3-10-1478/70 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. aprill 2013, Tartu

Haldusasja number

3-10-1478

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 22.12.2009. a

käskkirja nr 6-3/2876-D õigusvastasuse tuvastamiseks ja

selle käskkirja alusel kartseris viibimisega tekitatud

kahju hüvitamiseks summas 100 000 krooni (s.o

6391,16 eurot)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.02.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 13.02.2012. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 23. maini 2013.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 22.12.2009. a käskkirjaga nr 6-3/2876-D määrati A. Streltsovile 17 ööpäeva

kartserit vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1, Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1; 8.1.3; 8.2.4 ning

vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt pani

kaebaja 28.11.2009 kella 11.15 ajal toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et

P-hoone kartserosakonna kambris nr 1274 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära isiklike

kirjade vahelt ristsõnaajakirjad, peegel ja heledast metallist küünetangide detail küüneviiliga.

Asjade äravõtmisel muutus kaebaja agressiivseks ja suhtles vanglaametnikega kõrgendatud

toonil, kasutades ebatsensuurseid ning solvavaid väljendeid.

2. A. Streltsov esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 22.12.2009. a käskkirja

nr 6-3/2876-D õigusvastasuse tuvastamiseks ja selle käskkirja alusel kartseris viibimisega

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 000 krooni (s.o 6391,16 eurot).

Kaebajale tekitati õigusvastase käskkirja alusel mittevaraline kahju, sest kehvad

kartseritingimused põhjustasid talle tervisekahjustusi. Lisaks rikkus vangla kaebaja õigusi

sellega, et ei vastanud tema vaidele ja kahju hüvitamise taotlusele seaduses sätestatud tähtaja

jooksul.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohtu 13.02.2012. a otsusega jäeti A. Streltsovi kaebus rahuldamata.

Käesoleva kaebuse puhul on tegemist kahju hüvitamise kaebusega. VangS § 11 lõikest 8

tulenevalt tuleb enne halduskohtusse kahju hüvitamise nõudes kaebuse esitamist läbida

kohtueelne menetlus. Kaebaja ei ole kartserikambri mittenõuetekohasuse osas läbinud

kohtueelset menetlust. Vanglale esitatud vaides ei ole kaebaja kordagi kartserikambri

tingimustele ega sellest tingitud tervisekahjustustele osutanud. Seega ei saa ka kohus kaebaja

väiteid kartserikambri nõuetele mittevastavusest tingitud kahju tekitamise osas läbi vaadata, seda

sõltumata sellest, millise käskkirjaga määratud karistust kaebaja alates 25.12.2009 kandma asus.

Kohus jäi endiselt seisukohale, et 22.12.2009. a käskkirja ei ole kaebaja suhtes täitmisele

pööratud. Seega on põhjendamatud ka kaebaja väited, et ta on kartserikaristuse selle käskkirja

alusel ära kandnud ning sellest tulenevalt ka väited, et kartseri tingimused tekitasid talle

tervisekahjustusi. Põhjendatud on vastustaja väide, et kaebajal endal puudub ülevaade, millal ja

milliste käskkirjade alusel ta on karistusi kandnud. Vastustaja ei pidanud kaebaja kahju

hüvitamise taotlust lahendama mitte 30 päeva jooksul, vaid kahe kuu jooksul. Antud juhul on

vastustaja ka selle tähtaja ületanud, kuna on kaebaja kahju hüvitamise taotluse osas teinud otsuse

alles 26.05.2010 a. Samas jäi kohus oma 05.10.2010. a määruse p-s 4 esitatud seisukoha

juurde, et kaebaja ei ole kahju hüvitamise kaebuses, tulenevalt vaide mittetähtaegsest

läbivaatamisest, läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse

rahuldada.

