastriüksuse
piiripunktide
koordinaatide muutmiseks.
Kaebaja: E. V.
RESOLUTSIOON
1. Tagastada E. V. kaebus.
2. Saata määrus kaebajale.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib kaebaja
esitada
määruskaebuse
Tallinna
Ringkonnakohtule
Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
määruse saamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, §
204).
ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1. 19. aprillil 2013 saabus Tallinna Halduskohtule E. V. kaebus taotlusega tuvastada
Maa-ameti 22. märtsi 2013 vastuskirjas nr 12.3-1/2162 väljendatud keeldumise
õigusvastasus ning kohustada vastustajat muutma katastris, kaebaja kaasomandis oleva
katastriüksuse piiripunkti koordinaati Naanu katastriüksusega nii, et see vastaks maa
ostueesõigusega erastamisel määratud piiripunkti koordinaatidele.
2. Kaebusest nähtuvalt puudutab vaidlus kaebaja ning T. V. kaasomandis oleva Koolitoa
katastriüksuse
(xxxxxxxxxxxxx)
ning
sellega
külgneva
Naanu
katastriüksuse
(xxxxxxxxxxxx) vahelise piiri piiripunktide koordinaatide kajastamist maakatastris.
Arusaadavalt moodustati mõlemad eelnimetatud katastriüksused kaardi- ja plaanimaterjali
alusel, ent 2009. aastal teostati Naanu katastriüksuse ülemõõdistamine. Samuti nähtub
kaebusest, et E. V. esitas juba 24. septembril 2009 Maa-ametile taotluse Koolitoa ja
Naanu katastriüksuste seaduslike ja varem kinnitatud piirikoordinaatide taastamiseks
registris ning Maa-amet keeldus sellest 28. oktoobri 2009 kirjaga nr 12.3-1/1024. Samuti
on E. V. esitanud sama eesmärki kandva taotluse Maa-ametile 30. novembril 2009 ning
Maa-amet on taotlusele eitavalt vastanud ka 31. detsembri 2009 kirjaga.
3. 19. novembril 2011 esitas E. V. Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr
3-12-2422), taotledes, et kohus tunnistaks õigusvastaseks vastustaja toimingu katastris
kaebaja kaasomandis oleva piiripunkti koordinaatide muutmise kohta ning kohustaks
vastustajat muutma katastris kaebajale kuuluva katastriüksuse piiripunkti koordinaate
Naanu katastriüksusega nii, et see vastaks maa ostueesõigusega erastamisel määratud
piiripunkti koordinaatidele. Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2013 määrusega lõpetati
haldusasja 3-12-2422 menetlus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu
10. aprilli 2013 määrusega jäeti halduskohtu 7. veebruari 2013 määrus muutmata. Nimetatud
kohtumäärused ei ole käesolevaks hetkeks veel jõustunud, seega on haldusasi 3-12-2422
endiselt kohtu menetluses.
4. Olles tutvunud E. V. 19. aprilli 2013 kaebuse ja sellele lisatud dokumentidega, samuti
haldusasja 3-12-2422 toimiku materjalidega, leian, et 19. aprillil 2013 esitatud kaebuse
menetlusse
võtmiseks
ei
ole
alust
ning
see
tuleb
kaebajale
tagastada.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab halduskohus
kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud
kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Käesoleval
juhul see nõnda just on. Haldusasjas nr 3-12-2422 esitatud kaebuse ese langeb kokku
käesoleva kaebuse esemega. Seega on 19. aprillil 2013 esitatud kaebuse näol tegemist
korduva kaebusega, mille esitamine ei ole HkMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt lubatud.
5. Käesolevas kaebuses on kaebaja formuleerinud kaks nõuet – esiteks nõude tuvastada
Maa-ameti keeldumise (vastuse) õigusvastasus ning teiseks kohustada Maa-ametit
katastriandmete muutmiseks. Esitatud kujul on Maa-ameti keeldumise õigusvastasuse
tuvastamise nõue hõlmatud kohustamisnõudega. Nimelt ei nähtu kaebusest, et keeldumise
õigusvastasuse tuvastamine iseenesest kaebajale vajalik oleks muul eesmärgil, kui
kohustamisnõude rahuldamiseks. Kohustamisenõude osas kattub aga kaebus ese täielikult
haldusasjas 3-12-2422 esitatud kaebuse esemega. HkMS § 41 lg 1 kohaselt määravad
vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. Kaebuse
aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. 19. aprilli l2013
esitatud kaebuse ning haldusasjas nr 3-12-2422 esitatud kaebuse nõuded on kattuvad.