Tartu Halduskohus jättis rahvusliku vihavaenu tõttu kaebuse rahuldamata. Kohus rikkus kaebuse

läbivaatamata jätmisega kaebaja õigusi ja vabadusi ning diskrimineeris teda ja alandas ta

inimväärikust. Läbiotsimise käigus avastati kaebaja käest vanglas mittekeelatud esemed, milleks

on sokid, aluspüksid, kalender, peegel, küüneviil ja hügieenisidemed. Vangivalvurid lõhkusid

meelega ära kaebaja küüneviili. Kaebaja küsis rahulikul toonil, miks vangivalvurid võtsid ta

asjad ära, aga vangivalvurid ei vastanud talle ja naersid. Seega rääkis kaebaja vangivalvuritega

kõrgendatud toonil. Vangivalvurid väänasid kaebaja käsi ja lükkasid ta põrandale, mille tõttu

said kaebaja käed, selg ja õlad haiget. Viru Vangla karistas kaebajat enda kaitseks. Kaebajal on

olemas Viru Vangla käskkiri, mis tõendab, et ta on 17 päeva kartseris ära istunud. Lisaks on

kaebajal olemas karistusregistri väljatrükid ja peaaegu kõigis neis on kirjas, et kaebaja on 17

ööpäeva kartseris ära istunud. Kaebaja on ka ringkonnakohtule oma määruskaebustega

tõendanud seda, et ta ei ole lasknud mööda kaebuse esitamise tähtaega ning ringkonnakohus on

selles osas kaebaja määruskaebused rahuldanud. Lisaks on kaebaja oma kaebusega pöördunud ka

Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgi. Kaebaja on allunud vangivalvurite korraldustele.

Vangivalvurid ei lubanud kaebajal rääkida tõtt, mida nad talle tegid. Samuti pole vangla andnud

korduvate palvete peale kaebajale valvekaamerat, mis asub P-2 kambris nr 1607.

5. Viru Vangla palub jätta A. Streltsovi apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tartu Halduskohtu 13.02.2012. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja täielikult nõustub

halduskohtule esitatud seisukohtadega, jääb nende juurde ning ei pea vajalikuks neid korrata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.02.2012. a otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Vaidlus apellatsiooniastmes käib jätkuvalt selle üle, kas kaebaja on talle 22.12.2009. a

käskkirjaga nr 6-3/2876-D määratud 17 päeva kartserikaristust ära kandnud ja kas tal on õigus

nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebaja on vastustajale 30.12.2009 esitatud vaides (tl 7) kinnitanud, et ta on vaidlustatud

käskkirja alusel määratud karistuse juba ära kandnud. Samas ei ole selline väide tõene, kuna

22.12.2009 määratud 17-päevast karistust ei olnud tal võimalik enne vaide esitamist ära kanda.

Samuti nähtub kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste tabelist, et kaebaja poolt viidatud

käskkirja ei ole täitmisele pööratud, kuna seal puudub karistuse täitmisele pööramise kuupäev (tl

85).

Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja viibis ajavahemikul 27.12.200-02.01.2010 kartseris

käskkirja nr 6-3/2811-D alusel. 02.01.-05.01.2010 viibis kaebaja kartseris käskkirja 6-3/2816-D

alusel. 05.01.-21.01.2010 viibis kaebaja erinevates Ida Prefektuuri kambrites. 22.01.-01.02.2010

jätkas ta kartserikaristuse kandmist käskkirja nr 6-3/2816-D alusel. 01.02-05.02.2010 kandis ta

karistust käskkirja nr 6-3/173-D alusel. 05.02.-09.02.2010 viibi kaebaja kartseris käskkirja

nr 6-3/172-D alusel. 09.02.-21.02.2010 viibis kaebaja kartseris käskkirja nr 6-3/175-D alusel

(tl 72-73).

VangS § 101 lg 3 sätestab, et vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole

pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.

Käesoleval juhul on viidatud tõendite alusel tõendamist leidnud, et vaidlusaluse käskkirja alusel

määratud distsiplinaarkaristust ei ole kaebaja puhul täitmisele pööratud. Seega puudub kaebajal

õigus nõuda ka mittevaralist kahju kartseris viibimise eest ja halduskohus on õigesti jätnud

kaebaja kaebuse rahuldamata.

Ka kaebaja muud apellatsioonkaebuses loetletud asjaolud ei anna alust apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks.

Kuna kaebajal puudub mittevaralise kahju puudumisest ja Viru Vangla 22.12.2009.a käskkirja

nr 6-3/2786-D täitmata jätmisest tulenevalt põhjendatud huvi selle käskkirja osas

tuvastamiskaebuse esitamiseks, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukohta

njimetatud käskkirja õigusvastasuse kohta.

Maili Lokk

Madis Ernits

Agu Timmi