Mõlema kaebuse näol on tegemist kohustamiskaebusega, millega soovitakse saavutada
täpselt sama eesmärk – Koolitoa katastriüksuse piiripunktide koordinaatide muutmine.
Samuti kattuvad kahe kaebuse alused – mõlemad kaebused on esitatud ühtedel ja samadel
asjaoludel. See, et kaebaja on pärast haldusasjas 3-12-2422 kaebuse esitamist veelkord
pöördunud Maa-ameti poole samasisulise taotlusega ning Maa-amet on sellele uuesti
vastanud ning veelkord keeldunud kaebaja poolt soovitud toimingute tegemisest, ei
muuda uue kaebuse alust võrreldes varasema, juba kohtu menetluses oleva kaebuse
omaga.
6. Isik, kelle poolt esitatud kohustamiskaebus on juba kohtu menetluses, samuti isik, kelle
kohustamiskaebuse kohta on tehtud jõustunud kohtuotsus või menetluse
lõpetamise
määrus, ei saa sama kohustamisnõuet kohtule uuesti esitada pelgalt põhjusel, et ta on
veelkord esitanud haldusorganile taotluse sama toimingu sooritamiseks ning haldusorgan
on sellest veelkord keeldunud. Vastasel korral muutuks sisutuks HkMS § 46 lõikes 2
sätestatud kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg ning isik saaks, sõltumata sellest, et ta
varem on juba haldusorgani konkreetse toimingu tegemiseks või haldusakti andmiseks
kohustamiseks halduskohtusse pöördunud, seda igal ajal uuesti teha, esitades eelnevalt
lihtsalt korduva taotluse sama toimingu tegemiseks või haldusakti andmiseks
haldusorganile. See oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mille kaitseks seaduses
kaebetähtajad sätestatud ongi. Isik, kes ei ole mõjuva põhjuseta oma õigust suutnud
maksma panna seaduses sätestatud tähtaja jooksul, ei saa seda teha hiljem.
7. Sama eesmärgi saavutamisele suunatud korduva kohustamistaotluse esitamine ei ole
põhimõtteliselt välistatud juhul, kui pärast varasema kaebuse esitamist on aset leidnud
mingisugused vaidluse eseme seisukohast olulised sündmused ehk on ilmnenud
mingisugused uued asjaolud, millega varasema vaidlusaluse keeldumise juures haldusorgan
ei arvestanud ega saanudki arvestada. Käesoleval juhul aga selliseid asjaolusid ei esine.
Ainsaks uueks asjaoluks haldusasjas nr 3-12-2422 esitatud kaebuse esitamise ajaga
võrreldes on see, et kaebaja on vahepeal veelkord Maa-ameti poolt samasisulise taotlusega
pöördunud. Tegemist ei ole vaidluse eseme seisukohast tähtsust omava asjaoluga.
Ilmselgelt on 19. aprilli 2013 kaebuse esitamine kantud asjaolust, et haldusasjas 3-12-2422
esitatud kaebuse on nii haldus- ui ringkonnakohtus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu
menetluse lõpetanud.
8. Eeltoodud põhjustel leiab, et E. V. poolt 19. aprillil 2013 esitatud kaebuse näol on
tegemist korduva kaebusega, sellise kaebuse esitamine ei ole lubatud ning kaebus tuleb
tagastada. Käesoleval hetkel on kaebuse tagastamise õiguslikuks aluseks HkMS § 121 lg 1 p
3. Selgitan, et kaebuse menetlemiseks poleks alust ka juhul, kui Tallinna
Ringkonnakohtu 10. aprilli 2013 ja Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2013 määrused
haldusasjas nr 3-12-2422 oleks juba jõustunud. Sellisel juhul tuleks kaebaja 19. aprilli 2013
kaebuse osas menetlus lõpetada HkMS § 152 lg 1 p 1 ning lg 3 alusel ilma kaebust
menetlusse võtmata.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Kristjan Siigur
kohtunik